| s-202
| Äärelinnade väikeste majade ees laiadel kõnniteedel kõrgete paplite all istus rahvas laudade taga, söödi ja joodi. |
| s-203
| Inimesed elavad koos, kõik näevad, mida naabripere sööb, pole seal mingit eraldiolekut nagu kõrgetes kortermajades. |
| s-204
| Kesklinnas säras äride vitriinidel neoonreklaam, valgustatud kaubamajades tungles rahvas. |
| s-205
| Pimeduses ei märganud, et Ürümchi erineks teistest Hiina linnadest. |
| s-206
| Kõigis neis on hea hulk rahvast, jalgrattureid sama palju kui jalakäijaid, rikšamehi vähem, mopeede ja mootorrattaid veel kasinamalt, ainult autosid on nagu kirjusid koeri. |
| s-207
| Eestlane on harjunud suurema vahemaaga enda ja võõra vahel, hiinlased on olude sunnil teistsuguse psühholoogiaga, nendel võib distants olla pisem. |
| s-208
| Aga isegi kõige tihedama sagimise korral ei riiva hiinlane kunagi kõrvalkõndivat inimest. |
| s-209
| Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui ma meenutan oma õpinguaegseid rüsinaid Moskva metroos, aga Shanghai metroos valitses hiinapärane korrektsus, keegi ei äianud küünarnukiga ribide vahele, nagu tegi vagunist väljatungleja Moskvas. |
| s-210
| Ja niisugune asi avaldab mõju. |
| s-211
| Ka kõige avarama ruumiihalusega eurooplane talub Hiinas inimeste tihedust enda ligiduses, lubab teise inimese endale väga lähedale, sest tal ei ole hirmu, et keegi teda puudutada võiks. |
| s-212
| Kord sõitsin Pekingis jalgrattaga. |
| s-213
| Kõik teised ratturid sõtkusid müürina minu kõrval, ees ja taga, aga kokku me ei puutunud. |
| s-214
| Tundsin mingit seletamatut kollektivismiõndsust, ent pabistasin veidi, kas ma ikka suudan hoida sentimeetripikkust vahekaugust. |
| s-215
| Inimesed ajasid jalgrataste seljas juttu, lobisesid mobiiltelefonidega. |
| s-216
| Ja korraga hakkas sadama vihma. |
| s-217
| Nagu üks mees tõmbasid kõrvalsõitjad ratast peatamata selga keebi, neid oli oranže, tulikollaseid ja helepunaseid. |
| s-218
| Ainult mina üksinda jäin särgi ja lühikeste pükste väele. |
| s-219
| Asusime kolmetärni hotelli nimega Silk Road, mis tähendab Siiditeed. |
| s-220
| Hiinas on vastuvõtuleti taga alati parasjagu rahvast, sissekirjutuse vormistamisega läks tükk aega. |
| s-221
| Seal, kus Euroopas saab hakkama üks inimene, teenib Hiinas mitu, ja niimoodi on igal pool, mitte ainult hotellides. |
| s-222
| Hoolimata sellest, et Hiina areng on viimastel aastatel olnud üle kümne protsendi aastas, ei kuuluta direktiivid rahvusliku koguprodukti ülikiiret kasvu Hiina prioriteediks number üks. |
| s-223
| Kõige tähtsam on Hiina kõrgeima võimuorgani Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu otsuse järgi hoopis igale inimesele töökoha tagamine. |
| s-224
| Siit tuleneb õige mitu järeldust. |
| s-225
| Kõigepealt – ühistunde ülekaal individualismi ees, millel on sügavad juured ajaloos ning mida üliegoistlikus Ameerikas mõistetakse ehk ainult usuringkondades. |
| s-226
| Kahtlemata oleks eliidile kasulikum tööpuudus, ent Hiina riik on otsustanud hoolitseda nende eest, kes võidutrügimisel isikliku heaolu nimel teistele alla jääksid. |
| s-227
| Hiinas on riiklikult reguleeritav turumajandus ning seal on otsustatud teisiti, seal arvestatakse ka nende huve, kes eluvõitluses kaotajaks jääksid. |
| s-228
| Vabaturu fanaatik ennustab, et kunagi lõpeb niisugune poliitika täieliku krahhiga, praegu seebimullina paisuv majandus lõhkeb haleda plaksuga, sest madalapalgaline rahvamass asutuse sees takistab edasiminekut. |
