Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_luup200106_1

Hiljuti teatas maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, et kunagi varem pole miljonäride arv nõnda jõudsalt kasvanud kui eelmisel aastal.

s-2

aja_luup200106_2

Senisele rekordile, mis jääb kolme aasta taha, lisandus mullu tervelt 105 uut kodumaist miljonäri.

s-3

aja_luup200106_3

“ Tegelikult, kallid kaimud, on nende arv tunduvalt suurem, ” viitasid ametnikud salapäraselt naeratades.

s-4

aja_luup200106_4

Aga kui palju?

s-5

aja_luup200106_5

1999. aasta septembris avaldas Luup Eesti esimese miljonäride uuringu.

s-6

aja_luup200106_6

Täna toome teieni teise, seekord märksa ulatuslikuma.

s-7

aja_luup200106_7

Enam ei piirdu me nn maksumiljonäridega.

s-8

aja_luup200106_8

Nüüd uurime ka neid, kelle pangaarvel on miljon krooni, kui ka neid, kellele kuulub rohkem kui miljoni krooni eest maju ja metsi.

s-9

aja_luup200106_9

Mõistagi vaatame, kui paljud kaasmaalastest sõidavad ringi miljoniliste autodega.

s-10

aja_luup200106_10

Tulemus ületab igasugused ootused - 3-4 inimest sajast võivad ennast julgelt miljonäriks nimetada.

s-11

aja_luup200106_11

Mida lähemale pealinnale ja Toompeale, seda rohkem neid on.

s-12

aja_luup200106_12

Hiljuti puhkes kära, et haridusminister paneb alusetult kinni Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi ning 400 tudengit jääb nelja tuule peale.

s-13

aja_luup200106_13

Luup näitab, et tegemist pole mingi vandenõu, vaid kõrgharidusruumi korrastamisega.

s-14

aja_luup200106_14

Tegelikult ripub kirves kümnete analoogsete erakõrgkoolide kaela kohal.

s-15

aja_luup200106_15

“ Viie aasta pärast on praegustest vaid pooled alles, ” kinnitab pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets.

s-16

aja_luup200106_16

Kõigil, kes plaanivad paberid kõrgkooli viia, tasuks eelnevalt Luubis avaldatud kaheksa rektori arvamused läbi lugeda.

s-17

aja_luup200106_17

Enne suvepuhkust kutsus Luup vestlusringi isepäisuse pärast Riigikogu esimehe nõuniku ametist lahkunud professor Igor Gräzini, diplomaadi leiba söönud professor Ivar Raigi ja maailma suurima infotehnoloogiakontserni IBM siinse tegevdirektori Valdo Randpere.

s-18

aja_luup200106_18

Meeste sõnum on lihtne - ummisjalu euroliitu tormamine on Eestile kahjulik.

s-19

aja_luup200106_19

Pigem tuleks üritada vabameelset majanduskeskkonda säilitada ja võimalikult palju erandeid ja üleminekuperioode välja kaubelda.

s-20

aja_luup200106_20

Olete kuulnud, et tavapäraste riikide kõrval eksisteerivad ka virtuaalsed?

s-21

aja_luup200106_21

Seal lehvivad samuti lipud, kehtivad põhiseadused ja õiendavad valitsejad.

s-22

aja_luup200106_22

Ka neid tutvustab tänane Luup.

s-23

aja_luup200106_23

Järgmise kuu me puhkame, seepärast sai number priskem kui tavaliselt.

s-24

aja_luup200106_24

Mõnusat suve ja kohtumiseni augustis.

s-25

aja_luup200106_25

MAKSUMILJONÄR.

s-26

aja_luup200106_26

Ametliku statistika järgi saab aastas enam kui miljon krooni teeninud inimestega vaevu täita uusrikaste elurajooniks tituleeritud Tiskre.

s-27

aja_luup200106_27

Ametliku statistika kohaselt teenis mullu enam kui miljon krooni vaid 285 inimest.

s-28

aja_luup200106_28

“ Tuleb siiski tunnistada, et nende hulk on mõnevõrra suurem, sest statistikas ei tule välja need inimesed, kes oma miljoni või enam on teeninud dividendidelt, ” möönab maksuameti pressiesindaja Koit Luus.

