Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

tea_AA_05_6_1

OPM3 ehk Organizational Project Management Maturity Model on Project Management Institute'i (PMI) poolt 2003. aastal evitatud standard.

s-2

tea_AA_05_6_2

OPM3 aitab organisatsioone nende strateegiate elluviimisel, evitades parimad praktikad (Best Practices) projektijuhtimisse organisatsiooni tasandil.

s-3

tea_AA_05_6_3

OPM3 loomisel uuriti olemasolevate projektijuhtimise mudelite küpsusastmete määratlusi.

s-4

tea_AA_05_6_4

Selgus, et olemasolevatel mudelitel on olulisi puudusi, eriti organisatsiooni projektijuhtimise küpsuse inkrementaalse parendamise käsitlemisel.

s-5

tea_AA_05_6_5

OPM3-mudeli oluline omadus on strateegiliste plaanide realiseerimiseks vajalike projektijuhtimisejuhtimise praktikate evitamisprotsessi määratlemine.

s-6

tea_AA_05_6_6

Seejuures arvestati:

s-7

tea_AA_05_6_7

sihtide põhimõttelisi erinevusi projekti- ja organisatsiooni tasandil

s-8

tea_AA_05_6_8

turu dünaamilist iseloomu ja organisatsioonide vajadust adapteeruda pidevalt muutuvate tingimustega

s-9

tea_AA_05_6_9

infovahetuse erinevusi operatiiv- ja organisatsiooni tasandil

s-10

tea_AA_05_6_10

OMP3 defineerib organisatsioonilise projektijuhtimise (Organizational Project Management, Org PM) kui strateegiliste eesmärkide saavutamist tagava süstemaatilise projektide, programmide ja portfellide (Project, Program and Portfolio management ehk PPP) haldamise.

s-11

tea_AA_05_6_11

OMP3 on seega sillaks strateegia ja seda realiseerivate projektide vahel:

s-12

tea_AA_05_6_12

OPM3-mudel koosneb kolmest komponendist:

s-13

tea_AA_05_6_13

teadmus (Knowledge)

s-14

tea_AA_05_6_14

määratlus (Assessment)

s-15

tea_AA_05_6_15

parendamine (Improvement)

s-16

tea_AA_05_6_16

Teadmus komponent: Org PMi ideoloogia ja printsiibid, OMP3-mudel, mudeli sisu ja kasutamine.

s-17

tea_AA_05_6_17

Määratluskomponent: missugune on organisatsiooni küpsus Org PMs (kus me asume)?

s-18

tea_AA_05_6_18

Parendamiskomponent: mida tahame saavutada?

s-19

tea_AA_05_6_19

Plaanid sihtide saavutamiseks.

s-20

tea_AA_05_6_20

OMP3-mudel sisaldab enam kui 600 dokumenteeritud parimat praktikat.

s-21

tea_AA_05_6_21

OMP3-mudeli loomisel on lähtutud varasemast PMI standardist PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge).

s-22

tea_AA_05_6_22

Organisatsiooni projektijuhtimise võimekuse mõõtmisel kasutatakse talitluse võtmeindikaatoreid (Key Performance Indicators, KPIs) - metoodika, mis on laialt levinud (nt COB IT).

s-23

tea_AA_05_6_23

Kokkuvõtteks.

s-24

tea_AA_05_6_24

Kiiresti muutuvas (agiilses) maailmas vajavad organisatsioonid agiilseid strateegiaid.

s-25

tea_AA_05_6_25

Traditsioonilised projektijuhtimise mudelid ja metoodikad pole enam küllaldased - agiilsete strateegiate elluviimine vajab uusi, agiilseid projektijuhtimise mudeleid ja metoodikaid.

s-26

tea_AA_05_6_26

OMP3 on oluline samm niisuguste mudelite ja metoodikate loomisel ning evitamisel.

s-27

tea_AA_05_6_27

Enn Õunapuu - sündinud 6. aprillil 1949 Tallinnas.

s-28

tea_AA_05_6_28

Lõpetanud majandusinsenerina majandusliku informatsiooni töötlemise erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 ja aspirantuuri 1984 matemaatiliste meetodite kasutamine majanduses erialal.

s-29

tea_AA_05_6_29

1988 kuni 1992 õppis samas doktorantuuris.

