Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-101

tea_toohoive_103

Majanduskasvu aeglustumise mõju Euroopas võimendab väiksem tööhõive kasvu intensiivsus.

s-102

tea_toohoive_104

Perioodil 1974-1996 oli tööhõive elastsus SKP suhtes Euroopas süstemaatiliselt madalam kui USA-s, st SKP tõus Euroopas toob reeglina kaasa väiksema töötuse vähenemise kui USA-s.

s-103

tea_toohoive_105

SKP ja tööhõive trendid näitavad seda, et hoidmaks tööhõivet konstantsena, peaks Euroopa Liit saavutama üle kahe korra suurema SKP kasvu kui USA-s (1,94% võrrelduna USA 0,78%-ga) (Simonazzi, 1999).

s-104

tea_toohoive_106

Et saada aru Euroopa majanduskasvu ja madalama tööhõive seostest, on vaja vaadata tööhõive struktuuri muutusi sektorite kaupa.

s-105

tea_toohoive_107

Nii Euroopas ja USAs on toimunud suur tööhõive osakaalu langus industriaalsektoris - 1970-ndate alguses oli tööhõive osakaal tööstuses USAs 34% ja Euroopa Liidus 41%.

s-106

tea_toohoive_108

1990. a. keskpaigaks vähenes osakaal vastavalt 24% ja 30%-ni.

s-107

tea_toohoive_109

USAs on selline vähenemine toimunud tööhõive absoluutse suurenemise arvelt teenuste sektoris, kusjuures tööhõive tööstuses on laias laastus jäänud samale tasemele.

s-108

tea_toohoive_110

Euroopas aga toimus absoluutne vähenemine tööhõives ka tööstuses.

s-109

tea_toohoive_111

Samuti on toimunud Euroopas oluline tööhõive vähenemine põllumajandussektoris (Simonazzi, 1999).

s-110

tea_toohoive_112

USA on ära hoidnud töökohtade kaotamise, hüvitades kõrge produktiivsuse kasvu, mis ulatus 40%-ni perioodil 1982-1993. a. kõrge tootmise (nõudluse) kasvuga, mis ulatus 37%-ni.

s-111

tea_toohoive_113

Euroopa Liit ei suutnud kompenseerida produktiivsuse kasvu nõudluse kasuga, mis viiski märgatava töökohtade kaotuseni tootmises.

s-112

tea_toohoive_114

Üle Euroopa erineb tööhõive muutumise määra ja SKP muutumise määra vahekord märkimisväärselt ning teatud Euroopa piirkondades ei ole see USAst palju erinev.

s-113

tea_toohoive_115

See viitab hüpoteesile, et Euroopa Liidu erinevad regioonid alluvad samasugustele tööturu tingimuste muutustele tööhõive muutuste seisukohalt erinevalt.

s-114

tea_toohoive_116

See asjaolu omakorda viitab sellele, et tööhõive seisukohalt on majanduskasvu määr olulisem kui tööturu paindlikkus.

s-115

tea_toohoive_117

(Simonazzi, 1999).

s-116

tea_toohoive_118

Lühiajaline korrelatsioon majanduskasvu ja tööhõive vahel on kõige ilmsem, kuid mitte kõige tähtsam seos, kui võtta arvesse vähene töökohtade loomine Euroopas.

s-117

tea_toohoive_119

Tegelikult on olemas pikaajalised mõjud firmadele ja tööjõuturule, mille tõttu aktuaalne madal majanduskasv võib potentsiaalse majanduskasvu ära süüa.

s-118

tea_toohoive_120

Madalad kasvumäärad võivad viia aga väiksema potentsiaalse tootmiseni ning see võib koos tehnoloogia kiire arenguga süvendada tööturu struktuurseid probleeme (Simonazzi, 1999).

s-119

tea_toohoive_121

Aeglane majanduskasv mõjutab ka firmade investeerimisaktiivsust, ning investeerimine kontsentreerub sel juhul peamiselt ratsionaliseerimisele, mis toob kaasa tööhõive vähenemise.

s-120

tea_toohoive_122

On hinnatud, et kolmandik Euroopa investeeringutest on just seda tüüpi.

s-121

tea_toohoive_123

Samuti on Euroopas tootmise sektoriline struktuur võimendanud tootmise restruktureerimise potentsiaalseid negatiivseid mõjusid.

