Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

arborest_1

Ei mahu koos kaadrisse.

s-2

arborest_2

Tiina Jõgeda

s-3

arborest_3

Pühapäeva õhtul esinesid Eesti Televisiooni valimisstuudios Lennart Meri ja Arnold Rüütel.

s-4

arborest_4

Kuigi president andis stuudiosse saabudes oma rivaalile kätt, ei näinud televaatajad neid kordagi kõrvuti.

s-5

arborest_5

Algul oli selle vastu Kadrioru ajutrust.

s-6

arborest_6

Pärast läbirääkimisi nõustus presidendi tiim kahest poliitikust ühisklipi väntamisega, kuid siis vedas alt ETV tehnika.

s-7

arborest_7

Lennart ja Arnold on mehed, kelle vahel valitseb tammsaarelik vastasseis.

s-8

arborest_8

'Neid kahte vaadates meenub kulunud tsitaat 'Viimsest reliikviast': mitu korda ma pean üht ja sama meest ...'

s-9

arborest_9

Kumb mees on parem - sel iginaiselikul dilemmal ei ole eestlaste jaoks ühest vastust.

s-10

arborest_10

Hõbedase lakaga Arnold (68) on kui turvaline isa - mõistev, heatahtlik, leplik.

s-11

arborest_11

Arnold kuulab ära maanaiste kurtmised raske elu üle.

s-12

arborest_12

Eesti rahval on korraga vaja nii Arnold Rüütlit kui ka Lennart Merit.

s-13

arborest_13

Mõlema mineviku kallal saavad poliitilised huligaanid hambaid teritada.

s-14

arborest_14

Ajal, mil Arnold kõva rusikaga näidismajandit püsti pani ja Moskva ülemustega truualamlikult viina viskas, pani ka noor kirjanik nõukogumaad kiitvaid lauseid paberile.

s-15

arborest_15

Ka kommunistlikus ühiskonnas, kõikesuutvate masinate ajastul, jääb püsima füüsiline töö.

s-16

arborest_16

Mitte niivõrd majandusliku paratamatusena kui tegurina, mis mõjustab inimese eetilise palge kujunemist,' kirjutas Lennart 1959. aastal reisikirjas 'Kobrade ja karakurtide jälgedes'.

s-17

arborest_17

Enamasti on Arnold saanud rahvalt rohkem toetuspunkte - nii sotsioloogilistes uurimustes kui ka presidendivalimistel - kui Lennart.

s-18

arborest_18

Anekdoodid, mida Arnoldist räägitakse, meenutavad tšuktši nalju.

s-19

arborest_19

Arnold teeb õhtul ühe suitsu, Lennartil läheb punast Marlborot sigaret sigareti järel.

s-20

arborest_20

Kui Arnold kõneleb, siis on raske pikas lausetejorus asja tuuma tabada.

s-21

arborest_21

Kui Lennart esineb, on iga fraasi taga seitse vihjet.

s-22

arborest_22

Isegi põhiseadus ja valimisseadus said kirjutatud nende kahe mehe vägikaikaveost lähtuvalt.

s-23

arborest_23

Hirm, et rahva lemmik riiki juhtima pääseb, valitses juba 1992. aasta presidendivõitluses.

s-24

arborest_24

Nii oli see 1992. aasta presidendivalimistel, kus Arnold noppis rohkem hääli kui Lennart, Toompeal aga langes vaekauss Lennarti kasuks.

s-25

arborest_25

Nõnda ongi sirgeselgne ja lihtsakoelise mõtlemisega Arnold kabinetivõitluses kaotajaks jäänud.

s-26

arborest_26

Ent ka Rüütel ei tahtnud kogu vabastaja oreooli Savisaarele jätta: 'Helistasin kindral Melnitšukile, putšistide erivolinikule'.

s-27

arborest_27

Käskisin kohe vabastada teletorni.

s-28

arborest_28

Siis ta küsis, kas ei saaks tund aega.

s-29

arborest_29

Ütlesin: 'no ladna, egas midagi.'

s-30

arborest_30

Meenutame 1990. aasta sügist, mil Tallinna poliitilisi ringkondi raputas afäär, mida kauge allusiooni põhjal hakati kutsuma Eesti Watergate'iks.

s-31

arborest_31

Lennart süüdistas Arnoldit, et see saadab fakse advokaadibüroole, kus töötab endine CIA direktor.

s-32

arborest_32

Oktoobris 1990 pidi Eesti esindus sõitma USA presidendi George Bushi juurde.

s-33

arborest_33

Kadrioru ja Toompea vahel käis naljakas võidujooks, mille võitsid Savisaar ja Meri.

s-34

arborest_34

Rüütel ja Lippmaa, kes ka Ameerikaga sidet pidasid, jäid koju käsi laiutades rääkima Ida-Virumaa raskest olukorrast.