| s-229
| Lähiajalugu pakub näiteid poolt ja vastu, kokku varisesid vabaturule orienteeritud Mehhiko ja Brasiilia majandus, aga sama juhtus ka karmikäeliselt riigi kontrolli all oleva Lõuna-Korea majandusega. |
| s-230
| Kahtlemata tuleb leida õige tasakaal isereguleeruva vabaturu ning inimmõistusele allutatud riigimajanduse vahel, seda tasakaalupunkti ka kõik soovijad otsivad, ent selle leidmine on usuküsimus. |
| s-231
| Täpsemini – usuküsimus on veendumus tee õigsuses ning propagandaküsimus on selle õigsuse kuulutamine. |
| s-232
| Paljud jutlustavad, et nemad on õige koha leidnud, aga vastuvaidlejatel jätkub alati ümberlükkamatuid argumente, mida edasiminejad ei pane oma veendumuses tähele. |
| s-233
| Minu meelest pakub pikema ajalooperioodi vaatlus kinnitust riigikesksele ideoloogiale – pärast Teist maailmasõda taassünnitati Euroopa majandus riigi valvsa pilgu all, nagu seda Skandinaavia maades on kogu aeg tehtud. |
| s-234
| Aga ma tean, et ikkagi suudaks keegi selle väite ümber lükata. |
| s-235
| Riigimajanduse häbistasid Venemaa ja venemõjulised kommunistid oma hävitustööga ning usku selle headesse külgedesse on päris raske taastada. |
| s-236
| Oodates hotellitoa vormistamist kuulsime uhkes vestibüülis vene keelt. |
| s-237
| Minu esimene reaktsioon sellises olukorras on alati olnud seljapööramine või vähemalt pilgu mahaviskamine, ma olen alati tahtnud teha nägu, et mina ei näe ega kuule midagi. |
| s-238
| Siis aga ütlesin endale, et okupatsioon on ammu lõppenud, viimane aeg on suhtuda kõigisse naabritesse võrdse lugupidamisega. |
| s-239
| Aga samal momendil toodi meile hotellitoa võti ning anti tagasi passid. |
| s-240
| Tõusime liftiga 17. korrusele, samas liftis sõitsid ka vene keelt rääkivad punkarisoenguga tätoveeritud noormehed, kes ilmselt olid tulnud Hiina kolkasse Lääne tänavakultuuri esindama. |
| s-241
| Tervitasin neid: 'No, rebjata, kak dela?' |
| s-242
| Nad oli rõõmsalt üllatunud, kuuldes kristallpuhast vene keelt. |
| s-243
| Nad olid pidanud meid Ameerika individuaalturistideks, keda Siiditee kandis on rohkesti näha. |
| s-244
| Kas nad siis tõesti ei teinud eesti ja inglise keelel vahet? |
| s-245
| Selgus, et nad moodustasid VIA (vokaal-instrumentaalansambli) The New Beatles; rahvuselt olid nad kõik venelased, aga pärit Almatõst, Kasahstani suurimast linnast ja endisest pealinnast. |
| s-246
| Noormehed lubasid endale irvitamist Kasahstani iseseisvuse ning selle diktaatorist presidendi Nazarbajevi üle. |
| s-247
| Ütlesin, et meie oleme Eestist, andes sellega mõista, et nad võiksid oma pahameelt ja pettumust Kasahstani iseseisvuse puhul väljendades olla ettevaatlikumad. |
| s-248
| Nemad aga mõistsid minu lauset kui saatusekaaslase pihtimust ning hakkasid mõnitama Riiat, Eesti pealinna, kus nad olevat mõni aeg tagasi esinemas käinud ning kus ainukesed mõistlikud inimesed olevat kohalikud venelased. |
| s-249
| Kas ma pean tõesti lisama aktsenti või koguni grammatikavigu oma lihtsatele venekeelsetele lausetele, et sarnast möödamõistmist enam ei tekiks? |
| s-250
| Meie väljusime liftist, VIA-poisid liikusid kõrgemale, restorani Berjozka suunas. |
| s-251
| Just nimelt Berjozka (vene keeles, eesti keeli Kaseke, väga populaarne vene kõrtsinimi), sinna kutsus ka venekeelne reklaam liftiseinal. |
| s-252
