| s-102
| 1999 '8 1/2 naist' |
| s-103
| See väga rahulik mees, kes iial häält ei tõsta, kõndis päev otsa stuudios ringi, kordagi maha istumata ning näis, et ta töötab sama sujuvalt koos inglasest helimehe, prantslasest valgustaja ja kogu paljurahvuselise võttegrupiga ning kõikvõimalikest rahvustest osatäitjatega, kes olid isegi ületunde tehes väga sõnakuulelikud. |
| s-104
| Sir John Gielgud Peter Greenawayst |
| s-105
| Uurin Kroonikast missivõistlustelt naasnud Karin Laasmäe sihvakat kintsu, võrdlen seda enda omaga, mida lisaks tselluliidile kaunistab koera puremisjälg ja langen sügavasse masendusse. |
| s-106
| Minu reaktsioon on tundeline ja välistab ratsionaalse mõttekäigu, et enamik naiste jalgu on tselluliidised ja koledad. |
| s-107
| Meediakujundiks ülenenud pikk ja sihvakas jalg ujub mul silme ees ja rikub mu tuju. |
| s-108
| Suure pingutusega annan endale aru, et ma tean ju: Kroonikas kole reaalsus, miljonid lühikesed ja paksud jalad lihtsalt ei kajastu. |
| s-109
| See ei tähenda, et neid ei ole olemas. |
| s-110
| Kui teisipäeviti järjest ära vaadata TV 2 'Kriminaalkroonika' ja ETV 'Avatud toimik', tundub, et kõik on läbi. |
| s-111
| Inimesed on põhiliselt asotsiaalsed, peksavad üksteist, varastavad, joovad, istuvad siis autorooli ja jätavad ülesõidetud ohvri tee peale lamama. |
| s-112
| Tänavale minna pole mõtet, sest avalikes kohtades liiguvad kotivargad ja õhtupimeduse saabudes võib ka eliitrajoonis nuga saada. |
| s-113
| Lisaks veel kõik need koledused Kosovos ... |
| s-114
| Ja üha irratsionaalsemaks muutuv Venemaa. |
| s-115
| Kõige lõpuks annus X-faile ja kogu kompott jääb ööseks seedima rahutus õudusunenäos. |
| s-116
| Lohutan end arutlusega, et vähemalt pool kui mitte kolmveerand elu jääb meedia haardest välja. |
| s-117
| Suurem osa tavalistest asjadest, mis moodustavad normaalse elu, meedias ei kajastu. |
| s-118
| See, et päike iga päev tõuseb, et näljahäda ega sõda pole ja kevad tuleb niikuinii, ei ületa uudiskünnist. |
| s-119
| Ka see, et enamik inimesi ajab edukalt oma igapäevaasju ega soorita ühiskonnaohtlikke tegusid. |
| s-120
| Seltskonnaajakirjandus ja kriminaalkroonikad pole kogu elu, sest enamik inimesi pole ei rikkad, ilusad ega pahatahtlikud, vaid elavad oma tavalist, silmapaistmatut argipäeva. |
| s-121
| Kõik serblased pole sõjakurjategijad ega Venemaa vaid hullude vanemate meeste liivakast. |
| s-122
| X-failid on väljamõeldis, teadagi ... |
| s-123
| Põhimõtteliselt võiks mind arusaamine meedia mehhanismidest selle toime suhtes immuunseks muuta. |
| s-124
| Tean, et see peegeldus on kõvasti nihkes, et uudisväärtuse tingimusteks on negatiivsus ja ebatavalisus. |
| s-125
| (Ja see pole mingi ajakirjanike kurikaval plaan inimeste terroriseerimiseks, vaid tagantjärele tuvastatud meedia seaduspärasus, mida paraku on võimatu vältida, kui muidugi tahta teha ajakirjandust ja mitte seinalehte.) |
| s-126
| Mis puudutab uudiseid, aga kardan, et ka seebioopereid, siis näib, et enamik inimesi ei tea midagi sellest, mis vahe on tegelikkusel ja meediategelikkusel, või kui ka teavad, siis millegipärast ei tule neil see teadmine meediatarbijana meelde. |