s-35

arborest_35

Muide, viis kuud hiljem George Bushi juurde visiiti kavandades mängis Lennart Arnoldile ninanipsu sellega, et ülemnõukogu presiidiumi esimees ei teadnud täpset päeva, millal välisminister annab talle korralduse lennukisse astuda.

s-36

arborest_36

Lennart läks ajalukku USA presidendi gloobusele Kamtšatka kohale jämeda risti vedamisega.

s-37

arborest_37

- No ega seda ei saa maha ka, see ju ehtne paber, polnud kilet ega midagi, - laiutas Rüütel käsi.

s-38

arborest_38

Meri kuulas hapu näoga Rüütli selja taga tema eestikeelset pressikonverentsi Valge Maja trepil.

s-39

arborest_39

Ainuke, millega ta Rüütlile koha kätte näidata sai, oli USA riigidepartemangu meestega ingliskeelne naljaviskamine, mida Rüütel viisakalt naeratades pealt pidi kuulama.

s-40

arborest_40

Lennart ei ole kunagi Arnoldile halastanud.

s-41

arborest_41

Kui tal 1992. aastal õnnestus presidendiks saada, siis Arnold lihtsalt visati Kadrioru lossist välja.

s-42

arborest_42

Aga Lennart eksis, kui arvas, et võitlus on lõppenud.

s-43

arborest_43

Arnold püsib vankumatult sadulas kõikidest pilgetest ja püünistest hoolimata.

s-44

arborest_44

'Rüütli valimise korral asetuks Eesti kummalisse postsovetlikku olukorda,' täheldas EE neli aastat tagasi.

s-45

arborest_45

Midagi pole muutunud!

s-46

arborest_46

Hoolimata Toompea-poliitikute vastupidistest kinnitustest astus riigikogu presidenti valides kolinal ämbrisse.

s-47

arborest_47

Ainsana on rahulolev keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes suutis enamiku rahvasaadikuist naeruväärseks teha ja omavahel lõplikult tülli pöörata.

s-48

arborest_48

Nüüd sihib Savisaar erakorralisi valimisi.

s-49

arborest_49

Lindiskandaalist toibunud Savisaar on soojade suveilmadega tublisti kosunud ja oma varasema vormi taastanud.

s-50

arborest_50

Seegi kord tuli Savisaar mängust puhtalt välja, kuigi suurem osa presidendivalimistega seonduvaid intriige pärines just keskerakonna ridadest.

s-51

arborest_51

Savisaar lõi kaardid segi, lubades avalikult toetada Siim Kallast, kui too soostub presidendiks kandideerima.

s-52

arborest_52

Lennart Merit toetada lubanud reformierakond sattus piinlikku olukorda, Kallas pidi tõestama, et ta ei taha presidendiks saada.

s-53

arborest_53

Veelgi suurema segaduse korraldas Savisaar Toompeal esmaspäeva õhtul.

s-54

arborest_54

Keskfraktsiooni õhutusel asus Isamaaliit aktiivselt musta hobust otsima.

s-55

arborest_55

Isamaaliidu piinlikuks osaks jäi selgitada, kust tuli neile pähe mõte rahva soosikute Lennart Meri ja Arnold Rüütli kõrvale kedagi kolmandat otsima hakata.

s-56

arborest_56

Noored isamaalased ja eakad maasaadikud võtsid presidendimängu liiga tõsiselt ja kogenud Savisaar mängis nad lihtsalt üle.

s-57

arborest_57

Keskerakonna jaoks mäng alles algab ning presidendivalimiste minek valimiskogu kätte annab selleks suurepärase võimaluse.

s-58

arborest_58

See, kelle valib presidendiks valimiskogu, võib sõltuda suuresti just Savisaare tahtest.

s-59

arborest_59

Nii on suurel keskmehel võimalik endale tänuvõlglasi tekitada, kellelt saaks hiljem riigikogus ühtteist välja pressida.

s-60

arborest_60

Kõige tõenäolisem on, et Savisaar asub kas otsima kolmandat kandidaati või teeb panuse Rüütlile.

s-61

arborest_61

Kevadel järgnevate erakorraliste valimiste tulemusena moodustaksid aga uue valitsuse endised kolhoosijuhid kahasse Savisaare parteisse koondunud endiste komsomolitegelastega.

s-62

arborest_62

Saarlane sõdib Rootsi telekomiga

s-63

arborest_63

Mihkel Kärmas

s-64

arborest_64

Tema meelest sai riik Telia tulekuga siinsele kaabel-tv turule miljardeid kroone kahju.

s-65

arborest_65

Eesti kinodes naerutab naljavend Jim Carrey filmis 'Kaablikutt' vaatajaid kaabelTV nõdrameelse montöörina.

s-66

arborest_66

Panus pole tuhanded pealinna telehuvilised, vaid ka telefonimonopol.

