Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttest
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 101 - 200 of 443 • previous • next

[1] tree
Analüüsitud on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt ebaoluliste mõjude kustutamise teel.
s-101
tea_dr8020_101
Analüüsitud on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt ebaoluliste mõjude kustutamise teel.
[2] tree
Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused.
s-102
tea_dr8020_102
Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused.
[3] tree
Lõpuks on välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.
s-103
tea_dr8020_103
Lõpuks on välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.
[4] tree
Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega.
s-104
tea_dr8020_104
Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega.
[5] tree
Selleks on käesoleva uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste tulemustega.
s-105
tea_dr8020_105
Selleks on käesoleva uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste tulemustega.
[6] tree
Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud seose koostist.
s-106
tea_dr8020_106
Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud seose koostist.
[7] tree
Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada.
s-107
tea_dr8020_107
Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada.
[8]
Tänud
s-108
tea_dr8020_108
Tänud
[9] tree
Autor tänab oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega alati olemas oli.
s-109
tea_dr8020_109
Autor tänab oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega alati olemas oli.
[10] tree
Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd paremaks muuta aitasid.
s-110
tea_dr8020_110
Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd paremaks muuta aitasid.
[11] tree
Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö koostamise ajal oli imetlusväärne.
s-111
tea_dr8020_111
Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö koostamise ajal oli imetlusväärne.
[12] tree
1.
s-112
tea_dr8020_112
1.
[13] tree
1. Sissetulekute ebavõrdsus majandusteadusliku probleemina
s-113
tea_dr8020_113
1. Sissetulekute ebavõrdsus majandusteadusliku probleemina
[14] tree
1.1.1.
s-114
tea_dr8020_114
1.1.1.
[15] tree
Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle käsitlemine teaduskirjanduses
s-115
tea_dr8020_115
Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle käsitlemine teaduskirjanduses
[16] tree
Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke.
s-116
tea_dr8020_116
Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke.
[17] tree
Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav näitaja.
s-117
tea_dr8020_117
Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav näitaja.
[18] tree
Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.
s-118
tea_dr8020_118
Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.
[19] tree
Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne.
s-119
tea_dr8020_119
Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne.
[20] tree
Mida suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus.
s-120
tea_dr8020_120
Mida suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus.
[21] tree
Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, kuid ühtlasema tulujaotusega riigis.
s-121
tea_dr8020_121
Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, kuid ühtlasema tulujaotusega riigis.
[22] tree
Seepärast peakski tulutaseme tõstmise kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine.
s-122
tea_dr8020_122
Seepärast peakski tulutaseme tõstmise kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine.
[23] tree
Täiesti võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi.
s-123
tea_dr8020_123
Täiesti võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi.
[24] tree
Teatav sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad.
s-124
tea_dr8020_124
Teatav sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad.
[25] tree
Samade võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on samuti erinev.
s-125
tea_dr8020_125
Samade võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on samuti erinev.
[26] tree
Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega.
s-126
tea_dr8020_126
Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega.
[27] tree
Seepärast on loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel.
s-127
tea_dr8020_127
Seepärast on loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel.
[28] tree
Eelistustest tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47).
s-128
tea_dr8020_128
Eelistustest tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47).
[29] tree
Sellised erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt loomuliku tööpuuduse mõistega.
s-129
tea_dr8020_129
Sellised erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt loomuliku tööpuuduse mõistega.
[30] tree
Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski ainult loomulik ebavõrdsus.
s-130
tea_dr8020_130
Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski ainult loomulik ebavõrdsus.
[31] tree
Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks kasutada.
s-131
tea_dr8020_131
Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks kasutada.
[32] tree
Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla.
s-132
tea_dr8020_132
Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla.
[33] tree
Sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks.
s-133
tea_dr8020_133
Sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks.
[34] tree
Küll aga võib arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks.
s-134
tea_dr8020_134
Küll aga võib arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks.
[35] tree
Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest.
s-135
tea_dr8020_135
Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest.