| 'Tulge pärast läbi,' hüüdis meile järele blondeeritud peaga trummilööja, aga võib-olla ainult trummitassija. |
| s-253
| Pakikandjad tõid meie kaks seljakotti ja ühe kohvri tuppa. |
| s-254
| Ka nemad olid kahekesi, ehkki oleks piisanud ühest inimesest; nad olid uhkes keisriaegses sõdurimundris nagu enamik hotelliteenijaid Hiinas. |
| s-255
| Nad olid oma käruga sõitnud teises liftis meie oma kõrval, nõnda nagu head kombed nõuavad. |
| s-256
| Ja vanem neist ei võtnud jootraha, loobus veel mõlema nimel! |
| s-257
| Esimest korda elus nägin ma pakikandjat, kes keeldus meeleheast. |
| s-258
| Aga mida see tähendas? |
| s-259
| Ehk märkas ta mu peos muditud 2-jüaanist (4 krooni) ja pidas seda solvavalt väheseks? |
| s-260
| Aga teistes hotellides jätkus seda küll ja küll: sain sügavate tänukummarduste osaliseks, kui ma niisuguse tagasihoidliku summa mulle osutatud teenuse eest andsin. |
| s-261
| Kas mu tegevus oli liiga rassistlik, kui ma püüdsin loobuja näojoonte ja silmade eripära uurides selgusele jõuda, kas ta on uiguur või hiinlane? |
| s-262
| Pekingi eestlane Indrek Park, kes on abielus korealannaga, kes õpib Pekingi ülikoolis tibetoloogiat ning õpetab samas inglise keelt, ütles mulle Pekingis, et tema teeb näo järgi vahet jaapanlastel, korealastel ja hiinlastel. |
| s-263
| Kõik välismaalased on alati olnud üllatunud, kui nad on kuulnud, et eestlane tunneb Tallinna tänaval ära vastukõndiva venelase, ehkki me oleme ühte ja sedasama balti rassi ning ehkki venelase suust pole tulnud ainukestki sõna. |
| s-264
| Loomulikult ei tea ma, kumba rahvusesse kuulus too pakikandja ning võib-olla oli ta hoopis kasahh, kirgiis, usbekk, mongol, tiibetlane, venelane või keegi muu, sest Xinjiangis elab kümme põhirahvust ning peale selle veel hulk väiksemaid rahvusrühmi. |
| s-265
| Oletame, et ta oli uhke, oletame, et talle piisas oma palgast, oletame, et ta ikkagi sai palka, ehkki on olemas hotelle, kus toapoisid, uksehoidjad, šveitserid, pakikandjad ja teised klientidega vahetult kokkupuutuvad teenistujad peavad oma töökoha eest hotelli peremehele maksma, sest nende teenitud jootrahad on koletu suured. |
| s-266
| Aga too noormees oleks pidanud olema solidaarne ning mõtlema teiste hotellide pakikandjatele, sest niisugune äraütlemine kingib mullegi võimaluse jootraha andmisest loobuda, ning näiteks järgmises hotellis ma ei pakkunudki pakkide tassijale raha. |
| s-267
| Võib-olla oli tal keelatud jootraha võtta, et tõsta hotelli renomeed ja ta kartis kolleegi enda kõrval, kes oleks võinud ju ülemusi informeerida? |
| s-268
| Võib-olla just sellepärast nad olidki kahekesi, et teineteist kontrollida? |
| s-269
| Kui me Külliga olime tuppa kahekesi jäänud, jõime rohelist teed. |
| s-270
| Kõigis Hiina hotellitubades on kuum teevesi termoses ootamas, selle kõrval teepadjakesed kasutamiseks valmis. |
| s-271
| Harilikult sisaldavad padjakesed rohelist teed, vahel ka jasmiiniteed. |
| s-272
| Kõrgemat järku hotellides on ainult säravamad termosed ja kaunimad padjakesed, tee kvaliteet on igal pool kõrge. |
| s-273
| Tee on sõna, mis on meieni jõudnud inglise ja saksa keele vahendusel hiina keelest. |
| s-274
| Ka venekeelne tšai on pärit hiina keelest, ainult et inglased pidasid kaubavahetust mööda merd Lõuna-Hiinaga, venelased mööda maad Põhja-Hiinaga. |
| s-275
| Euroopa laenas endale lõunahiinakeelse, Venemaa põhjahiinakeelse häälduse. |
