Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EWT
| Language | Estonian |
|---|
| Project | EWT |
|---|
| Corpus Part | test |
|---|
Armulaud hoiab sidet elavana
s-1
ewtb1_100108_1
Armulaud hoiab sidet elavana
« Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
s-2
ewtb1_100108_2
« Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
s-3
ewtb1_100108_3
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see , kes mind sööb, minu läbi.
s-4
ewtb1_100108_4
Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see , kes mind sööb, minu läbi.
See ongi leib, mis on alla tulnud taevast.
s-5
ewtb1_100108_5
See ongi leib, mis on alla tulnud taevast.
See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid.
s-6
ewtb1_100108_6
See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid.
Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti. »
s-7
ewtb1_100108_7
Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti. »
Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.
s-8
ewtb1_100108_8
Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.
Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: « See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda? »
s-9
ewtb1_100108_9
Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: « See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda? »
Aga Jeesus , kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: « Kas see ärritab teid?
s-10
ewtb1_100108_10
Aga Jeesus , kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: « Kas see ärritab teid?
Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?
s-11
ewtb1_100108_11
Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?
Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu.
s-12
ewtb1_100108_12
Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu.
Sõnad , mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
s-13
ewtb1_100108_13
Sõnad , mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
Kuid teie seas on mõned, kes ei usu. »
s-14
ewtb1_100108_14
Kuid teie seas on mõned, kes ei usu. »
Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
s-15
ewtb1_100108_15
Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
Ja ta ütles: « Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa. »
s-16
ewtb1_100108_16
Ja ta ütles: « Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa. »
Alati , kui ma ajateenijatega Lagedi Vabadussõja muuseumis olen käinud, on sealne muuseumi juhataja Johannes Törs kirjeldanud II maailmasõja jubedusi.
s-17
ewtb1_100108_17
Alati , kui ma ajateenijatega Lagedi Vabadussõja muuseumis olen käinud, on sealne muuseumi juhataja Johannes Törs kirjeldanud II maailmasõja jubedusi.
Muu hulgas räägib ta sellest, kuidas sõja käigus suured Ukraina külad sisse piirati ja inimesed nälgima jäeti.
s-18
ewtb1_100108_18
Muu hulgas räägib ta sellest, kuidas sõja käigus suured Ukraina külad sisse piirati ja inimesed nälgima jäeti.
Tulemus oli see, et inimesed hakkasid üksteist sööma.
s-19
ewtb1_100108_19
Tulemus oli see, et inimesed hakkasid üksteist sööma.
Selliseid juhtumeid on maailma ajaloos tegelikult rohkemgi.
s-20
ewtb1_100108_20
Selliseid juhtumeid on maailma ajaloos tegelikult rohkemgi.
Seda , millist õudustunnet inimsöömise nähtus muuseumi juhatajas tekitas, saab aimata vaid inimest ennast kuulates.
s-21
ewtb1_100108_21
Seda , millist õudustunnet inimsöömise nähtus muuseumi juhatajas tekitas, saab aimata vaid inimest ennast kuulates.
Olles ise sõja kannatustest puudutatud, andis ta kõike värvikalt edasi, kuigi ta on ka muidu hea jutuga mees.
s-22
ewtb1_100108_22
Olles ise sõja kannatustest puudutatud, andis ta kõike värvikalt edasi, kuigi ta on ka muidu hea jutuga mees.
Õigustatult ei saanud kogu tema pahameele osaliseks mitte need inimesed , kes üksteist olid ellujäämise nimel sunnitud sööma, vaid külade sissepiirajad, kes selle kõik põhjustasid.
s-23
ewtb1_100108_23
Õigustatult ei saanud kogu tema pahameele osaliseks mitte need inimesed , kes üksteist olid ellujäämise nimel sunnitud sööma, vaid külade sissepiirajad, kes selle kõik põhjustasid.
Enamuses kultuurides antakse inimesesöömisele väga tugev ja negatiivne hinnang, kõik see tundub olevat täiesti ebainimlik.
s-24
ewtb1_100108_24
Enamuses kultuurides antakse inimesesöömisele väga tugev ja negatiivne hinnang, kõik see tundub olevat täiesti ebainimlik.
Jeesuse-aegses kultuuris ei olnud hinnang teistsugune.
s-25
ewtb1_100108_25
Jeesuse-aegses kultuuris ei olnud hinnang teistsugune.
