| s-1
| ref: mõte järgmine: inimese ajus puudub selline konkreetne koht nagu 'mina'. |
| s-2
| Teadvus on siis konkreetsest asukohast sõltumatu ehki ta paikneb aju mingis osas. |
| s-3
| Kui minu ajust nüüd üks ühele koopia teha, siis ma ju vaevalt tunneksin ennast ka selles teises kehas ja tema minu kehas ehki ajud on identsed koos kõigi mälestustega jne. |
| s-4
| Nagu ma aru saan, siis on isiksus midagi lineaarset ja ma ei saa tunda ennast oma koopias kuna me pole olnud iial üks ja see sama. |
| s-5
| Kui aga teha aju laiendus kusagile arvutisse või miskisele muule seadmele, siis teoreetiliselt peaksin ka mina sinna laienema lihtsalt minu orgaaniline osa ja digitaalne moodustaksid ühe terviku. |
| s-6
| Kui nüüd orgaaniline osa ära tappa siis jääksin ma ju sisuliselt ellu ja oleksin ikka alles ja mõtlemisvõimeline ainult, et ilma kehata ja kui jäsemete puudumine ja muu selline välja arvata, siis oleks mul sama poogen sellest 'surmast', kui et mu ajus sureb mingi rakk (mis koguaeg ju surevad). |
| s-7
| Aga kui orgaaniline aju ellu jätta ja kahe vahel lihtsalt ühendus läbi lõigata, siis kumb olen 'mina'? |
| s-8
| unemati: koopia saab teoreetiliselt teha ainult kõikidest närvirakkudest ja nende 'keemilisest' seisundist. |
| s-9
| 'mina' koosneb eeldatavasti sellisest 'energia' väljast mida me siin maapeal mingite tehnoloogiliste vahenditega jäljendada / kontrollida (or whatever) ei saa. |
| s-10
| Nii et arvuti sinu sinu mälestuste ja kogemustega jääks lihtsalt arvutiks mingi x hulga andmetega. |
| s-11
| ref: arvutis oleksin ma ju samahästi kui väga võimas tehisintelekt ja sisuliselt oleksin ma mina ju edasi koos oma x andmetega ja ma elaksin ju edasi, mitte ei oleks oma x andmete seiskunud arhiiv. |
| s-12
| Styrman: Arvutis sa oleksid lihtsalt suurte teadmiste kogu (ma eeldan), aga nende teadmistega pole sul, seal enam midagi peale hakata. |
| s-13
| Teised ehk saaksid targemaks, kes sealt arvutist asju uurima hakkavad. |
| s-14
| Aga sind ennast poleks sellisel juhul. |
| s-15
| ref: algselt tehti ju seade, mis oleks ideaalne tehiskeskkond mu aju impulssidele ja hetkel, kui see seade muutus aju laienduseks kolis sinna ka osa minast |
| s-16
| seega oleks see osa ka hiljem ise tegutsemisvõimaline. |
| s-17
| Styrman: On olemas ainult üks nn 'mina' ja seda jagada kohe kuidagi ei saa. |
| s-18
| samas jälle paar sajandit tagasi väideti, et inimesed ei saa kunagi õhus lennata... |
| s-19
| Kuid igatahes see asi, mida sa mõtled, on praegusel hetkel sama võimatu kui ajas rändamine. |
| s-20
| tussu: et nagu inimesel on hing? |
| s-21
| muidu ei usu aga ükskord pani mõtlema küll. |
| s-22
| põhimõtteliselt samasugune probleem - teleportatsioon |
| s-23
| (kes star treki näinud teavad milest jutt). |
| s-24
| asi toimib siis nii, et astud kuhugi kasti, arvuti loeb sinu (ütleme et alustame juustest) kõige kõrgemal asetseva juuksekarva esimese aatomi parameetrid, hävitab selle ja tekitab uue koha peale täpipealt samasuguse aatomi. |
