Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EWT
| Language | Estonian |
|---|
| Project | EWT |
|---|
| Corpus Part | train |
|---|
| Annotation | Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Särg, Dage; Eiche, Sandra; Rääbis, Andriela |
|---|
showing 201 - 300 of 604 • previous • next
rs1: jah, kuid mitte ainult objektid kõik on ju üks suur ring
s-201
scifoorum_201
rs1: jah, kuid mitte ainult objektid kõik on ju üks suur ring
tussu: gravitatsioon ei mõjuta valgust, vaid ruumi, milles valgus levib.
s-202
scifoorum_202
tussu: gravitatsioon ei mõjuta valgust, vaid ruumi, milles valgus levib.
Valgusel nimelt puudub mass(e kaal).
s-203
scifoorum_203
Valgusel nimelt puudub mass(e kaal).
Langevad tähed on aga midagi muud
s-204
scifoorum_204
Langevad tähed on aga midagi muud
PS - Turini ülikool on Torino tõesti.
s-205
scifoorum_205
PS - Turini ülikool on Torino tõesti.
Pold vähimatki aimu.
s-206
scifoorum_206
Pold vähimatki aimu.
Aga füüsikateemas lingvistiliste probleemide arutamine pole vist kohane
s-207
scifoorum_207
Aga füüsikateemas lingvistiliste probleemide arutamine pole vist kohane
BurneR: Füsa õps just täna rääkis, et gravitatsioon mõjutab valgust ka, kuna valgus on ka ju mingid osakesed.
s-208
scifoorum_208
BurneR: Füsa õps just täna rääkis, et gravitatsioon mõjutab valgust ka, kuna valgus on ka ju mingid osakesed.
rs1: aga mis see langevad tähed siis on ausalt
s-209
scifoorum_209
rs1: aga mis see langevad tähed siis on ausalt
vb ma ei tea
s-210
scifoorum_210
vb ma ei tea
mul muidugi on oma arvamus aga kui see midagi muud siis tahaks kah teada
s-211
scifoorum_211
mul muidugi on oma arvamus aga kui see midagi muud siis tahaks kah teada
Sirius: kivid.
s-212
scifoorum_212
Sirius: kivid.
suvalise koostisega.
s-213
scifoorum_213
suvalise koostisega.
mõned on ka täiesti rauast.
s-214
scifoorum_214
mõned on ka täiesti rauast.
põlevad atmosfääris.
s-215
scifoorum_215
põlevad atmosfääris.
Mõjutabki, aga väga vähesel määral, mustad augud mõjutavad sellisel määral, et on võimalik aru saada.
s-216
scifoorum_216
Mõjutabki, aga väga vähesel määral, mustad augud mõjutavad sellisel määral, et on võimalik aru saada.
Miks gravitatsioon mõjutab valgust mis koosneb footonitest(ilma massita osake) sellest on erinevaid teooriaid.
s-217
scifoorum_217
Miks gravitatsioon mõjutab valgust mis koosneb footonitest(ilma massita osake) sellest on erinevaid teooriaid.
Sande: Langev täht ei ole täht.
s-218
scifoorum_218
Sande: Langev täht ei ole täht.
see on mingi kivi või metallitükike, mis kosmoses lendab ja maale liiga lähedale jõuab.
s-219
scifoorum_219
see on mingi kivi või metallitükike, mis kosmoses lendab ja maale liiga lähedale jõuab.
Maal olevad gaasid on kiiresti liikuvale kehale nii suur takistus, et see hakkab põlema.
s-220
scifoorum_220
Maal olevad gaasid on kiiresti liikuvale kehale nii suur takistus, et see hakkab põlema.
Tavaliselt põlevad nad atmosfääris ära (meteoor).
s-221
scifoorum_221
Tavaliselt põlevad nad atmosfääris ära (meteoor).
