Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_ee199920_1477

Aga mulle tundub, et kogu maailm ootab muusikamaailmalt midagi erutavalt uut minimalismi kõrvale.

s-2

aja_ee199920_1478

Kust tuli mõte kirjutada ooper 'Writing to Vermeer'?

s-3

aja_ee199920_1479

Mind on Vermeeri looming alati fastsineerinud.

s-4

aja_ee199920_1480

Godard on märkinud, et Vermeer on parimaid fotograafe kakssada aastat enne fotokunsti, sest Vermeer huvitus tohutult oskusest vaadata, ajahetke jäädvustamisest.

s-5

aja_ee199920_1481

Teda huvitas camera obscura, primitiivne optika ja mikroskoobid, aga samuti valgus, mis on fotograafia oluline komponent.

s-6

aja_ee199920_1482

Teiseks avaldub Vermeeri töödes aja igavikulisuse ja tegelikkusest lahknevuse filosoofiline aspekt.

s-7

aja_ee199920_1483

Ta on ainus kunstnik lääne kunstiajaloos, kes käsitleb kodust miljööd ilma sentimentaalsusse langemata, ilma heroiseerimata, selge mõistuslikkusega.

s-8

aja_ee199920_1484

Teksti kirjutades mõtlesin ma palju ka Hollandi erakordselt intensiivsele kunstielule 17. sajandil, seal kujunes välja keeruline kunstniku-tellija-ostja-kunstikaupmehe suhete nelinurk.

s-9

aja_ee199920_1485

Selles maailmas oli kunstniku ühiskondlik positsioon justkui avaliku teenistuja oma, kes täitis eraklientide kõrval kiriku, aristokraatide ja gildide tellimusi.

s-10

aja_ee199920_1486

Ma kaldun arvama, et Vermeeri saatus oli teistsugune.

s-11

aja_ee199920_1487

Andriessen ütles Amsterdami Muziektheateri pressikonverentsil, et uus ooper tuleb habras ja ilus, seevastu kui 'Rosa' oli brutaalne.

s-12

aja_ee199920_1488

Ja et ooperis on ainult kolm naistegelast -- Vermeeri abikaasa, tema ämm ja veel keegi -- kes nimelt?

s-13

aja_ee199920_1489

Igaüks neist kirjutab Vermeerile kuus kirja.

s-14

aja_ee199920_1490

Ma olen Vermeeriga tegelenud aastaid, juba 80. aastate algusest, ja vaadake, mida me Vermeeri maalidel näeme: põhiliselt on tegu alati ühe ja sama naismodelliga, kes kannab peaaegu ühesugust riietust, peaaegu alati on sama ruum, peaaegu alati sama mööbel.

s-15

aja_ee199920_1491

1994 toimus suur Vermeeri näitus ja see võimaldas mul tema töid koos näha, et uute järeldusteni jõuda.

s-16

aja_ee199920_1492

Siis me otsustasimegi Andriesseniga, et ooperisse tuleb ainult kolm tegelast -- kolm naist, sest Vermeer maalis alati naisi.

s-17

aja_ee199920_1493

Ainult kaks maali ('Astronoom' ja 'Geograaf' -- H. L.) kujutavad mehi.

s-18

aja_ee199920_1494

Ja naised maalidel kujutavad kolme tegevust: naised joomas, naised kirja kirjutamas või kirja lugemas, naised musitseerimas.

s-19

aja_ee199920_1495

Huvitav küsimus on, millest need kirjad jutustavad?

s-20

aja_ee199920_1496

Kasutades oma teadmisi Hollandi ajaloost ja Vermeerist, kirjutasin ma siis kuus täiesti fiktiivset Vermeeri naise, Vermeeri ämma ja tema abstraktse noore muusa-modelli kirja.

s-21

aja_ee199920_1497

Need 18 kirja on saadetud Delftist Haagi, kutsudes Vermeeri tagasi koju hoolt kandma oma pere, varanduse ja naise eest.

s-22

aja_ee199920_1498

Teiseks tahtsin ma luua midagi, mis seostub millenniumi ootustega -- inimliku mõõdutunde, harmoonia, selguse ja puhtuse ootustega -- ning oleks totaalselt erinev alandlikku ja masohhistlikku naist kujutavast 'Rosast'.

s-23

aja_ee199920_1499

Kas tänapäeval on teie arvates ooperihelilooja ja libretist võrdsed autorid?

s-24

aja_ee199920_1500

Mina tahaksin öelda, et libretist seisab kõrgemal, sest tema on võlur, kellelt tulevad ideed.

s-25

aja_ee199920_1501

Ma tahaksin, et muusika teeniks minu ideid.

s-26

aja_ee199920_1502

Kahjuks teatakse ajaloos oopereid peamiselt heliloojate järgi.

s-27

aja_ee199920_1503

Kui te aga mõtlete 'Võluflöödile', siis selle idee tuli libretistilt ja teatriomanikult (Emanuel Schikaneder -- H. L.), kes tahtis ise mängida Papagenot.

