Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
| Language | Estonian |
|---|
| Project | EDT |
|---|
| Corpus Part | train |
|---|
showing 201 - 300 of 647 • previous • next
Selge ilmaga taevast jälgides pandi õige ammu tähele, et tähed moodustavd taevas kindlapiirilisi kujundeid, mis oleksid nagu kinnitatud regulaarselt ümber telje pöörlevale taevasfäärile.
s-201
tea_geofyysika_206
Selge ilmaga taevast jälgides pandi õige ammu tähele, et tähed moodustavd taevas kindlapiirilisi kujundeid, mis oleksid nagu kinnitatud regulaarselt ümber telje pöörlevale taevasfäärile.
Pandi ka tähele, et on olemas 7 selle kinnistähtede sfääri suhtes mingi korrapäraga rändavat taevakeha - Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn.
s-202
tea_geofyysika_207
Pandi ka tähele, et on olemas 7 selle kinnistähtede sfääri suhtes mingi korrapäraga rändavat taevakeha - Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn.
Neile kui iseäralikele hakati omistama saatuslikku mõju.
s-203
tea_geofyysika_208
Neile kui iseäralikele hakati omistama saatuslikku mõju.
Paljudes keeltes on ju ka nädalapäevade nimed tuletatud nende rändtähtede nimedest.
s-204
tea_geofyysika_209
Paljudes keeltes on ju ka nädalapäevade nimed tuletatud nende rändtähtede nimedest.
Tähtede seisu järgi tuleviku ennustamise ja mineviku sündmuste põhjendamisega tegeleb astroloogia.
s-205
tea_geofyysika_210
Tähtede seisu järgi tuleviku ennustamise ja mineviku sündmuste põhjendamisega tegeleb astroloogia.
Peab nentima, et enamuse oma olemasolu ajaloost on astronoomia olnud tähtsa rakendusliku väljundiga astroloogiat teenindav teadus.
s-206
tea_geofyysika_211
Peab nentima, et enamuse oma olemasolu ajaloost on astronoomia olnud tähtsa rakendusliku väljundiga astroloogiat teenindav teadus.
Kes siis ei oleks tahtnud teada oma tulevikku või varuda garanteeritud edu oma tähtsates ettevõtmistes?
s-207
tea_geofyysika_212
Kes siis ei oleks tahtnud teada oma tulevikku või varuda garanteeritud edu oma tähtsates ettevõtmistes?
Sellest siis järgnebki miks astronoomia tundis kuni kõige hilisema ajani huvi ainult planeetide liikumise ja selle liikumise tausta vastu.
s-208
tea_geofyysika_213
Sellest siis järgnebki miks astronoomia tundis kuni kõige hilisema ajani huvi ainult planeetide liikumise ja selle liikumise tausta vastu.
Lisaks kuulusid tema huvisfääri sellised erakorralised nähtused nagu Päikese ja Kuu varjutused, mille kordumise seaduspärad pikema aja vaatlustest selgeks said.
s-209
tea_geofyysika_214
Lisaks kuulusid tema huvisfääri sellised erakorralised nähtused nagu Päikese ja Kuu varjutused, mille kordumise seaduspärad pikema aja vaatlustest selgeks said.
Senise teadmise kohaselt on astronoomia aluse saanud sumerite põlluharijakultuurist.
s-210
tea_geofyysika_215
Senise teadmise kohaselt on astronoomia aluse saanud sumerite põlluharijakultuurist.
Mesopotaamia lõunapoolses osas kujunes juba 5000 a. tagasi sumerite niisutuspõllundus.
s-211
tea_geofyysika_216
Mesopotaamia lõunapoolses osas kujunes juba 5000 a. tagasi sumerite niisutuspõllundus.
Nendest põhja pool elasid semiidi hõimud, kelle tegevusalaks oli rohkem karjakasvatus.
s-212
tea_geofyysika_217
Nendest põhja pool elasid semiidi hõimud, kelle tegevusalaks oli rohkem karjakasvatus.
Mõlemal oli tarvidus kalendri järele, sest põllumajandus sõltus looduse aastasest regulaarsest rütmist ja karja tuli perioodiliselt ajada uutele rohumaadele.
s-213
tea_geofyysika_218
Mõlemal oli tarvidus kalendri järele, sest põllumajandus sõltus looduse aastasest regulaarsest rütmist ja karja tuli perioodiliselt ajada uutele rohumaadele.
Karjakasvatajad eelistasid kalendri koostamisel lähtuda Kuu näivast liikumisest taevasfääril, põlluharijad eelistasid aga Päikese liikumist.
s-214
tea_geofyysika_219
Karjakasvatajad eelistasid kalendri koostamisel lähtuda Kuu näivast liikumisest taevasfääril, põlluharijad eelistasid aga Päikese liikumist.
