s-301
| Samas, miski vägi ei pane mind paarikümmet tuhandet loovutama, et taolist sõiduvahendit omada. |
s-302
| Istun rooli taha. |
s-303
| Idioodid pidid hamburgerit sööma, niisiis on mul aega. |
s-304
| Sõtkun pedaale, vahetan käike. |
s-305
| 'Noh, meeldib või?' kõlab järsku valjuhäälne küsimus. |
s-306
| Idioodid on vargsi naasnud. |
s-307
| Sülitan nahkistmele. |
s-308
| Mõttes. |
s-309
| 'Ei, aga teil on ju bokoskoobid kaasas!' leebun kohe. |
s-310
| 'Tahad ka?' |
s-311
| Mingi kolm tükki võiks küll ... ' |
s-312
| 'Mul ainult neli on,' kahetseb idioot. |
s-313
| Seame end masinasse ja jätkame reisi. |
s-314
| Panen bokoskoobi ette. |
s-315
| Loodus vihiseb mööda. |
s-316
| Violetsed pilved laotusel, tumekollased rapsipõllud selle all - mis võiks veel nauditavam olla, kui sul on esimene pudel poole peal, teine aga alles korgi all? |
s-317
| Meenub, kuidas Aapo teatas, et sõidab aferistiga diagonaalis läbi Eestis. |
s-318
| Nad jõudsid tookord Pärnusse. |
s-319
| Mina ei jõua. |
s-320
| Pigem Tartusse, aga loomulikult ei või üdini kindel olla. |
s-321
| Isegi kui lavakujunduses poleks poolteist bokoskoopi, kaks idiooti ja Mercedes, võiks planeeritud ja reaalne sihtkoht mitteidentseks osutuda. |
s-322
| Viskan pudeli. |
s-323
| 'Hull,' avaldab parempoolne idioot arvamust. |
s-324
| 'Jah, viivitamatult,' lasen tal juhtme kokku. |
s-325
| Salongis levib kärsahais. |
s-326
| Täiesti mõttetus punktis enne Põltsamaad keerame haruteele. |
s-327
| Öeldakse, et kusepeatus. |
s-328
| Nõustun. |
s-329
| Uksed pauguvad, uriin voolab. |
s-330
| Eemal, vanal raudteesillal lõpetan teise bokoskoobi. |
s-331
| 'Ega me ise ei tahakski ju midagi, aga Enn käskis meil ...' hakkab idioot veeretama. |
s-332
| Ja et oleksin pidanud teadma, kes kellega seotud on. |
s-333
| Maailm koosneb kiirtest; absoluudi puudumise tõttu pole need sirged, vaid terake kõverad. |
s-334
| Mingis punktis kiired lõikuvad ja oh seda odavat pahandust siis. |
s-335
| Tegelikult juba praegu. |
s-336
| 'Kuidas sellega jääb's?' uurib teine idioot. |
s-337
| Vahet pole, ühed kärsad kõik. |
s-338
| Jalg võdiseb. |
s-339
| 'Ma ei tea,' kehitan õlga. |
s-340
| Vaatan selja taha - sild on pikk, aga ei vii kuhugi. |
s-341
| Noh, et oleks mõni kõrgem koht, kus ... |
s-342
| Võta näpust. |
s-343
| 'Kuule, aga teeks enne ühe õlle veel?' pakun sõbralikult. |
s-344
| 'Ma ei tea,' kehitab idioot õlga. |
s-345
| Paremat. |
s-346
| 'Las joob, ega ta ...' arvab teine vastane. |
s-347
| Ja ulatab pudeli. |
s-348
| Mitte väga laialt, sest muidu nad saaksid ju pihta, et mis värk on ja kuidas need asjad käivad. |
s-349
| 'Oot, ma teen lahti' |
s-350
| 'Oh, küll ma ise,' ütlen pudelikaelast kõvasti kinni haarates. |
s-351
| Enne, kui nad jõuavad kõssata, on lähemalviibijal klaasikillud peas. |
s-352
| Teine ehmatab, liigub edasi, tõukan, pääsen liikuma, jooksen, istun autosse - võtmeid ei ole. |
s-353
| Väljun sõidukist. |
s-354
| Mõlemad on jalul, mõlemad lähenevad. |
s-355
| 'Tere,' ütleb Aapo. |
s-356
| ' Kuule, ma saan kohe peksa. |
s-357
| Ja läbi Eesti ka. ' |
s-358
| Sõnum läbib tühjust, tühjus toimib meediumina. |
s-359
| Nüüd on siis teada ' |
s-360
| 'Ei, tõsiselt noh, kuskil enne Põltsamaad ...' |
s-361
| Torkan telefoni taskusse. |
s-362
| Idioodid on kohal. |
s-363
| Esimene hoiab pead taskurätiga kinni. |
s-364
| Või teine. |
s-365
| Vahet pole. |
s-366
| Veri niriseb tatise räbala alt T-särgile. |
s-367
| Teen tõsise näo - või mis seal teha, asi ongi parasjagu ... |
s-368
| 'Vaata, mis sa tegid!' kurjustab idioot. |
s-369
| 'Ma suren nüüd ära!' |
s-370
| Tal on pisarad kurgus. |
s-371
| 'Sured sa jee,' rahustan idiooti. |
s-372
| 'Ma niisama õpetuseks' |
s-373
| Kumbki ei jõua reageerida, kui rebin taskurätti haavale suruva käe kõrvale ja puudutan vigastatud pead. |
s-374
| Millimeetrised karvaudemed torgivad vastikult pihku, kuid ilma ei saa. |
s-375
| Eemaldan käe. |
s-376
| Pea on terve. |
s-377
| 'Issand,' ütleb teine idioot. |
s-378
| Või esimene. |
s-379
| Vahet pole. |
s-380
| Ja nad küsivad: 'Kes sa oled?' |
s-381
| Ja mina vastan: 'Sigade kuningas' |
s-382
| Ja me jätkame teekonda. |
s-383
| Taas on reede õhtu, taas mängin peitust. |
s-384
| Kustutan korteris tuled, keeran mõlemad välisuksed lukku, tõmban ketigi ette. |
s-385
| Siis poen elutoa diivanil teki alla, sulen silmad ja kuulan Akvariumit. |
s-386
| 'Kümme noolt' on minu lemmikalbum. |
s-387
| Mõtlen pehme valge lume akna taha langema - nii valge, et autojuhid võiksid pimendatud laternatega võidusõitu teha. |
s-388
| Kassett lõppeb; poolt ei viitsi vahetada. |
s-389
| Eesti poisid, tulge üle? |
s-390
| Leban pimeduses. |
s-391
| Silmalaugudel keerlevad ja põimuvad mustrid. |
s-392
| Uinun. |
s-393
| Väljas langeb endiselt rammusaid lumehelbeid, värvilt identseid baieri tõugu albiinoveistega. |
s-394
| Kuigi baieri tõugu albiinoveised on vist aretamata. |
s-395
| Pöördun külili. |
s-396
| Kõht puudutab eesti tõugu tütarlapse kõhtu, lumena heledat. |
s-397
| Paar juuksekarva trügib mulle suhu, kui suudlen põski, tuhmide tedretähnidega kaetuid. |
s-398
| Võluvõimete varal juhatan tütarlapse õigele teele. |
s-399
| Noored huuled on minetti tehes veidi arad, kuid siiski ülimalt asjakohased. |
s-400
| Täitun juurteni helinaga. |