Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Partdev

Select a sentence

Showing 202 - 301 of 657 • previousnext

s-202 Möödunud sügisel Thulema ja Kunstiakadeemia vahel sõlmitud koostööleping näitas nii oma esimesi vilju, jääb üle loota, et mõni uue põlve disainerite ese kunagi ka päriselt tootmisse jõuab.
s-203 T. K.
s-204 Pärnus tegutsev alternatiivne kunstikool Academia Non Grata avas 13. mail Tallinnas Balti jaamas kolmanda näituse 'Aastatuhandevahetuse sündroom'.
s-205 Seekordseks objektiks on 'Elamise masin'.
s-206 Balti jaam pole keskkond, mis soosiks neutraalset huvi ja süvenemist, seal eksponeeritud objektid tekitavad laiemas publikus ilmselt viha.
s-207 Seepärast hoidub Non Grata poeesiast ja esineb tööga, mis on kui möödaminnes poetatud lause.
s-208 Vandalism selle töö kallal oleks suhteliselt adekvaatne reageering.
s-209 Huvitav, kas selline objekt tekitab publikus äratundmisrõõmu, mõjub talle rahustavalt või tekitab ebamugavust, küsib näituse pressiteates kunstikooli rektor Reiu Tüür.
s-210 14. mail toimus Tartus igakevadine kirjanduspäev, millele korraldaja Eesti Kirjanduse Selts oli andnud pealkirja '... ja need teised sõnad'.
s-211 Seekordne oli pühendatud obstsöönsuste kasutamisele kirjanduses.
s-212 Taustaks üritusele oli ka varem ajakirjanduses esinenud selleteemaline mõttevahetus.
s-213 Sissejuhatuseks tuleks märkida, et siinkirjutaja kuulub nende hulka, kes antud teema üle diskuteerimisse mõnevõrra umbusklikult suhtus.
s-214 Mingitpidi on ju see teema läbi hekseldatud ja ära nämmutatud, Peeter Sauteri novell 'Kõhuvalu', mis selle diskussiooni algatas, sai Tuglase preemia juba 1995. aastal, seega neli aastat tagasi.
s-215 Sellest hoolimata näitas ürituse tohutu populaarsus (raske oli leida istekohta, avati uksed, et inimesed saaksid koridorist kuulata) seda, et midagi selle teemaga seoses ikkagi veel kusagil pakitseb.
s-216 Ja mitte ainult kirjanduskaugete inimeste hulgas, vaid päris kirjanduse enda sees.
s-217 Tasakaalustavat pilku väljastpoolt esindasid sedapuhku Helga ja Enn Nõu, kelle käsikirjad juba 1960--1970ndatel moraali küsimuste pärast Eesti Kirjanike Kooperatiivi tsensuuri kätte sattusid.
s-218 Rootsi kirjanduses elati see periood läbi 1970ndatel.
s-219 Ja sellest ajast peale on kirjanike pilgud pöördunud mujale.
s-220 Teema pole enam ammu kuum ja väärtusi kirjanduses otsitakse mujalt kui verbaalsetelt äärealadelt.
s-221 Eesti oludes tundus see probleem siiski olevat lahti rääkimata.
s-222 Ettekanded ulatusid akadeemilistest käsitlustest subjektiivsete sõnavõttudeni.
s-223 Kõige ammendavam ja põhjalikum oli Arvo Krikmanni käsitlus 'Opositsioonist obstsöönne / mitteobstsöönne folkloorses retoorikas ja koomikas', kus ta valdavalt toetus mõistatustele.
s-224 Uudne ja üllatav oli Krikmanni esitatud Eesti obstsöönsuste leviku kaart, kust selgus, et Eesti obstsöönsuste levikupiirkond on Kirde-Eestis (Virumaal) ja ulatub Põhja-Tartumaani.
s-225 Eesti obstsöönsete mõistatuste keskkohaks selle statistilise analüüsi järgi osutus Simuna kihelkond.
s-226 Üllatav oli veel Rein Veidemanni ülesastumine novellikirjanikuna.
s-227 Ilmekalt esitatud ilukirjanduspalas kirjeldas ta mahlakas keeles ametnik V. kannatusi Brüsselis, mida on põhjustanud kodust kaasa võetud veidi kummis kaanega mulgikapsapurgi sisu.
s-228 Kogu diskussiooni jäid aga valitsema kirjanik Raudami ja kirjanik Ehlvesti sõnavõtud, kes mõlemad meenutasid teksti ülimust sõnade üle ja avaldasid kahtlust sõnade väljakiskumise mõttekuse üle.
s-229 See, mis vabandab ja vabastab, on andekus.
