Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
showing 1 - 100 of 1518 • next
Astronoomias läheb üha põnevamaks.
s-1
aja_horisont2000_1
Astronoomias läheb üha põnevamaks.
Alles see oli, kui elektrooniline pildistamine tõrjus välja 100 aastat astronoomiat teeninud fotograafia.
s-2
aja_horisont2000_2
Alles see oli, kui elektrooniline pildistamine tõrjus välja 100 aastat astronoomiat teeninud fotograafia.
Nüüd lisanduvad moodsat juhtimis-, mõõtmis- ja arvutustehnikat väärikalt kasutavad hiigelteleskoobid.
s-3
aja_horisont2000_3
Nüüd lisanduvad moodsat juhtimis-, mõõtmis- ja arvutustehnikat väärikalt kasutavad hiigelteleskoobid.
Üle pika aja on Euroopast taas saanud Ameerikale vääriline partner ja uute tulemuste tulv on alanud.
s-4
aja_horisont2000_4
Üle pika aja on Euroopast taas saanud Ameerikale vääriline partner ja uute tulemuste tulv on alanud.
Tutvume põgusalt vaid ühega päevakorda tõusnud probleemidest - musta augu otsingutega galaktikate tuumast.
s-5
aja_horisont2000_5
Tutvume põgusalt vaid ühega päevakorda tõusnud probleemidest - musta augu otsingutega galaktikate tuumast.
[6]
Teleskoobid
s-6
aja_horisont2000_6
Teleskoobid
Väidetakse, et vaatlevad astronoomid Maal jäävad peagi tööta - kõik vaatlused tehakse kosmosest.
s-7
aja_horisont2000_7
Väidetakse, et vaatlevad astronoomid Maal jäävad peagi tööta - kõik vaatlused tehakse kosmosest.
Nüüd peaks olema selge, et seda aega pole ikka veel ette näha.
s-8
aja_horisont2000_8
Nüüd peaks olema selge, et seda aega pole ikka veel ette näha.
Näiteks kolmel viimasel aastal valminud 8 monstrumteleskoobi peegli pindala kokku on 565 m2.
s-9
aja_horisont2000_9
Näiteks kolmel viimasel aastal valminud 8 monstrumteleskoobi peegli pindala kokku on 565 m2.
Enne 1997. aastat valminud 33 suurema teleskoobi (2,2 kuni 6 m) kogupindala on 236 m2.
s-10
aja_horisont2000_10
Enne 1997. aastat valminud 33 suurema teleskoobi (2,2 kuni 6 m) kogupindala on 236 m2.
Pealegi on selles arvestuses Kecki teleskoobi kahest 10 m peeglist arvestatud vaid üht ja maailma suurimast 16meetrisest vaid seni valminud poolt.
s-11
aja_horisont2000_11
Pealegi on selles arvestuses Kecki teleskoobi kahest 10 m peeglist arvestatud vaid üht ja maailma suurimast 16meetrisest vaid seni valminud poolt.
Viimane, Euroopa Lõunaobservatooriumi Very Large Telescope (VLT) hakkab koosnema neljast 8,2 meetrisest peeglist, millest 1999 asus tööle juba teine.
s-12
aja_horisont2000_12
Viimane, Euroopa Lõunaobservatooriumi Very Large Telescope (VLT) hakkab koosnema neljast 8,2 meetrisest peeglist, millest 1999 asus tööle juba teine.
Kui teleskoop valmis, on selles peegelpinda 211 m2.
s-13
aja_horisont2000_13
Kui teleskoop valmis, on selles peegelpinda 211 m2.
Võrrelge oma korteri põrandapinnaga ja kujutage ette, kuidas näeksite taevast, kui teie silmade diafragma pindala oleks tegeliku 40 mm2 asemel 211 m2 ja silmadevaheline kaugus 100 meetrit!
s-14
aja_horisont2000_14
Võrrelge oma korteri põrandapinnaga ja kujutage ette, kuidas näeksite taevast, kui teie silmade diafragma pindala oleks tegeliku 40 mm2 asemel 211 m2 ja silmadevaheline kaugus 100 meetrit!
