Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_horisont2000_1

Astronoomias läheb üha põnevamaks.

s-2

aja_horisont2000_2

Alles see oli, kui elektrooniline pildistamine tõrjus välja 100 aastat astronoomiat teeninud fotograafia.

s-3

aja_horisont2000_3

Nüüd lisanduvad moodsat juhtimis-, mõõtmis- ja arvutustehnikat väärikalt kasutavad hiigelteleskoobid.

s-4

aja_horisont2000_4

Üle pika aja on Euroopast taas saanud Ameerikale vääriline partner ja uute tulemuste tulv on alanud.

s-5

aja_horisont2000_5

Tutvume põgusalt vaid ühega päevakorda tõusnud probleemidest - musta augu otsingutega galaktikate tuumast.

s-6

aja_horisont2000_6

Teleskoobid

s-7

aja_horisont2000_7

Väidetakse, et vaatlevad astronoomid Maal jäävad peagi tööta - kõik vaatlused tehakse kosmosest.

s-8

aja_horisont2000_8

Nüüd peaks olema selge, et seda aega pole ikka veel ette näha.

s-9

aja_horisont2000_9

Näiteks kolmel viimasel aastal valminud 8 monstrumteleskoobi peegli pindala kokku on 565 m2.

s-10

aja_horisont2000_10

Enne 1997. aastat valminud 33 suurema teleskoobi (2,2 kuni 6 m) kogupindala on 236 m2.

s-11

aja_horisont2000_11

Pealegi on selles arvestuses Kecki teleskoobi kahest 10 m peeglist arvestatud vaid üht ja maailma suurimast 16meetrisest vaid seni valminud poolt.

s-12

aja_horisont2000_12

Viimane, Euroopa Lõunaobservatooriumi Very Large Telescope (VLT) hakkab koosnema neljast 8,2 meetrisest peeglist, millest 1999 asus tööle juba teine.

s-13

aja_horisont2000_13

Kui teleskoop valmis, on selles peegelpinda 211 m2.

s-14

aja_horisont2000_14

Võrrelge oma korteri põrandapinnaga ja kujutage ette, kuidas näeksite taevast, kui teie silmade diafragma pindala oleks tegeliku 40 mm2 asemel 211 m2 ja silmadevaheline kaugus 100 meetrit!

s-15

aja_horisont2000_15

Veelgi hämmastavam, et kvaliteedilt ületavad monstrumteleskoobid oma väikseid vendi mäekõrguselt: peegli (te) kuju vaatluse kestel pidevalt korrigeerides on see kogu aeg ideaalne, tähtede vilkumine elimineeritakse kavalate võtetega.

s-16

aja_horisont2000_16

Klassikaliste teleskoopide lahutusvõime on ületatud 1000 korda, atmosfäärist nähakse läbi ligi 100 korda täpsemini kui see vahetu vaatlusega võimalik.

s-17

aja_horisont2000_17

Ent loomisel on veelgi võimsamad optilised süsteemid, millega peaks nägema isegi teiste tähtede planeete.

s-18

aja_horisont2000_18

Neile, nagu osaliselt monstrumteleskoopidelegi, jääb kindlalt alla ka Hubble'i Kosmoseteleskoop (HST).

s-19

aja_horisont2000_19

Selle projekteerimisel 1970. aastatel ei osanud keegi ette näha, millised näevad teleskoobid välja 20 aasta pärast.

s-20

aja_horisont2000_20

Otstarbekas tööjaotus on välja kujunemas: kiirgus, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule, on kosmoseteleskoopide valdkond.

s-21

aja_horisont2000_21

Kõik muu tehakse Maal.

s-22

aja_horisont2000_22

Teleskoobid võiks jaotada nelja klassi.

s-23

aja_horisont2000_23

- Klassikalised reflektorid.

s-24

aja_horisont2000_24

- Uue tehnoloogia reflektorid (korrigeeritav õhuke peegel).