s-122

tea_toohoive_124

Samuti võib töökohtade vähese loomise põhjuseks olla vähene investeerimine uutes ja kasvavates sektorites (Simonazzi, 1999).

s-123

tea_toohoive_125

1.2. Erinevate võrdlusriikide arengud

s-124

tea_toohoive_126

IIRIMAA

s-125

tea_toohoive_127

Iirimaa pakub Eestile huvi mitmete majandusmudeli ühiste joonte seisukohalt, millest olulisemaks on väliskapitali osa majandusarengus.

s-126

tea_toohoive_128

Käsitleme Iiri kogemust seoses tööhõivega kahes lõikes: esiteks, eelnev kõrge tööpuuduse periood ja teiseks, viimane, tööpuuduse hüppelise vähenemise periood.

s-127

tea_toohoive_129

1. periood.

s-128

tea_toohoive_130

Rahvuslike kokkulepete mõju.

s-129

tea_toohoive_131

Iirimaa oli sattunud 80'ndate keskel tõsisesse majanduskasvu kriisi.

s-130

tea_toohoive_132

Kasv aeglustus märkimisväärselt 1979.

s-131

tea_toohoive_133

Ajavahemikus 1979-1987 ei ületanud majanduskasv kordagi 3% ja oli negatiivne või praktiliselt null enamiku ajast.

s-132

tea_toohoive_134

1986/87. a. olid edasise majandusdünaamika ootused ülikriitilised: eelarve oli sügavas miinuses, tööpuudus ületas 17% ja sotsiaalpartnerite suhted olid teravad.

s-133

tea_toohoive_135

Võis oodata, et algab allakäiguspiraal: streigid palkade tõstmiseks, maksude tõus, tootmise kokkutõmbumine, tööpuuduse edasine kasv jne.

s-134

tea_toohoive_136

Sõlmitud nn rahvusliku kokkuleppega, mille olulisimaid elemendid on toodud allpool, õnnestub taolist allakäiku siiski vältida ja saavutada ka kontroll tööpuuduse üle.

s-135

tea_toohoive_137

Alates 1987. a. on Iirimaal toimunud oluliselt kiirem majanduskasv võrreldes pikatoimelisema Euroopaga.

s-136

tea_toohoive_138

Palju on räägitud majanduskasvu ja tööhõive kasvu lahknevusest pärast 1987. a.

s-137

tea_toohoive_139

Arvestamata lühiajalisi vähenemisi, kasvas registreeritud töötute arv kuni 1990ndateni.

s-138

tea_toohoive_140

Erinevus majanduskasvu ja tööhõive kasvu vahel on olnud omane Iirimaale kogu arengu jooksul.

s-139

tea_toohoive_141

1980-1992 tööstuslik kogutoodang kasvas, samal ajal kui tööhõive vähenes või jäi samaks.

s-140

tea_toohoive_142

Võib küll öelda, et selline erinevus näitab tervet majanduskeskkonda, kuna tööjõu produktiivsus on kasvanud selle perioodi jooksul.

s-141

tea_toohoive_143

Siiski oleks selline tendents positiivne ainult sellisel juhul, kui suurenev produktiivsus oleks esile kutsunud piisava majandusliku ekspansiooni, et luua uued töökohad vanade kaotatud töökohtade asemele (O'Hearn).

s-142

tea_toohoive_144

Alates 1980. a keskelt on tööpuuduse määrad Iirimaal (nagu ka Hollandis) langenud, samal ajal kui EL keskmine määr on püsinud pikaajaliselt kõrgel tasemel.

s-143

tea_toohoive_145

Oluline teene on siin sisukatel tööturu reformidel, loomulikult kombinatsioonis taasvallandunud majanduskasvuga.

s-144

tea_toohoive_146

Iirimaa ja Holland on teinud ulatuslikemad muutused oma palga- ja tööpoliitikas.

s-145

tea_toohoive_147

Reformid on sätestanud palkade mõõdukamaks tegemise, tulumaksu kärped, töötu abirahade kitsendamine ja osalise tööaja barjääride vähendamise (Tille 2001).

s-146

tea_toohoive_148

Teine oluline tööjõuturu paranemise indikaator mõlemas riigis on mittetöötajate (nonemployment) osakaalu vähenemine.

s-147

tea_toohoive_149

Iirimaal on pööre tööjõuturul julgustanud ka remigreerumist UK-st ja teistest riikidest.