s-28

aja_ee199920_1504

Nii et tema kasutas Mozartit oma unistuste teokstegemisel.

s-29

aja_ee199920_1505

On väga haruldane, kui helilooja on ise libretist ja tulemus kannab.

s-30

aja_ee199920_1506

Nagu Wagneri puhul.

s-31

aja_ee199920_1507

Millest te alustate ooperi stsenograafiat?

s-32

aja_ee199920_1508

Kas analoogselt 'Rosale' kasutab ka 'Vermeeri' lavastus interaktiivset multimeediat?

s-33

aja_ee199920_1509

Tuleb omada visuaalset intuitsiooni.

s-34

aja_ee199920_1510

Kui sul on juba tekst ja stseenid paberil, hakkab kujutlusvõime tööle.

s-35

aja_ee199920_1511

Ma vajan ka assistente enda ümber, kellega mõtteid vahetada, vaielda.

s-36

aja_ee199920_1512

Ka uus ooper tuleb omamoodi multimeedia, diaprojektsioonid etendavad näiteks Delfti linna põlemist.

s-37

aja_ee199920_1513

Aga ma peaksin vist pihtima, et ma ei tea, mida interaktiivne meedia endast täpselt kujutab, mida ta annab.

s-38

aja_ee199920_1514

Paljudes vestlustes kübermeedia veendunud pooldajatega pole ma saanud targemaks ja mulle tundub, et ega nemadki asjast paremini aru saa.

s-39

aja_ee199920_1515

Mind huvitab ta niivõrd, kuivõrd see võimaldab tugevdada minu etenduse visuaalset jõulisust.

s-40

aja_ee199920_1516

Arvestades teie kunagist dokumentalistikarjääri, kas te tahaksite teha dokumentaalfilmi inimlikest kannatustest, Kosovost?

s-41

aja_ee199920_1517

Võiksin ju teha, kuid ausalt öeldes vaatlen ma samu asju oma praegustes filmides.

s-42

aja_ee199920_1518

Teie uus film '8 ½ naist' on austusavaldus Fellinile.

s-43

aja_ee199920_1519

Mida te Fellini puhul enim hindate?

s-44

aja_ee199920_1520

Fellini on erakordselt tähtis Euroopa filmirežissöör, kelle tööd on mulle väga olulised.

s-45

aja_ee199920_1521

Esiteks, ta on suurepärane jutustaja, teiseks fantastiline kujundilooja, lihtsalt suurepärane.

s-46

aja_ee199920_1522

Mu lemmikfilm on 'Giulietta ja vaimud', ma ei väsi vaatamast '8 ½' ja 'Roomat, lahtist linna'.

s-47

aja_ee199920_1523

Ma ei ütle, et Fellini on parim, seal on veel Renoir ja Godard, 'Möödunud suvel Marienbadis', aga Fellini esindab sellist kujutlusvõimet, mida ma tahan veel ja veel tundma õppida, ja '8 ½' on tõenäoliselt parim film, mis on tehtud filmi tegemisest.

s-48

aja_ee199920_1524

Kolmandaks: Fellini interpreteerib võrratult seksuaalfantaasiaid.

s-49

aja_ee199920_1525

Minu '8 ½naist' on film meeste seksuaalfantaasiatest.

s-50

aja_ee199920_1526

Kas teil on kunagi olnud probleeme tsensuuriga?

s-51

aja_ee199920_1527

Absoluutselt mitte kunagi.

s-52

aja_ee199920_1528

Isegi mitte Inglismaal.

s-53

aja_ee199920_1529

Nagu Fellini, olete te oma filmides tohutult erootiline.

s-54

aja_ee199920_1530

Kui me kaotame füüsilise kontakti oma kehaga, kaotame me füüsilise kontakti ka maailmaga, paradiisiga.

s-55

aja_ee199920_1531

Me ei ela keskajal, kus oma alasti keha pühitsemine oli kuritegu.

s-56

aja_ee199920_1532

Kuid ma rõhutaksin, et Itaalias on inimesed alati eksponeerinud oma seksuaalseid väärtusi, oma ahvatlevaid 'strateegilisi punkte'.

s-57

aja_ee199920_1533

Inglismaa moraal on olnud puritaanlik, kehalisi võlusid varjav, naistele palju enam lubav kui meestele.

s-58

aja_ee199920_1534

Nüüd on see vahe muidugi peaaegu lakanud olemast, kuid on kaldutud uude äärmusse, fokuseerudes ainult noorte inimeste seksuaalsusele.

s-59

aja_ee199920_1535

Milline on teie ettekujutus aastatuhandevahetuse kunstilistest liikumistest?

s-60

aja_ee199920_1536

Kui jätaks kõrvale teie lemmikstiili baroki, siis mis tundub teile olevat oluline nüüd?

s-61

aja_ee199920_1537

Le Corbusier, Stravinski, Picasso on surnud -- mida teeme me nüüd?