Kui ei põle, tekivad meile meteoriidikraatrid (nt. Kaali jv.).
s-222
scifoorum_222
Kui ei põle, tekivad meile meteoriidikraatrid (nt. Kaali jv.).
Ja on ka komeedid, mis on vee ja kivi osakeste kogumid, mis liiguvad kosmoses ning lagunevad laiali tekitades endale 'saba' (Halley komeet) hmm...
s-223
scifoorum_223
Ja on ka komeedid, mis on vee ja kivi osakeste kogumid, mis liiguvad kosmoses ning lagunevad laiali tekitades endale 'saba' (Halley komeet) hmm...
vähe füüsikas tähele pannud või ei ole üldse käinud?
s-224
scifoorum_224
vähe füüsikas tähele pannud või ei ole üldse käinud?
rs1: olgu olen nõus
s-225
scifoorum_225
rs1: olgu olen nõus
arvasin et nimetus langev täht tähendab kustuvat tähte
s-226
scifoorum_226
arvasin et nimetus langev täht tähendab kustuvat tähte
tegin kähku ühe kritselduse kuidas see siiani minu jaoks oli
s-227
scifoorum_227
tegin kähku ühe kritselduse kuidas see siiani minu jaoks oli
pildil täht kustub ja kaar muutub väiksemaks
s-228
scifoorum_228
pildil täht kustub ja kaar muutub väiksemaks
päris jabur, imelik et ma seda näidata veel julge n
s-229
scifoorum_229
päris jabur, imelik et ma seda näidata veel julge n
kuid nüüd mõtlen et see läheb veidi kokku omadega ja Sande kui minu käest küsid kas vähe koolis käinud siis, jah olen küll
s-230
scifoorum_230
kuid nüüd mõtlen et see läheb veidi kokku omadega ja Sande kui minu käest küsid kas vähe koolis käinud siis, jah olen küll
tussu: Kui teinekord taevas heledat tähte kiiresti kustumas näed (ja mis ka aeglaselt liigub), on tegu iridiumi sähvatusega.
s-231
scifoorum_231
tussu: Kui teinekord taevas heledat tähte kiiresti kustumas näed (ja mis ka aeglaselt liigub), on tegu iridiumi sähvatusega.
Ehk siis satelliidi päikesepaneelid peegeldavad sulle hetkeks valgust peale.
s-232
scifoorum_232
Ehk siis satelliidi päikesepaneelid peegeldavad sulle hetkeks valgust peale.
Sellest on kuskil foorumis juttu ja guugeldades leiad ka leheküljed, mis arvutavad millal ja kus järgmist näha on.
s-233
scifoorum_233
Sellest on kuskil foorumis juttu ja guugeldades leiad ka leheküljed, mis arvutavad millal ja kus järgmist näha on.
rs1: päris huvitav, ma uurin
s-234
scifoorum_234
rs1: päris huvitav, ma uurin
weeb: Valgusel on mass ,vähemalt nii väidetakse.
s-235
scifoorum_235
weeb: Valgusel on mass ,vähemalt nii väidetakse.
Päris kindlalt ei oska keegi öelda.
s-236
scifoorum_236
Päris kindlalt ei oska keegi öelda.
Mustad augud pidavat olema nii tugeva gravitatsiooniga, et painutavad iseig valguskiired endapoole,gravitatsioon mõjub ainult massile ,seega on ka valgusel mass olemas.
s-237
scifoorum_237
Mustad augud pidavat olema nii tugeva gravitatsiooniga, et painutavad iseig valguskiired endapoole,gravitatsioon mõjub ainult massile ,seega on ka valgusel mass olemas.