s-230 PIRET VIIRES
s-231 Kolmas soome-ugri etnofuturistide konverents 'Kümme aastat etnofuturismi' algas kolmapäeval 5. mail kell 10 pidulike avakõnedega Eesti Rahva Muuseumis.
s-232 'Etnose' ja 'futura' koosluse arendamisele truudust vandunud inimeste huulilt pudenes ilusaid sõnu ja tervitusi erinevates keeltes.
s-233 Kaks päeva varem
s-234 Kell 11.00 saabus Fenno-Ugria Tartu osakonda telefonikõne, et Tartu raudteejaama on jõudnud Vene tolli poolt ärakurnatud mari kunstnik Aleksander Ivanov.
s-235 Tervitused kujunesid südamlikeks, Kauksi Ülle maalikogu sai jälle ühe taiese võrra rikkamaks.
s-236 'Paha poisina' tuntud Ivanov komandeeriti aga järgmisel hommikul segaduste ärahoidmiseks Pärnusse Kivisildniku järelevalve alla.
s-237 Tema maalinäituse 'Metsade ema' avamine toimus 6. mail Chaplini Kunstikeskuses.
s-238 Ja siis läks tööks ...
s-239 Põhiettekanded algasid kolmapäeval Oulu ülikooli professori Kari Sallamaa loenguga etnofuturismi filosoofiast kui soome-ugri rahvaste kestmajäämise alusest.
s-240 Sai teada, et etnofuturism kujutab enesest tuleviku loomist etnilise teadvuse kaasabil ja et esimesi sellelaadseid ideid kandis juba Nietzsche.
s-241 Edasi kõneles California ülikooli professor Rein Taagepera põlisrahvaste iseendaks-jäämisest tänapäeval ja tulevikus.
s-242 Narr vilepilliga
s-243 Õhtul avati Obu galeriis Ersa kunstniku Juri Dõrini maalinäitus 'Narr vilepilliga'.
s-244 Suureformaadiliste maalide juures andsid tooni maausklikkus ja ülijulged värvivalikud.
s-245 Tavaliselt näituste avamisel pakutavat veini asendas sedapuhku va haljas ise.
s-246 Tartu Kirjanduse Majas toimunud omakultuuride õhtul ei mahtunud publik saali kõrval asuvasse salongiruumi ega koridorigi.
s-247 Lauluõhtu kõige igavamaks, aga ka teenekamaks meheks osutus Arvo Valton, kes tutvustas kuivalt enda poolt koostatud ja tõlgitud luulekogusid 'Neli komilannat' ja 'Neli marilannat' Kärt Summataveti kujunduses.
s-248 Omakultuuriõhtu üks nael -- Udmurdi lauljatar Nadežda Utkina andis seevastu oma kiirgava olemise ja naturaalkitarriga korduvalt põhjust ovatsioonideks.
s-249 Teine päev
s-250 Hommik algas taas ettekannetega.
s-251 Vaadati slaide Kursi koolkonna loomingust ja Indrek Särje videofilmi 'Luuletaja tuleb metsast', mis püüdis avada kolme võru keeles kirjutanud etnofuturistliku luuletaja -- Rahmani, Contra ja Ruitlase (allakirjutanu) sidemeid ja hingesugulust Võrumaaga.
s-252 Tõelise arvamustevahetuse põhjustas film Komimaast, mis kätkes hiilgavat operaatoritööd, kauneid loodusvõtteid ja teravat allteksti.
s-253 Nuriseti, et hääbuvale kultuurile rõhumine mõjus pigem masendavalt ega omanud seost etnofuturismiga.
s-254 Võttes aluseks komide olukorra, kus välised mõjud on keelt ja kultuuri kõige enam kahjustanud, võis seda filmi siiski võtta ka kui reaalse olukorra peegeldust ja abipalvet.
s-255 Konverents oli kurnav
s-256 Kell 20.00 algas kirjandusõhtu Tartu Kirjanduse Majas.
s-257 Jällegi täissaalile lugesid oma luulet ja tõlkeid marilane Vladimir Kozlov, komilane Niina Obrezkova, liivlane Valt Ernstreit, soomlane Kari Sallamaa jt.
s-258 Õhtu juhi, udmurditar Irina Orehhova poolt publiku seast naljaviluks esinema kutsutud Rein Taagepera kogus end pärast esialgset ehmatust ja esitas ühe Vihalemma luuletuse.
s-259 Koomilist situatsiooni kõrvalt jälginud hakkaja lauljatar Nadežda Utkina tuli kohmakale professorile seltsiks ja kahepeale lauldi üks erootiline Udmurdi rahvalaulgi.
s-260 Õhtu jätkus Jüri Ehlvesti novellikogu 'Elumask' esitlusega.
s-261 Mängiti maha stseen kirjaniku esmakohtumisest oma raamatuga, mille käigus autor valas hulgaliselt võltspisaraid.