s-30

tea_AA_05_6_30

Töötanud 1973-75 TPI infotöötluse kateedri stažöör-õppejõuna ja assistendina, 1975-84 TPI arvutuskeskuse projektijuhina, 1984-88 TPI raamatupidamise kateedri vanemõpetaja ja dotsendina, 1992-2004 TTÜ informaatikainstituudi dotsendina, aastast 2004 TTÜ infosüsteemide professor.

s-31

tea_AA_05_6_31

Aasta lõpp on ikka aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse tulevikuplaane.

s-32

tea_AA_05_6_32

Käesolevas kirjatöös püüan sama teha Eesti tarkvarasüsteemide arengu kohta, kusjuures vaatekoht on personaalne, isiklikest kogemustest lähtuv, mitte uurimuslik ja kõikehõlmavale üldistusele pretendeeriv.

s-33

tea_AA_05_6_33

Oma ametikohustuste tõttu on mul küllaltki hea ülevaade Eesti tarkvarasüsteemide arengust.

s-34

tea_AA_05_6_34

Eriti hea informatsiooni saamise kohaks on infosüsteemide seminar doktorantidele ja magistrantidele, kus iga doktorant ja magistrant, kes soovib saada hinnatud antud aines, peab tegema ettekande oma töö teemal.

s-35

tea_AA_05_6_35

Meie doktorantidel ja magistrantidel on juhtiv roll Eesti infotehnoloogia maastikul, ja seega on nii mul kui ka seminarist osavõtjatel hea ülevaade Eestis toimuvast.

s-36

tea_AA_05_6_36

Lõppevat aastat (2005) iseloomustab mitmete mind huvitanud tehnoloogiate ja metoodikate tegelik kasutamine.

s-37

tea_AA_05_6_37

Üks minu lemmikteemasid viimasel ajal on teenustele orienteeritud arhitektuurid ja kõik sellega seonduv.

s-38

tea_AA_05_6_38

Rõõmustav on, et riiklike tellimuste pakkumisi hakkavad võitma firmad, kes otseselt deklareerivad, et nende pakkumine vastab teenustele orienteeritud arhitektuuri nõuetele.

s-39

tea_AA_05_6_39

Paljud Eesti IT firmad teevad jõulisi ettevalmistustöid teenustele orienteeritud arhitektuuride kasutuselevõtuks.

s-40

tea_AA_05_6_40

Üliõpilastele veebiteenuste näiteid tuues ei pea viitama ainult välisnäidetele, nagu Google'i veebiteenus () ja Amazoni veebiteenus ().

s-41

tea_AA_05_6_41

Saan julgelt kasutada ka näiteid Eesti veebiteenustest, nagu äriregistri teenus () ja x-tee ().

s-42

tea_AA_05_6_42

Teine rõõmustav suundumus on infosüsteemide iteratiivse ja agiilse arendamise meetodite jõudmine reaalsesse Eesti praktikasse.

s-43

tea_AA_05_6_43

Mainida võiks Maksu- ja Tolliameti ja AS Medisoft infosüsteemide arendusmetoodikaid.

s-44

tea_AA_05_6_44

Üleminek iteratiivsele ja veelgi enam agiilsele arendusele on sõnades lihtne, kuid tegelikkuses tekib terve rida raskusi.

s-45

tea_AA_05_6_45

Raskused algavad juba projekti rahastamisel.

s-46

tea_AA_05_6_46

Vähesed soovivad rahastada projekti, mille maksumus, funktsionaalsus ja lõplik valmimisaeg ei ole selgelt välja toodud ning selgub lõplikult alles projekti arenduse käigus.

s-47

tea_AA_05_6_47

Rõõmustav ongi, et sellises keerulises situatsioonis on leitud osapooli rahuldavaid lahendusi.

s-48

tea_AA_05_6_48

Kolmandaks rõõmustab, et Eesti infotehnoloogid suudavad ikka suhteliselt väheste vahenditega luua maailmatasemel e-süsteeme.

s-49

tea_AA_05_6_49

Täna tahaks mainida e-politsei süsteemi.

s-50

tea_AA_05_6_50

E-politsei süsteem võimaldab otse patrullsõidukist Interneti kaudu liiklejate andmeid kontrollida.

s-51

tea_AA_05_6_51

Imponeerivad julged, elegantsed ja suurte riikide lahendusi mitte kopeerivad lahendused, mis süsteemi loomise käigus välja töötati.

s-52

tea_AA_05_6_52

Tulemus on kiitust väärt.

