| s-2
| Kust tuli mõte kirjutada ooper 'Writing to Vermeer'? |
| s-3
| Mind on Vermeeri looming alati fastsineerinud. |
| s-4
| Godard on märkinud, et Vermeer on parimaid fotograafe kakssada aastat enne fotokunsti, sest Vermeer huvitus tohutult oskusest vaadata, ajahetke jäädvustamisest. |
| s-5
| Teda huvitas camera obscura, primitiivne optika ja mikroskoobid, aga samuti valgus, mis on fotograafia oluline komponent. |
| s-6
| Teiseks avaldub Vermeeri töödes aja igavikulisuse ja tegelikkusest lahknevuse filosoofiline aspekt. |
| s-7
| Ta on ainus kunstnik lääne kunstiajaloos, kes käsitleb kodust miljööd ilma sentimentaalsusse langemata, ilma heroiseerimata, selge mõistuslikkusega. |
| s-8
| Teksti kirjutades mõtlesin ma palju ka Hollandi erakordselt intensiivsele kunstielule 17. sajandil, seal kujunes välja keeruline kunstniku-tellija-ostja-kunstikaupmehe suhete nelinurk. |
| s-9
| Selles maailmas oli kunstniku ühiskondlik positsioon justkui avaliku teenistuja oma, kes täitis eraklientide kõrval kiriku, aristokraatide ja gildide tellimusi. |
| s-10
| Ma kaldun arvama, et Vermeeri saatus oli teistsugune. |
| s-11
| Andriessen ütles Amsterdami Muziektheateri pressikonverentsil, et uus ooper tuleb habras ja ilus, seevastu kui 'Rosa' oli brutaalne. |
| s-12
| Ja et ooperis on ainult kolm naistegelast -- Vermeeri abikaasa, tema ämm ja veel keegi -- kes nimelt? |
| s-13
| Igaüks neist kirjutab Vermeerile kuus kirja. |
| s-14
| Ma olen Vermeeriga tegelenud aastaid, juba 80. aastate algusest, ja vaadake, mida me Vermeeri maalidel näeme: põhiliselt on tegu alati ühe ja sama naismodelliga, kes kannab peaaegu ühesugust riietust, peaaegu alati on sama ruum, peaaegu alati sama mööbel. |
| s-15
| 1994 toimus suur Vermeeri näitus ja see võimaldas mul tema töid koos näha, et uute järeldusteni jõuda. |
| s-16
| Siis me otsustasimegi Andriesseniga, et ooperisse tuleb ainult kolm tegelast -- kolm naist, sest Vermeer maalis alati naisi. |
| s-17
| Ainult kaks maali ('Astronoom' ja 'Geograaf' -- H. L.) kujutavad mehi. |
| s-18
| Ja naised maalidel kujutavad kolme tegevust: naised joomas, naised kirja kirjutamas või kirja lugemas, naised musitseerimas. |
| s-19
| Huvitav küsimus on, millest need kirjad jutustavad? |
| s-20
| Kasutades oma teadmisi Hollandi ajaloost ja Vermeerist, kirjutasin ma siis kuus täiesti fiktiivset Vermeeri naise, Vermeeri ämma ja tema abstraktse noore muusa-modelli kirja. |
| s-21
| Need 18 kirja on saadetud Delftist Haagi, kutsudes Vermeeri tagasi koju hoolt kandma oma pere, varanduse ja naise eest. |
| s-22
| Teiseks tahtsin ma luua midagi, mis seostub millenniumi ootustega -- inimliku mõõdutunde, harmoonia, selguse ja puhtuse ootustega -- ning oleks totaalselt erinev alandlikku ja masohhistlikku naist kujutavast 'Rosast'. |
| s-23
| Kas tänapäeval on teie arvates ooperihelilooja ja libretist võrdsed autorid? |
| s-24
| Mina tahaksin öelda, et libretist seisab kõrgemal, sest tema on võlur, kellelt tulevad ideed. |
| s-25
| Ma tahaksin, et muusika teeniks minu ideid. |
| s-26
| Kahjuks teatakse ajaloos oopereid peamiselt heliloojate järgi. |
| s-27
| Kui te aga mõtlete 'Võluflöödile', siis selle idee tuli libretistilt ja teatriomanikult (Emanuel Schikaneder -- H. L.), kes tahtis ise mängida Papagenot. |