s-262 Pärast esitlust oli autor aga üsna pea jäljetult kadunud -- räägiti, et ta olevat põgenenud 'liikude' eest.
s-263 Päeva lõpetuseks sai kuulata noori luuletajaid Veiko Märkat ja Contrat, aga nende esinemise ajaks oli publik juba niipalju väsinud, et isegi Urvaste luuletaja vene keelde tõlgitud 'Yesterday' ei tekitanud erilisi tundmusi.
s-264 Päev antud puhata
s-265 Reede hommikul vara sõitsid etnofuturistid Võrumaale.
s-266 Tutvuti ökoturismiga ja jagati omavahel suusõnalisi küllakutseid.
s-267 Õhtul toimus lõpupidu Kiidi turismitalus ja ugrimugride tantsud ja laulud kestsid peaaegu et hommikuni.
s-268 Laupäeva hommik oli lahkumise aeg.
s-269 Taas kord olid sõpradel põsed suudlustest märjad ja kaenlaalused embustest tulised.
s-270 Mis teha -- temperament!
s-271 Portfellidesse jäi hulgaliselt koostööprojekte.
s-272 Komi ajakiri Art lubas teha etnofuturismi erinumbri.
s-273 Neljas etnofuturismi konverents toimub juba tuleval aastal Soomes.
s-274 Tänukirjad 'Kümne aasta jooksul tehtud töö ja mõeldud mõtete eest etnofuturismi kehtestamiseks uue maailmakorrana' said:
s-275 PJOTR ZAHHAROV -- etnofuturismi kehtestamine udmurdi noorte loojate rahvuslikus liikumises;
s-276 LAID üEMJER -- etnofuturistliku kirjanduse vahendamine mari keelde;
s-277 KARI SALLAMAA -- etnofutu filosoofia sõnastamine ja propageerimine;
s-278 ANDRES HEINAPUU -- etnofutu ajaloo ja mõiste seletamine ning levitamine;
s-279 KAIDO KAMA -- teened VKKF-i loomisel ja edu Võru Instituudi juhtimisel;
s-280 VALT ERNSTREIT -- liivi rahva toomine tulevikku;
s-281 TOOMAS HELP -- võru ja ersa rahvaste keelelise uhkuse äratamine;
s-282 HANNU OITTINEN -- etnofuturistlik tegevus tõlkijana (võru keelest savo keelde, Ristikivi tõlkimine slängi jne).
s-283 Ersa kunstnik Juri Dõrin.
s-284 Maalinäitus 'Narr vilepilliga' Obu galeriis Tartus.
s-285 Avatud kuni 23. maini.
s-286 Galeriis Passaaž Tallinnas.
s-287 Avatud juulis.
s-288 Obu galerii eksponeerib maale, mida rafineeritud kunstikriitik pilluks ilmselt ninaga, sest need maalid meenutavad mingit venelikku muinasjutumaailma -- kõik tegelased naeratavad oma suurte punaste huultega, neil on pikad ripsmed ja südamlikud silmad ja isegi halvad tegelased näevad välja heatahtlike tontidena.
s-289 Maalid on küllalt erksate värvidega, rikkalikult ornamenteeritud.
s-290 Uskuge või mitte, maalide autoriks on päris noor mees.
s-291 Juri Dõrin.
s-292 Ilmselt ei saa rafineeritud kunstikriitik neid töid käsitleda endale harjumuspärase 'tööriistakotiga', mille on läikima lihvinud läänelik intellektualism.
s-293 Ja ilmselt ei saa maale süüdistada ka kommertsis.
s-294 Ersa maalija lähtub väga siiralt sellest kontekstist, milles ta elab -- nõukogude ajal Venemaa kõhtu kadunud rahvakild, millele pandi sunniviisiliselt nimeks Mordva, ja mis püüab siiamaani säilitada oma kultuuri.
s-295 Seda viimast peetakse Venemaa ametkondades ka praegu ideoloogiliselt ohtlikuks taotluseks (ilmselt hakkavad eestlased noid aegu juba unustama).
s-296 Ersalastel, nagu ka teistel idasmugrilastel on aga säilinud oma maa-usk või loodususk, mis neid aitab.
s-297 Ja seda Juri Dõrini maalid väljendavadki.
s-298 Keskne tegelane Dõrini maalidel on loodus.
s-299 See on üleni hingestatud ja seal elab igasuguseid tüüpe, kelles on vägi.
s-300 Paneb imestama maalide helge toonus.
s-301 Ei mingit hingelist painet, ohvritunnet, depressiivsust ega suitsiidi meeleolu, neid meie noorema kunsti trendikaid nähtusi.

Text viewDownload CoNNL-U