Veelgi hämmastavam, et kvaliteedilt ületavad monstrumteleskoobid oma väikseid vendi mäekõrguselt: peegli (te) kuju vaatluse kestel pidevalt korrigeerides on see kogu aeg ideaalne, tähtede vilkumine elimineeritakse kavalate võtetega.
s-15
aja_horisont2000_15
Veelgi hämmastavam, et kvaliteedilt ületavad monstrumteleskoobid oma väikseid vendi mäekõrguselt: peegli (te) kuju vaatluse kestel pidevalt korrigeerides on see kogu aeg ideaalne, tähtede vilkumine elimineeritakse kavalate võtetega.
Klassikaliste teleskoopide lahutusvõime on ületatud 1000 korda, atmosfäärist nähakse läbi ligi 100 korda täpsemini kui see vahetu vaatlusega võimalik.
s-16
aja_horisont2000_16
Klassikaliste teleskoopide lahutusvõime on ületatud 1000 korda, atmosfäärist nähakse läbi ligi 100 korda täpsemini kui see vahetu vaatlusega võimalik.
Ent loomisel on veelgi võimsamad optilised süsteemid, millega peaks nägema isegi teiste tähtede planeete.
s-17
aja_horisont2000_17
Ent loomisel on veelgi võimsamad optilised süsteemid, millega peaks nägema isegi teiste tähtede planeete.
Neile, nagu osaliselt monstrumteleskoopidelegi, jääb kindlalt alla ka Hubble'i Kosmoseteleskoop (HST).
s-18
aja_horisont2000_18
Neile, nagu osaliselt monstrumteleskoopidelegi, jääb kindlalt alla ka Hubble'i Kosmoseteleskoop (HST).
Selle projekteerimisel 1970. aastatel ei osanud keegi ette näha, millised näevad teleskoobid välja 20 aasta pärast.
s-19
aja_horisont2000_19
Selle projekteerimisel 1970. aastatel ei osanud keegi ette näha, millised näevad teleskoobid välja 20 aasta pärast.
Otstarbekas tööjaotus on välja kujunemas: kiirgus, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule, on kosmoseteleskoopide valdkond.
s-20
aja_horisont2000_20
Otstarbekas tööjaotus on välja kujunemas: kiirgus, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule, on kosmoseteleskoopide valdkond.
Kõik muu tehakse Maal.
s-21
aja_horisont2000_21
Kõik muu tehakse Maal.
Teleskoobid võiks jaotada nelja klassi.
s-22
aja_horisont2000_22
Teleskoobid võiks jaotada nelja klassi.
- Klassikalised reflektorid.
s-23
aja_horisont2000_23
- Klassikalised reflektorid.
- Uue tehnoloogia reflektorid (korrigeeritav õhuke peegel).
s-24
aja_horisont2000_24
- Uue tehnoloogia reflektorid (korrigeeritav õhuke peegel).
- Monstrumteleskoobid (mosaiik- ja mitmepeeglilised).
s-25
aja_horisont2000_25
- Monstrumteleskoobid (mosaiik- ja mitmepeeglilised).
- Lähituleviku optilised interferomeetrid.
s-26
aja_horisont2000_26
- Lähituleviku optilised interferomeetrid.
Mustad augud
s-27
aja_horisont2000_27
Mustad augud
Massi järgi võib nelja klassi jaotada ka mustad augud.
s-28
aja_horisont2000_28
Massi järgi võib nelja klassi jaotada ka mustad augud.
- Mass vähemalt 10 15 g (miljard tonni), raadius 10 -13 cm (elektroni raadius).
s-29
aja_horisont2000_29
- Mass vähemalt 10 15 g (miljard tonni), raadius 10 -13 cm (elektroni raadius).