Kujunesid välja nii Kuu kui Päikese kalender.
s-215
tea_geofyysika_220
Kujunesid välja nii Kuu kui Päikese kalender.
Need sobitati omavahel Päikese-Kuu kalendriks.
s-216
tea_geofyysika_221
Need sobitati omavahel Päikese-Kuu kalendriks.
Põlluharijate kalendris oli põllutööde vaheaegade kuude tähtsus nii väike, et vahel ei peetud vajalikuks neile isegi nimesid panna.
s-217
tea_geofyysika_222
Põlluharijate kalendris oli põllutööde vaheaegade kuude tähtsus nii väike, et vahel ei peetud vajalikuks neile isegi nimesid panna.
Ka Rooma kalendri varasemates variantides olid jaanuar ja veebruar nimeta kuud.
s-218
tea_geofyysika_223
Ka Rooma kalendri varasemates variantides olid jaanuar ja veebruar nimeta kuud.
Esimene päris kuu oli märts ja kümnes detsember.
s-219
tea_geofyysika_224
Esimene päris kuu oli märts ja kümnes detsember.
Kaheksaaastase tsükli jooksul esines babüloonia kalendrites 5 aastat 12 kuuga ja 3 aastat 13 kuuga.
s-220
tea_geofyysika_225
Kaheksaaastase tsükli jooksul esines babüloonia kalendrites 5 aastat 12 kuuga ja 3 aastat 13 kuuga.
Päris täpselt jõuavad sünoodilise kuu ja aasta tsüklid uuesti algseisu 304 aasta pärast.
s-221
tea_geofyysika_226
Päris täpselt jõuavad sünoodilise kuu ja aasta tsüklid uuesti algseisu 304 aasta pärast.
Põhjapoolsemad sõjakamad hõimud võtsid hilisemal ajal, mil keskuseks sai Babülon, poliitilise ja sõjalise võimu.
s-222
tea_geofyysika_227
Põhjapoolsemad sõjakamad hõimud võtsid hilisemal ajal, mil keskuseks sai Babülon, poliitilise ja sõjalise võimu.
Vaimutegevus, ka taevakehade regulaarne jälgimine, jäigi sumerite järglastele.
s-223
tea_geofyysika_228
Vaimutegevus, ka taevakehade regulaarne jälgimine, jäigi sumerite järglastele.
Väärib märkimist, et ei sumeri, babüloonia, assüüria ega teistes selle aja kultuurides tekkinud küsimust maailma ehitusest.
s-224
tea_geofyysika_229
Väärib märkimist, et ei sumeri, babüloonia, assüüria ega teistes selle aja kultuurides tekkinud küsimust maailma ehitusest.
Piirduti vaid taevakehade liikumise detailse kirjeldamisega ja selle ülestähendamisega.
s-225
tea_geofyysika_230
Piirduti vaid taevakehade liikumise detailse kirjeldamisega ja selle ülestähendamisega.
Aastatuhandete jooksul kogunes taevakehade liikumise seaduspärasuste kohta õige mahukas materjal.
s-226
tea_geofyysika_231
Aastatuhandete jooksul kogunes taevakehade liikumise seaduspärasuste kohta õige mahukas materjal.
Mesopotaamia astronoomias oli eriline koht Veenuse (Istari täht) ilmumise seaduspärasustel.
s-227
tea_geofyysika_232
Mesopotaamia astronoomias oli eriline koht Veenuse (Istari täht) ilmumise seaduspärasustel.
Üllataval kombel teati väga hästi Veenuse faaside vaheldumist, mille kaudu ennustati häid ja halbu saagiaastaid.
s-228
tea_geofyysika_233
Üllataval kombel teati väga hästi Veenuse faaside vaheldumist, mille kaudu ennustati häid ja halbu saagiaastaid.
Astroloogia tõusis tähtsale kohale õieti alles Assüürias, alates ajast 800 e. Kr.
s-229
tea_geofyysika_234
Astroloogia tõusis tähtsale kohale õieti alles Assüürias, alates ajast 800 e. Kr.
Põhjuseks oli Assüüria valitsejate agressiivsus ja sage sõdimine naabritega.
s-230
tea_geofyysika_235
Põhjuseks oli Assüüria valitsejate agressiivsus ja sage sõdimine naabritega.
Astroloogia pidi andma kavandatavate sõjaretkede edu või ebaedu prognoosid.
s-231
tea_geofyysika_236
Astroloogia pidi andma kavandatavate sõjaretkede edu või ebaedu prognoosid.
Sel ajal on tähtsad juba kõik planeedid.
s-232
tea_geofyysika_237
Sel ajal on tähtsad juba kõik planeedid.
Nimed ja karakterid anti neile ametlikult tunnustatud jumalate järgi.
s-233
tea_geofyysika_238
Nimed ja karakterid anti neile ametlikult tunnustatud jumalate järgi.