s-29

aja_luup200106_29

Luusi sõnul ei ole maksuamet tegelikult mitte kunagi välja andnud miljonäride õiget arvu, sest ka varasematel aastatel, kui dividendid tuli deklaratsiooni välja tuua, ei arvestatud sellel teel miljonäriks saanuid koondarvu hulka.

s-30

aja_luup200106_30

Kaks tippu.

s-31

aja_luup200106_31

“ Alates 1995. aastast on maksumiljonäride arv kogu aeg kasvanud, kuigi 1999. aastal nende arv ühe inimese võrra langes, ” kinnitab Luus.

s-32

aja_luup200106_32

“ Kui kuue aasta tagant pihta hakata, siis on need arvud olnud 44, 48, 162, 180, 179 ja 285. ”

s-33

aja_luup200106_33

Hüppeliselt tõusis maksumiljonäride arv kahel korral - 1997 ja mullu.

s-34

aja_luup200106_34

Esimese hüppe põhjustas nelja aasta eest aktiivselt täitunud börsimull.

s-35

aja_luup200106_35

Teine hüpe tugineb aga tõenäoliselt viimase aja paranenud majandustingimustele.

s-36

aja_luup200106_36

Luusi hinnangul peaks miljonäride arv tõusujoont jätkama, kuigi mingi aja pärast peaks saabuma ka sinna stabiilsus ning kasv peatuma.

s-37

aja_luup200106_37

“ Millal selline asi juhtuda võiks ning milline on stabiilne miljonäride arv, ei julge mina küll öelda, ” keeldub Luus ennustamast.

s-38

aja_luup200106_38

Numbritega saab juttu illustreerida vaid siis, kui jutt käib seaduslikest miljonäridest, kes kõigilt tuludelt ka korralikult makse tasuvad.

s-39

aja_luup200106_39

Samas ei ole aga kellelegi saladuseks, et miljonäre on ka nende seas, kes oma “ papi ” mustas äris teenivad.

s-40

aja_luup200106_40

Luusi sõnul ei kuulu see seltskond enam maksuameti, vaid politsei klientuuri hulka.

s-41

aja_luup200106_41

Kes nad on?

s-42

aja_luup200106_42

Pelgalt palgatööga teenib aastas miljoni või rohkem mõni üksik inimene, kuigi nende arv on hakanud viimasel ajal suurenema.

s-43

aja_luup200106_43

Enamik miljonitest on teenitud ikka firmade või osaluste müügist.

s-44

aja_luup200106_44

Seega saab tänases Eesti Vabariigis miljonäriks kas ärimees või tippjuht.

s-45

aja_luup200106_45

Tavalistel inimestel sellesse seltskonda esialgu veel asja pole.

s-46

aja_luup200106_46

Miljonärid elavad reeglina Tallinnas või Harjumaal, sest just siin ringleb lõviosa rahast.

s-47

aja_luup200106_47

“ Teistest maakondadest eksib miljonäride nimistusse inimesi harva, ” kinnitab maksuameti kõrge ametnik.

s-48

aja_luup200106_48

Luus ei kinnita, et miljonäride nimistus vaid ühed nimed esineks.

s-49

aja_luup200106_49

“ Enamik siiski vahetub. ”

s-50

aja_luup200106_50

Kes need inimesed täpselt on, ei nõustu Luus ütlema, sest Eesti seaduste kohaselt saab miljonäri nime avaldada vaid tema enda nõusolekul.

s-51

aja_luup200106_51

Mullu lubas oma nime aga 179 inimesest avalikustada vaid kaheksa - Ernesto Preatoni, Urmas Sõõrumaa, Kristjan Taska, Aldo Tammsaar, Jan Erik Österlund, Rain Linnasmägi, Olav Vilborn ja Mati Tiimus.

s-52

aja_luup200106_52

Kas miljonäride kui ka tavaliste inimeste tuludeklaratsioonid tuleks avalikustada, on Luusi sõnul vaidlusalune ja väga keeruline küsimus.