s-62

aja_ee199920_1538

Sama küsiti 16. sajandil, pärast Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo surma, ning sünnitati manerism.

s-63

aja_ee199920_1539

Kuid mulle ongi just huvitavad üleminekuajajärgud nagu manerism.

s-64

aja_ee199920_1540

'Manerism' oli saksa kunstikriitikute poolt lendu lastud pööraselt halb nimi, olenemata sellest, et maneristid olid ka Pontormo ja Bronzino.

s-65

aja_ee199920_1541

Teine loov üleminekuajajärk oli ancien regime'i ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arhitekt Boulle on üks minu kangelasi.

s-66

aja_ee199920_1542

Kolmas erutav periood on 1850. aastad prantsuse kunstis, just enne impressionismi.

s-67

aja_ee199920_1543

Üleminekuajastud arendavad välja uue keele ja ka praegune aeg on selline, kus moodne tehnoloogia tekitab rohkem segadust, kui annab jäävaid tulemusi.

s-68

aja_ee199920_1544

Aga ilu mõiste?

s-69

aja_ee199920_1545

See on väga tähtis, me peame ainult avardama selle mahtu, leidma üles uued võtmed.

s-70

aja_ee199920_1546

Kuid minu ilu definitsioon on: vaadata ja pühitseda.

s-71

aja_ee199920_1547

Loomulikult on see küsimus maitsest.

s-72

aja_ee199920_1548

Kuid vist esimest korda kunstiajaloos antakse ka kitšile tähendus hea maitse sees.

s-73

aja_ee199920_1549

Vaadake Bernini 'Püha Teresa ekstaasi', see on ju puhas kitš!

s-74

aja_ee199920_1550

Ja samas üks iseloomulikumaid baroki näiteid.

s-75

aja_ee199920_1551

Tänan intervjuu eest, härra Greenaway!

s-76

aja_ee199920_1552

Võtke heaks.

s-77

aja_ee199920_1553

Ja tulge 24. juunil Kopenhaagenisse mu näituse '100 maailma kirjeldavat objekti' avamisele.

s-78

aja_ee199920_1554

'100 maailma kirjeldavat objekti' on teine ja tuntuim Greenaway kureeritud näitus, mis rändab alates 1992. aastast, pärast esmaesitlust Viini Hofburgi palees.

s-79

aja_ee199920_1555

Vaatasime ateljees veel põgusalt Greenaway vaevalt kuivanud maale.

s-80

aja_ee199920_1556

Need esindavad geomeetrilist abstraktsionismi ja tuletasid mulle meelde Siim-Tanel Annuse viimase aja töid.

s-81

aja_ee199920_1557

Greenaway mainis paari sõnaga ka uusimat projekti 'The Historians', umbes 8 tundi kestvat filmi vangis istuvast kirjanikust ja üle terve maailma leitud 92 kohvrist.

s-82

aja_ee199920_1558

Greenaway isiknäitusi on korraldatud alates 1988. aastast väga erineva staatusega galeriides Tokyost New Yorgini.

s-83

aja_ee199920_1559

Greenaway näitaks oma maale ja kollaaže ka Eestis, kui siitpoolt keegi näituse organiseerimisel initsiatiivi ilmutaks.

s-84

aja_ee199920_1560

'Mul on praegu rändnäitus Rootsis või Norras, selle võiks ju lähedale Eestisse saata,' arvab ta.

s-85

aja_ee199920_1561

Paar nädalat hiljem külastasin Greenaway ühte ateljeed Londonis, Hammersmithis.

s-86

aja_ee199920_1562

Ta hoiab seal oma katalooge ja raamatuid ning seal töötab tema kujurist tütar, kes teeb kilekottidest skulptuure.

s-87

aja_ee199920_1563

Kuid milline kontrast Amsterdamiga: räämas eeslinna äritänava kusehaisuse ja räpase tagahoovi sopis asubki mingis ebamäärase funktsiooniga majas tema stuudio.

s-88

aja_ee199920_1564

Seda ei usuks, kui aadress poleks õige.

s-89

aja_ee199920_1565

Aga kes ütles, et looming peab peegeldama oma kasvuruumi?

s-90

aja_ee199920_1566

'Writing to Vermeer' esietendub Amsterdamis 1. detsembril 1999.

s-91

aja_ee199920_1567

Ma tahan seda näha.

s-92

aja_ee199920_1568

Peter Greenaway internetis:

s-93

aja_ee199920_1569

Peter Greenaway mängufilmid

s-94

aja_ee199920_1570

1982 'Joonistaja leping'

s-95

aja_ee199920_1571

1986 'Z ja kaks nulli'

s-96

aja_ee199920_1572

1987 'Arhitekti kõht'

s-97

aja_ee199920_1573

1988 'Uppumised järgemööda'

s-98

aja_ee199920_1574

1989 'Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke'

s-99

aja_ee199920_1575

1991 'Prospero raamatud'

s-100

aja_ee199920_1576

1993 'Maconi laps'