| s-301
| Katsetel linaõliga tuleb õli nende omadustega eriti arvestada. |
| s-302
| Rapsiõli. |
| s-303
| Rapsi (Brassica napus oleifera) kui kultuurtaime on kasvatatud Lõuna-Aasias ja Vahemeremail juba ligi 4000. a. e.m.a. |
| s-304
| Eestis on raps äratanud tähelepanu kui toiduainetööstusele vajalik tooraine, kuigi esmalt hakati teda kasvatama haljassöödaks (Kaarli, 1965). |
| s-305
| Õlikultuurina hakati rapsi kasvatama Eestis möödunud sajandi 80-ndate aastate algul, seemnesaagid on olnud madalad, 10 ts/ha piirimail (Ilus jt., 1995). |
| s-306
| Esimesena alustati Eestis rapsiseemnetest õli väljapressimist tolleaegses Harju rajooni J. Lauristini nim. kolhoosis, kus 1986. a. valmis vastav töötlemistsehh. |
| s-307
| Rapsiseemnete kuivaine sisaldab 21,0 -27,5 % toorproteiini ja 38,9 -42,8 % toorrasva. |
| s-308
| Rapsi nagu teistegi ristõieliste taimede omapäraks on, et väärtuslike toitainete kõrval sisaldavad nad ka mitmeid kasvu pidurdavaid või koguni toksilisi ühendeid. |
| s-309
| Rapsiõli kibe maitse on tingitud peamiselt eruukhappest CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH. |
| s-310
| Enne sihipärase aretustöö algust oli rapsiõli seemnetest saadud õli eruukhappe sisaldus kõrge (22-60%), mis pidurdas oluliselt tema kasutamist toiduõlina (Ilus jt., 1995). |
| s-311
| Sihipärase aretustööga loodi rapsi nn. 0-variandid, milles eruukhappe sisaldus oli alla 5% (eruukhape oli asendunud põhiliselt oleiinhappega). |
| s-312
| Samal ajal tõusis kahekordseks linool- ja linoleenhappe sisaldus. |
| s-313
| Rapsiseemnete kahjulikuks koostisosaks on ka glükosinolaadid, mida rapsiseemnetes on leitud üle 30 (Sørensen, 1990). |
| s-314
| Glükosinolaatide üldvalem on |
| s-315
| Rapsiseemnetes on põhilisteks glükosinolaatideks glükonapiin, glükobrassikanapiin ja proigotriin (Reeben, 1986). |
| s-316
| Glükosinolaadid esinevad rapsis alati koos ensüüm mürosinaasiga ja hüdrolüüsuvad viimase toimel kas glükoosi ja vesiniksulfaadini või kuni isotsüanaatide, tiotsüanaatide või nitriilideni. |
| s-317
| Viimatinimetatud ühendid on toksilised ja põhjustavad häireid kilpnäärme ja maksa talitluses. |
| s-318
| Eriti mürgised on nitriilid, mis kahjustavad peamiselt maksa (Bell, 1984). |
| s-319
| 1979. a. tähistati Kanadas kaubamärgiga Canola rapsi 00-variandid, mille õli sisaldas alla 2% eruukhapet ja rasvavaba rapsijahu ühes grammis oli vähem kui 30 (mooli) glükosinolaate. |
| s-320
| Canola seemned sisaldavad keskmiselt 40% õli (Canola …, 1996). |
| s-321
| K.-H. Lee jt. (1995) andmed Canola seemnete keemilise koostise kohta on toodud tabelis 11. |
| s-322
| Tabel 11. |
| s-323
| Canola seemnete ja jahu keemiline koostis (Lee et. al., 1955) |
| s-324
| Tuntakse ka väikse toorkiusisaldusega 000-variante (Ilus, 1995). |
| s-325
| Alates 1991. aastast ei tohi Euroopa Liidu maades toodetava rapsiseemne glükosinolaatide sisaldus ületada 20 (mol/g). |
| s-326
| Rapsiseemnetes esineb ka tanniine ja fenoolhappe derivaate. |
