Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_pm20001004_1

Põllumajandusülikoolis on tekitanud ärevust haridusministeeriumi kava jagada kool kaheks: luua tehnikaalade põhjal Tartusse uus rakenduslik kõrgkool ja liita ülejäänud erialad Tartu Ülikooliga.

s-2

aja_pm20001004_2

Haridusministrit nõustavas komisjonis tekkinud idee kohaselt rajataks Tartu Lennukolledži ja põllumajandusülikooli tehnikaalade põhjal Tartu tehnikakõrgkool.

s-3

aja_pm20001004_3

Tartu Ülikooliga liidetaks seega ainult osa erialasid, mitte terve põllumajandusülikool, nagu varem välja pakutud.

s-4

aja_pm20001004_4

Idee peaks teostuma 2002.-2003. aastal.

s-5

aja_pm20001004_5

Poolt ja vastu

s-6

aja_pm20001004_6

'Mulle jäänud mulje järgi kalduvad komisjoni liikmed selgelt toetama põllumajandusülikooli poolitamist,' tõdes Tartu Postimehele Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Leif Kalev, kes kuulub ka ise haridusministrit nõustavasse komisjoni.

s-7

aja_pm20001004_7

Kalevi hinnangul on kooli kaheks jagamine kasulik vaid siis, kui sellest muutub tudengitele midagi paremaks ja õnnestub ka raha kokku hoida.

s-8

aja_pm20001004_8

'Tuleks küsida üliõpilaste arvamust,' nentis ta.

s-9

aja_pm20001004_9

Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet peab kooli jagamise ja teiste kõrgkoolidega liitmise ideed mõtlematuseks.

s-10

aja_pm20001004_10

'Teiste koolidega integreerumine saab anda ainult negatiivse tulemuse,' on Elmet kindel.

s-11

aja_pm20001004_11

Tema väitel on paljud senised kõrgkoolide ja teadusasutuste integreerimise katsed ebaõnnestunud ning igas põhjamaaski on põllumajanduserialadele spetsialiseerunud ülikool alles jäänud.

s-12

aja_pm20001004_12

Henn Elmeti hinnangul muudab põllumajandusülikooli jagamise raskeks ka see, et selle teaduskonnad ja instituudid on omavahel väga tihedalt seotud.

s-13

aja_pm20001004_13

Aktiivne üliõpilasesindus

s-14

aja_pm20001004_14

Põllumajandusülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Karel Rüütli väitel on esinduse liikmed kooli jagamise vastu.

s-15

aja_pm20001004_15

Vastuseisu kinnitab ka üliõpilasesinduse korraldatud küsitlus.

s-16

aja_pm20001004_16

Küsimusele, kas nad pooldavad iseseisva põllumajandusülikooli kaotamist, vastas neli viiendikku tudengitest eitavalt.

s-17

aja_pm20001004_17

Rektor Elmet ei kuulu haridusministrit nõustavasse komisjoni, kuigi paljude teiste ülikoolide rektorid või esindajad kuuluvad.

s-18

aja_pm20001004_18

Rüütli hinnangul mõjutab see komisjoni otsuseid.

s-19

aja_pm20001004_19

'Komisjoni liikmed kalduvad vaadetelt koalitsiooni poole, aga meie rektor pigem opositsiooni poole,' märkis Rüütli, 'näib, et valitsuse koridorides on asi juba ära otsustatud.'

s-20

aja_pm20001004_20

Põllumajandusülikooli tulevikuväljavaadete arutamiseks korraldab üliõpilasesindus täna arutelu, kuhu on esinema kutsutud haridusministeeriumi, ülikooli, põllumajandusülikooli ja lennukolledži esindajad.

s-21

aja_pm20001004_21

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ega Tartu Lennukolledži rektor Villu Mikita ei soovinud eile Tartu Postimehele Eesti Põllumajandusülikooli võimaliku poolitamise ning sellest tulenevat erialade ülevõtmise teemat kommenteerida.

s-22

aja_pm20001004_22

Õpetajate päeva puhul autasustab linnavalitsus aasta õpetaja tiitli pälvinud Tartu pedagooge.