Need, mini- ehk reliktaugud on säilinud Suure Paugu alghetkedest.
s-30
aja_horisont2000_30
Need, mini- ehk reliktaugud on säilinud Suure Paugu alghetkedest.
Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad objektid.
s-31
aja_horisont2000_31
Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad objektid.
- Tähe massiga mustad augud, näiteks M=5 M!, R=15 km.
s-32
aja_horisont2000_32
- Tähe massiga mustad augud, näiteks M=5 M!, R=15 km.
Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid, peaaegu kindlaid musti auke on teada tosin.
s-33
aja_horisont2000_33
Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid, peaaegu kindlaid musti auke on teada tosin.
- Massiivsed mustad augud:.
s-34
aja_horisont2000_34
- Massiivsed mustad augud:.
Niisugune objekt avastati alles 1999. aasta lõpul ühe galaktika keskme läheduses.
s-35
aja_horisont2000_35
Niisugune objekt avastati alles 1999. aasta lõpul ühe galaktika keskme läheduses.
Arvatakse, et massiivsetes galaktikates kohtame selliseid edaspidigi.
s-36
aja_horisont2000_36
Arvatakse, et massiivsetes galaktikates kohtame selliseid edaspidigi.
- Kui mass on sada tuhat kuni miljard Päikese massi, näiteks, on tegemist supermassiivse musta augu ehk monstrumauguga.
s-37
aja_horisont2000_37
- Kui mass on sada tuhat kuni miljard Päikese massi, näiteks, on tegemist supermassiivse musta augu ehk monstrumauguga.
Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes.
s-38
aja_horisont2000_38
Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes.
Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle täis, ja seda ei ole enam.
s-39
aja_horisont2000_39
Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle täis, ja seda ei ole enam.
Kui tegemist on musta auguga, siis - mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb.
s-40
aja_horisont2000_40
Kui tegemist on musta auguga, siis - mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb.
Et musta auku täis ajada, tuleb sellest ainet välja võtta.
s-41
aja_horisont2000_41
Et musta auku täis ajada, tuleb sellest ainet välja võtta.
Kuna see pole võimalik, saavad mustad augud ainult kasvada.
s-42
aja_horisont2000_42
Kuna see pole võimalik, saavad mustad augud ainult kasvada.
Musta augu raadius, täpsemini - gravitatsiooniline raadius (ehk sündmuste vaatlemise piir ehk singulaarsuse piir ehk lõkspind) on lihtsalt võrdeline musta augu massiga.
s-43
aja_horisont2000_43
Musta augu raadius, täpsemini - gravitatsiooniline raadius (ehk sündmuste vaatlemise piir ehk singulaarsuse piir ehk lõkspind) on lihtsalt võrdeline musta augu massiga.
Musti auke reedabki nende aplus.
s-44
aja_horisont2000_44
Musti auke reedabki nende aplus.
Nad on valmis ahmima endasse kõike, mis nende lähedusse satub.
s-45
aja_horisont2000_45
Nad on valmis ahmima endasse kõike, mis nende lähedusse satub.
Must auk galaktika keskmes
s-46
aja_horisont2000_46
Must auk galaktika keskmes
Gaas ja tähed tiirlevad ümber galaktika keskme.
s-47
aja_horisont2000_47
Gaas ja tähed tiirlevad ümber galaktika keskme.
Sattunud seal paikneva monstrumi lähedusse on neil ikka mingi hoog sees ja nad ei kuku auku otse, vaid jäävad tiirlema selle ümber ning moodustavad akretsiooniketta.
s-48
aja_horisont2000_48
Sattunud seal paikneva monstrumi lähedusse on neil ikka mingi hoog sees ja nad ei kuku auku otse, vaid jäävad tiirlema selle ümber ning moodustavad akretsiooniketta.
Musta augu magnetväljas tohutu kiirusega liikuvad laetud osakesed hakkavad kiirgama ja akretsiooniketas muutub nähtavaks.
s-49
aja_horisont2000_49
Musta augu magnetväljas tohutu kiirusega liikuvad laetud osakesed hakkavad kiirgama ja akretsiooniketas muutub nähtavaks.