s-53

tea_AA_05_6_53

Eesti infotehnoloogid, jätkake julgelt oma naturaalse mõistuse kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel!

s-54

tea_AA_05_6_54

Ka e-valimised on positiivseks sammuks demokraatia nüüdisajastamiseks.

s-55

tea_AA_05_6_55

Sellest kogemusest ilmneb eriti selgesti, et e-lahendustele ei saa läheneda ainult tehnoloogilisest vaatest lähtudes, palju tähtsamad on sotsioloogilised, majanduslikud ja poliitilised vaated.

s-56

tea_AA_05_6_56

Uue e-lahenduse väljatöötamine toob kaasa ka struktuuri muutuse.

s-57

tea_AA_05_6_57

Struktuuri all mõistame me organisatsioonilist struktuuri ja äriprotsesse selles organisatsioonis.

s-58

tea_AA_05_6_58

Näiteks traditsiooniline struktuur kaubanduses koosneb sellistest elementidest nagu tootmisvõrk, müügivõrk ja müügijärgse teeninduse võrgustik.

s-59

tea_AA_05_6_59

Tootmisvõrk ise on keeruline organisatsioon, kus toote arendajad ja vahetud tootjad on ühendatud ühtsesse virtuaalsesse ettevõttesse.

s-60

tea_AA_05_6_60

Müügivõrk on traditsiooniliselt üles ehitatud regionaalsest printsiibist lähtudes.

s-61

tea_AA_05_6_61

Microsoftil on näiteks peakontor Redmondis USA-s ja regionaalsed kontorid Euroopas ja mujal maailmas.

s-62

tea_AA_05_6_62

Järgmisel tasemel on rahvuslikud kontorid.

s-63

tea_AA_05_6_63

Vahetu müük käib distribuutorite ehk maaletoojate kaudu, kes loovad oma edasimüüjate võrgustiku.

s-64

tea_AA_05_6_64

Müügijärgne teenindus organiseeritakse vastavalt kauba liigile erinevalt, kuid ühine on see, et tootja peab selle võrgustiku kindlalt looma.

s-65

tea_AA_05_6_65

Nagu näeme, on pikaajalise töö tulemusena loodud töötav keerukas struktuur.

s-66

tea_AA_05_6_66

Minnes üle e-lahendustele, tuleks see struktuur hävitada ja seejärel luua uus struktuur uutest põhimõtetest lähtudes.

s-67

tea_AA_05_6_67

Näiteks Amazonil on loodud uus edasimüüjate võrgustik, kus oli 2005. aasta lõpus 1 000 000 liiget, kes saavad oma tasu kaupa vahetult puutumata.

s-68

tea_AA_05_6_68

Täiesti uute struktuuride loomine on palju lihtsam, kui vanade struktuuride asemel uute loomine, sest viimasel juhul tuleks hävitada töötav ja kasumlik struktuur.

s-69

tea_AA_05_6_69

Siin näen ma ka Eesti edu üht põhjust.

s-70

tea_AA_05_6_70

Väga paljudel juhtudel võis alustada puhtalt laualt.

s-71

tea_AA_05_6_71

Moraal antud loos on ikkagi see, et üksi tehniliselt ilusast lahendusest ei piisa, vaid tuleb luua uus struktuur ja kujundada uued äriprotsessid, arvestades seejuures kõigi osapoolte huve.

s-72

tea_AA_05_6_72

Tulevikku vaadates loodan, et järgmisel aastal saavutame tegelikku edu ka e-õppe valdkonnas.

s-73

tea_AA_05_6_73

E-õppest on palju räägitud, kuid tegelike e-õppe lahendusteni on veel pikk tee käia.

s-74

tea_AA_05_6_74

Ma määratleksin “ tegelikku ” e-õpet kui adaptiivset süsteemi, kus keskset kohta hõlmavad rahvusvaheliste e-õppe standarditele vastavad õpiobjektid, kus ka õppija profiili ja teadmisi võetakse õpetamisprotsessis arvesse, kus eesmärgiks ei ole mitte teadmiste hulk, vaid kvaliteet (arusaamine ja analüüsivõime, mis avaldub oma mudeli või mõistesüsteemi loomises).

s-75

tea_AA_05_6_75

Seejuures väljub õpetamisprotsess ühe haridusasutuse seest, toimub intensiivne õppijate, õpetajate ja õppematerjalide vahetus, seda nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt.

