Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

tea_eesti_arst_2004_1

Eesti Arstil on auväärne minevik - ajakiri ilmub 1922. aastast.

s-2

tea_eesti_arst_2004_2

Ajakirja “ uus projekt ” alustab oma viiendat tegutsemisaastat.

s-3

tea_eesti_arst_2004_3

Võrreldes algusega 2000. aastal on meil nüüd nii autoreid kui lugejaid oluliselt enam.

s-4

tea_eesti_arst_2004_4

Sel aastal ulatub ajakirja tellijate arv 4000 piirimaile - suurem osa Eestimaa arste tellib ja loodetavasti ka loeb ajakirja.

s-5

tea_eesti_arst_2004_5

Rohkelt laekub heatasemelisi kaastöid.

s-6

tea_eesti_arst_2004_6

Nende kiire avaldamisega on toimetusel paiguti raskusi, sest ajakirja mahtu on praegu raske suurendada - eelkõige on selle põhjuseks rahanappus.

s-7

tea_eesti_arst_2004_7

Eesti Arsti on teadusliku meditsiiniajakirjana tunnustanud Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond.

s-8

tea_eesti_arst_2004_8

ETF grandi toel valminud tööde publikatsioonid oleksid 2003. a täitnud kolm ajakirja järjestikku ilmuvat numbrit, need jaotusid muidugi 12 numbrile.

s-9

tea_eesti_arst_2004_9

Arstiteaduskonna nõukogu kraadinõukogu arvestab dissertandi Eesti Arstis avaldatud artikli kraadi kaitsmiseks nõutavate publikatsioonide hulka.

s-10

tea_eesti_arst_2004_10

Eesti Arsti osa arstide kvalifikatsiooni tõstmisel ja säilitamisel ning arstiabi kvaliteedi tagamisel on tunnustanud nii Sotsiaalministeerium kui ka Eesti Haigekassa.

s-11

tea_eesti_arst_2004_11

On saamas heaks tavaks, et meie erialaseltsid publitseerivad oma olulisemate kongresside ja konverentside materjalid Eesti Arsti lisanumbris.

s-12

tea_eesti_arst_2004_12

Sotsiaalministeerium on kahel viimasel aastal Eesti tervishoiufoorumi materjalid avaldanud ajakirja lisanumbris.

s-13

tea_eesti_arst_2004_13

Nii saab see olema ka tänavu.

s-14

tea_eesti_arst_2004_14

Kõik eespool toodu ei ole pelgalt toimetuse teene, pigem on see tulemuslik sünergia - autorite, lugejate ja toimetuse hea koostöö väljendus.

s-15

tea_eesti_arst_2004_15

Määravaks toeks ajakirja väljaandmisel on olnud hea koostöö ravimifirmadega, kelle tellitud reklaami avaldamine ajakirjas katab enamiku väljaandmisega seotud kuludest.

s-16

tea_eesti_arst_2004_16

Kulud aga ei ole väikesed - neljavärvitrükis kvaliteetsel paberil trükitud väljaande tegemise kulud on märkimisväärsed.

s-17

tea_eesti_arst_2004_17

Samas oleme taotlenud, et Eesti arstkond saaks ajakirja tellida võimalikult odava hinna eest ja oleks kõigile kättesaadav.

s-18

tea_eesti_arst_2004_18

Eestis on kujunenud omalaadne olukord: arstidele suunatud väljaandeid on kokku viis - üks ajakiri vähem kui tuhande arsti kohta.

s-19

tea_eesti_arst_2004_19

Neist ainult Eesti Arst on seotud arstlike organisatsioonidega ja on teadusliku ajakirja orientatsiooniga, ülejäänute taga on kommertsorganisatsioonid.

s-20

tea_eesti_arst_2004_20

Kaht väljaannet levitatakse suisa tasuta nii nagu Kodu-Anttila või Quelle katalooge püsikliendile.

s-21

tea_eesti_arst_2004_21

Võib kahelda, et meie suhteliselt väikesearvuline arstkond suudab regulaarselt produtseerida nii suures hulgas sisukaid, tõenduspõhiseid, heatasemelisi artikleid, et kõigi väljaannete lehe-külgi täita.

s-22

tea_eesti_arst_2004_22

Nii pakutaksegi paiguti pigem meditsiinilist meelelelahutust kui tõsist arstile vajalikku erialast informatsiooni.

s-23

tea_eesti_arst_2004_23

Äriidee on lihtne - ravimifirmade reklaami avaldamine on tulus.

s-24

tea_eesti_arst_2004_24

Ka ravimi- ja meditsiinifirmad on valiku ees, millisesse väljaandesse on otstarbekas müüa reklaami.