| s-28
| Nii et tema kasutas Mozartit oma unistuste teokstegemisel. |
| s-29
| On väga haruldane, kui helilooja on ise libretist ja tulemus kannab. |
| s-30
| Nagu Wagneri puhul. |
| s-31
| Millest te alustate ooperi stsenograafiat? |
| s-32
| Kas analoogselt 'Rosale' kasutab ka 'Vermeeri' lavastus interaktiivset multimeediat? |
| s-33
| Tuleb omada visuaalset intuitsiooni. |
| s-34
| Kui sul on juba tekst ja stseenid paberil, hakkab kujutlusvõime tööle. |
| s-35
| Ma vajan ka assistente enda ümber, kellega mõtteid vahetada, vaielda. |
| s-36
| Ka uus ooper tuleb omamoodi multimeedia, diaprojektsioonid etendavad näiteks Delfti linna põlemist. |
| s-37
| Aga ma peaksin vist pihtima, et ma ei tea, mida interaktiivne meedia endast täpselt kujutab, mida ta annab. |
| s-38
| Paljudes vestlustes kübermeedia veendunud pooldajatega pole ma saanud targemaks ja mulle tundub, et ega nemadki asjast paremini aru saa. |
| s-39
| Mind huvitab ta niivõrd, kuivõrd see võimaldab tugevdada minu etenduse visuaalset jõulisust. |
| s-40
| Arvestades teie kunagist dokumentalistikarjääri, kas te tahaksite teha dokumentaalfilmi inimlikest kannatustest, Kosovost? |
| s-41
| Võiksin ju teha, kuid ausalt öeldes vaatlen ma samu asju oma praegustes filmides. |
| s-42
| Teie uus film '8 ½ naist' on austusavaldus Fellinile. |
| s-43
| Mida te Fellini puhul enim hindate? |
| s-44
| Fellini on erakordselt tähtis Euroopa filmirežissöör, kelle tööd on mulle väga olulised. |
| s-45
| Esiteks, ta on suurepärane jutustaja, teiseks fantastiline kujundilooja, lihtsalt suurepärane. |
| s-46
| Mu lemmikfilm on 'Giulietta ja vaimud', ma ei väsi vaatamast '8 ½' ja 'Roomat, lahtist linna'. |
| s-47
| Ma ei ütle, et Fellini on parim, seal on veel Renoir ja Godard, 'Möödunud suvel Marienbadis', aga Fellini esindab sellist kujutlusvõimet, mida ma tahan veel ja veel tundma õppida, ja '8 ½' on tõenäoliselt parim film, mis on tehtud filmi tegemisest. |
| s-48
| Kolmandaks: Fellini interpreteerib võrratult seksuaalfantaasiaid. |
| s-49
| Minu '8 ½naist' on film meeste seksuaalfantaasiatest. |
| s-50
| Kas teil on kunagi olnud probleeme tsensuuriga? |
| s-51
| Absoluutselt mitte kunagi. |
| s-52
| Isegi mitte Inglismaal. |
| s-53
| Nagu Fellini, olete te oma filmides tohutult erootiline. |
| s-54
| Kui me kaotame füüsilise kontakti oma kehaga, kaotame me füüsilise kontakti ka maailmaga, paradiisiga. |
| s-55
| Me ei ela keskajal, kus oma alasti keha pühitsemine oli kuritegu. |
| s-56
| Kuid ma rõhutaksin, et Itaalias on inimesed alati eksponeerinud oma seksuaalseid väärtusi, oma ahvatlevaid 'strateegilisi punkte'. |
| s-57
| Inglismaa moraal on olnud puritaanlik, kehalisi võlusid varjav, naistele palju enam lubav kui meestele. |
| s-58
| Nüüd on see vahe muidugi peaaegu lakanud olemast, kuid on kaldutud uude äärmusse, fokuseerudes ainult noorte inimeste seksuaalsusele. |
| s-59
| Milline on teie ettekujutus aastatuhandevahetuse kunstilistest liikumistest? |
| s-60
| Kui jätaks kõrvale teie lemmikstiili baroki, siis mis tundub teile olevat oluline nüüd? |
| s-61
| Le Corbusier, Stravinski, Picasso on surnud -- mida teeme me nüüd? |
| s-62
| Sama küsiti 16. sajandil, pärast Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo surma, ning sünnitati manerism. |