s-53

aja_luup200106_53

Seni on maksuamet proovinud miljonäride nimesid avalikustada ning nende kõigi käest selleks ka luba küsinud.

s-54

aja_luup200106_54

Avaldatud nimede vähesus räägib kindlat keelt sellest, et meie miljonäridele see ei meeldi.

s-55

aja_luup200106_55

Luusi sõnul võib Eesti ametlikud maksumiljonärid jagada kolmeks: esimesed, kellel oma nime avaldamise vastu midagi ei ole, teised, kes nõustuksid seda avaldama mingil tingimusel, ja kolmandad, kes seda mingil juhul ei teeks.

s-56

aja_luup200106_56

“ Avalikustamise vastaste põhiliseks argumendiks on see, et ühe või teise persooni deklaratsiooni avaldamine on tema isiklikku ellu tungimine, kuigi see ei tohiks kellegi teise asi olla, ” räägib Luus.

s-57

aja_luup200106_57

Samuti kardetakse oma tulusid avalikustada seetõttu, et Eestit peetakse liiga kriminogeenseks piirkonnaks, kus kunagi ei või teada, kes teenitud summa suuruse teada saab ning mida säherduse teadmisega edaspidi peale hakkab.

s-58

aja_luup200106_58

“ Positiivse näitena võib tuua tuntud ärimehed Ernesto Preatoni ja Urmas Sõõrumaa, kes on oma nimed avalikustanud juba mitu aastat ning on alati seda tehes väitnud, et ausalt teenitud raha näitamine ei või kellelegi kahju tuua. ”

s-59

aja_luup200106_59

Milles on ikkagi küsimus, kas tont, mida seinale maalitakse, on liiga hirmus või on teenitud rahal ikkagi halb lehk küljes, ei oska keegi öelda.

s-60

aja_luup200106_60

Seni ei ole avalikkuseni jõudnud ühtegi teadet selle kohta, et mõne ennast avalikustanud maksumiljonäriga oleks midagi juhtunud.

s-61

aja_luup200106_61

MILJONIARVE.

s-62

aja_luup200106_62

Ligikaudu tuhandel eestimaalasel on siinsetes pankades arvel üle miljoni krooni.

s-63

aja_luup200106_63

Panga mõistes on miljonär too, kelle likviidsete varade maht ületab miljoni krooni piiri.

s-64

aja_luup200106_64

Likviidsete varade hulka on arvestatud kõik deposiidid, sh arvelduskontod ja erinevad väärtpaberid ning fondiosakud.

s-65

aja_luup200106_65

Pangamiljonär ühendab nii hoiuse- kui ka aktsiamiljonäre.

s-66

aja_luup200106_66

Tuhat rikkurit.

s-67

aja_luup200106_67

Maksumiljonäre on olnud Eestis igal aastal kaks-kolmsada.

s-68

aja_luup200106_68

Hansa- ja Ühispanga andmetele tuginedes oli 1999. aastal 500 eraisiku kontodel väärtpaberite all või sularahana deposiidis vähemalt miljonikroonine summa.

s-69

aja_luup200106_69

Praegu peaks selliseid miljonäre olema juba paar korda rohkem.

s-70

aja_luup200106_70

Umbes kolmandikul neist ületab varade koguväärtus stabiilselt paari miljoni krooni taset.

s-71

aja_luup200106_71

Suhteliselt sama palju on ka inimesi, kelle arvelduskontole laekub iga kuu vähemalt kümnekordne Eesti keskmine palk ehk 50 000 krooni või rohkemgi.

s-72

aja_luup200106_72

Ilmselt jaotub rikkus Eestis samamoodi nagu mujal maailmas.

s-73

aja_luup200106_73

Megarikkaid ehk neid, kelle koguvarandus on suurem kümnest miljonist kroonist, peaks olema 0,1 protsenti elanikkonnast.

s-74

aja_luup200106_74

Pangastatistika on loomulikult väiksem, kui seesuguse suhtarvuna saadav 1500 inimest.

s-75

aja_luup200106_75

Varad samad, kasv jätkub.

s-76

aja_luup200106_76

Viimase aasta jooksul pole hoiuse ja/või aktsiamiljonäride varade struktuur eriti muutunud.