s-23

aja_pm20001004_23

'See on üks väheseid võimalusi õpetajate tööd esile tõsta,' tõdes linnavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja Juta Hennoste.

s-24

aja_pm20001004_24

'Pedagoogid pälvivad tunnustust nii harva.'

s-25

aja_pm20001004_25

Täna õhtul saavad nad Vanemuise kontserdimajas kingiks lilleõie, raamatu kinkekaardi ja kontserdipiletid, tunnustatute pangaarvele laekub tuhande krooni suurune preemia.

s-26

aja_pm20001004_26

15 väljavalitut

s-27

aja_pm20001004_27

Haridusosakonna komisjon valis koolide ja lastepäevakodude esitatud kandidaatide hulgast 15 õpetajat, kes on tubli tööga aastaid silma paistnud.

s-28

aja_pm20001004_28

Haridusministri vastuvõtule Tallinnas on tänavu kutse saanud kesklinna lastekeskuse logopeed Maie Telvar ning Miina Härma gümnaasiumi keemiaõpetaja Jüri Vene.

s-29

aja_pm20001004_29

'Jüri Vene oskab aine selgeks teha nendelegi, kes keemiast ei huvitu,' kiitis Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi.

s-30

aja_pm20001004_30

Tema õpilased saavad vaevata hakkama riigi- või sisseastumiseksamitega.

s-31

aja_pm20001004_31

Vene juhendamisel on Härma gümnaasiumi õpilased noppinud häid kohti nii üle-eestilistel kui rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel.

s-32

aja_pm20001004_32

Kooli õpilasomavalitsuse korraldatud küsitluste järgi on staažikas keemiaõpetaja laste hulgas üks populaarseimaid.

s-33

aja_pm20001004_33

Põline meeste amet

s-34

aja_pm20001004_34

'Kes suudab õpilaste tähelepanu endale koondada ja neid kuuletuma panna, sellele on õpetaja amet kerge,' leiab aastakümneid õpetaja ja koolijuhina töötanud mees.

s-35

aja_pm20001004_35

Keemia pole Vene hinnangul õpilaste hulgas populaarne aine, sest nõuab palju tööd.

s-36

aja_pm20001004_36

Ometi on tema endiste õpilaste hulgas rohkesti ülikooli keemiateaduskonna lõpetanuid.

s-37

aja_pm20001004_37

Aasta õpetaja väitel peaks koolis töötama hulga rohkem mehi: 'See on ju põline meeste amet,' muheles ta.

s-38

aja_pm20001004_38

'Kuid haridus ja õpetaja amet pole väärtustatud, pedagoogide palgatõus on ainult jutt.'

s-39

aja_pm20001004_39

Aasta õpetaja tiitli üle on staažikal õpetajal Jüri Venel hea meel.

s-40

aja_pm20001004_40

'See on ilus žest,' leiab ta.

s-41

aja_pm20001004_41

Rannu valla servas Väike-Rakkes kustutavad pritsimehed juba kolmandat päeva põlevat tuhandet tonni briketti, selle omanik Sangla Turvas kahtlustab süütamist.

s-42

aja_pm20001004_42

Sangla Turba brikett asub kunagises väetisehoidlas, mille firma kohandas briketi ladustamiseks.

s-43

aja_pm20001004_43

Eile päeval meenutasid hoidlat vaid üksikud betoonpostid ja paar söestunud puittala.

s-44

aja_pm20001004_44

Aeganõudev kustutamine

s-45

aja_pm20001004_45

Poolsada meetrit pikk, kümmekond meetrit lai ja neli meetrit kõrge turbahunnik hõõgus eredalt isegi päevavalguses, pidevalt lahvatasid leegid.

s-46

aja_pm20001004_46

Ümbrus virvendas kuumusest, vastu tuultki oli palavust tunda paarikümne meetri kaugusele.

s-47

aja_pm20001004_47

Päästetöid juhtiv Puhja tugikomando pealik Gennadi Leppik ütles, et sellise põlengu kusutamine on väga spetsiifiline.

s-48

aja_pm20001004_48

' Võiksime hunnikusse tonnide viisi vett uhada, kuid kasu poleks miskit.

s-49

aja_pm20001004_49

Vabalt põledes suitseks see vähemalt neli nädalat, ' lausus ta.