| s-127
| Inimestel pole enamasti energiat analüüsida, mida meedia tegelikult teeb, vaid kirjutatut võetakse vastu üsna automaatselt. |
| s-128
| (Teoretiseeritud on muidugi ka, et meediareaalsusel ja päristegelikkusel polegi vahet, sest elame põhiliselt meedia poolt vahendatud maailmas. |
| s-129
| Kõigel sellel, mis meediasse ei jõua, polegi sel juhul mingit tähtsust. |
| s-130
| Kuid need kõrgelennulised arutlused jäävad selle loo haardest välja.) |
| s-131
| Stressist, mida üksnes äärmusi vahendav meedia põhjustab, räägitakse palju. |
| s-132
| Peaaegu füüsiliselt saab inimeste reaktsiooni tundma ajakirjanik, kes satub 'meediamülka' esindajana mõnda seltskonda. |
| s-133
| Näib, et väsimus koledusest ja masendus liigsest ilust käivad meedia juurde. |
| s-134
| Nagu ka täitmatu himu üürikest infosaamise naudingut ning sellele järgnevat väsimust ja masendust veel kord kogeda. |
| s-135
| Kuidas end mitte lasta matta meediategelikkusel, kuidas mitte sattuda sõltuvusse vahendatud maailmast? |
| s-136
| Meedianarkomaaniast vabana jääks aega ise ringi vaadata ja kogeda, et enamikul asjadel, millest meedia räägib, pole konkreetse inimese jaoks mitte mingisugust tähendust. |
| s-137
| Mis preemia sai Havail Karin Laasmäe oma jalgade eest, kus avastati salaviinatehas, mitu hiinlast sai hukka Kosovo saatkonna pommitamisel ... |
| s-138
| Mis see minu asi on? |
| s-139
| Bullshit. |
| s-140
| Need teadmised ei lahenda minu probleeme. |
| s-141
| Paraku on enamik informatsioonist, mis meie peades liigub, meedia poolt vahendatud. |
| s-142
| Ja see hale vahendatud maailm tundub meile millegipärast olulisena, rohkem eluna kui elu. |
| s-143
| Televisioonis või trükiajakirjanduses näidatud sündmused või inimesed muutuvad otsemaid teistest tähtsamaks, seal tõstatatud küsimused kuidagi tõeliseks, omandades mingi seletamatu nimbuse, inspireerides vestlust või toites omakorda järjekordseid meediadiskussioone. |
| s-144
| Millegipärast peavad paljud mu tuttavad vajalikuks märkida, et nägid mind televiisoris, näiteks vilksatamas kuskil uudisnupu seltskonnas. |
| s-145
| Olen küsinud: mis tähtsust sellel on, kas ma olin seal kuidagi rohkem mina? |
| s-146
| Kas pole mitte olulisem, et näevad mind praegu elusast peast? |
| s-147
| Rein Veidemanni rõveduse-vastasele artiklile järgnes Kalev Kesküla rõvedusi pooldav seisukohavõtt, sellele omakorda Kärt Hellerma ja Fanny de Siversi artiklid (ja nüüd ka minu repliik). |
| s-148
| Vabandust, aga kui paljude päid vaevab üldse probleem 'kultuuritekstide rõvedus'? |
| s-149
| Muidugi, meie vahetu kogemus on ju õige mannetu, piiratud aja ja ruumiga. |
| s-150
| Meedia avardab seda kogemust lõputuseni, moondab vahendatud maailma kuidagi tähendusterohkeks. |
| s-151
| Kuigi saan aru, mis minuga toimub, olen -- nagu ilmselt paljud teisedki -- oma igapäevasest rämpsinfo doosist keemiliselt sõltuv. |
| s-152
| Ka siis kui lõpptulemusena loksub peas megamix seltskonnakroonikast, politseiuudistest, pseudoprobleemidest ja selgitamata jäävatest mõrvadest. |