| s-63
| Kuid mulle ongi just huvitavad üleminekuajajärgud nagu manerism. |
| s-64
| 'Manerism' oli saksa kunstikriitikute poolt lendu lastud pööraselt halb nimi, olenemata sellest, et maneristid olid ka Pontormo ja Bronzino. |
| s-65
| Teine loov üleminekuajajärk oli ancien regime'i ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arhitekt Boulle on üks minu kangelasi. |
| s-66
| Kolmas erutav periood on 1850. aastad prantsuse kunstis, just enne impressionismi. |
| s-67
| Üleminekuajastud arendavad välja uue keele ja ka praegune aeg on selline, kus moodne tehnoloogia tekitab rohkem segadust, kui annab jäävaid tulemusi. |
| s-68
| Aga ilu mõiste? |
| s-69
| See on väga tähtis, me peame ainult avardama selle mahtu, leidma üles uued võtmed. |
| s-70
| Kuid minu ilu definitsioon on: vaadata ja pühitseda. |
| s-71
| Loomulikult on see küsimus maitsest. |
| s-72
| Kuid vist esimest korda kunstiajaloos antakse ka kitšile tähendus hea maitse sees. |
| s-73
| Vaadake Bernini 'Püha Teresa ekstaasi', see on ju puhas kitš! |
| s-74
| Ja samas üks iseloomulikumaid baroki näiteid. |
| s-75
| Tänan intervjuu eest, härra Greenaway! |
| s-76
| Võtke heaks. |
| s-77
| Ja tulge 24. juunil Kopenhaagenisse mu näituse '100 maailma kirjeldavat objekti' avamisele. |
| s-78
| '100 maailma kirjeldavat objekti' on teine ja tuntuim Greenaway kureeritud näitus, mis rändab alates 1992. aastast, pärast esmaesitlust Viini Hofburgi palees. |
| s-79
| Vaatasime ateljees veel põgusalt Greenaway vaevalt kuivanud maale. |
| s-80
| Need esindavad geomeetrilist abstraktsionismi ja tuletasid mulle meelde Siim-Tanel Annuse viimase aja töid. |
| s-81
| Greenaway mainis paari sõnaga ka uusimat projekti 'The Historians', umbes 8 tundi kestvat filmi vangis istuvast kirjanikust ja üle terve maailma leitud 92 kohvrist. |
| s-82
| Greenaway isiknäitusi on korraldatud alates 1988. aastast väga erineva staatusega galeriides Tokyost New Yorgini. |
| s-83
| Greenaway näitaks oma maale ja kollaaže ka Eestis, kui siitpoolt keegi näituse organiseerimisel initsiatiivi ilmutaks. |
| s-84
| 'Mul on praegu rändnäitus Rootsis või Norras, selle võiks ju lähedale Eestisse saata,' arvab ta. |
| s-85
| Paar nädalat hiljem külastasin Greenaway ühte ateljeed Londonis, Hammersmithis. |
| s-86
| Ta hoiab seal oma katalooge ja raamatuid ning seal töötab tema kujurist tütar, kes teeb kilekottidest skulptuure. |
| s-87
| Kuid milline kontrast Amsterdamiga: räämas eeslinna äritänava kusehaisuse ja räpase tagahoovi sopis asubki mingis ebamäärase funktsiooniga majas tema stuudio. |
| s-88
| Seda ei usuks, kui aadress poleks õige. |
| s-89
| Aga kes ütles, et looming peab peegeldama oma kasvuruumi? |
| s-90
| 'Writing to Vermeer' esietendub Amsterdamis 1. detsembril 1999. |
| s-91
| Ma tahan seda näha. |
| s-92
| Peter Greenaway internetis: |
| s-93
| Peter Greenaway mängufilmid |
| s-94
| 1982 'Joonistaja leping' |
| s-95
| 1986 'Z ja kaks nulli' |
| s-96
| 1987 'Arhitekti kõht' |
| s-97
| 1988 'Uppumised järgemööda' |
| s-98
| 1989 'Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke' |
| s-99
| 1991 'Prospero raamatud' |
| s-100
| 1993 'Maconi laps' |
| s-101
| 1996 'Padjaraamat' |