| s-25
| protseduuri korratakse kuni aatom-aatomi haaval on sind ühest kohast teise viidud. |
| s-26
| see kes teispoolt kasti välja astub, mõtleb samamoodi kui sina ja mäletab ka samu asju... |
| s-27
| aga kas see oled _sina_?? |
| s-28
| Rathandac: Teleportatsioonile olen ka ise mõelnud, kuna inimesel on mitu keha ja kui teleporteerudes kantakse edasi ainult füüsiline, siis vist võib inimene lausa ära surra. |
| s-29
| jackwood: Mina arvan, et kui inimese füüsiline keha teleportatsioonis üle kanda, siis tekivad selle täpse ülekande kõrvalnähtudena ka need teised kehad ja inimene on jälle tervik. |
| s-30
| Jama siis kui võrk ütleb poole ülekande puhul üles. |
| s-31
| Posti0: Usun, et see 'mina' on tegelikult kogu aju koosmõju. |
| s-32
| Keemilised protsessid ning närviühendused. |
| s-33
| Ühesõnaga, kui oleks võimalik sind võimatu täpsuseni kopeerida, oleks koopia sama palju sina kui sa ise. |
| s-34
| Ning sina talle sama palju 'mina' kui tema sulle. |
| s-35
| balduran: arvuti ei suuda mõelda, ta teeeb kõike mida talle öeldakse või on ette kirjutatud... |
| s-36
| Ta ei mõtle... |
| s-37
| järtelikult ei saaks sinu mina edasi arvutisse kanda... |
| s-38
| vist.. |
| s-39
| Posti0: Aga kui talle on öeldud, et ta mõtleks? |
| s-40
| Styrman: Öelda võib palju asju |
| s-41
| balduran: jups.. |
| s-42
| nagu the one ütles... |
| s-43
| sellega pole lihtsalt hakkama saanud keegi veel... |
| s-44
| arvutile nt robotile saaks võibolla õpetada eelmistes vigadest ennast parandama, aga see on suhteliselt ohtlik, nt terminaatori teooria ja matrix, et need võivad meie vastu lõpuks pöörduda... |
| s-45
| nii et.... |
| s-46
| Richard: mina paiknemine ajus. |
| s-47
| vale. |
| s-48
| mina olengi aju. |
| s-49
| mina kontrollin oma keha. |
| s-50
| automaatselt toimuvad asjad on seljaajus. |
| s-51
| btw üks inimene kaotas käe ja pärast pandi talle teise inemese käsi külge. |
| s-52
| iseasi kui palju see siia teemase sobib. |
| s-53
| jackwood: Angel on ulmeseriaal. |
| s-54
| Synk: täitsa minu mõte. |
| s-55
| Kuna aju muutub kogu aeg (neuroneid on piiratud arv aga ühendused neuronite vahel muutuvad) siis võib teha tehis-neuronite süsteemi ning ühendada ajuga. |
| s-56
| Aegamööda sulandub see kogu ülejäänud ajuga (teadvusega). |
| s-57
| Nendel, kellel on aju vigastatud, on avastatud, et teised aju piirkonnad hakkavad mõnikord vigastatud aju ülesandeid täitma. |
| s-58
| Samuti on huvitav nn. võõra käe sündroom, kaks 'isiksust' ühes ajus siis kui ajupoolkerade vaheline side on häiritud... |
| s-59
| Arvutites saab juba terveid tehismaailmu teha kunstlike ökosüsteemidaga, miks siis ajutegevuse simuleerimine tundub nii võimatuna? |
| s-60
| Ega tehisintellekti puhul andmed ei ole olulised, vaid see kuidas andmeid töödeldakse. |
| s-61
| Richard: lol ega ma seda angelist ei vaadanud. |
| s-62
| see oli mingi dokumentaalsari. |
| s-63
| no midagi sellist nagu 'Emergency 911' vms. |