| s-153
| Läinud nädalal peeti Tartus publikumenukat kirjanduse ja moraali suhteid lahkavat konverentsi, sel nädalalõpul toimub Kirjanduse Majas kahepäevane kadunud aja otsimine: käsitletakse eesti ja soome kirjandust 1950-60. |
| s-154
| Osalevad kümned tuntud intellektuaalid. |
| s-155
| Siiski ei peeta kenal kevadel koosistumisi ainult kirjanduse pärast -- alles oli põhjapanev Hansapanga konverents ja pisut enne seda Avatud Eesti Fondi foorum. |
| s-156
| Üks on selge: Eestis on piisavalt helgeid ja haritud päid, kes toodavad intellektuaalset omandit. |
| s-157
| Nad paiskavad õhku pidevalt sedasorti vaimset ollust, mis peaks meid aitama oma olemist kirjeldada ja mõtestada. |
| s-158
| Kuidas peegeldub see ollus meie meedias ja sellega ilmselt vastastikuses seoses olevas teadvuses? |
| s-159
| Võiks vastata, et esemelis-konkreetselt, st autolis-palgaliselt. |
| s-160
| Miks erutab tervet ühiskonda nii kohutavalt kellegi ostetud liiga hea auto ja kellelegi makstud ebainimlikult kõrge palk? |
| s-161
| Ja nii aastast aastasse. |
| s-162
| Miks ei võiks autode järele valvata asjaomased isikud, kes selleks kutsutud ja seatud? |
| s-163
| Vahel -- kohates mõnd tuntud mõtlejat -- olen küsinud: kuidas mõjutab eesti ühiskonna inellektuaalne toodang selle arengut? |
| s-164
| Et kas konverentsitarkuse ja rahvuse elukäigu vahel on mingit seost? |
| s-165
| Ei ole vastust saanud. |
| s-166
| Seepärast tahaks tunnustust avaldada Jaan Kaplinskile (vt eelmine Areen) ja Lauri Vahtrele, kes vaidlevad, kas Eesti on usuasi ja kas metafüüsiliste mullikeste eest võib modernses Euroopas suusakepiga mööda muhku saada või mitte. |
| s-167
| See on vähemasti katsetus intellektuaalse dialoogi võimalikkusest Eestis. |
| s-168
| 26. ja 27. mail kell 20.00 esietendub Von Krahli Teatris Ervin Õunapuu näitemäng laulude ja tantsudega 'Surm ooperis'. |
| s-169
| Sel aastal mitmeid kordi pärjatud Ervin Õunapuu on ise ka lavastuse kunstnik ning lavastaja. |
| s-170
| Peategelane on Vanaisa, kes on sündinud ja terve oma elu elanud ooperiteatri tagalaval. |
| s-171
| Nüüd, eluõhtusse jõudnuna, teeb ta arutu otsuse, mis viib tema ja ta noored kaaslased selgesse hukatusse. |
| s-172
| Lavastus jälgib viimaseid minuteid vastu enda tahtmist ooperimaniakiks saanud Vanaisa kirevast elust. |
| s-173
| Täiskasvanutele mõeldud etenduses teeb oma come-back'i näitlejana Ivo Eensalu Vanaisa rollis. |
| s-174
| Ka teised osalised Hendrik Toompere Jr, Andres Puustusmaa, Raimo Pass ning Viire Valdma on seekord Von Krahli Teatris külalistena. |
| s-175
| Sellel hooajal mängitakse lavastust ainult kaks korda. |
| s-176
| Stockholmi uues Moderna Museeti hoones korraldab kuraatorite kollektiiv praegu ambitsioonikat näitust 'After the Wall', mis analüüsib Berliini müüri langemise järgset kunstiolukorda idapoolses Euroopas ning seal toimunud muutusi ka kultuuris laiemalt. |
| s-177
| Praeguseks on välja valitud 120 kunstnikku, nende hulgas neli eestlast -- Inessa Josing, Kai Kaljo, Liina Siib ning Jaan Toomik. |
| s-178