Valgus koosneb samuti mingitest osakestest, sest tahetakse toota ju päikeseosakeste poolt kiirust saavad purjed.
s-238
scifoorum_238
Valgus koosneb samuti mingitest osakestest, sest tahetakse toota ju päikeseosakeste poolt kiirust saavad purjed.
tussu: footon on nii osake kui ka laine.
s-239
scifoorum_239
tussu: footon on nii osake kui ka laine.
aga mina pole küll kohanud uudist või artiklit et valgusel mass oleks.
s-240
scifoorum_240
aga mina pole küll kohanud uudist või artiklit et valgusel mass oleks.
impulss (momentum) küll.
s-241
scifoorum_241
impulss (momentum) küll.
ja musta augu 'mustuse' põhjuseks on nüüd küll gravitatsiooni poolt põhjustatud aeg-ruumi kõverdumine, mitte footoni mass
s-242
scifoorum_242
ja musta augu 'mustuse' põhjuseks on nüüd küll gravitatsiooni poolt põhjustatud aeg-ruumi kõverdumine, mitte footoni mass
Thorondor: Need purjed töötaks mitte valguse, vaid päikesetuule abil, mis koosneb lihtsalt prootonistest ja muust pudist.
s-243
scifoorum_243
Thorondor: Need purjed töötaks mitte valguse, vaid päikesetuule abil, mis koosneb lihtsalt prootonistest ja muust pudist.
Footon: Päikesetuul siiski sisaldab ka footoneid ehk valguseosakesi, aga seda siiski jah mitte suures osas.
s-244
scifoorum_244
Footon: Päikesetuul siiski sisaldab ka footoneid ehk valguseosakesi, aga seda siiski jah mitte suures osas.
weeb: Kui irooniline on, et mees nimega footon räägib oma teises postitues footonitest?
s-245
scifoorum_245
weeb: Kui irooniline on, et mees nimega footon räägib oma teises postitues footonitest?
Igal juhul jah, purjete kasutamisel loodetakse ära kasutada päikesetuult mis koosneb prootonitest ja elektronidest.
s-246
scifoorum_246
Igal juhul jah, purjete kasutamisel loodetakse ära kasutada päikesetuult mis koosneb prootonitest ja elektronidest.
Vabandust ebatäpse info eest, ei süvenenud väga.
s-247
scifoorum_247
Vabandust ebatäpse info eest, ei süvenenud väga.
Thorondor: Valgus kiirgub nii või naa igas suunas.
s-248
scifoorum_248
Thorondor: Valgus kiirgub nii või naa igas suunas.
Maale jõudev valgus on ka päikesetuul?
s-249
scifoorum_249
Maale jõudev valgus on ka päikesetuul?
Kas ma valgust sisaldavast päikesetuulest võin kuskilt infot ka leida?
s-250
scifoorum_250
Kas ma valgust sisaldavast päikesetuulest võin kuskilt infot ka leida?
weeb: Kui ma tõlkest õigesti olen aru saanud, siis siit peaks saama:
s-251
scifoorum_251
weeb: Kui ma tõlkest õigesti olen aru saanud, siis siit peaks saama:
Amarant: 'See ei kõla uskumatuna seni, kuni võtta arvesse et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat aga meie universum on ainult 14 miljardit aastat vana.'
s-252
scifoorum_252
Amarant: 'See ei kõla uskumatuna seni, kuni võtta arvesse et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat aga meie universum on ainult 14 miljardit aastat vana.'
See tsitaat ei taha kohe kuidagi mu ajurakkudeni jõuda:S.
s-253
scifoorum_253
See tsitaat ei taha kohe kuidagi mu ajurakkudeni jõuda:S.
Eriti see osa, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat.
s-254
scifoorum_254
Eriti see osa, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat.
m0rra: Universum laieneb mõlemas suunas, pidevalt.
s-255
scifoorum_255
m0rra: Universum laieneb mõlemas suunas, pidevalt.
Ehk siis Universumi sünni hetkel (Suure Paugu ajal) hakkas Universum igas suunas laienema ning siis ongi tulemuseks see, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat.
s-256
scifoorum_256
Ehk siis Universumi sünni hetkel (Suure Paugu ajal) hakkas Universum igas suunas laienema ning siis ongi tulemuseks see, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat.
