Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain

Select a sentence

Showing 202 - 301 of 1652 • previousnext

s-202 Inimesele eriti olulisi ω-3-rasvhappeid esineb rebus väheses koguses.
s-203 Tabelis 3 on toodud andmed erinevate linnuliikide munade rebude rasvhappelise koostise kohta.
s-204 Munarebu rasvhappelist koostist ei mõjuta lindude sööda energeetiline tase ega sööda süsivesikute- või proteiinisisaldus (Gardner, Young, 1972; Andersson et al., 1978; Noble, 1987).
s-205 Sööda üldise rasvasisalduse muutus muudab veidi ka rebu üldlipiidide sisaldust (Reiser, 1951; Ostrander et al., 1960).
s-206 Erinevusi rebu rasvhappelises koostises on aga täheldatud erinevate tõugude, liinide ja krosside vahel (Sell et al., 1968; Washburn, 1979, Ahn et al., 1995) ja ka erinevas vanuses lindude vahel (Noble et al., 1986).
s-207 Tabel 1.
s-208 Kanamuna rebu rasvhappeline koostis (Noble, 1987)
s-209 Tabel 2.
s-210 Eri linnuliikide munarebu rasvhappeline koostis, % fosfolipiididest
s-211 Toodud andmetest selgub, et polüküllastumata rasvhapete sisaldus on vutimuna rebus kõrgem kui kana- ja kalkunimuna rebus.
s-212 S. E. Scheideler jt. (1998) uurisid erinevate kanakrosside võimet omastada ω-3-rasvhappeid sööda 10%-lise linaõli sisalduse korral.
s-213 Katse tulemused on esitatud tabelis 4.
s-214 Tabel 3.
s-215 Vuti-, kana- ja kalkunimunade rebu rasvhappeline koostis, % üldlipiididest ja kolesteroolisisaldus (Bitman, Wood, 1980; Shanaway, 1994)
s-216 Tabel 4.
s-217 Erinevate kanakrosside munarebu ω-3-rasvhapete sisaldus, % üldlipiididest (Scheideler et al., 1998)
s-218 Võrreldud on ainult valgekoorelisi mune munevaid krosse, kuid ka nende erinevate kanakrosside ω-3-rasvhapete omastamise võimes on märgatavaid erinevusi.
s-219 On täheldatud ka munarebu rasvhappelise koostise erinevust vabalt elavatel ja farmilindudel.
s-220 Vastavad andmed on toodud tabelis 5.
s-221 Esitatud andmete puhul on raske mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, kuna puuduvad andmed söötmise kohta, kuid võib täheldada, et looduses ehk siis vabapidamisel lindude munarebu polüküllastumata rasvhappete sisaldus on suurem kui farmilindudel.
s-222 Tabel 5.
s-223 Munarebu rasvhappeline koostis, % üldlipiididest
s-224 Vutimunad.
s-225 Vutimunade tarbimise positiivne mõju inimese tervisele on tuntud aastakümneid.
s-226 Neile omistatakse organismi üldist toonust tõstvat toimet.
s-227 Seetõttu soovitatakse vutimunade kuuri bronhiaalastma, stenokardia ja koletsüstiidi, samuti ka mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõve, neurasteenia ja unetuse korral.
s-228 Ka sisaldavad vutimunad märksa vähem kolesterooli kui teiste linnuliikide munad.
s-229 S. A. Riad jt. (1981) uurimuste kohaselt sisaldab vutimuna rebu 11,96 mg kolesterooli 1 g-s, faiomi kanadel on see näitaja 14,2; hollandi kalkunitel 15,6 ja pekingi partidel 19,3.
s-230 Vutimunade kolesteroolisisalduse osas on katsetulemused siiski küllaltki suurtes piirides varieeruvad.
s-231 Näiteks on määramisel saadud vutimunade rebu kolesteroolisisalduseks (mg/g) ka järgmisi näitajaid: 12,83 (Bitman, Wood, 1980); 14,3 (Bair, Marion, 1978); 26,02 (Lepore, Marks, 1965).
s-232 Vutimunade rebu rasvhappeline koostis on toodud tabelis 3.
s-233 Vutimunade ravivõime bronhiaalastma, kroonilise kopsupõletiku ja tuberku-loosse intoksikatsiooni korral on küll üldtunnustatud (?????, ?????, 1993), kuid kas raviefekti annavad munas väga soodsas kombinatsioonis aminohapped, ω-3-rasvhapped või lüsosüüm, pole veel lõplikult kindlaks tehtud.
s-234 Linnuliha.
s-235 Linnuliha koostist on maailmas väga põhjalikult uuritud, ka selle rasvhappelise koostise kohta leidub piisavalt andmeid.
s-236 Broileriliha rasvhappelise koostise kohta on toodud andmed tabelis 6 ning võrdlevad andmed rasvhappelise koostise kohta broileriliha kogu rasvas ja fosfolipiidides tabelis 7.