s-76

tea_AA_05_6_76

Kutsutakse ellu töötavad õppijate kogudused, kus luuaksegi uus kvaliteet, nagu see toimus vabavara loomise valdkonnas.

s-77

tea_AA_05_6_77

Me liigume stabiilselt selle poole ja, nagu ikka, läheb selleks rohkem aega, kui ma esialgu arvasin.

s-78

tea_AA_05_6_78

Arvutite välisseadmete valik suureneb pidevalt, viimastel aastatel on ilmunud palju uusi huvitavaid lahendusi just mäluseadmete vallas.

s-79

tea_AA_05_6_79

Eriti kiire on areng olnud välkmäludel, jõudsalt on kasvanud nende mälulülituste infomahutavus, paranenud töökiirus ja suurenenud aktiivne tööiga.

s-80

tea_AA_05_6_80

Välkmälude üheks väga perspektiivseks kasutusalaks on USB välk_mälu_draivid.

s-81

tea_AA_05_6_81

Nende seadmete valmistamisega ja uute toodete väljatöötamisega tegeleb järjest rohkem elektroonikafirmasid.

s-82

tea_AA_05_6_82

Tegemist pole mingite järjekordsete uute arvutiviguritega, vaid pisikeste ja mugavate mäluseadmetega, mida arvutikasutajate seas tuntakse rohkem mälu_pulkade nime all.

s-83

tea_AA_05_6_83

Mälupulk on igati tabav ja mõnus nimi, kuid selle termini kasutamisel tehnilistes tekstides võib tekkida raskusi.

s-84

tea_AA_05_6_84

Tavakeeles kasutatava mõiste “ mälupulk ” maht on laiem kui mõistel “ USB välkmäludraiv ” 1.

s-85

tea_AA_05_6_85

Nii on mälupulkadeks nimetatud erinevaid välkmälukaarte, portatiivseid MP3-pleiereid ja muidki välkmälulülitusi sisaldavaid seadmeid.

s-86

tea_AA_05_6_86

Mõiste “ USB välkmäludraiv ” maht on järsk, hõlmates üht kindlat mälupulga liiki.

s-87

tea_AA_05_6_87

Probleemid mälupulga ümber ei piirdu üksnes terminoloogiliste küsimustega.

s-88

tea_AA_05_6_88

Sageli ei omata korralikku ettekujutust sellest, kuidas seade töötab ning mis on selle pisikese “ pulgakese ” sees.

s-89

tea_AA_05_6_89

Küllaltki hästi iseloomustab olukorda üks dialoog, mis leidis aset arvutivõrgu Freetime Forumis, kus arutluse teemaks olid muutmälud (RAM).

s-90

tea_AA_05_6_90

Nimetame selles osalejaid K (küsija) ja V (vastaja), Võrgudialoog nägi välja järgmiselt (tekst on esitatud originaalkujul):

s-91

tea_AA_05_6_91

K: “ Nagu ma aru saan, on RAM mälupulk.

s-92

tea_AA_05_6_92

Kas kõik on USB baasil?

s-93

tea_AA_05_6_93

Et lihtsalt torkad USBsse ja arvutil kohe jõudu rohkem? ... ”

s-94

tea_AA_05_6_94

V: “ Ram EI OLE mälupulk.

s-95

tea_AA_05_6_95

Mälupulk on Mälupulk. ”

s-96

tea_AA_05_6_96

Et küsijal on RAM, ROM, USB ja mälupulk veidi ähmased mõisted, ilmneb juba küsimuse püstitusest, kuid ega asja ei tee eriti selgemaks ka sellele antud vastus (“ Mälupulk on Mälupulk ”).

s-97

tea_AA_05_6_97

Mida siis ikkagi see USB-liidesega pisikene mälupulgake, õigemini USB välkmäludraiv endast kujutab, sellest tulebki järgnevalt juttu.

s-98

tea_AA_05_6_98

USB välkmäludraiv (USB flash drive, UFD) on portatiivne välkmälulülitustel põhinev mälukaardike, mis ühendatakse hostseadme (näiteks arvuti) USB-porti.

s-99

tea_AA_05_6_99

Seade täidab väikesemahulise välise teisaldatava mäluseadme ülesandeid.

s-100

tea_AA_05_6_100

USB välkmäludraivide iseärasuseks on see, et need seadmed ei vaja individuaalset elektritoiteallikat, sest oma loogikalülituste tööks vajaliku elektrienergia saavad nad USB-liidese kaudu hostseadmest.