[36] tree
See tase sõltub riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust.
s-136
tea_dr8020_136
See tase sõltub riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust.
[37] tree
Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka aktsepteeritud tasemest kõrgemaks.
s-137
tea_dr8020_137
Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka aktsepteeritud tasemest kõrgemaks.
[38] tree
Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev.
s-138
tea_dr8020_138
Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev.
[39] tree
Kanburi (2000) kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse.
s-139
tea_dr8020_139
Kanburi (2000) kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse.
[40] tree
Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel.
s-140
tea_dr8020_140
Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel.
[41] tree
Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst.
s-141
tea_dr8020_141
Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst.
[42] tree
Huvi tulujaotuse küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani.
s-142
tea_dr8020_142
Huvi tulujaotuse küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani.
[43] tree
Selgus, et ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000).
s-143
tea_dr8020_143
Selgus, et ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000).
[44] tree
Sissetulekute ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda.
s-144
tea_dr8020_144
Sissetulekute ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda.
[45] tree
Sel ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks.
s-145
tea_dr8020_145
Sel ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks.
[46] tree
Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile.
s-146
tea_dr8020_146
Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile.
[47] tree
Levis ka mõtteviis, et sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid.
s-147
tea_dr8020_147
Levis ka mõtteviis, et sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid.
[48] tree
Seejuures oli üheks argumendiks ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000).
s-148
tea_dr8020_148
Seejuures oli üheks argumendiks ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000).
[49] tree
Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas.
s-149
tea_dr8020_149
Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas.
[50] tree
Sellele lisandus veel 1990-ndatel ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides.
s-150
tea_dr8020_150
Sellele lisandus veel 1990-ndatel ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides.
[51] tree
Nimetatud empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses.
s-151
tea_dr8020_151
Nimetatud empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses.
[52] tree
Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane kirjandus oluliselt täienenud.
s-152
tea_dr8020_152
Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane kirjandus oluliselt täienenud.
[53] tree
Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid.
s-153
tea_dr8020_153
Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid.
[54] tree
Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele.
s-154
tea_dr8020_154
Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele.
[55] tree
1.1.2..
s-155
tea_dr8020_155
1.1.2..
[56] tree
Sissetulekute ebavõrdsuse mõju majandusele
s-156
tea_dr8020_156
Sissetulekute ebavõrdsuse mõju majandusele
[57] tree
On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks.
s-157
tea_dr8020_157
On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks.
[58] tree
Kirjanduses on palju käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju.
s-158
tea_dr8020_158
Kirjanduses on palju käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju.
[59] tree
Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid.
s-159
tea_dr8020_159
Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid.
[60] tree
Üks neist on seotud sellega, et sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast.
s-160
tea_dr8020_160
Üks neist on seotud sellega, et sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast.
[61] tree
Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem sotsiaalne stabiilsus.
s-161
tea_dr8020_161
Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem sotsiaalne stabiilsus.
[62] tree
Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis vähem absoluutse heaolu tasemega.
s-162
tea_dr8020_162
Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis vähem absoluutse heaolu tasemega.
[63] tree
On leitud, et kui riigi keskmisest sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983).
s-163
tea_dr8020_163
On leitud, et kui riigi keskmisest sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983).
[64] tree
Oletatakse, et osa elanike ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000).
s-164
tea_dr8020_164
Oletatakse, et osa elanike ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000).
[65] tree
Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset stressi.
s-165
tea_dr8020_165
Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset stressi.
[66] tree
See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, suurendab elanike haigestumust ja ka suremust.
s-166
tea_dr8020_166
See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, suurendab elanike haigestumust ja ka suremust.
[67] tree
On leitud, et elanike tervisliku seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja Kennedy, 1998).
s-167
tea_dr8020_167
On leitud, et elanike tervisliku seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja Kennedy, 1998).
[68] tree
Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.).
s-168
tea_dr8020_168
Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.).
[69] tree
See näitab rahvastiku vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu.
s-169
tea_dr8020_169
See näitab rahvastiku vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu.
