s-103
| Fray: 14 on ägekas. |
s-104
| jeekim: päris huvitavad teemad. |
s-105
| mõnda olen varem kuulnud / lugenud. |
s-106
| allikatele võiks viidata jah. |
s-107
| smerlet: platseebo efekt ja homöopaatia on teemad, millest üritan aru saada, ülejäänute mõistmisest olen loobunud. |
s-108
| Fudien: Need on asjad millest enamik (kui mitte kõik) aru ei saa, tänud jagamast, huvitav oli lugeda |
s-109
| Peeter: väga huvitav lugemine,. |
s-110
| mind on alati sellsied asjad ära sõidutanud. |
s-111
| sürr |
s-112
| naine: Homöopaatiast on netis palju juttu. |
s-113
| Mu üks tuttav kasutab neid, olen ise ka proovinud |
s-114
| kaos: sama siin. |
s-115
| esimene tundus huvitav. |
s-116
| kunagi kui aega saaks, peaks uurima |
s-117
| Mihkelsch: Sellised kosmoseasjad tunduvad mulle täiega huvitavad. |
s-118
| Mõni asi jäi küll arusaamatuks kuna pole füüsikat õppinud. |
s-119
| See oleks küll väga rets, kui tuleks välja, et kõik füüsikaseadused on valed... |
s-120
| Edit: Sorry, ma ei mõelnud, kõik. |
s-121
| Ma mõtlesin, et mõned neist. |
s-122
| Selles mõttes, et, kuidas saavad olemas olla tetraneutronid, kuigi füüsikaseaduste järgi ei tohiks neid olla... |
s-123
| BurneR: Väga huvitav ja asjalik jutt. |
s-124
| Sellised teemad mulle meeldivadki... |
s-125
| Mihkelsch see on võimatu, et füüsikaseadused valeks osutuksid. |
s-126
| Henz: Väga põnev oli tõesti... |
s-127
| Enamusest sain aru ikka ning osast olin varem kuulnud. |
s-128
| Hea et mõni sellise asja üles võtab siin. |
s-129
| Sirius: Ei ole mingit nähtamatut ainet. |
s-130
| Galaktikate keskmetes on nimelt üks pirakas must auk. |
s-131
| Osa teadlasi lihtsalt ei suuda leppida sellega, et meie enda galaktikas on selline asi. |
s-132
| Muud moodi ei annagi seletada seda, mingi mass peab olema mille ümber kõik päikesesüsteemid keerlevad ja ainuke mõeldav seletus on must auk, ainult selle gravitatsioon suudaks hoida kõike seda. |
s-133
| cyberdaemon: see naiste teema on nii karm , et isegi ei tahnud komenteerida ega täpsustada kirjutasid aint ühe sõna siisa 'naised' ja kõik müsteerium jah... |
s-134
| weeb: Minuarust on see nn tume aine ja must auk üldse kaks eri asja. |
s-135
| Must auk kisub kõik endasse, aga tume aine, millest arvatakse koosnevat kuni 90 % kosmosest, on mingi suure massiga aine ,mis hoidvat universumit niiöelda stabiilsena vms. |
s-136
| Aga me ei tea tegelikult universumist mitte kui midagi. |
s-137
| Kõik need mida öeldakse, on lihtsalt hüpoteesid. |
s-138
| Keegi ei saa seda väita, et kõik mida einstein või keegi teine kuulus teadlane on väitnud, on õige. |
s-139
| Juba praegu seatakse einsteini mõned valemid jms kahtluse alla. |
s-140
| Aga eks tulevikus näeb ,milles tal oli ja milles ei olnud õigus. |
s-141
| Üleüldse on elus igasuguseid seletamatuid asju juhtunud ja need pole seal kohe kindlasti ainsad asjad ,mida ma ei mõista. |
s-142
| Avastamisruumi on ikka kindlasti veel metsikult ,ennem kui jõuame selle kindla tõeni. |
s-143
| Edu avastamisel. |
s-144
| Tänapäevased füüsikareeglid on igal juhul veel lapsekingades ja vajavad kõvasti täiustumist, kuid seda alles siis, kui saame oma päikesesüsteemist välja ja avastame kui suur tegelikult universum on, või kas tal üldse on piiri. |
s-145
| aavu: Su jutt on õige aga kindlat tõde pole olemas. |
s-146
| Kindel tõde oli ka see, et maa seisab kolmel vaalal, siis tuli keegi hullumeelne ja ütles, et maa on ümmargune. |
s-147
| Saame öelda, et tänase päeva teaduse seisukohalt on see või teine asi nii ja mitte teisiti. |
s-148
| Homme leidub kindlasti keegi, kes ütleb, et see või teine asi ongi teisiti. |