s-237 Tabel 6.
s-238 Broileriliha rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Ratnayake et al., 1989)
s-239 Tabel 7.
s-240 Rasvhapete sisaldus broileriliha üldlipiidides ja fosfolipiidides, % (Ackman et al., 1988)
s-241 On täheldatud ka liha rasvhappelise koostise erinevusi vabalt elavatel ja farmilindudel (Koizumi et al., 1991).
s-242 ω-3-rasvhapete sisaldus võib vabalt elavate lindude kudedes olla kuni viis korda suurem (We ..., 1995).
s-243 Tabel 8.
s-244 Erinevate linnuliikide liha rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Decker, Cantor, 1992)
s-245 Eeltoodud tabelite andmetest nähtub, et polüküllastumata rasvhappeid sisaldub rohkem kanabroilerite, kalkunite ja vuttide lihas.
s-246 Rasvhapetest esineb kõige rohkem oleiinhapet, järgnevad palmitiin- ja linoolhape (Leskanich, Noble, 1997).
s-247 Küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid on kõikides linnulihades enam-vähem võrdselt, ligikaudu 33%.
s-248 Inimesele eriti oluliste, ω-3-rasvhapete sisaldus on linnulihas siiski suhteliselt väike.
s-249 Vutiliha kolesterooli-sisalduseks oli D. Hamm ja C. Ang (1982) andmetel 57,8 mg/100 g lihas.
s-250 Broilerite rinnalihaste üldlipiididest moodustas kolesterool 5-7%.
s-251 1.3.2.
s-252 Munade ja linnuliha ω-rasvhappelise koostise mõjutamiseks kasutatavad söödad
s-253 Et lindudele söödetavate rasvarikaste söötadega on võimalik mõjutada ka munarebu ja linnuliha rasva rasvhappelist koostist, on paljude teadlaste poolt katseliselt kindlaks tehtud (Wheeler et al., 1959; Pankey, Stadelman, 1969).
s-254 Esimesed sellealased uurimused kuuluvad E. M. Cruikshankile (1934; 1939).
s-255 Oliiviõli söötmine põhjustas oleiinhappe taseme suurenemist munarebus (Donaldson, 1967), erinevad aedviljadest pärinevad õlid suurendasid linool- ja linoleenhappe sisaldust munarebus (Summers et al., 1966), kalaõli söötmine suurendas munarebus polüküllastumata rasvhapete osatähtsust (Navarro et al., 1972; Couch, Saloma, 1973; Adams et al., 1989).
s-256 Linnuliha rasvhappeline koostis on samuti mõjutatav söödaga (Miller, Robisch, 1969; Ackman et al., 1988; Hargis, Elswyk van, 1993).
s-257 Kookospähkliõliga saavutati küllastatud rasvhapete koguse suurenemine (Yau et al., 1991), maisiõliga linoolhappe osatähtsuse suurenemine (Marion, Woodroof, 1963) linnurasvas.
s-258 Samalaadse mõjuga oli sojaõli (Scaife et al., 1990).
s-259 Polüküllastumata rasvhapete sisalduse suurendamine linnukasvatus-saadustes on õnnestunud mitmete vastavaid rasvhappeid sisaldavate ainetega, eeskätt kalaõlidega (Hulan et al., 1988; Phetteplace, Watkins, 1990; Nash et al., 1995).
s-260 Munades ja linnulihas ω-rasvhapete kogust suurendavaid olulisemaid söödakomponente alljärgnevalt käsitletaksegi.
s-261 Kalaõli ja kalajahu.
s-262 Südamehaigusi ennetav toime oli selleks tõukejõuks, mis sajandi keskel vallandas teadlaste elava huvi külmade merede kalade ning ω-3- ja ω-6-rasvhapete vastu.
s-263 Kalaõlis ja kalajahus on nende hapete sisaldus kõrge, kuid vaevalt inimesele meeldiks iga päev sisse võtta südamehaiguste profülaktikaks 20-30 g kalajahu, nii nagu seda soovitavad mitmed uurijad (Christophersen, 1985; Fish , 1986).
s-264 Kalad on ω-rasvhapete sisalduse poolest erinevad.
s-265 Mõnede kalaõlide rasvhappeline koostis on toodud tabelis 9.
s-266 Tabeli andmed näitavad, et nendest kaladest toodetud õlis on suhteliselt kõrge ω-3-rasvhapete sisaldus ja madal ω-6-rasvhapete sisaldus.
s-267 Kõrgeim polüküllastumata rasvhapete sisaldus on anšoovise, sardiini ja ameerika heeringa õlil.