Aga mõtle nüüd sellele, et meie päikesesüsteem on üks miljarditest Linnutee galaktikas ning Linnutee üks miljarditest nähtavas Universumis.
s-257
scifoorum_257
Aga mõtle nüüd sellele, et meie päikesesüsteem on üks miljarditest Linnutee galaktikas ning Linnutee üks miljarditest nähtavas Universumis.
Ning et teoreetiliselt võib igas elementaarosakeses peidus olla veel üks universum oma miljard * miljard osakesega ja meie Universum võib vaid olla osa mingi teise universumi elementaarosakesest.
s-258
scifoorum_258
Ning et teoreetiliselt võib igas elementaarosakeses peidus olla veel üks universum oma miljard * miljard osakesega ja meie Universum võib vaid olla osa mingi teise universumi elementaarosakesest.
Samuti Universumid tekivad ja hävivad pidevalt.
s-259
scifoorum_259
Samuti Universumid tekivad ja hävivad pidevalt.
Ning erinevatest mõõtmetest ja dimensioonidest ei hakka me veel rääkimagi, too oleks liiga jube.:/
s-260
scifoorum_260
Ning erinevatest mõõtmetest ja dimensioonidest ei hakka me veel rääkimagi, too oleks liiga jube.:/
hint: üldiselt kipub iga füüsikalise nähtuse mõistmise/probleemi lahendamise korral probleeme tunduvalt rohkem juurde tekkima.
s-261
scifoorum_261
hint: üldiselt kipub iga füüsikalise nähtuse mõistmise/probleemi lahendamise korral probleeme tunduvalt rohkem juurde tekkima.
aga jah, tavakeeles on need ikka suht naeruväärsed ja müstilised probleemid teine on paras näide.
s-262
scifoorum_262
aga jah, tavakeeles on need ikka suht naeruväärsed ja müstilised probleemid teine on paras näide.
arvutused suure pauguga ei pea paika, seega luuakse uus teooria otsa.
s-263
scifoorum_263
arvutused suure pauguga ei pea paika, seega luuakse uus teooria otsa.
nüüd peavad numbrid paika, aga küsimusi on tohhuijaa juures
s-264
scifoorum_264
nüüd peavad numbrid paika, aga küsimusi on tohhuijaa juures
tume aine = arvutused gravitasiooniga ei pea paika.
s-265
scifoorum_265
tume aine = arvutused gravitasiooniga ei pea paika.
pole ka ime, kuna meil pole gravitasioonist tegelt halli aimugi, mis seda jõudu põhjustab või kuidas see tegelt toimib.
s-266
scifoorum_266
pole ka ime, kuna meil pole gravitasioonist tegelt halli aimugi, mis seda jõudu põhjustab või kuidas see tegelt toimib.
otsime veel oma higgsi bosione.
s-267
scifoorum_267
otsime veel oma higgsi bosione.
muide neutriionodeks või mingiteks teolisteks elementaarosakesteks seda valdavalt peetakse ja 22 % 'kõigest' peaks tumeda aine mass olema
s-268
scifoorum_268
muide neutriionodeks või mingiteks teolisteks elementaarosakesteks seda valdavalt peetakse ja 22 % 'kõigest' peaks tumeda aine mass olema
tume energia = arvutused universumi paisumise kiirusega ei pea paika.
s-269
scifoorum_269
tume energia = arvutused universumi paisumise kiirusega ei pea paika.
muidugi miski põhjustab siukest efekti, aga nime valik on imo kurjakuulutav ja kogu see füüsikaline probleemike sõnastatuna 'me ei tea mis moodustab kolmveerand meie universumi massist' tundub tavakeeles õudne ju
s-270
scifoorum_270
muidugi miski põhjustab siukest efekti, aga nime valik on imo kurjakuulutav ja kogu see füüsikaline probleemike sõnastatuna 'me ei tea mis moodustab kolmveerand meie universumi massist' tundub tavakeeles õudne ju
muide tetraneutronid on imo BS, mingi tehniline või arvutuslik viga, kuna seda pole õnnestunud korrata, samuti wowi signaal, triljonist eri kohtas võis see signaal enne kui ufodelt tulla.