s-25

aja_horisont2000_25

- Monstrumteleskoobid (mosaiik- ja mitmepeeglilised).

s-26

aja_horisont2000_26

- Lähituleviku optilised interferomeetrid.

s-27

aja_horisont2000_27

Mustad augud

s-28

aja_horisont2000_28

Massi järgi võib nelja klassi jaotada ka mustad augud.

s-29

aja_horisont2000_29

- Mass vähemalt 10 15 g (miljard tonni), raadius 10 -13 cm (elektroni raadius).

s-30

aja_horisont2000_30

Need, mini- ehk reliktaugud on säilinud Suure Paugu alghetkedest.

s-31

aja_horisont2000_31

Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad objektid.

s-32

aja_horisont2000_32

- Tähe massiga mustad augud, näiteks M=5 M!, R=15 km.

s-33

aja_horisont2000_33

Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid, peaaegu kindlaid musti auke on teada tosin.

s-34

aja_horisont2000_34

- Massiivsed mustad augud:.

s-35

aja_horisont2000_35

Niisugune objekt avastati alles 1999. aasta lõpul ühe galaktika keskme läheduses.

s-36

aja_horisont2000_36

Arvatakse, et massiivsetes galaktikates kohtame selliseid edaspidigi.

s-37

aja_horisont2000_37

- Kui mass on sada tuhat kuni miljard Päikese massi, näiteks, on tegemist supermassiivse musta augu ehk monstrumauguga.

s-38

aja_horisont2000_38

Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes.

s-39

aja_horisont2000_39

Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle täis, ja seda ei ole enam.

s-40

aja_horisont2000_40

Kui tegemist on musta auguga, siis - mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb.

s-41

aja_horisont2000_41

Et musta auku täis ajada, tuleb sellest ainet välja võtta.

s-42

aja_horisont2000_42

Kuna see pole võimalik, saavad mustad augud ainult kasvada.

s-43

aja_horisont2000_43

Musta augu raadius, täpsemini - gravitatsiooniline raadius (ehk sündmuste vaatlemise piir ehk singulaarsuse piir ehk lõkspind) on lihtsalt võrdeline musta augu massiga.

s-44

aja_horisont2000_44

Musti auke reedabki nende aplus.

s-45

aja_horisont2000_45

Nad on valmis ahmima endasse kõike, mis nende lähedusse satub.

s-46

aja_horisont2000_46

Must auk galaktika keskmes

s-47

aja_horisont2000_47

Gaas ja tähed tiirlevad ümber galaktika keskme.

s-48

aja_horisont2000_48

Sattunud seal paikneva monstrumi lähedusse on neil ikka mingi hoog sees ja nad ei kuku auku otse, vaid jäävad tiirlema selle ümber ning moodustavad akretsiooniketta.

s-49

aja_horisont2000_49

Musta augu magnetväljas tohutu kiirusega liikuvad laetud osakesed hakkavad kiirgama ja akretsiooniketas muutub nähtavaks.

s-50

aja_horisont2000_50

Pöörases gravitatsiooniväljas ja üha lisanduvas gaasis ei saa olla rahu - akretsiooniketas on mitmes mõttes ebastabiilne, seal tekib tihendeid, lööklaineid ja peaaegu valguse kiirusega paiskuvad välja tohutud gaasipilved.

s-51

aja_horisont2000_51

Akretsiooniketta pöörlemiskiirus võimaldab hinnata vaadeldavas ruumiosas sisalduvat massi.

s-52

aja_horisont2000_52

Galaktikates, kus on õnnestunud määrata massi-heleduse suhe, on mass ikka tuhandeid või miljoneid kordi suurem sellest, milline oleks vaadeldavat valgust kiirgavate tähtede kogumass.

s-53

aja_horisont2000_53

Tähendab - seal on must auk.

s-54

aja_horisont2000_54

Päikesesüsteem ja spiraalne galaktika on sarnased.