s-25

tea_eesti_arst_2004_25

Raske on otsustada, kas reklaami idee jõuab paremini pärale tõsise teadusajakirja või lihtsalt sirvitava ja tõsist süvenemist mittenõudva väljaande veergudel.

s-26

tea_eesti_arst_2004_26

Olemata spetsialist turunduse ja reklaami alal, olen veendunud, et ravimireklaam ei toimi samadel põhimõtetel nagu näiteks pesupulbri reklaam - olgu pidevalt silmade ees, vedelegu või põrandal.

s-27

tea_eesti_arst_2004_27

Meeldiv on tõdeda, et Eesti Arstil on senini olnud hea koostöö firmadega, ja loodan, et see jätkub ka alanud aastatel.

s-28

tea_eesti_arst_2004_28

Ravimiturgu on kõigutanud küllalt järsud muutused Eesti ravimipoliitikas, kuid kindlasti see stabiliseerub.

s-29

tea_eesti_arst_2004_29

Toimetusel on alanud aastal tõsised plaanid muuta ajakiri lugejale huvitavamaks ja kasulikumaks teadusajakirja traditsioone järgides.

s-30

tea_eesti_arst_2004_30

Meie taotlus on ajakirja arendada selliseks, et seda refereeritakse rahvusvahelistes meditsiinikirjanduse andmebaasides.

s-31

tea_eesti_arst_2004_31

Oleme veendunud, et juba praegu on ajakirja teaduslik tase sellele vastav.

s-32

tea_eesti_arst_2004_32

On vaja teha lobitööd rahvusvahelisel tasemel.

s-33

tea_eesti_arst_2004_33

Alanud aasta toob Eestile kaasa uudse olukorra - saame euroliidu liikmesmaaks.

s-34

tea_eesti_arst_2004_34

Kui soovime, et meid seal võrdselt koheldaks, peame ka ise sealsele tasemele jõudma ja mitte ainult majanduslikus plaanis, niisama oluline on väärtustada haridust, teadmisi ja inimlikku ning mõistvat suhtumist üksteisesse.

s-35

tea_eesti_arst_2004_35

Toimetus soovib kõigile lugejatele, autoritele ja koostööpartneritele kindlat meelt ja jõudu, et paremini toime tulla sellega, mida ühiskond meditsiinilt ja arstidelt ootab.

s-36

tea_eesti_arst_2004_36

Tabel 2.

s-37

tea_eesti_arst_2004_37

Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon

s-38

tea_eesti_arst_2004_38

Tabel 1.

s-39

tea_eesti_arst_2004_39

Naiste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon

s-40

tea_eesti_arst_2004_40

Joonis 3.

s-41

tea_eesti_arst_2004_43

Lastetust esineb umbes 15% peredest.

s-42

tea_eesti_arst_2004_44

Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui mitte-geneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt.

s-43

tea_eesti_arst_2004_45

Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus.

s-44

tea_eesti_arst_2004_46

Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud.

s-45

tea_eesti_arst_2004_47

Töös on selgitatud lastetuse kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere tsütogeneetilise uuringu tulemustele.

s-46

tea_eesti_arst_2004_48

Infertiilseks ehk lastetuks nimetatakse abielupaari, kellel ei esine rasedust vähemalt pärast kaks aastat kestnud regulaarset suguelu ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasedust ei kanta lõpuni (1).

s-47

tea_eesti_arst_2004_49

Infertiilsus hõlmab 10-15% peredest.

s-48

tea_eesti_arst_2004_50

Infertiilsuse esinemissagedust mõjutab eelkõige nii naise kui ka mehe vanus.

s-49

tea_eesti_arst_2004_51

Naiste viljakuse langus algab umbes 30. eluaastast.

s-50

tea_eesti_arst_2004_52

Naine rasestub 40aastaselt poole harvemini kui enne 30. eluaastat, kusjuures spontaansete abortide sagedus on isegi kolmekordistunud (2).

s-51

tea_eesti_arst_2004_53

Vanuse suurenemisel on meestel täheldatud sperma kvaliteedi halvenemist, mis võib olla tingitud suurenenud stressist, alkoholi tarbimisest, suitsetamisest jm (3).

s-52

tea_eesti_arst_2004_54

Infertiilsuse põhjuseid on väga palju.

s-53

tea_eesti_arst_2004_55

Nad võivad olla kas naise- või mehepoolsed, esinedes peaaegu võrdse sagedusega (40%), kuid umbes 10% abielupaaridel on viljatuse põhjus mõlemapoolne.

s-54

tea_eesti_arst_2004_56

Ülejäänud 10% juhtudel jääb põhjus siiski ebaselgeks (2).

s-55

tea_eesti_arst_2004_57

Infertiilsuse põhjuseid jaotatakse ka mittegeneetilisteks ja geneetilisteks.