s-271
scifoorum_271
muide tetraneutronid on imo BS, mingi tehniline või arvutuslik viga, kuna seda pole õnnestunud korrata, samuti wowi signaal, triljonist eri kohtas võis see signaal enne kui ufodelt tulla.
alustades tsiviil ja lõpetades kas või sõjalisega riigist x.
s-272
scifoorum_272
alustades tsiviil ja lõpetades kas või sõjalisega riigist x.
ja mis probleem seal kuiperi vöös on? '
s-273
scifoorum_273
ja mis probleem seal kuiperi vöös on? '
ei tundu midagi erilist, pole meil palju võrdlusmomente ja küll mingi tark mees koos mingi suurema teooriaga kunagi ära seletab miks üleminek tundub järks olevat ja alpha konstant on tegelikult isenestest 100 korda müstilisem asi, kui see et mingid tüübid aeg-ajalt väidavad, et tegu polegi konstandiga
s-274
scifoorum_274
ei tundu midagi erilist, pole meil palju võrdlusmomente ja küll mingi tark mees koos mingi suurema teooriaga kunagi ära seletab miks üleminek tundub järks olevat ja alpha konstant on tegelikult isenestest 100 korda müstilisem asi, kui see et mingid tüübid aeg-ajalt väidavad, et tegu polegi konstandiga
cyberdaemon: Tegelt nagu ma aru saan, on see kõik vaid teoreetiline?
s-275
scifoorum_275
cyberdaemon: Tegelt nagu ma aru saan, on see kõik vaid teoreetiline?
See universumi suurus, pikkus, laius, vanus ja kuidas tekkis?
s-276
scifoorum_276
See universumi suurus, pikkus, laius, vanus ja kuidas tekkis?
Nojah tegelt on see ka ju teoreetiline, et füüsiline maailm üldse eksisteerib ja täeisti tõestamatu nähtu s
s-277
scifoorum_277
Nojah tegelt on see ka ju teoreetiline, et füüsiline maailm üldse eksisteerib ja täeisti tõestamatu nähtu s
Indre: Kas selle Marsi elu värgiga ei olnud nii, et juurdlus leidis lõpuks, et mingi inimene tõenäoliselt aevastas seadme kokkupanekul vms ja seepärast viisime me Maalt elu Marsile...
s-278
scifoorum_278
Indre: Kas selle Marsi elu värgiga ei olnud nii, et juurdlus leidis lõpuks, et mingi inimene tõenäoliselt aevastas seadme kokkupanekul vms ja seepärast viisime me Maalt elu Marsile...
m0rra: Uute maailmade avastamise 2 häda: kas saame meie neilt haiguse või saastame meie teisi maailmu.:'(
s-279
scifoorum_279
m0rra: Uute maailmade avastamise 2 häda: kas saame meie neilt haiguse või saastame meie teisi maailmu.:'(
Regula: Mind huvitav just kõige rohkem kõik Ajaga seoses.
s-280
scifoorum_280
Regula: Mind huvitav just kõige rohkem kõik Ajaga seoses.
Näiteks, et kas musta augu sees umbes ei ole edasiliikuvat aega ka, ja see asi, et iga objekt mis liiguKS valgusest kiiremini, liigub ajast tagasi.
s-281
scifoorum_281
Näiteks, et kas musta augu sees umbes ei ole edasiliikuvat aega ka, ja see asi, et iga objekt mis liiguKS valgusest kiiremini, liigub ajast tagasi.