Pöörases gravitatsiooniväljas ja üha lisanduvas gaasis ei saa olla rahu - akretsiooniketas on mitmes mõttes ebastabiilne, seal tekib tihendeid, lööklaineid ja peaaegu valguse kiirusega paiskuvad välja tohutud gaasipilved.
s-50
aja_horisont2000_50
Pöörases gravitatsiooniväljas ja üha lisanduvas gaasis ei saa olla rahu - akretsiooniketas on mitmes mõttes ebastabiilne, seal tekib tihendeid, lööklaineid ja peaaegu valguse kiirusega paiskuvad välja tohutud gaasipilved.
Akretsiooniketta pöörlemiskiirus võimaldab hinnata vaadeldavas ruumiosas sisalduvat massi.
s-51
aja_horisont2000_51
Akretsiooniketta pöörlemiskiirus võimaldab hinnata vaadeldavas ruumiosas sisalduvat massi.
Galaktikates, kus on õnnestunud määrata massi-heleduse suhe, on mass ikka tuhandeid või miljoneid kordi suurem sellest, milline oleks vaadeldavat valgust kiirgavate tähtede kogumass.
s-52
aja_horisont2000_52
Galaktikates, kus on õnnestunud määrata massi-heleduse suhe, on mass ikka tuhandeid või miljoneid kordi suurem sellest, milline oleks vaadeldavat valgust kiirgavate tähtede kogumass.
Tähendab - seal on must auk.
s-53
aja_horisont2000_53
Tähendab - seal on must auk.
Päikesesüsteem ja spiraalne galaktika on sarnased.
s-54
aja_horisont2000_54
Päikesesüsteem ja spiraalne galaktika on sarnased.
Mõlemad on tekkinud gaasipilvest, mis kokku tõmbudes hakkas kiiremini pöörlema ja muutus üha lapikumaks.
s-55
aja_horisont2000_55
Mõlemad on tekkinud gaasipilvest, mis kokku tõmbudes hakkas kiiremini pöörlema ja muutus üha lapikumaks.
Keskele koondus suurim osa massist (vastavalt Päike ja galaktika tuum/must auk), mille ümber tiirlevad väiksemad kehad (vastavalt planeedid ja tähed).
s-56
aja_horisont2000_56
Keskele koondus suurim osa massist (vastavalt Päike ja galaktika tuum/must auk), mille ümber tiirlevad väiksemad kehad (vastavalt planeedid ja tähed).
Kõik tähed on tekkinud kokkutõmbuvas gaasipilves, ja nagu me teame, tekib selles enamasti kaks tihendit - kaksiktäht.
s-57
aja_horisont2000_57
Kõik tähed on tekkinud kokkutõmbuvas gaasipilves, ja nagu me teame, tekib selles enamasti kaks tihendit - kaksiktäht.
Harvemini tekib kolmik- või neliktäht, kuid teame isegi kuuiktähti.
s-58
aja_horisont2000_58
Harvemini tekib kolmik- või neliktäht, kuid teame isegi kuuiktähti.
Kas galaktika keskel ei võiks moodustuda kaksiktuum, kaksik must auk?
s-59
aja_horisont2000_59
Kas galaktika keskel ei võiks moodustuda kaksiktuum, kaksik must auk?
Niisamuti kolmik- või nelikauk jne.?
s-60
aja_horisont2000_60
Niisamuti kolmik- või nelikauk jne.?
Miks mitte.
s-61
aja_horisont2000_61
Miks mitte.
Kaksiktuum on avastatud mitmel galaktikal, kuid asi pole veel selge.
s-62
aja_horisont2000_62
Kaksiktuum on avastatud mitmel galaktikal, kuid asi pole veel selge.