| s-327
| Nendest tuntuim sinapiin, mis võib põhjustada pruune mune munevate kanatõugude munades kalamaitset (sinapiinist moodustub trimetüülamiin, mis siirdub munadesse valgu moodustumise protsessis). |
| s-328
| Sinapiini on rapsiseemnetes umbes 1,5 % (Tulisalo, 1984). |
| s-329
| Rafineerimata rapsiõli on läbipaistev rohekas-pruunikas viskoosne vedelik (Orava …, i.a.). |
| s-330
| Kestvalt õhu ja päikese käes seistes omandab rääsunud lõhna ja kibeda maitse. |
| s-331
| Eestis toodetava rapsiõli kohta annab firma Orava Lina järgmise keemilise koostise %: |
| s-332
| Teised õlid. |
| s-333
| ω-rasvhapete sisalduse tõstmiseks linnukasvatussaadustes on kasutatud ka päevalilleõli (Wiseman et al., 1992), kaeraõli (Schipper et al., 1991) ja sojaõli (Huyghebaert, 1995), kuid nende ainete kasutamine pole leidnud veel laialdast tunnustust. |
| s-334
| On küll tõestatud, et päevalilleõli on rikas rasvhappe C18:2n-6 poolest (Applegate, Sell, 1996). |
| s-335
| Sojaõli rasvhappeline koostis on toodud tabelis 12. |
| s-336
| Tabel 12. |
| s-337
| Sojaõli rasvhappeline koostis (Hrdinka et al., 1996) |
| s-338
| Üllatavad on vene teadlaste andmed rapsi- ja sojaõli rasvhappelise koostise võrdlemisel. |
| s-339
| Rapsiõli sisaldas nende andmetel ω-linoleenhapet 3,01 % üldlipiididest, sojaõli 4,64 % (????????????? …, 1990). |
| s-340
| Suhteliselt palju linoleenhapet on kanepiõlis (26-28% üldlipiididest), kuid mooni-, päevalille-, seesami-, maisi-, puuvilla-, oliivi ja arahhise õlis on linoleenhappe sisaldus kas tühine või teda ei leidugi (??????????, 1966). |
| s-341
| Võrdlevaid andmeid lindude söödas kasutatavate olulisemate jahude ja õlide rasvhappeliste koostiste kohta on toodud tabelites 13 ja 14. |
| s-342
| H. J. Jung jt. (1998) tabeli 13 andmetel on sojajahu linoleenhappesisaldus suurem kui rapsiseemnejahus. |
| s-343
| Üllatuslik on nende leitud suhteliselt kõrge linoleenhappesisaldus sojapähklikestades (10,48 %). |
| s-344
| Samade autorite tabelis 14 toodud andmed on sarnased mitmete teiste teadlaste andmetega, erandiks on kalaõli (kalade liik pole määratletud) vähene (2,40 %) linoleenhappesisaldus ja perillaõli väga kõrge (58,42 %) linoleenhappesisaldus. |
| s-345
| Perilla on mündiliste perekonda kuuluv lillade lehtede ja roosade õitega taim, milline oma kaneeli-mündi segalõhna tõttu on kasutatav kulinaarias (Brenner, 1993). |
| s-346
| Kahjuks on ta levinud vaid Ida-Aasias ja mõningal määral ka USA idaosas. |
| s-347
| Oma seemnete rikkaliku linoleenhappesisalduse tõttu vääriks perilla introdutseerimist ka Eestisse. |
| s-348
| Tabel 13. |
| s-349
| Lindude mõnede söödakomponentide rasvhappeline koostis, % üld-lipiididest (Jung et al., 1998) |
| s-350
| Tabel 14. |
| s-351
| Mõnede taimeõlide rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Jung et al., 1998) |
| s-352
| 1.3.3. |
| s-353
| Tulemusi looduslike polüküllastumata rasvhapeterikaste söötade söötmisel lindudele |
| s-354
| Kalajahu ja -õli söötmine. |