s-55

aja_horisont2000_55

Mõlemad on tekkinud gaasipilvest, mis kokku tõmbudes hakkas kiiremini pöörlema ja muutus üha lapikumaks.

s-56

aja_horisont2000_56

Keskele koondus suurim osa massist (vastavalt Päike ja galaktika tuum/must auk), mille ümber tiirlevad väiksemad kehad (vastavalt planeedid ja tähed).

s-57

aja_horisont2000_57

Kõik tähed on tekkinud kokkutõmbuvas gaasipilves, ja nagu me teame, tekib selles enamasti kaks tihendit - kaksiktäht.

s-58

aja_horisont2000_58

Harvemini tekib kolmik- või neliktäht, kuid teame isegi kuuiktähti.

s-59

aja_horisont2000_59

Kas galaktika keskel ei võiks moodustuda kaksiktuum, kaksik must auk?

s-60

aja_horisont2000_60

Niisamuti kolmik- või nelikauk jne.?

s-61

aja_horisont2000_61

Miks mitte.

s-62

aja_horisont2000_62

Kaksiktuum on avastatud mitmel galaktikal, kuid asi pole veel selge.

s-63

aja_horisont2000_63

Tegemist võib olla kahe erineva kokkupõrganud galaktika tuumaga, kahe musta auguga, mis pole (veel) ühte sulanud või näeme neid parajasti üksteisest mööduvat.

s-64

aja_horisont2000_64

Mustade aukude tants

s-65

aja_horisont2000_65

Vahest aitavad selgust tuua kvasarid ja raadiogalaktikad, mis nähtavas valguses ja raadiokiirguses tehtud fotol näevad välja täiesti erinevad.

s-66

aja_horisont2000_66

Mitmed raadiogalaktikad on valgusfotol võrdlemisi tavalise väljanägemisega, raadiofotol aga paistab vaid üks, vahel kaks üliheledat punktikujulist kiirgusallikat.

s-67

aja_horisont2000_67

Vahel on raadiokiirguses näha üks või kaks võimast gaasijuga või -pilve - kõrva, mis on välja paiskunud täpselt galaktika keskmest.

s-68

aja_horisont2000_68

Sümmeetrilisi kahekõrvalisi galaktikaid, kui neis on toimunud hiigelplahvatus, võiks justkui pidada normaalseiks.

s-69

aja_horisont2000_69

Ühekõrvalised oleks sel juhul vangoghid.

s-70

aja_horisont2000_70

Hämmastav, et jõudnud ligi 100 miljoni valgusaasta kauguseni galaktikast, pole kõrvad ikka veel jahtunud ja hajunud.

s-71

aja_horisont2000_71

Veelgi enam - mõni kõrv kiirgab osaliselt ka valgust ja isegi röntgenikiirgust.

s-72

aja_horisont2000_72

Selge on vaid see, et kõrvade kiirgus ei ole soojuslik.

s-73

aja_horisont2000_73

Ei plahvatustele galaktikate tuumas ega kõrvadele ole korralikku seletust.

s-74

aja_horisont2000_74

Sel alal on märkimisväärset tööd teinud meie põhjanaabrid.

s-75

aja_horisont2000_75

Helsingi tähetorni assistent Mauri Valtonen innustus kohe, kui 1969. aastal esmakordselt kuulis mustadest aukudest.

s-76

aja_horisont2000_76

Sõitnud Cambridge'i, ei õnnestunud tal saada oma doktoritöö juhendajaks kumbagi ala parimaist asjatundjaist, ei Stephen Hawkingit ega praegust Inglise kuninglikku astronoomi sir Martin Reesi, kuid piisas töötamisestki sealses ülisoodsas teadusõhkonnas.

s-77

aja_horisont2000_77

Kasutades tolle aja täpsemaid galaktikamudeleid koostanud Sverre Aarsethi programme, paigutas ta galaktika keskmesse supermassiivsete mustade aukude erinevaid kombinatsioone ja sai huvitavaid tulemusi.