Tegemist võib olla kahe erineva kokkupõrganud galaktika tuumaga, kahe musta auguga, mis pole (veel) ühte sulanud või näeme neid parajasti üksteisest mööduvat.
s-63
aja_horisont2000_63
Tegemist võib olla kahe erineva kokkupõrganud galaktika tuumaga, kahe musta auguga, mis pole (veel) ühte sulanud või näeme neid parajasti üksteisest mööduvat.
Mustade aukude tants
s-64
aja_horisont2000_64
Mustade aukude tants
Vahest aitavad selgust tuua kvasarid ja raadiogalaktikad, mis nähtavas valguses ja raadiokiirguses tehtud fotol näevad välja täiesti erinevad.
s-65
aja_horisont2000_65
Vahest aitavad selgust tuua kvasarid ja raadiogalaktikad, mis nähtavas valguses ja raadiokiirguses tehtud fotol näevad välja täiesti erinevad.
Mitmed raadiogalaktikad on valgusfotol võrdlemisi tavalise väljanägemisega, raadiofotol aga paistab vaid üks, vahel kaks üliheledat punktikujulist kiirgusallikat.
s-66
aja_horisont2000_66
Mitmed raadiogalaktikad on valgusfotol võrdlemisi tavalise väljanägemisega, raadiofotol aga paistab vaid üks, vahel kaks üliheledat punktikujulist kiirgusallikat.
Vahel on raadiokiirguses näha üks või kaks võimast gaasijuga või -pilve - kõrva, mis on välja paiskunud täpselt galaktika keskmest.
s-67
aja_horisont2000_67
Vahel on raadiokiirguses näha üks või kaks võimast gaasijuga või -pilve - kõrva, mis on välja paiskunud täpselt galaktika keskmest.
Sümmeetrilisi kahekõrvalisi galaktikaid, kui neis on toimunud hiigelplahvatus, võiks justkui pidada normaalseiks.
s-68
aja_horisont2000_68
Sümmeetrilisi kahekõrvalisi galaktikaid, kui neis on toimunud hiigelplahvatus, võiks justkui pidada normaalseiks.
Ühekõrvalised oleks sel juhul vangoghid.
s-69
aja_horisont2000_69
Ühekõrvalised oleks sel juhul vangoghid.
Hämmastav, et jõudnud ligi 100 miljoni valgusaasta kauguseni galaktikast, pole kõrvad ikka veel jahtunud ja hajunud.
s-70
aja_horisont2000_70
Hämmastav, et jõudnud ligi 100 miljoni valgusaasta kauguseni galaktikast, pole kõrvad ikka veel jahtunud ja hajunud.
Veelgi enam - mõni kõrv kiirgab osaliselt ka valgust ja isegi röntgenikiirgust.
s-71
aja_horisont2000_71
Veelgi enam - mõni kõrv kiirgab osaliselt ka valgust ja isegi röntgenikiirgust.
Selge on vaid see, et kõrvade kiirgus ei ole soojuslik.
s-72
aja_horisont2000_72
Selge on vaid see, et kõrvade kiirgus ei ole soojuslik.
Ei plahvatustele galaktikate tuumas ega kõrvadele ole korralikku seletust.
s-73
aja_horisont2000_73
Ei plahvatustele galaktikate tuumas ega kõrvadele ole korralikku seletust.
Sel alal on märkimisväärset tööd teinud meie põhjanaabrid.
s-74
aja_horisont2000_74
Sel alal on märkimisväärset tööd teinud meie põhjanaabrid.
Helsingi tähetorni assistent Mauri Valtonen innustus kohe, kui 1969. aastal esmakordselt kuulis mustadest aukudest.
s-75
aja_horisont2000_75
Helsingi tähetorni assistent Mauri Valtonen innustus kohe, kui 1969. aastal esmakordselt kuulis mustadest aukudest.