s-67

arborest_67

Möödunud nädalal sündis kaks konkureerivat kaabelTV firmade liitu.

s-68

arborest_68

Rootsi ja juudi kapitali esindajatena on lepitamatult vastamisi kaks Eesti meest - Telia/Starmani juht Peeter Kern ja Levicomi juht Tõnis Palts.

s-69

arborest_69

Palts kinnitab, et isiklikult ei ole tal Kerni vastu midagi.

s-70

arborest_70

'Ma olen valmis sõdima Teliaga,' kinnitab ta ägedalt telefonis.

s-71

arborest_71

Paltsi vasallid on neli firmat, kelle nimesid ta avaldamast keeldub.

s-72

arborest_72

Kerni liitlased on kümme firmat väidetavasti 20_000 vaatajaga peamiselt maapiirkondadest.

s-73

arborest_73

Palts ei jää võlgu: - Starmani kaudu kontrollib ( Eesti Kaabeltelevisiooni Operaatorite Liitu ) Telia.

s-74

arborest_74

Telia sigatseb Eesti riigis!

s-75

arborest_75

Mitte et Rootsi kapital on halb.

s-76

arborest_76

Ei!

s-77

arborest_77

Telia kapital on halb, sest ta ei saa konkurentsi luua.

s-78

arborest_78

Osalemine nii Eesti Telefonis kui ka kaabeltelevisioonifirmas võtab riigilt võimaluse täita Euroopa Liidu nõudmised konkurentsi loomisel telekommunikatsiooni valdkonnas, omandab Palts prohveti ilme, kui ta esmaspäeva hilisõhtul intervjuud annab.

s-79

arborest_79

Solvunud Kern viskas Levicomi juhi oma liidu asutamiskoosolekult välja, sest too oli päev varem registreerinud samanimelise liidu.

s-80

arborest_80

Vastakas on ka konkurentide pilt kaabelTV turust.

s-81

arborest_81

Paltsi liidul olevat 75_000 klienti, mis on üle poole klientidest.

s-82

arborest_82

Mõne asjatundja arvates pole praegu kaalul mitte kaablikanalite vaatajad vaid konkureeriva telefonivõrgu loomine.

s-83

arborest_83

TV-kaableid pidi saab ka telefonisignaale edastada.

s-84

arborest_84

Seega on kaablisõja taga Eesti Telefoni omaga konkureeriva (parema) võrgu loomine.

s-85

arborest_85

Sõjakirve kaevas juuli alguses välja Telia, kes investeerib 28 miljonit krooni Tallinna suuruselt teise kaabelTV firmasse Starman.

s-86

arborest_86

Eesmärk - viia telekaabel kuue kuuga 50_000 Tallinna kodusse.

s-87

arborest_87

Sellega astus Telia valusalt varvastele Levicomi tütarfirmale Tallinna Kaabeltelevisioon, kes tahab kahe Iisraeli firma rahaga jõuludeks kaabeldada Õismäe ja jätkata tempoga 5000 kodu kuus.

s-88

arborest_88

Kogu projekt maksab 200 miljoni krooni ringis.

s-89

arborest_89

Tallinna Kaabeltelevisioon võib Paltsi sõnul tehniliselt juba täna alternatiivset telefoniteenust pakkuda.

s-90

arborest_90

Kohe, kui poliitikud annavad asjale rohelise tule, kavatseb Palts ka seda teha.

s-91

arborest_91

Pärast Telia investeeringut Starmani kukkus Eesti Telefoni müügihind nulli ehk riik sai miljardeid kroone kahjumit.

s-92

arborest_92

Ta tõmbab kliendid üle, sest on parem võrk välja pakkuda, 'märgib Palts ja pakub välja, et Telial eesmärk on kas Eesti Telefon põhja lasta või vältida konkurentsi teket.

s-93

arborest_93

Telia on Eesti Telefoni osanik.

s-94

arborest_94

Oma pretensioonid andis Palts sideministrile ja konkurentsiameti peadirektorile.

s-95

arborest_95

Rootslased kinnitavad aga, et traadiga telefonile konkurentsi nad Starmani kaudu ei paku.

s-96

arborest_96

Eesti Telefoni asutamisdokumentide hulgas on leping, kus partnerid kohustuvad seda mitte tegema.

s-97

arborest_97

'Kui Eesti oleks Euroopa Liidu liige, siis ei saaks Telia kaabliärisse minna,' kuulutab Palts jättes mulje jõuetust vihast.

s-98

arborest_98

Investeering kaabeltelefirmasse Starman tehti Eesti sideministeeriumi informeerimata.

s-99

arborest_99

Selle asemel pidas Teliat ülistava kõne oma Rootsi-meelsuses tuntud riigitöötaja Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera.

s-100

arborest_100

'Ma sain siis teada, kui mind allakirjutamisele kutsuti,' väidab Sõmera.