s-77

aja_luup200106_77

Panga mõistes keskmisel miljonäril seisab viiendik rahast arvelduskontol ning veidi üle kahe korra rohkem teenib intressi tähtajalisel hoiusel.

s-78

aja_luup200106_78

Ülejäänud on riskialtimad inimesed paigutanud aktsiatesse.

s-79

aja_luup200106_79

Kartlikumad piirduvad kas võlakirjade või investeerimis- ja rahaturufondidega.

s-80

aja_luup200106_80

Kui vaadata sellise varade jaotuse taustal tavalist eestlast, siis on siin umbes 80 protsenti varadest pidevalt deposiidis.

s-81

aja_luup200106_81

Seejuures moodustavad nõudmiseni hoiused üle poole eraisikute pangakontodele paigutatud vahendite kogumahust.

s-82

aja_luup200106_82

Kuigi Eesti miljonäride varade paigutus on püsinud stabiilsena, on nende koguväärtus siiski suurenenud.

s-83

aja_luup200106_83

Möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes on kohalike rikkurite varad kasvanud kaks korda.

s-84

aja_luup200106_84

Samas kui deposiit (nii nõudmiseni kui tähtajaline) suurenes umbes kuuel miljonäril kümnest, siis väärtpaberite väärtus kasvas aastaga ainult kümnest inimesest kolmel.

s-85

aja_luup200106_85

Põhjusi tasub otsida aktsiaturgude ülemaailmsest ebakindlusest.

s-86

aja_luup200106_86

Selle tulemusena on alates käesoleva aasta algusest jäänud miljonäridele kuuluvate väärtpaberite koguväärtus peaaegu muutumatuks.

s-87

aja_luup200106_87

Eesti Rockefeller.

s-88

aja_luup200106_88

Kuna jõukaks saamise oluliseks eelduseks on kulutuste kavandamine, siis ei tule mitte laristada, vaid säästa.

s-89

aja_luup200106_89

Enamik jänkidest rikkureid paneb “ mustadeks päevadeks ” kõrvale vähemalt 15-30 protsenti oma aastasest sissetulekust.

s-90

aja_luup200106_90

Seejuures moodustab tüüpilise USA miljonäri aastasissetulek keskmiselt alla seitsme protsendi talle kuuluvatest varadest.

s-91

aja_luup200106_91

Eesti pangamiljonäri investeerimiskäitumine erineb järsult USA miljonäri omast.

s-92

aja_luup200106_92

Meil säästavad enam kui 30 protsenti aastatuludest ligikaudu kolm neljandikku miljonäridest.

s-93

aja_luup200106_93

Samas on Eestis kõigest 20 protsenti pangamiljonäre, kelle aastas teenitu suhe varadesse on väiksem või võrdne kui ameeriklaste seitse protsenti.

s-94

aja_luup200106_94

Seetõttu ei saa eestlasest ja jänkist Rockefelleri vahele tõmmata võrdusmärki.

s-95

aja_luup200106_95

Ameerika uurimus iseloomustab rohkem tavamiljonäre ehk sealses mõistes jõukat keskklassi.

s-96

aja_luup200106_96

Neist viie protsendi rikkus jääb ühe kuni kahekümne miljoni dollari vahele.

s-97

aja_luup200106_97

Ka meil tuleks USA andmetega parema võrreldavuse huvides uurida inimesi, kes suudavad teenida miljoni ühe põlvkonna jooksul.

s-98

aja_luup200106_98

Sellisel juhul jääksid vaatluse alt välja n-ö ülirikkad, kelle iga-aastane varade kasv ei sõltu mitte niivõrd töistest sissetulekutest, kuivõrd suurtest säästutuludest.

s-99

aja_luup200106_99

Sellegipoolest jäävad alles käärid, mis iseloomustavad miljonäride osakaalu siin- ja sealpool suurt lompi.

s-100

aja_luup200106_100

Kui Eestis arvestaks nende inimestega, kes suudavad miljonäri staatuseni jõuda elu jooksul, siis oleks USAs suhteliselt rohkem miljonäre.