| s-64
| ma ei tea nende nimesid. |
| s-65
| Chagrine: struktuuri |
| s-66
| Ma ei usu, et sellisesse arvutisse nagu meie tunneme - vot selline plekist kolakas nagu teiegi ees istub - saaks 'sisse (või külge) monteerida' inimese isiksuse või osa tema 'minast.' |
| s-67
| Küll aga, kui areneb nanotehnoloogia, mis võimaldab molekule väga täpselt paigutada vajalikesse kohtadesse ning nii luua inimese aju reaalseid bioloogilisi koopiaid, siis ma usun küll et teadvus on millelegi 'tehislikule' üle kantav. |
| s-68
| See 'teine ollus' ehk siis tehiskoopia oleks sel juhul põhimõttelt samasugune kui inimaju, mis töötleb infot nii paralleelselt kui järjestikuselt nagu pärisajugi, mitte neid protsesse mingit teist kaudu simuleerides. |
| s-69
| Need 'tehisneuronid' siis oleksidki bioloogilisest materjalist, mitte mingid mikrokiibid nagu ulmefilmides näidatakse. |
| s-70
| Teine küsimus on, et simuleerida on kerge jah aju, kuid kas ka aju on niisama lihtne? |
| s-71
| Aga seda algset küsimust, et 'kumb on sel juhul 'mina'?' ... |
| s-72
| üks Eesti filosoof nimega Undo Uus on kirjutanud hästi vahva raamatu nendel teemadel. |
| s-73
| 'Blindness of Modern Science' on raamatu nimi. |
| s-74
| Ega keegi pole lugenud? |
| s-75
| Soovitan kindlasti. |
| s-76
| Raamat on küll inglise keeles, kuid mõtleja on täitsa eesti oma. |
| s-77
| Teadvuse koha pealt on huvitavaid mõtisklusi. |
| s-78
| ullukas: ma nägin ka vist seda, mingi kõige raskem osa oli närvide ühendamine vms |
| s-79
| Styrman: Oot misasja? |
| s-80
| Kas see käsi hakkas tööle (kui nii saab öelda) kah siis? |
| s-81
| ullukas: töötas jah, sõrmi sai liigutada ja asju käes hoida, aga kui tundlik vms oli seda ei tea |
| s-82
| krt mul ka ei tule meelde, mis saade see oli |
| s-83
| Zerokill: Telepäästjad |
| s-84
| Eerik: Postijat huvitab kus paikneb 'mina' ajus? |
| s-85
| Vastus: ajukoores või siis ehk aju pindmises osas. |
| s-86
| ullukas: see probleem on nyyd lahendatud siis... |
| s-87
| tigu: inimesed on ainukesed elusolendid Maal kes on suutelised oma aju uurima |
| s-88
| Peedu: Texases nähti *****iidi meteoori lendamas üle El Paso,07.06.03 öösel. |
| s-89
| Seda lindistasid ka kõik sandia meteor Detection networks kaamerad. |
| s-90
| Uuritav tulekera oli sama hele magu täiskuu. |
| s-91
| Jalle: mingi link võiks ka olla. |
| s-92
| tahaks ka näha |
| s-93
| Dipsy: Rets. |
| s-94
| Kuradi hele oli jah teine. |
| s-95
| Joh: Ühesõnaga, see tuleb maa poole ja lendab 18. September 2003 ameerika mandrisse mis põhjustab totaalse hävingu ja loodusliku katastroofi. |
| s-96
| Meteoriidi tõttu lähevad kursilt välja ka Saturn, Mars ja Veenus ning põrkuvad ülejäänud planeetidega...? |
| s-97
| Televeteran?: Offtopic. |
| s-98
| Ma olen üha enam märganud, et kes tahavad ropendada, need leiavad ka viisi. |
| s-99
| Praegune tsenseerimissüsteem on jabur, sest tsenseerib muuhulgas ka täiesti korralikud postitused. |
| s-100
| naine: Et X-planet tuleb siiski;P |