Sõitnud Cambridge'i, ei õnnestunud tal saada oma doktoritöö juhendajaks kumbagi ala parimaist asjatundjaist, ei Stephen Hawkingit ega praegust Inglise kuninglikku astronoomi sir Martin Reesi, kuid piisas töötamisestki sealses ülisoodsas teadusõhkonnas.
s-76
aja_horisont2000_76
Sõitnud Cambridge'i, ei õnnestunud tal saada oma doktoritöö juhendajaks kumbagi ala parimaist asjatundjaist, ei Stephen Hawkingit ega praegust Inglise kuninglikku astronoomi sir Martin Reesi, kuid piisas töötamisestki sealses ülisoodsas teadusõhkonnas.
Kasutades tolle aja täpsemaid galaktikamudeleid koostanud Sverre Aarsethi programme, paigutas ta galaktika keskmesse supermassiivsete mustade aukude erinevaid kombinatsioone ja sai huvitavaid tulemusi.
s-77
aja_horisont2000_77
Kasutades tolle aja täpsemaid galaktikamudeleid koostanud Sverre Aarsethi programme, paigutas ta galaktika keskmesse supermassiivsete mustade aukude erinevaid kombinatsioone ja sai huvitavaid tulemusi.
Selle järgi ei ole mitmest mustast august koosnev süsteem galaktika keskmes dünaamiliselt stabiilne.
s-78
aja_horisont2000_78
Selle järgi ei ole mitmest mustast august koosnev süsteem galaktika keskmes dünaamiliselt stabiilne.
Varem või hiljem visatakse sealt üks või kaks väiksemat musta auku välja (gravitatsiooniling toimib sarnaselt linguga, mille abil heidetakse kivi).
s-79
aja_horisont2000_79
Varem või hiljem visatakse sealt üks või kaks väiksemat musta auku välja (gravitatsiooniling toimib sarnaselt linguga, mille abil heidetakse kivi).
Oma teekonnal galaktika keskmest ääreni korjab must auk endale uhke gaasist ja tähtedest koosneva saatjaskonna.
s-80
aja_horisont2000_80
Oma teekonnal galaktika keskmest ääreni korjab must auk endale uhke gaasist ja tähtedest koosneva saatjaskonna.
Kümnete tuhandete valgusaastate kaugusele lendava väljaheidetu ümber toimuvad samad protsessid, mis galaktika tuumas, vaid väiksemas mõõtkavas.
s-81
aja_horisont2000_81
Kümnete tuhandete valgusaastate kaugusele lendava väljaheidetu ümber toimuvad samad protsessid, mis galaktika tuumas, vaid väiksemas mõõtkavas.
Väljaheidetud must auk või augud võivad galaktika ümber pendeldada miljardeid aastaid.
s-82
aja_horisont2000_82
Väljaheidetud must auk või augud võivad galaktika ümber pendeldada miljardeid aastaid.
Galaktikate kõrvad oleksid siis mustade aukude tantsuga kaasnev nähtus.
s-83
aja_horisont2000_83
Galaktikate kõrvad oleksid siis mustade aukude tantsuga kaasnev nähtus.
Professor Mauri Valtoneni juhtimisel uuritakse nüüd kaksiktuumaga kvasareid Turu Ülikooli Tuorla observatooriumis.
s-84
aja_horisont2000_84
Professor Mauri Valtoneni juhtimisel uuritakse nüüd kaksiktuumaga kvasareid Turu Ülikooli Tuorla observatooriumis.
Näiteks kvasari OJ287 vaatluste põhjal arvutatud mudel on leidnud parima võimaliku kinnituse: kaksiktuumaga kvasari heledus on muutunud just selliselt, nagu mudelist ette ennustatud.
s-85
aja_horisont2000_85
Näiteks kvasari OJ287 vaatluste põhjal arvutatud mudel on leidnud parima võimaliku kinnituse: kaksiktuumaga kvasari heledus on muutunud just selliselt, nagu mudelist ette ennustatud.
Juuresolevad fotod peaks asjade hetkeseisust andma põgusa ülevaate.
s-86
aja_horisont2000_86
Juuresolevad fotod peaks asjade hetkeseisust andma põgusa ülevaate.