s-50

aja_pm20001004_50

Leppik märkis, et briketihunnik põleb ainult pealt, kuid tulekahjust jagusaamiseks tuleb see laiali lükata ning vee ja poriga läbi segada.

s-51

aja_pm20001004_51

Nii kahandaski Sangla Turba ekskavaator briketihunnikut kopaga, linttraktor lükkas põleva ja hõõguva küttematerjali laiali.

s-52

aja_pm20001004_52

Vahetevahel tõusid traktori kõrvale mitme meetri kõrgused leegid.

s-53

aja_pm20001004_53

Pritsimehed summutasid leegi kiiresti ja jahutasid pidevalt ka traktorit.

s-54

aja_pm20001004_54

Otse turbahunnikusse lastud veejuga aurustus valju pahinaga.

s-55

aja_pm20001004_55

Linttraktorit juhtinud 56-aastane Eino Avi tunnistas, et ta on varemgi raudruunaga turbapõlenguid summutanud, kuid seekord tuleb kuuma tulekoldega suisa silmitsi seista.

s-56

aja_pm20001004_56

'Vahel käib sahmakas tuld üle katuse,' ütles briketisuitsust tahmase näoga Eino Avi.

s-57

aja_pm20001004_57

' Aga kabiin on kinni.

s-58

aja_pm20001004_58

Hirmu ei ole, tuletõrjujad kastavad kogu aeg.

s-59

aja_pm20001004_59

Ja mis teha, töö on töö. '

s-60

aja_pm20001004_60

Gennadi Leppik ei tahtnud ennustada, millal kustutamine lõpeb.

s-61

aja_pm20001004_61

'Kõige optimistlikumalt öeldes homme (s.o täna - A.A),' märkis ta.

s-62

aja_pm20001004_62

' Aga ei oska lubada.

s-63

aja_pm20001004_63

Kui vihma hakkab sadama, aitaks see ainult siis, kui kallaks nädal aega jutti. '

s-64

aja_pm20001004_64

Kahe ööpäevaga käis sündmuskohal kümme Tartumaa päästeteenistuse Rannu, Puhja, Tõrvandi, Konguta ja Elva tugikomando autot.

s-65

aja_pm20001004_65

Esimene teade põlengust saabus häirekeskusesse esmaspäeva öösel kell 2.31.

s-66

aja_pm20001004_66

Kui esimene tuletõrjeauto kohale jõudis, oli hoidla katus sisse langenud ning suurem leek sumbunud.

s-67

aja_pm20001004_67

Õnneks pole põlengul kuhugi levida, sest tulekolle asub põllul, elumajadest ja teistest hoonetest eemal.

s-68

aja_pm20001004_68

Vett toovad paakautod kahe kilomeetri kauguselt tiigist.

s-69

aja_pm20001004_69

Kahju 350 000 krooni

s-70

aja_pm20001004_70

Aktsiaseltsi Sangla Turvas juhataja Rait Abras hindas, et põleng toob firmale kahju ligikaudu 350 000 krooni.

s-71

aja_pm20001004_71

'See oli ekspordi vaheladu, milles oli tuhat tonni briketti, eelmise kevade ekspordi ülejääki,' ütles ta.

s-72

aja_pm20001004_72

Abras märkis, et tõenäoliselt oli tulekahju põhjuseks kellelgi kuritahtlik lohakus või süütamine.

s-73

aja_pm20001004_73

'Ladu oli lukus, võibolla murdis briketivaras sisse ja viskas maha suitsukoni,' oletas ta.

s-74

aja_pm20001004_74

'Brikett ise ei sütti.'

s-75

aja_pm20001004_75

Rait Abras lisas, et häviv brikett oleks sel sügisel müüki läinud.

s-76

aja_pm20001004_76

'Nüüd jääb kasu saamata,' tõdes ta.

s-77

aja_pm20001004_77

' Aga ega eksport ja kodumaine müük seepärast seisma jää.

s-78

aja_pm20001004_78

Tehas töötab pidevalt ja teised laod on briketiga varustatud.