s-78

aja_horisont2000_78

Selle järgi ei ole mitmest mustast august koosnev süsteem galaktika keskmes dünaamiliselt stabiilne.

s-79

aja_horisont2000_79

Varem või hiljem visatakse sealt üks või kaks väiksemat musta auku välja (gravitatsiooniling toimib sarnaselt linguga, mille abil heidetakse kivi).

s-80

aja_horisont2000_80

Oma teekonnal galaktika keskmest ääreni korjab must auk endale uhke gaasist ja tähtedest koosneva saatjaskonna.

s-81

aja_horisont2000_81

Kümnete tuhandete valgusaastate kaugusele lendava väljaheidetu ümber toimuvad samad protsessid, mis galaktika tuumas, vaid väiksemas mõõtkavas.

s-82

aja_horisont2000_82

Väljaheidetud must auk või augud võivad galaktika ümber pendeldada miljardeid aastaid.

s-83

aja_horisont2000_83

Galaktikate kõrvad oleksid siis mustade aukude tantsuga kaasnev nähtus.

s-84

aja_horisont2000_84

Professor Mauri Valtoneni juhtimisel uuritakse nüüd kaksiktuumaga kvasareid Turu Ülikooli Tuorla observatooriumis.

s-85

aja_horisont2000_85

Näiteks kvasari OJ287 vaatluste põhjal arvutatud mudel on leidnud parima võimaliku kinnituse: kaksiktuumaga kvasari heledus on muutunud just selliselt, nagu mudelist ette ennustatud.

s-86

aja_horisont2000_86

Juuresolevad fotod peaks asjade hetkeseisust andma põgusa ülevaate.

s-87

aja_horisont2000_87

Need on esimesed pääsukesed viljakast koostööst maapealsete monstrumteleskoopide ja raadioteleskoopide ning kosmoseteleskoopide vahel.

s-88

aja_horisont2000_88

Kui kaht esimest tüüpi mustade aukude korral on praegu monstrumteleskoopide rolli raske näha, siis massiivsetest ja supermassiivsetest mustadest aukudest teame paari aasta pärast kindlasti märksa rohkem.

s-89

aja_horisont2000_89

1 Teleskoopidest on kirjutanud Uno Veismann, galaktikatest Mihkel Jõeveer, Peeter Tenjes ja Peeter Traat kogumikus “ Universum ”.

s-90

aja_horisont2000_90

Kirjastus HORISONT, Tallinn 1997.

s-91

aja_horisont2000_91

PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi vanemteadur.

s-92

aja_horisont2000_92

Füüsika-matemaatikakandidaat.

s-93

aja_horisont2000_93

Pildid:

s-94

aja_horisont2000_94

-. VLT esimene meistritöö 1999. a. märtsist: 15 miljoni v.a. kaugusel Hüdra tähtkujus asuv galaktika M83.

s-95

aja_horisont2000_95

-. Detsembris 1999 lennutati orbiidile Euroopa Kosmose-agentuuri X-ray Multi-Mirror tehiskaaslane (XMM), väärikas täiendus NASA röntgeniteleskoobile Chandra.

s-96

aja_horisont2000_96

XMMi kolmes torus on igaühes 58 kontsentrilist silindrilist kullatud peeglit, mille kogu-pindala on sama kui tenniseväljakul.

s-97

aja_horisont2000_97

Põhitöö: mustad augud galaktikate keskmes.

s-98

aja_horisont2000_98

-. Märtsis 1999 läks käiku Euroopa Lõunaobservatooriumi (Tšiilis) 16meetrisest Very Large Telescopeist (VLT) teine 8,2 m teleskoop Kueyen (keskmine torn).

s-99

aja_horisont2000_99

Vasakpoolsem, Antu, on ametis maist 1998.

s-100

aja_horisont2000_100

Kui ka Melipal ja Yepun valmis, on VLT lahutusvõimelt sama hea kui 200meetrine teleskoop.