s-148

tea_toohoive_150

Peaaegu kõik need töölised on saanud tööd ja praegu on nende panus 0,6% Iiri tööjõu aastase kasvu kohta, mis vähendab samuti töötust (Tille 2001).

s-149

tea_toohoive_151

Tööjõuturu reformid Iirimaal

s-150

tea_toohoive_152

Reformid algasid 1980' lõpus ja on nagu eelpool viidatud, seotud rahvusliku kokkuleppega.

s-151

tea_toohoive_153

Esimene reformide staadium, mis lõppes 1993, kätkes endas tööjõuturu stabiliseerumise ja mõõduka tööpuuduse määra vähenemise.

s-152

tea_toohoive_154

Teine staadium tõi endaga kaasa tähelepanuväärse tööhõive kasvu.

s-153

tea_toohoive_155

Palgakasvu mõõdukamaks tegemine

s-154

tea_toohoive_156

Esimesel perioodil oli oluline tegur kolmeaastane rahvuslik palga kokkulepe, mida toetasid tööandjad, ametiühingud ja valitsus.

s-155

tea_toohoive_157

Kokkulepe limiteeris aastase palgakasvu 2,5%-ni 1988-1990.

s-156

tea_toohoive_158

Osana kokkuleppest valitsus nõustus korvama palgalimiite vähendades tulumaksu ja suurendades kulutusi sotsiaalpoliitikale.

s-157

tea_toohoive_159

Tööpuudus vähenes ja selle kokkuleppe edukus viis veel nelja järgneva kokkuleppeni ning need on saanud Iiri tööjõuturu aktsepteeritavateks osadeks.

s-158

tea_toohoive_160

Tulumaksu vähendamine

s-159

tea_toohoive_161

1980 oli Iirimaa 'maksukiilu' suurus OECD-s neljandal kohal.

s-160

tea_toohoive_162

Rahvuslike kokkulepete näol vähendati alates 1987. a maksukoormat, millega maksu piirmäär langes 35%-lt 29%-ni 1991 madalaimal sissetulekutasemel ja 58%-lt 48-ni kõrgeimal sissetulekutasemel.

s-161

tea_toohoive_163

1994. aastaks oli maksukiil allpool OECD keskmist.

s-162

tea_toohoive_164

Töötute abirahade kitsendamine

s-163

tea_toohoive_165

Traditsiooniline Iiri sotsiaaltoetuste süsteem rakendus töötutele ilma maksimumkestvuseta.

s-164

tea_toohoive_166

Viimastel aastatel peavad osad töötute vanusegrupid olema registreeritud ümberõppe programmidesse või minema ühiskondlikule tööle, et saada peale esimest kuut kuud jätkuvalt abiraha.

s-165

tea_toohoive_167

Aktiivne tööjõuturupoliitika

s-166

tea_toohoive_168

1990 Iiri valitsus suurendas kulutusi programmidele, et mobiliseerida tööjõu pakkumist, parandada töötajate oskusi ja suurendada tööjõuturgude tõhusust.

s-167

tea_toohoive_169

Kulutusi sellistele programmidele suurendati 1991. a. kahekordseks, võrreldes OECD riikide keskmise näitajaga.

s-168

tea_toohoive_170

Samuti loodi 1995. a 40000 osalise tööajaga töökohta, mis oli suunatud vanematele inimestele, kes olid olnud töötud pikka aega.

s-169

tea_toohoive_171

Reformide mõju

s-170

tea_toohoive_172

Blanchard (2000) arvas, et palgakasvu mõõdukamaks muutmine on olnud võtmereform Iirimaal, sest see võimaldas tootlikkusel kasvada kiiremini kui seda tegid palgad - areng, mis võimaldas tööandjatel palgata rohkem töötajaid.

s-171

tea_toohoive_173

Oluline siinkohal on see, et lepped olid konsensuslikud.

s-172

tea_toohoive_174

Saavutused tootlikkuses upitasid üles firmade kasumimarginaalid, luues võimalused investeerimiskulutusteks.

s-173

tea_toohoive_175

Ümberõppe programmid ja ametisse määramise programmid ei ole olnud kasulikud tööpuuduse vähendamisele.

s-174

tea_toohoive_176

Samas tundub, et esimesed reformid olid instrumentaalsed esimese faasi tööjõuturu pöörde loomisel ja mõjutasid teist faasi vähem.