Kuid lisaks humaansele kaalutlusele rääkis inimesesöömise ja vere joomise vastu veel üks väga tugev argument – usuline argument.
s-26
ewtb1_100108_26
Kuid lisaks humaansele kaalutlusele rääkis inimesesöömise ja vere joomise vastu veel üks väga tugev argument – usuline argument.
Nimelt olid inimese söögiks vaid taimed ja teatud loomad, kusjuures inimesesöömine ei tulnud kõne alla, mistõttu ei ole seda isegi keelama hakatud.
s-27
ewtb1_100108_27
Nimelt olid inimese söögiks vaid taimed ja teatud loomad, kusjuures inimesesöömine ei tulnud kõne alla, mistõttu ei ole seda isegi keelama hakatud.
(Prohvetikirjanduses on viiteid, et väga rängaks patu karistuse märgiks oli see, kui Iisrelis pidi sõjaaegse piiramise sunnil üks inimene teist sööma).
s-28
ewtb1_100108_28
(Prohvetikirjanduses on viiteid, et väga rängaks patu karistuse märgiks oli see, kui Iisrelis pidi sõjaaegse piiramise sunnil üks inimene teist sööma).
Vere joomise keeld oli Jumala poolt selgesõnaliselt Vanas Testamendis antud ja selle vastu eksijaid tabas surmanuhtlus.
s-29
ewtb1_100108_29
Vere joomise keeld oli Jumala poolt selgesõnaliselt Vanas Testamendis antud ja selle vastu eksijaid tabas surmanuhtlus.
Kui Jeesus oma liha söömisest ja vere joomisest räägib, tuleneb sellest nurin Jeesuse vastu ja Tema sõnade mittemõistmine.
s-30
ewtb1_100108_30
Kui Jeesus oma liha söömisest ja vere joomisest räägib, tuleneb sellest nurin Jeesuse vastu ja Tema sõnade mittemõistmine.
Jeesuse kõnet oma liha söömisest ei pruugi mõista vaimulikus mõttes, selliselt nagu meie kirikus tõelise Kristuse ihu armulaualeivana sööme.
s-31
ewtb1_100108_31
Jeesuse kõnet oma liha söömisest ei pruugi mõista vaimulikus mõttes, selliselt nagu meie kirikus tõelise Kristuse ihu armulaualeivana sööme.
Jeesuse keelekasutus räägib vähemalt väliselt sõna otseses mõttes liha « närimisest » ja vere joomisest – see kõik oli juutlikule usulisele ja kultuursele keskkonnale täiesti vastuvõetamatu.
s-32
ewtb1_100108_32
Jeesuse keelekasutus räägib vähemalt väliselt sõna otseses mõttes liha « närimisest » ja vere joomisest – see kõik oli juutlikule usulisele ja kultuursele keskkonnale täiesti vastuvõetamatu.
Vaevalt, et inimliha söömisega ja vere joomisega isegi sümboolses tähenduses oleks lepitud.
s-33
ewtb1_100108_33
Vaevalt, et inimliha söömisega ja vere joomisega isegi sümboolses tähenduses oleks lepitud.
Jumala kokkupuude maailmaga räägib meile ühte keelt – Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma sellisel viisil, millest inimese mõtlemine ei suutnud aru saada.
s-34
ewtb1_100108_34
Jumala kokkupuude maailmaga räägib meile ühte keelt – Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma sellisel viisil, millest inimese mõtlemine ei suutnud aru saada.
Jutluse kirjakoht kinnitab seda ju selgesti.
s-35
ewtb1_100108_35
Jutluse kirjakoht kinnitab seda ju selgesti.
Kuigi meie oleme tänapäeval armulaua tähenduse endale selgeks teinud, kohtub Jumal meiega ikkagi sama ootamatult, sest Tema saab oma piiramatuses valida vahendeid, kuidas ennast meile ilmutada.
s-36
ewtb1_100108_36
Kuigi meie oleme tänapäeval armulaua tähenduse endale selgeks teinud, kohtub Jumal meiega ikkagi sama ootamatult, sest Tema saab oma piiramatuses valida vahendeid, kuidas ennast meile ilmutada.
Meie nendest vahenditest aru ei saa.
s-37
ewtb1_100108_37
Meie nendest vahenditest aru ei saa.
Isegi kui me loeme Piiblit ja Jumala sõna sealt vastu võtame, tunneme küll, et Jumal meid puudutab või kõnetab, aga midagi enamat me öelda ei saa.
s-38
ewtb1_100108_38
Isegi kui me loeme Piiblit ja Jumala sõna sealt vastu võtame, tunneme küll, et Jumal meid puudutab või kõnetab, aga midagi enamat me öelda ei saa.