s-56

tea_eesti_arst_2004_58

Mitte-geneetilised põhjused on väga mitmekesised ja arvukad.

s-57

tea_eesti_arst_2004_59

Mittegeneetilised haigused (munajuhahaigused, ovulatsioonihäired jt) võivad olla 90% juhtudel naiste infertiilsuse põhjuseks.

s-58

tea_eesti_arst_2004_60

Meestel põhjustavad mittegeneetilised haigused (suguelundite põletikud jt) 85% juhtudel infertiilsust.

s-59

tea_eesti_arst_2004_61

Geneetilised haigused võivad olla 10% juhtudel naiste ja 15% juhtudel meeste infertiilsuse põhjuseks (4).

s-60

tea_eesti_arst_2004_62

Geneetilistest põhjustest esikohal on mitmesugused kromosoomianomaaliad, esinedes 2-9,8% juhtudel (4, 5).

s-61

tea_eesti_arst_2004_63

Sellele järgnevad esinemis-sageduselt monogeensed haigused (tsüstiline fibroos, Kallmanni sündroom jt), mille puhul esinev geenimutatsioon põhjustab reproduktsiooni- või hormoonide produktsiooni häireid (2, 4).

s-62

tea_eesti_arst_2004_64

Geneetiliste põhjuste esinemissagedus ning iseloom on naistel ja meestel erinevad.

s-63

tea_eesti_arst_2004_65

Naise infertiilsuse kõige sagedasem geneetiline põhjus on mitmesugused kromosoomiaberratsioonid, mille esinemissagedus on 5-9,8%.

s-64

tea_eesti_arst_2004_66

Nendest gonosoomide arvuanomaaliaid esineb 2,8 - 7,5% juhtudel ning autosoomide struktuurianomaaliaid 2,1 - 2,3% juhtudel (4, 5).

s-65

tea_eesti_arst_2004_67

Tabelis 1 on toodud naise infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon (4).

s-66

tea_eesti_arst_2004_68

Tabel 1 (eraldi fail) Meeste infertiilsuse sagedasemaks geneetiliseks põhjuseks on samuti nagu naistel mitmesugused kromosoomiaberratsioonid.

s-67

tea_eesti_arst_2004_69

Kromosoomide muutusi esineb 2-8% (keskmiselt 5%) lastetutel meestel.

s-68

tea_eesti_arst_2004_70

Kromosoomiaberratsioonide esinemissagedus on neil pöördvõrdeliselt seotud spermatosoidide arvuga.

s-69

tea_eesti_arst_2004_71

Azoospermiaga (spermatosoidide puudumine seemnevedelikus) meeste seas esineb kromosoomianomaaliaid infertiilsuse põhjusena isegi kuni 15% juhtudel.

s-70

tea_eesti_arst_2004_72

Kõige sagedamini esineb meestel sugukromosoomide arvuanomaaliaid (3,7%), kuid sagedased on ka autosoomide struktuurianomaaliad (2,4%) (4-6).

s-71

tea_eesti_arst_2004_73

Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon on toodud tabelis 2 (4).

s-72

tea_eesti_arst_2004_74

Tabel 2 (eraldi fail)

s-73

tea_eesti_arst_2004_75

Meie töö eesmärgiks oli esitada tsütogeneetiliste uuringute andmed 17 Eestis elava infertiilse abielupaari kohta ning selgitada infertiilsuse põhjuste avastamise aeg, s.t aeg, millal infertiilsed pered suunati uuringule.

s-74

tea_eesti_arst_2004_76

Uurimismaterjal ja -meetodid

s-75

tea_eesti_arst_2004_77

Uuriti 17 lastetut abielupaari (17 naist ja 17 meest).

s-76

tea_eesti_arst_2004_78

Uuritavad saadeti tsütogeneetilisele uuringule androloogi dr Punabi (16 meest) ja günekoloogi dr K. Matti poolt (1 naine) või pöördusid uuringule iseseisvalt (16 naist ja 1 mees) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2002. aastal.

s-77

tea_eesti_arst_2004_79

Kõik uuritavad võeti vastu TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis inimesegeneetika uurimisrühmas.

s-78

tea_eesti_arst_2004_80

Uuritavad allkirjastasid informeeritud nõusoleku vormi ning täitsid meie poolt koostatud küsimustiku nii üldandmete (vanus, elukoht jt) kui ka lastetuse kestuse kohta.

s-79

tea_eesti_arst_2004_81

Uuritavate naiste keskmine vanus oli 29 a (24- 38 a) ja uuritavate meeste keskmine vanus oli 30,2 a (23-37 a).