s-175

tea_toohoive_177

Oluline võib olla ka see, et tööliste haridustase on võrreldes 1965 aastaga oluliselt kasvanud.

s-176

tea_toohoive_178

Haridusreform võib olla põhjuseks hiljutisele välisinvesteeringute sissevoolu plahvatuslikule kasvule.

s-177

tea_toohoive_179

Näiteks OECD on nimetanud seda tõenäoliselt üheks kõige olulisemaks Iiri tööhõive kasvu kausaalseks mõjutajaks (Tille 2001).

s-178

tea_toohoive_180

Lähem analüüs näitab siiski, et see mõju on küllaltki kaudne.

s-179

tea_toohoive_181

Nn rahvuslike kokkulepete sisu on püütud kokku võtta ka formuleeringuga 'palgakasvu aeglustumine' sotsiaalsete garantiide ja maksutaseme tõusu vältimise kaudu.

s-180

tea_toohoive_182

Kui majandus hakkas peale kriisi jälle kasvama, hakkasid tasapisi uuesti kasvama ka palgad.

s-181

tea_toohoive_183

2. periood.

s-182

tea_toohoive_184

'Iiri ime' - tööpuuduse hüppeline langus

s-183

tea_toohoive_185

On rõhutatud (McCarthy, 2002), et Iiri majandus, minnes avatuse teed, saavutas küll küllalt kiiresti majanduskasvu, aga selle hinnaks oli 70ndatel aastatel ja 80ndate algul 'traditsiooniliste' Iiri majandusharude (tekstiil, nahatooted, mõned masinaehitusharud) kannatused.

s-184

tea_toohoive_186

Sellega kaasnes muidugi ka tööhõive kaotus neis sektoreis.

s-185

tea_toohoive_187

Et olukorda tööhõive osas vähegi kontrolli all hoida, hakati rakendama intensiivselt aktiivse tööpoliitika meetmeid ning prooviti säilitada tööhõivet majandusharudes, mis olid samuti Iiri imidžiga tugevalt seotud: toiduainete tööstuses ja meelelahutus- ja turismiharudes.

s-186

tea_toohoive_188

Iiri kogemuse puhul väärib erilist esiletõstmist tohutu edu seoses tööpuuduse vähendamisega.

s-187

tea_toohoive_189

Olles pikka aega olnud maa, kus majandus, sh eriti tööstus, on hoogsalt kasvanud (va mõned stagnatsiooniperioodid) ning samal ajal on aga tööpuuudus olnud pidevalt väga kõrge (ulatudes 14-18%-ni) hakkas ta 90ndate aastate keskpaigast vähenema, langedes 90ndate lõpul mõne protsendi tasemele.

s-188

tea_toohoive_190

Mis selle 'ime' põhjuseks on olnud, selle üle on palju diskuteeritud ning praeguseks hakkavad järeldused selguma.

s-189

tea_toohoive_191

Joonis 1.1.

s-190

tea_toohoive_192

SKP ja tööpuuduse

s-191

tea_toohoive_193

Allikas: OECD

s-192

tea_toohoive_194

Iiri keskpanga tööhõive analüütikutelt paluti eksperthinnanguid järgmiste tegurite mõju hindamiseks:

s-193

tea_toohoive_195

1) tööhõive kasv Iirimaal tegutsevates väliskapitalile kuuluvates kõrgtehnoloogiaettevõtetes

s-194

tea_toohoive_196

2) tööhõive kasv eelnimetatud ettevõtetele allhanget tegevates ja neid teenindavates Iiri ettevõtetes, samuti neist multinatsionaalsetest ettevõtetest pungunud VKE-des

s-195

tea_toohoive_197

1 tööpuuduse määr ILO metoodika järgi

s-196

tea_toohoive_198

2 eksperthinnagud viis läbi Erik Terk

s-197

tea_toohoive_199

3) tööhõive kasv teenindussektoris (nii kodumaisele kui välistarbijaile orienteeritus)

s-198

tea_toohoive_201

EL struktuurivahenditest otseselt või kaudselt tulenevad töökohad

s-199

tea_toohoive_202

5) demograafiliste muutuste mõjul toimunud tööjõu pakkumise vähenemine

s-200

tea_toohoive_203

Esimese teguri mõju hinnati väga väikeseks.