| s-276
| Mina olin Hiinas teist korda, pärast esimest külastust jätsin ma täielikult maha kohvijoomise ja läksin üle rohelisele teele. |
| s-277
| Kui ma olin pool aastat rohelist teed joonud, küsis üks inimene minult, millise salviga ma oma nägu ööseks määrin, sest mu ilme muutuvat kogu aeg nooremaks. |
| s-278
| Kahtlustasin teda algul nöökimises, siis sain aga aru, et tal on tõsi taga. |
| s-279
| Temagi lubas hakata rohelist teed jooma, nõnda et ma olen tegutsenud isegi nagu reklaamiagent. |
| s-280
| Roheline tee kosutas seegi kord. |
| s-281
| Olime tol päeval ärganud hästi vara hoopis teises Hiina otsas, lennanud seitse tundi, aga pärast ühte tassi oli roidumus kontidest nagu peoga pühitud. |
| s-282
| Tõusin tugitoolist püsti, tõmbasin akna eest ära suure, maast laeni ulatuva kardina. |
| s-283
| Vaatasin mustavasse auku, mille põhjas sätendasid nii liikuvad kui ka liikumatud tulekeed; need olid autode katkematu voor ja tänavalaternate kett autode kohal. |
| s-284
| Kollasele elektrivärvile lisandusid plinkivad ja tantsivad punased ja rohelised toonid – see oli neoonreklaam, mis kutsus ostma, ostma ja ostma. |
| s-285
| Olime küllaltki kõrgel, aga siiski küündis enamik kesklinna hooneid meist kõrgemale. |
| s-286
| Nende akendes polnud tulesid. |
| s-287
| Kas need on bürood, kust ametnikud on õhtul lahkunud? |
| s-288
| Hiljem linnas ringi uidates mõistsin, et needki olid hotellid, ainult et nende akende ees püsisid paksud kardinad. |
| s-289
| Nüüd olin ma siis selles linnas, millest ma olin juba lapsepõlves lugenud rootslase Sven Hedini kaheköitelisest raamatust 'Minu elu maadeavastajana.' |
| s-290
| Teos ilmus 1939. aastal Tartu-Tallinna kirjastuse Loodus sarjas 'Mehed, maad ja mered', oli Nõukogude ajal keelatud kirjanduse nimestikus ja paelus mind jäägitult. |
| s-291
| Seal on kõike – kõrbeseiklusi, poliitikaintriige, tõelist kangelaslikkust ning surevate seltsimeeste mahajätmist liivatormi. |
| s-292
| Mäletan, et esitasin endale juba toona küsimuse, kas kellelgi on õigus jätta oma kaaslased kõrbesse surema palavusse, janusse ja kurnatusse? |
| s-293
| Või on tal kohustus hukkuda koos teistega, mis sest, et tal endal jätkuks jõudu pääsemiseks, ent ainult siis, kui ta teised maha jätab ning üksinda ära läheb? |
| s-294
| Tõtt-öelda ei tea ma selle eksistentsiaalse küsimuse õiget vastust tänase päevani, tean, et vastata saab ainult religiooni ja traditsioonide pinnalt. |
| s-295
| Kes on tõstnud kilbile egoismi ja inimese vastutuse ainult iseenda eest, see lubab niisugust käitumist. |
| s-296
| Kes aga pooldab kollektivismi, taunib pagemist iseenda päästmise nimel. |
| s-297
| Hiina ühiskonnas ei tuleks kõne allagi niisugune otsus, Euroopas ja Ameerikas aga leiaks see paljudes ringkondades mõistmist. |
| s-298
| Sven Hedinile heidab varju asjaolu, et temast jäid Taklimakani kõrbesse piinlema uiguurid ja kirgiisid, keda ta oli palganud teejuhtideks ja kaameliajajateks ning keda ta valgest eurooplasest tahtejõu ja eneseteostuseiha poolest nõrgemaks pidas. |
| s-299
| Maadeuurijale teeb aga au, et ta tagantjärele kirjutatud mälestustes seda episoodi maha ei salga. |
| s-300
| Ürümchi nimi kirjutatakse seal Urumtši, nõnda tehti üsna hiljuti ka eesti keeles. |
| s-301
| Sven Hedin ei ütle midagi head selle toonase kolkalinna kohta; ta jõudis Ürümchisse uut ekspeditsiooni formeerima pärast vana hukkumist. |