s-80

tea_eesti_arst_2004_82

Kõigi 34 uuritava kromosoomid saadi perifeerse vere lümfotsüütide kultuurist, mis valmistati Moorheadi meetodi järgi (7) ja mida uuriti G-vöötide meetodil (kromosoome mõjutatakse lühiajaliselt proteolüütilise ensüümiga ja värvitakse Giemsa järgi).

s-81

tea_eesti_arst_2004_83

Kromosoomide arvuanomaaliate selgitamiseks analüüsiti regulaarselt 50 meta-faasi.

s-82

tea_eesti_arst_2004_84

Juhul kui tekkis väikeseprotsendise mosaiiksuse (nähtus, kus indiviidil esineb kaks või enam geneetiliselt erinevat rakuliini, mis pärinevad ühelt sügoodilt) esinemise kahtlus, siis uuriti 100 metafaasi.

s-83

tea_eesti_arst_2004_85

Kui Giemsa-vöötide meetodiga uurimise järel tekkis kromosoomide heterokromaatse ala muutuse kahtlus, siis kasutati lisaks ka Arrighi ja Hsu (8) C-vöötide meetodi teisendit, kus valikuliselt värvuvad kromosoomide struktuurse heterokromatiini alad.

s-84

tea_eesti_arst_2004_86

Iga uuritava kromosoomid karüotüpeeriti vähemalt kahest metafaasiplaadist.

s-85

tea_eesti_arst_2004_87

Tulemused ja arutelu

s-86

tea_eesti_arst_2004_88

Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomianomaaliaid 8 peres (47,1%), mis on võrreldes kirjanduses avaldatud kromosoomiaberratsioonide esinemissagedusega (7,2 - 11,6%) oluliselt suurem (6, 7).

s-87

tea_eesti_arst_2004_89

Saadud uurimistulemuste erinevus võib olla tingitud kas meie uuritud perede väikesest arvust või erinevast uuritute kontingendist.

s-88

tea_eesti_arst_2004_90

Nendest 8 perest esines kromosoomiaberratsioone 6 peres mehel ja 3 peres naisel, kusjuures ühes peres esines kromosoomianomaalia nii mehel kui ka naisel.

s-89

tea_eesti_arst_2004_91

Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomiaberratsioon kuuel mehel (35,3%), mis on suurem esinemissagedus kui infertiilsetel meestel kirjanduse andmete järgi (2-8%) (4), ning kolmel naisel (17,6%), mille esinemissagedus on samuti suurem kui kirjanduses toodud (5-9,8%) (4, 5).

s-90

tea_eesti_arst_2004_92

Ühes peres esines kromosoomipatoloogia nii mehel kui ka naisel (5,9%).

s-91

tea_eesti_arst_2004_93

Kirjanduses on andmeid, et selliste perede esinemissagedus kõikide lastetute perede seas on väga harv, olles ainult 0,18% (5).

s-92

tea_eesti_arst_2004_94

See et meestel leidsime kromosoomiaberratsioone umbes kaks korda sagedamini kui naistel, ühtib kirjanduse andmetega.

s-93

tea_eesti_arst_2004_95

Kromosoomianomaaliad jaotusid mõlemal sool erinevalt.

s-94

tea_eesti_arst_2004_96

Analüüsides eraldi arvu- ja struktuurianomaaliaid gonosoomide ning autosoomide osas, selgus, et uuritud 17 mehest esines gonosoomide arvuanomaalia (47, XXY) (vt jn 1) 3 mehel (17,6%) ja see on mõnevõrra sagedam kirjanduses toodud esinemissagedusest (3,7%) (4).

s-95

tea_eesti_arst_2004_98

Joonis 1 (eraldi fail)

s-96

tea_eesti_arst_2004_99

Uuritud 17 naisest esines gonosoomide arvuanomaalia (45, X/46, XX) (vt jn 2) ühel naisel (5,4%) ja selle esinemissagedus ei erine kirjanduse andmetes toodust (2,8 - 7,5%).

s-97

tea_eesti_arst_2004_101

Järelikult, uuringu tulemusena täheldasime nii meestel kui ka naistel kirjanduse andmetest suuremat autosoomide struktuurianomaaliate esinemissagedust.

s-98

tea_eesti_arst_2004_102

Joonised 2 ja 3 (eraldi fail)

s-99

tea_eesti_arst_2004_103

Lisaks ülal toodud kromosoomianomaaliatele esines veel 6 uuritaval kromosoomivariante ehk kromosoomide polümorfismi heterokromaatse ala pikenemisena.

s-100

tea_eesti_arst_2004_104

Need esinesid 9. kromosoomi pikal õlal (9qh+) 3 naisel ja 2 mehel ning nii 9. kromosoomi kui ka Y-kromosoomi pikal õlal (9qh+ ja Yqh+) ühel mehel.