[70] tree
Suurem haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol.
s-170
tea_dr8020_170
Suurem haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol.
[71] tree
Sissetulekute suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuseni.
s-171
tea_dr8020_171
Sissetulekute suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuseni.
[72] tree
Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja Perotti, 1996).
s-172
tea_dr8020_172
Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja Perotti, 1996).
[73] tree
Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema.
s-173
tea_dr8020_173
Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema.
[74] tree
Seega ei julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia arengule kaasa aitavaid projekte.
s-174
tea_dr8020_174
Seega ei julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia arengule kaasa aitavaid projekte.
[75] tree
Et investeeringud ja tehnoloogia areng on oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle mehhanismi kaudu majanduskasvu.
s-175
tea_dr8020_175
Et investeeringud ja tehnoloogia areng on oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle mehhanismi kaudu majanduskasvu.
[76] tree
On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, 2000).
s-176
tea_dr8020_176
On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, 2000).
[77] tree
Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda.
s-177
tea_dr8020_177
Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda.
[78] tree
Suurema sotsiaalse ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus.
s-178
tea_dr8020_178
Suurema sotsiaalse ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus.
[79] tree
Blau ja Blau (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus.
s-179
tea_dr8020_179
Blau ja Blau (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus.
[80] tree
Ka kuritegevus mõjub majanduse arengut pidurdavalt.
s-180
tea_dr8020_180
Ka kuritegevus mõjub majanduse arengut pidurdavalt.
[81] tree
Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede likvideerimise või leevendamisega.
s-181
tea_dr8020_181
Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede likvideerimise või leevendamisega.
[82] tree
Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele.
s-182
tea_dr8020_182
Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele.
[83] tree
Lisaks jääb majanduses kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse või surma tõttu) tööpotentsiaal.
s-183
tea_dr8020_183
Lisaks jääb majanduses kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse või surma tõttu) tööpotentsiaal.
[84] tree
Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski.
s-184
tea_dr8020_184
Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski.
[85] tree
Kõigi nende mõjude tõttu majanduse tootlikkus tervikuna väheneb.
s-185
tea_dr8020_185
Kõigi nende mõjude tõttu majanduse tootlikkus tervikuna väheneb.
[86] tree
Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku ümberjaotusega.
s-186
tea_dr8020_186
Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku ümberjaotusega.
[87] tree
Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem.
s-187
tea_dr8020_187
Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem.
[88] tree
See tuleneb sellest, et mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija.
s-188
tea_dr8020_188
See tuleneb sellest, et mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija.
[89] tree
Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel.
s-189
tea_dr8020_189
Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel.
[90] tree
Vaesema mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994).
s-190
tea_dr8020_190
Vaesema mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994).
[91] tree
Suurema üldise maksumäära ja sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994).
s-191
tea_dr8020_191
Suurema üldise maksumäära ja sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994).
[92] tree
Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida.
s-192
tea_dr8020_192
Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida.
[93] tree
See võib kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu.
s-193
tea_dr8020_193
See võib kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu.
[94] tree
Seega võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu.
s-194
tea_dr8020_194
Seega võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu.
[95] tree
Ümberjaotuse kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik ümberjaotust vähendada.
s-195
tea_dr8020_195
Ümberjaotuse kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik ümberjaotust vähendada.
[96] tree
Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel.
s-196
tea_dr8020_196
Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel.
[97] tree
Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada majanduse arengut (Barro, 1999).
s-197
tea_dr8020_197
Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada majanduse arengut (Barro, 1999).
[98] tree
Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega.
s-198
tea_dr8020_198
Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega.
[99] tree
Väidetakse, et kuna säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001).
s-199
tea_dr8020_199
Väidetakse, et kuna säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001).
[100] tree
Samas, kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse korral ka säästud majanduses suuremad.
s-200
tea_dr8020_200
Samas, kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse korral ka säästud majanduses suuremad.

Edit as list • Text view • Dependency trees