Need on esimesed pääsukesed viljakast koostööst maapealsete monstrumteleskoopide ja raadioteleskoopide ning kosmoseteleskoopide vahel.
s-87
aja_horisont2000_87
Need on esimesed pääsukesed viljakast koostööst maapealsete monstrumteleskoopide ja raadioteleskoopide ning kosmoseteleskoopide vahel.
Kui kaht esimest tüüpi mustade aukude korral on praegu monstrumteleskoopide rolli raske näha, siis massiivsetest ja supermassiivsetest mustadest aukudest teame paari aasta pärast kindlasti märksa rohkem.
s-88
aja_horisont2000_88
Kui kaht esimest tüüpi mustade aukude korral on praegu monstrumteleskoopide rolli raske näha, siis massiivsetest ja supermassiivsetest mustadest aukudest teame paari aasta pärast kindlasti märksa rohkem.
1 Teleskoopidest on kirjutanud Uno Veismann, galaktikatest Mihkel Jõeveer, Peeter Tenjes ja Peeter Traat kogumikus “ Universum ”.
s-89
aja_horisont2000_89
1 Teleskoopidest on kirjutanud Uno Veismann, galaktikatest Mihkel Jõeveer, Peeter Tenjes ja Peeter Traat kogumikus “ Universum ”.
Kirjastus HORISONT, Tallinn 1997.
s-90
aja_horisont2000_90
Kirjastus HORISONT, Tallinn 1997.
PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi vanemteadur.
s-91
aja_horisont2000_91
PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi vanemteadur.
Füüsika-matemaatikakandidaat.
s-92
aja_horisont2000_92
Füüsika-matemaatikakandidaat.
Pildid:
s-93
aja_horisont2000_93
Pildid:
-. VLT esimene meistritöö 1999. a. märtsist: 15 miljoni v.a. kaugusel Hüdra tähtkujus asuv galaktika M83.
s-94
aja_horisont2000_94
-. VLT esimene meistritöö 1999. a. märtsist: 15 miljoni v.a. kaugusel Hüdra tähtkujus asuv galaktika M83.
-. Detsembris 1999 lennutati orbiidile Euroopa Kosmose-agentuuri X-ray Multi-Mirror tehiskaaslane (XMM), väärikas täiendus NASA röntgeniteleskoobile Chandra.
s-95
aja_horisont2000_95
-. Detsembris 1999 lennutati orbiidile Euroopa Kosmose-agentuuri X-ray Multi-Mirror tehiskaaslane (XMM), väärikas täiendus NASA röntgeniteleskoobile Chandra.
XMMi kolmes torus on igaühes 58 kontsentrilist silindrilist kullatud peeglit, mille kogu-pindala on sama kui tenniseväljakul.
s-96
aja_horisont2000_96
XMMi kolmes torus on igaühes 58 kontsentrilist silindrilist kullatud peeglit, mille kogu-pindala on sama kui tenniseväljakul.
Põhitöö: mustad augud galaktikate keskmes.
s-97
aja_horisont2000_97
Põhitöö: mustad augud galaktikate keskmes.
-. Märtsis 1999 läks käiku Euroopa Lõunaobservatooriumi (Tšiilis) 16meetrisest Very Large Telescopeist (VLT) teine 8,2 m teleskoop Kueyen (keskmine torn).
s-98
aja_horisont2000_98
-. Märtsis 1999 läks käiku Euroopa Lõunaobservatooriumi (Tšiilis) 16meetrisest Very Large Telescopeist (VLT) teine 8,2 m teleskoop Kueyen (keskmine torn).
Vasakpoolsem, Antu, on ametis maist 1998.
s-99
aja_horisont2000_99
Vasakpoolsem, Antu, on ametis maist 1998.
Kui ka Melipal ja Yepun valmis, on VLT lahutusvõimelt sama hea kui 200meetrine teleskoop.
s-100
aja_horisont2000_100
Kui ka Melipal ja Yepun valmis, on VLT lahutusvõimelt sama hea kui 200meetrine teleskoop.
Edit as list • Text view • Dependency trees