| s-355
| Kalajahu söötmise alal kuulub üks põhjalikumaid uurimusi teadlaste rühmale R. G. Ackman jt. (1988). |
| s-356
| Nende uurimustes leitud broileriliha rasvhappelise koostise andmed on toodud tabelis 15. |
| s-357
| Tabel 15. |
| s-358
| Rasvhapete sisaldus kanabroilerite toores valges ja punases lihas kalajahu sisaldava ratsiooni korral, % lipiidide koguhulgast (Ackman et al., 1988) |
| s-359
| Teise samalaadse uurimuse tulemused erineva koguse kalajahu lisamisel kanabroilerite söödale on toodud tabelis 16. |
| s-360
| Kasutatud mereahvenajahu sisaldas 10% lipiide. |
| s-361
| Tabel 16. |
| s-362
| Kanabroileriliha rasvhappeline koostis erineva koguse mereahvena jahu sisalduse korral ratsioonis, % üldlipiididest (Ratnayake et al., 1989) |
| s-363
| Tabeli 16 andmed näitavad selgelt, et suurem kalajahu kogus broilerite ratsioonis suurendas ω-6- ja ω-3-rasvhapete sisaldust broilerite lihas. |
| s-364
| Kaasajal kasutatavast rasvhapete määramise metoodika võimalustest annavad kujuka ülevaate S. Lopez-Ferreri jt. (1999) tööd. |
| s-365
| Nende katsetes uuriti võrdlevalt kala- ja linaõli söötmise mõju broileriliha rasvhapete sisaldusele. |
| s-366
| Viie nädala jooksul söödeti broilereile 8,2 % kas kala- või linaõli (tabe17). |
| s-367
| Linaõli söötmine andis kanabroilerite rinna ja jalalihastele ω-3-rasvhapete sisalduse osas tunduvalt paremaid tulemusi kui kalaõli. |
| s-368
| Häid tulemusi on saadud siiski ka kalaõliga (Miller et al., 1969; Miller, Robisch, 1969). |
| s-369
| Heeringajahu mõjul muutub broileri kehas sisalduvate lipiidide koostis (Nash et al., 1995). |
| s-370
| Samas ei mõjutanud 3% ameerika heeringa õli lisamine kanade ratsioonile nende munarebu üldlipiidide sisaldust (Elswyk van et al., 1992) ega rebu kolesteroolisisaldust (Hargis et al., 1991). |
| s-371
| M. E. van Elswyki jt. (1992) andmetel suurendas ratsioon, milles oli 3% ameerika heeringa õli, kanamuna rebus linoleenhappe sisaldust 78,5 % ja dokosaheksaeenhappe (C22: 6n-3) sisaldust 356%. |
| s-372
| Samal ajal langes rebu arahidoonhappe sisaldus 70,2 %. |
| s-373
| Tabel 17. |
| s-374
| Broilerite rinna- ja jalalihaste rasvhappeline koostis, % rasvhapete metüülestritest (Lopez-Ferrer et al., 1999) |
| s-375
| Huvitava faktina leidsid P. S. Hargis jt. (1991), et ameerika heeringa õli söötmisel tõuseb munarebu DPA-, EPA- ja DHA-sisaldus, kuid see stabiliseerub alles 4 nädalat pärast söötmise algust. |
| s-376
| See tähelepanek on mõneti üllatav, kui arvestada, et munarebu moodustamiseks ei kulu üle üheksa päeva. |
| s-377
| S. Leesoni (1999) poolt refereeritud andmed kalaõli söötmise mõju kohta kanamuna rebu ω -3-rasvhapete sisaldusele on toodud tabelis 18. |
| s-378
| USA teadlased C.S. Schwartz ja H.S.Weiss (United …, 1987) uurisid kala-, ameerika heeringa õli ja linaõli lisasöötmise mõju kanabroilerite liha ω-3-rasvhapete sisaldusele. |
| s-379