s-149
| Ülehomme on need samad asjad hoopis kolmandat moodi. |
s-150
| Ajatelg ei saa ju lõppeda Einsteiniga. |
s-151
| Kui on olnud teaduse areng siiani, miks peaks see areng siin ja praegu lõppema. |
s-152
| Lõppeb ta ainult üksiku inimese jaoks selle inimese surmamomendil. |
s-153
| Ühiskond jääb edasi arenema. |
s-154
| Sirius: Must auk muide ei kisu kõike suvaliselt endasse. |
s-155
| Nimelt on mustal augul aegajalt üsna kummalised käitumisvormid, või noh, kapriisid, mingi hetk ta lihtsalt ei ime endasse mitte midagi. |
s-156
| Selle põhjust ei osata arvata. |
s-157
| Sellest tumeda aine teooriast ma nüüd küll aru ei saa. |
s-158
| Võibolla on see mõeldud kirjeldama ruumi. |
s-159
| tussu: Pole veel sellistest mustadest aukudest kuulnud. |
s-160
| Gravitatsioon on ju pidev, mitte kapriisne omadus. |
s-161
| Äkki mõtled sa musta augu aurustumist? |
s-162
| venom: Tõesti väga huvitav jutt - loodan ainult, et minu elu jooksul tulevad ka selgitused nendele müsteeriumitele. |
s-163
| Tegelikul kui mõtlema hakkata siis tihtipeale on müsteeriumid huvitiavamad kui nende selgitused |
s-164
| mizzo: väga mõnus. |
s-165
| Antiaine on ka minujaoks midagi kahtlast. |
s-166
| SiP: Uhh. |
s-167
| Väga hea. |
s-168
| Pani kohe mõnuga lugema, on palju asju mida ei osata seletada. |
s-169
| Joh: Huvitav, huvitav... |
s-170
| tpts: Jep, olen kuulnud, et enamus füüsikud ei julge selle pärast kodunt välja ka minna |
s-171
| luuletaja: kiirgab teatud hetkedel ta energiat, radiatsioonilaneid ja muudki. |
s-172
| et noh. |
s-173
| iseenesest ta ei tohiks seda teha. |
s-174
| suurepärane näide tölpast |
s-175
| rs1: servast-serva? |
s-176
| hmm ei usu eriti ise arvan et kui nüüd siit liikuma hakata jõuad kunagi täpselt samasse kohta ilma et oleksid mingit serva kohanud, ühesõnaga teed nagu mingisuguse ringi peale |
s-177
| no tegelikult see lihtsalt minu arvamus |
s-178
| mõte tuli tähevalguse kaardumise teooriast |
s-179
| tussu: et kogu universumi gravitatsioon on nii suur, et servades on ruum täpselt 180 kraadi painutatud? |
s-180
| anarchy: No kurat. |
s-181
| Räägime jah eestikeelses tekstis Turini ülikoolist. |
s-182
| Äkki tõlgiks järgmine kord mõne teksti Cologne'i ülikoolist. |
s-183
| Jah, ma saan aru, et vabatahtlikult tõlgitud ja nii ja üldse muu kallal ei viitsiks kobiseda, aga see üldist intelligentsi puudutav viga torkas silma. |
s-184
| Sande: Mina usun seda, et maailm on kindla ruumalaga küll. |
s-185
| See laieneb. |
s-186
| Aga siis kaob kogu energia ära. |
s-187
| Tekib absoluutne nulltemperatuur. |
s-188
| Siis on rõhk null. |
s-189
| kuidagi hakkab see kõik jälle kokku kogunema. |
s-190
| Nagu vaakum. |
s-191
| Koguneb kokku ja siis tekib energiat juurde. |
s-192
| See plahvatab. |
s-193
| Ja kõik hakkab algusest peale. |
s-194
| BurneR: imo on meie füüsika veel liiga algeline, et igasugu universumi servateooriaid luua. |
s-195
| muidugi võib omaette oletada, mis seal siis tegelikult on, kuradi huvitav on ju. |
s-196
| rs1: nojah aga servi siis polegi |
s-197
| suht uskumatu aga nii see võib ju olla ja gravitatsioonist võib see küll mõjutatud olla |
s-198
| aga kas siis gravitatsioon mõjutab valgust kah? |
s-199
| selles mõttes, et kui ma õigesti aru olen saanud tekivad nö. langevad tähed just tähevalguse kaardumise tõttu |
s-200
| BurneR: tegelt loogiline, sest enamus suuremad objektid kosmoses on ümarad ju. |
s-201
| rs1: jah, kuid mitte ainult objektid kõik on ju üks suur ring |
s-202
| tussu: gravitatsioon ei mõjuta valgust, vaid ruumi, milles valgus levib. |