Ja see,et see inimene, kes sõidab kiirrongiga ja see kes loeb kodus raamatut, siis see kes sõidab rongiga, sellel liigub aeg aeglasemalt.
s-282
scifoorum_282
Ja see,et see inimene, kes sõidab kiirrongiga ja see kes loeb kodus raamatut, siis see kes sõidab rongiga, sellel liigub aeg aeglasemalt.
Ühesõnaga mida kiiremini sa liigud, seda aeglasemalt liigub aeg, ja kui sa juba valgusest kiiremini hakkad liikuma, siis liigud lausa ajast tagasi.
s-283
scifoorum_283
Ühesõnaga mida kiiremini sa liigud, seda aeglasemalt liigub aeg, ja kui sa juba valgusest kiiremini hakkad liikuma, siis liigud lausa ajast tagasi.
Cab Driver: Eino see kiiremini liikuv aeg.
s-284
scifoorum_284
Cab Driver: Eino see kiiremini liikuv aeg.
See on lihtsalt petekas.
s-285
scifoorum_285
See on lihtsalt petekas.
Sulle lihtsalt tundub nii.
s-286
scifoorum_286
Sulle lihtsalt tundub nii.
Ega sa selle ajaga rohkem vanemaks ei jää.
s-287
scifoorum_287
Ega sa selle ajaga rohkem vanemaks ei jää.
Kui valgusest kiiremini panna, siis küll jah.
s-288
scifoorum_288
Kui valgusest kiiremini panna, siis küll jah.
XeoX: Kuule, mingi selline teema on ju füüsikas.
s-289
scifoorum_289
XeoX: Kuule, mingi selline teema on ju füüsikas.
Kaksikute paradoks või midagi.
s-290
scifoorum_290
Kaksikute paradoks või midagi.
Nimelt kui üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, pole vennad enam sama vanad.
s-291
scifoorum_291
Nimelt kui üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, pole vennad enam sama vanad.
Kosmoses käinud vend on jäänud nooremaks kui Maal olnud vend.
s-292
scifoorum_292
Kosmoses käinud vend on jäänud nooremaks kui Maal olnud vend.
Teoorias võiks vanusevahe suureneda lõpmatuseni.
s-293
scifoorum_293
Teoorias võiks vanusevahe suureneda lõpmatuseni.
Regula: Seda ma mõtlesingi.
s-294
scifoorum_294
Regula: Seda ma mõtlesingi.
Et näiteks väga kiiresti liikuvas kosmoselaevas, tuleb pikapeale päris palju aega noorumaks.
s-295
scifoorum_295
Et näiteks väga kiiresti liikuvas kosmoselaevas, tuleb pikapeale päris palju aega noorumaks.
Kuigi ma ei saa aru küll mis moodi, aga kõik mis liigub kiiremini, liigub temajaoks ka aeg aeglasemini.
s-296
scifoorum_296
Kuigi ma ei saa aru küll mis moodi, aga kõik mis liigub kiiremini, liigub temajaoks ka aeg aeglasemini.
XeoX: Seal on mingi taustsüsteemi asi.
s-297
scifoorum_297
XeoX: Seal on mingi taustsüsteemi asi.
Kuigi mõlemal on taustsüsteemiks Maa, ei ole see samaväärne.
s-298
scifoorum_298
Kuigi mõlemal on taustsüsteemiks Maa, ei ole see samaväärne.
Vaata kui see kosmosevend tahab tagasi Maale jõuda, peab ta oma kiirust muutma.
s-299
scifoorum_299
Vaata kui see kosmosevend tahab tagasi Maale jõuda, peab ta oma kiirust muutma.
Ja kui ta vahepeal viibib mitte-inertsiaalsüsteemides, saabki otsustavaks kellade võrdlemisel lõpp-süsteemis.
s-300
scifoorum_300
Ja kui ta vahepeal viibib mitte-inertsiaalsüsteemides, saabki otsustavaks kellade võrdlemisel lõpp-süsteemis.
Edit as list • Text view • Dependency trees