s-79

aja_pm20001004_79

Selles mõttes probleeme ei teki. '

s-80

aja_pm20001004_80

Abras lisas, et usutavasti ei kannata tulekahju tõttu ka ühegi töötaja palk.

s-81

aja_pm20001004_81

Praegu tulekahjus häviv ja kustutustöödes riknev tuhat tonni briketti moodustab viiendiku Sangla Turba ühe kuu ekspordist.

s-82

aja_pm20001004_82

Sangla Turvas toodab aastas 30 000 tonni briketti, millest pool läheb eksporti.

s-83

aja_pm20001004_83

Tartu linnavalitsus tunnistas eile bussifirma Liikor erastamise nurjunuks, kuid ei otsustanud ettevõtte saatust.

s-84

aja_pm20001004_84

Rootsi firma Connex Transport AB aga kinnitab huvi Liikorit osta.

s-85

aja_pm20001004_85

Connex Transport AB Kesk-Euroopa äriarendusosakonna juhataja Charles Michael Fagnon kinnitas eile, et firma süveneb praegu Liikori olukorda.

s-86

aja_pm20001004_86

'Liikori ostmine sõltub tingimustest,' märkis Fagnon telefonivestluses Tartu Postimehele.

s-87

aja_pm20001004_87

' Süveneme Tartu liinibusside olukorda, et teada saada väljavahetamist vajavate busside hulk.

s-88

aja_pm20001004_88

Uurime, kuidas optimeerida liine ja parandada töötingimusi. '

s-89

aja_pm20001004_89

Küsimusele, kas linnavalitsuse soov saada Liikorist vähemalt 20 miljonit krooni on üle pakutud, vastas Fagnon: ' Kas 20 miljonit krooni on sobiv hind, ei oska öelda.

s-90

aja_pm20001004_90

Me ei tea veel Liikori väärtust, kuid oleme nõus selle eest pakkuma õiglast hinda. '

s-91

aja_pm20001004_91

Fagnon kinnitas, et kui Connex Transport peaks Liikori ostma, pole neil plaanis raha kiirelt, näiteks viie aastaga, tagasi teenida, et siis minema minna.

s-92

aja_pm20001004_92

'Meie plaanid on pikemaajalised,' väitis ta.

s-93

aja_pm20001004_93

Möödunud neljapäeval, kui lõppes ASi Liikor erastamine, millele ei laekunud ühtegi pakkumist, saabus linnapea Andrus Ansipile Connex Transport AB faks, milles rootslased põhjendasid erastamisest loobumist sellega, et nad ei näe võimalust tuleval aastal 39 Liikori bussi uuemate vastu vahetada.

s-94

aja_pm20001004_94

'Mingit sellist kohustust pole, nad on meist väga valesti aru saanud,' kommenteeris Ansip saabunud kirja ja selgitas seda ka Fagnonile, mispeale Connex Transport AB asus taas Liikorit puudutavaid materjale läbi vaatama.

s-95

aja_pm20001004_95

Kas linnavalitsus kavatseb ASi Liikor maha müüa otsustuskorras või kuulutab välja uue erastamiskonkursi, seda abilinnapea Aksel Kivi väitel eilsel linnavalitsuse istungil ei arutatud.

s-96

aja_pm20001004_96

Linnapea Andrus Ansip on Tartu Postimehele kinnitanud, et linn ei lase Liikori hinda mingil juhul alla 20 miljoni krooni.

s-97

aja_pm20001004_97

Et AS Tartu Laululava pole seadnud lauluväljaku ehitiste hoonestusõigust ja ehitised kuuluvad Tartu linnale, pole riigil enam lootust tagasi saada 1996. aastal laululavale antud 8 miljoni krooni suurust laenu.

s-98

aja_pm20001004_98

Linnavalitsus kinnitas otsusega määrata laululava ehitiste valitsejaks kultuuriosakond, et see vara on linna oma, selgitas linnapea Andrus Ansip.

s-99

aja_pm20001004_99

AS Tartu Laululava oleks pidanud 1996. aastaks seadma oma ehitiste hoonestusõiguse, kuid jättis selle tegemata.

s-100

aja_pm20001004_100

Seaduse järgi kuuluvad hooned sel juhul maaga kokku, maa on aga Tartu linna oma.