| 10 % heeringaõli sisaldus broilerite söödas suurendas ω-linoleenhappe sisalduse broilerite rinnalihastes 0,77 %-lt 2,91 %-le ja rasvas 1,00 %-lt 5,19 %-le. |
| s-380
| Tabel 18. |
| s-381
| Kalaõli söötmise mõju munarebu ω-3-rasvhapete sisaldusele, % üldlipiididest (Leeson, 1999) |
| s-382
| Kalajahu ja kalaõli lisandi mõju lindude toodangunäitajatele on uurinud paljud teadlased. |
| s-383
| Juba 1938. a. leidsid H. D. Branion jt., et need söödalisandid ei mõjuta oluliselt sulestumist. |
| s-384
| Samuti ei mõjutanud nad oluliselt ka lindude väljalangevust (Hulan et al., 1989), söödakulu (Huang et al., 1990), sööda konversiooni ja kehamassi (Hardin et al., 1964; Waldroup et al., 1965; Neudoerffer, Lea, 1966). |
| s-385
| 3% ameerika heeringa õli sisaldus ratsioonis ei mõjunud ka munaproduktiivsusele (Hargis et al., 1991), munarebu massile ega muna keskmisele massile (Elswyk van et al., 1992). |
| s-386
| 12% heeringaõli sisaldus ratsioonis ei mõjutanud küll kanade munaproduktiivsust, kuid vähendas muna keskmist massi (Nash et al., 1995). |
| s-387
| Mitmed teadlased on täheldanud ameerika heeringa õli söötmise positiivset mõju kanabroilerite kasvule (Dansky, 1962; Edwards et al., 1962; Edwards, Marion, 1963). |
| s-388
| Huvitava faktina märkasid J. O. Hardin jt. (1964) küll tähtsusetut, kuid siiski selgelt täheldatavat naha nõrgemat pigmentatsiooni kalaõli saanud broileritel. |
| s-389
| Kalaõli ei põhjustanud muutusi peamiste organite (maks, süda) massis (Phetteplace, Watkins, 1990). |
| s-390
| Samas on siiski ka täheldatud näiteks mereahvena õli söötmisel broileritele nende halvemat sööda omastamist ja väiksemat kehamassi (Hulan et al. 1988). |
| s-391
| Ka 5% anšooviseõli kalkunite söödaratsioonis alandas nende sööda konversiooni (Neudoerffer, Lea, 1966). |
| s-392
| Kalaõli positiivset raviefekti on täheldatud tibude nakatumisel Eimeria tenellaga (Allen et al., 1996). |
| s-393
| Kalaõli korral on probleemiks ka saaduste võimalik rääsunud lõhn. |
| s-394
| Katsed munarebu ω-3-rasvhapete sisalduse tõstmiseks on tõestanud, et seda on võimalik ka kalaõli kasutades teha ilma muna maitset ja teisi kvaliteediomadusi kahjustamata (Hulan, 1988). |
| s-395
| Munarebus ei täheldatud organoleptilisi muutusi 1,5 % ameerika heeringa õli lisamisel ratsioonile (Marshall et al., 1994). |
| s-396
| Muutusi munarebus ei täheldanud sama õli 3% lisamise korral söödale ka D. V. Maurice (1994), kuid kergelt riknenud lõhna esinemist konstateerisid M. E. van Elswyk jt. (1992). |
| s-397
| Tugevamini tuleb nn. kalalõhn esile linnulihas. |
| s-398
| Uurimistulemused on siin äärmiselt erinevad. |
| s-399
| Ebasoovitavat lõhna või maitset broilerilihas on täheldatud kalajahu või -õli lisamisel broilerite söödale koguses 14% (Dean et al., 1971; Hulan et al., 1989), 4% (Carrick, Hauge, 1926; Dansky, 1962), 2,5 % (Holdas, May, 1966), 2% (Edwards, May, 1965) ja 1,8 % (Hardin et al., 1964). |
| s-400
| Esineb ka kindlakujuline soovitus: mitte sööta broileritele üle 1,5 % kalaõli (Fry et al., 1965). |