Siit tulenevad pahandused, sest meie ei suuda Jumalaga kohtumist kontrollida, kuigi tahaksime.
s-39
ewtb1_100108_39
Siit tulenevad pahandused, sest meie ei suuda Jumalaga kohtumist kontrollida, kuigi tahaksime.
Kui seaksime oma kindluse teatud reeglite täitmisele, oleks seisukord tunduvalt lihtsam.
s-40
ewtb1_100108_40
Kui seaksime oma kindluse teatud reeglite täitmisele, oleks seisukord tunduvalt lihtsam.
Samas ei ole armulaud antud selleks, et inimest hirmutada.
s-41
ewtb1_100108_41
Samas ei ole armulaud antud selleks, et inimest hirmutada.
Algristikogudus on oma algusest peale võtnud omaks ristimise ja armulaua.
s-42
ewtb1_100108_42
Algristikogudus on oma algusest peale võtnud omaks ristimise ja armulaua.
Oli ju ristimine oma sõnumis hirmutav, sest kõik « vanad inimesed tuli ära uputada », mis tähendas, et risitava jaoks ei olnud maailm enam endine, vaid kogu elu oli täidetud uuestisünniga.
s-43
ewtb1_100108_43
Oli ju ristimine oma sõnumis hirmutav, sest kõik « vanad inimesed tuli ära uputada », mis tähendas, et risitava jaoks ei olnud maailm enam endine, vaid kogu elu oli täidetud uuestisünniga.
Sakramendid on Jumal andnud osaduseks Tema ja inimese vahel.
s-44
ewtb1_100108_44
Sakramendid on Jumal andnud osaduseks Tema ja inimese vahel.
Kui ristimine on ühekordne ja liidab inimese Jumalaga selles elus ja sealt edasi, siis armulaud hoiab sidet elavana kogu inimese elu jooksul.
s-45
ewtb1_100108_45
Kui ristimine on ühekordne ja liidab inimese Jumalaga selles elus ja sealt edasi, siis armulaud hoiab sidet elavana kogu inimese elu jooksul.
Jumala saladustest on raske kõnelda teistmoodi kui piltides.
s-46
ewtb1_100108_46
Jumala saladustest on raske kõnelda teistmoodi kui piltides.
Ütleksin siis nõnda, et ristimine on kui usu taim, mis inimese sisse on antud ja armulaud on selle taime kastmine elava veega.
s-47
ewtb1_100108_47
Ütleksin siis nõnda, et ristimine on kui usu taim, mis inimese sisse on antud ja armulaud on selle taime kastmine elava veega.
Selle valgusel rõhutaksin armulaua toimumise olulisust ja iga koguduseliikme aktiivset osavõttu armulauast.
s-48
ewtb1_100108_48
Selle valgusel rõhutaksin armulaua toimumise olulisust ja iga koguduseliikme aktiivset osavõttu armulauast.
Eluvesi on sõnas ja sakramentides, kui me oma usu taime tahame hoida elavana ja jõulisena, siis peame püüdlema pidevalt selle eluvee poole (pean eluveena silmas ka Kristuse verd).
s-49
ewtb1_100108_49
Eluvesi on sõnas ja sakramentides, kui me oma usu taime tahame hoida elavana ja jõulisena, siis peame püüdlema pidevalt selle eluvee poole (pean eluveena silmas ka Kristuse verd).
Võib-olla aitabki see eluvesi meil usus kasvada, kui me ei püüa usu saladusi endale mõistusega selgeks teha, vaid seda usu tundega vastu võtta.
s-50
ewtb1_100108_50
Võib-olla aitabki see eluvesi meil usus kasvada, kui me ei püüa usu saladusi endale mõistusega selgeks teha, vaid seda usu tundega vastu võtta.
Selle kaudu saame olla ka Jumala saladuste majapidajad.
s-51
ewtb1_100108_51
Selle kaudu saame olla ka Jumala saladuste majapidajad.
Jäägu meid paastuajal saatma teadmine, et eluvesi ja tõeline jook, Kristuse veri, on tulnud meile siiski läbi kannatuste ja hoida seda tänulikus meeles.
s-52
ewtb1_100108_52
Jäägu meid paastuajal saatma teadmine, et eluvesi ja tõeline jook, Kristuse veri, on tulnud meile siiski läbi kannatuste ja hoida seda tänulikus meeles.
Aamen.
s-53
ewtb1_100108_53
Aamen.
Edit as list • Text view • Dependency trees