| Näitus avatakse 16. oktoobril, sellega kaasnevad videote presentatsioonid ja seminarid. |
| s-179
| Mõistagi publitseeritakse mahukas kataloog. |
| s-180
| Eesti tantsija ja koreograafi Teet Kase (31) lühiballett 'Ursula X' jõudis Pariisis toimunud 1. rahvusvahelisel noorte koreograafide konkursil finaali ja on valitud ka 5.-6. juunil Hannoveris toimuva 13. rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi poolfinaali. |
| s-181
| Praegu Norra Kuninglikus Balletis töötav Kask valiti Pariisis finaali koos kuue teise koreograafiga, üldse oli osalejaid 40 ringis. |
| s-182
| Kase sõnul sai ta 'Ursula X' loomiseks inspiratsiooni, lugedes legendi Pühast Neitsi Ursulast. |
| s-183
| 'Ursula X-le' kirjutas muusika norra helilooja Erik Wollo. |
| s-184
| Pahast poisist kirjanik ja luuletaja Sven Kivisildnik presenteeris reedel, 14. mail Rummu vanglas oma ansambli Whaw! Zaiks CD-singlit '', millele on salvestatud kolm lugu. |
| s-185
| Asjaosaliste sõnul on tegemist tarbimisväärtusega tantsitava industriaalmuusikaga. |
| s-186
| Ansamblis mängivad pille Meelis Tauk, Andrus Uutsalu ja Indrek Talts, laulavad Martin Murd ja Sven Kivisildnik. |
| s-187
| Viimaste uudiste kohaselt olevat Rummu vangide seas juba tekkinud nõudmine alternatiivse muusika järele. |
| s-188
| Peagi saabub müüki CD-plaat. |
| s-189
| Pärast seda, kui Narva Muuseumi muidu edumeelse programmiga kunstigaleriis avati Leonhard Lapini näitus, eemaldati sealt peagi üks töö -- nii kodu- kui ka välismaal palju eksponeeritud 'Ülev ja madal I' (1989). |
| s-190
| Pildil on kujutatud fallost ja sirpi ristatuna. |
| s-191
| Fakt annab tunnistust asjaolust, et Eesti Vabariigi pinnal toimib kohati ikka veel nõukogulik tsensuur, sest pildi eemaldamist näituselt dikteerisid poliitilised ringkonnad. |
| s-192
| Kunstnik on šokeeritud, et temalt vähemalt luba ei küsitud. |
| s-193
| Esmaspäeva õhtupoolikul oli haruldane juhus: Tallinnas esitleti korraga mitut galeriitäit uut eesti mööblit. |
| s-194
| Kõigepealt näitas ikka heas vormis Maile Grünberg Linnagaleriis oma uusi riiulisarju. |
| s-195
| Juba mitmelt näituselt tuttavad painutatud vineerist neopop-esemed on nüüd TVMKs ometigi tootmisse jõudnud. |
| s-196
| Ainuke küsimus, miks nii hilja. |
| s-197
| Siiski, samalaadseid ümarnurkseid asju teevad praegu noored disainerid kogu maailmas. |
| s-198
| Ja kui palju on Eestis üldse kujundajaid, kes saavad uhkustada oma esemete tootmisega? |
| s-199
| Tund aega hiljem esitlesid Kunstiakadeemia kolmanda kursuse seitse vormidisainitudengit Kunstihoone galeriis suitsumasina, video ja muusika abiga oma kursusetööd, Thulema mööblitööstuse toetusel kavandatud ja valmistatud kontorimööblit. |
| s-200
| Eesti Disainerite Liidu esimehe, noorema põlve silmapaistva mööblikujundaja Martin Pärna juhendamisel valminud mööbel on mõeldud väike- või kodukontorisse. |
| s-201
| Lihtsavormilised esemed kasutavad traditsioonilisi materjale, nagu paks vineer ja metall, ning sisaldavad leidlikke detaile, nagu otse lauaplaadilt avanev prügikast ja rippuvad tekstiilist paberipahnahoidjad. |