s-268 100 g kalaõli ω-3-rasvhapete sisalduse kohta on kirjanduses ka järgmisi andmeid: tursamaksa õli 19,2, heeringaõli 14,0, ameerika heeringa õli 21,7, kontsentreeritud kalaõli - 29,4 ja lõheõli - 20,1 g (Omega-3 , 1995).
s-269 Merekaladest on kõrge ω-3-rasvhapete sisaldusega ka makrell (joonis 2).
s-270 Tabel 9.
s-271 Mõnede kalaõlide rasvhappeline koostis, % lipiidide koguhulgast (Ack-man, 1982; Opstvedt, 1985)
s-272 Heeringaõli ebameeldiva maitse ülekandumise kohta leidub kirjanduses ka andmeid, kui seda oli lindude söödas 20% (Allen et al., 1996a).
s-273 Joonis 2.
s-274 ω-3-rasvhapete sisaldus merekalades (Roch, 1988)
s-275 Kalajahu ja -õli Läänemere kaladest ei ole arvatavasti ω-3- ja ω-6-rasvhapete sisalduse suurendajana kasutatavad, kuigi see probleem vajaks uurimist.
s-276 Mõnede kalajahude rasvhappelist koostist iseloomustab tabel 10.
s-277 Tabel 10.
s-278 Mõnede kalajahude rasvhappeline koostis, % lipiidide koguhulgast
s-279 Linaseemned ja -õli.
s-280 Lina (Linum ussitatissimum L.), üks vanemaid kultuurtaimi üldse (Folklore , i.a.), on ka Eestis kasvatatav kiud- ja õlitaim.
s-281 Tema seemned on rasva- (? 30%) ja proteiini- (? 25%) rikkad.
s-282 Linaseemnete omapäraks on nende rohke limaainete, aga ka sinihappe glükosiidi - linamariini - sisaldus (Oll, 1993; Chadha et al., 1995).
s-283 Linamariin vabastab seedekanalis hüdrolüüsudes sinihapet, mistõttu tooreid linaseemneid ei või toiduks kasutada.
s-284 Ligikaudu 10-minutilise keetmise jooksul toksilisus kaob.
s-285 Nisuga võrreldes sisaldavad linaseemned 40% rohkem lämmastikku, 44% rohkem fosforit, 100% rohkem kaaliumi ja 59% rohkem väävlit (Flax , 1997).
s-286 Taimsetest toiduainetest on linaseemned kõige suurema? -linoleenhappe sisaldusega (Flaxseed , 1997b), mistõttu neid peetakse 21. sajandi toidu üheks perspektiivseimaks koostisosaks.
s-287 Linaseemnejahu sisaldavate toodete küpsetamisel-kuumutamisel on? -linoleenhappe kadu minimaalne (Chen et al., 1994), kuid linaseemnete otsest kasutamist inimtoiduainena on veel vähe uuritud (Cunnane et al., 1993).
s-288 Linaseemnete keemilist ja rasvhappelist koostist võib täpsemalt iseloomustada järgmiselt (Walton , i.a.).
s-289 100 g linaseemneid sisaldab:
s-290 selles:
s-291 Linaõli saadakse tavaliselt puhastatud linaseemnetest külmpressimisel, kus temperatuur ei tõuse üle 65 C.
s-292 Külmpressitud linaõli ei sobi kasutamiseks kõrgetel temperatuuridel (näiteks küpsetamine suitsevas õlis) (Carter, 1993).
s-293 Seejuures nenditakse, et linaõliga pagaritoodetes toimub küpsetamisel vähem muutusi kui teiste õlide korral, ning et linaõlis praktiliselt puuduvad sinihappe glükosiidid, mis asuvad põhiliselt linaseemnete limaainetes (Cunnane, 1992).
s-294 Kalaõlidega võrreldes on linaõlis ligi 2 korda rohkem ω-3-rasvhappeid ja seejuures on tema kasutamine tarbijatele märksa odavam (There , i.a.).
s-295 100 g linaõli ω-3-rasvhapete sisalduseks pakutakse ka 53,3 g (Omega-3 , 1995b).
s-296 Linaõli rasvhapetest moodustavad küllastatud happed 9%, mono-küllastumata happed 18, ω-3 happed 57 ja ω-6 happed 16% (Flaxseed , i.a.a).
s-297 Põlvas AS Orava Linas toodetud linaõli rasvhappelise koostise kohta annab firma järgmised andmed (Rafineerimata , i.a.):
s-298 E-vitamiini sisaldab rafineerimata linaõli 47-50 mg/kg.
s-299 Õli ise on läbipaistev, kollakas-pruunikas vedelik, kergelt mõrkja maitse ja omapärase lõhnaga.
s-300 Õhu ja päikesevalguse käes õli pakseneb, omandab rääsunud lõhna ja tugevalt mõrkja maitse (Rafineerimata , i.a.).
s-301 Katsetel linaõliga tuleb õli nende omadustega eriti arvestada.

Text viewDownload CoNNL-U