Algselt olid igal iseseisval tsivilisatsiooni koldel omad jumalad, millised kasvava mõjujõuga keskvõim asendas omadega.
s-234
tea_geofyysika_239
Algselt olid igal iseseisval tsivilisatsiooni koldel omad jumalad, millised kasvava mõjujõuga keskvõim asendas omadega.
Assüüria õitseajal oli päikesejumalaks ja ühtlasi õigluse jumalaks Samas, kuujumalaks ja korduvuse jumalaks Sin.
s-235
tea_geofyysika_240
Assüüria õitseajal oli päikesejumalaks ja ühtlasi õigluse jumalaks Samas, kuujumalaks ja korduvuse jumalaks Sin.
Veenus oli Istari täht ja Jupiter peajumal Marduki täht.
s-236
tea_geofyysika_241
Veenus oli Istari täht ja Jupiter peajumal Marduki täht.
Seda peeti õnnetäheks.
s-237
tea_geofyysika_242
Seda peeti õnnetäheks.
Punakat Marssi peeti seevastu aga katkujumala täheks.
s-238
tea_geofyysika_243
Punakat Marssi peeti seevastu aga katkujumala täheks.
Küllaltki samade rollidega, kuigi hoopis teiste nimedega, olid planeetidele vastavad jumalad ka antiikse Kreeka ja Rooma kultuurides.
s-239
tea_geofyysika_244
Küllaltki samade rollidega, kuigi hoopis teiste nimedega, olid planeetidele vastavad jumalad ka antiikse Kreeka ja Rooma kultuurides.
Praegused nimed ongi Rooma jumalate nimed.
s-240
tea_geofyysika_245
Praegused nimed ongi Rooma jumalate nimed.
Veenust tunti Koidutähena ja Ehatähena.
s-241
tea_geofyysika_246
Veenust tunti Koidutähena ja Ehatähena.
Homerose poeemides räägitakse kummastki eraldi.
s-242
tea_geofyysika_247
Homerose poeemides räägitakse kummastki eraldi.
On arvatud, et kreeklastest hakkas neid samaks planeediks pidama alles Pythagoras (580-500 e. Kr.).
s-243
tea_geofyysika_248
On arvatud, et kreeklastest hakkas neid samaks planeediks pidama alles Pythagoras (580-500 e. Kr.).
Kreeklased nimetasid Veenust Afrodite täheks, Merkuuri Hermese täheks, Marssi sõjajumal Arese täheks, Jupiteri peajumal Zeusi täheks ja kõige aeglasema näiva liikumisega Saturni Kronose täheks.
s-244
tea_geofyysika_249
Kreeklased nimetasid Veenust Afrodite täheks, Merkuuri Hermese täheks, Marssi sõjajumal Arese täheks, Jupiteri peajumal Zeusi täheks ja kõige aeglasema näiva liikumisega Saturni Kronose täheks.
Vana Egiptuse põllundus sõltus Niiluse regulaarsetest üleujutustest, mis algasid üsna täpselt 25. juuni paiku.
s-245
tea_geofyysika_250
Vana Egiptuse põllundus sõltus Niiluse regulaarsetest üleujutustest, mis algasid üsna täpselt 25. juuni paiku.
Vaatlustega tegelevate preestrite huvi planeetide vastu ei olnud seetõttu kuigi suur.
s-246
tea_geofyysika_251
Vaatlustega tegelevate preestrite huvi planeetide vastu ei olnud seetõttu kuigi suur.
Siiriuse ehk Sotise vaatluste põhjal avastati 1456 aasta pikkune Sotise tsükkel, mis õieti kajastas päikeseaasta pikkuse ebatäpset määramist.
s-247
tea_geofyysika_252
Siiriuse ehk Sotise vaatluste põhjal avastati 1456 aasta pikkune Sotise tsükkel, mis õieti kajastas päikeseaasta pikkuse ebatäpset määramist.
Selleks saadi 365 päeva ja muidugi ei toimunud Siiriuse ning teistegi tähtede liikumine taevasfääril kalendriga vastavuses.
s-248
tea_geofyysika_253
Selleks saadi 365 päeva ja muidugi ei toimunud Siiriuse ning teistegi tähtede liikumine taevasfääril kalendriga vastavuses.
Siirius ilmus pealinnas Memfises hommikuti horisondi kohale 3000 a.e. Kr. alates 22. juunist, kuid 2000 a. e. Kr. alles 30. juunil, s. o. juba pärast üleujutuse algust.
s-249
tea_geofyysika_254
Siirius ilmus pealinnas Memfises hommikuti horisondi kohale 3000 a.e. Kr. alates 22. juunist, kuid 2000 a. e. Kr. alles 30. juunil, s. o. juba pärast üleujutuse algust.
Suhteliselt kitsa huvisfääriga piirduva astronoomia ajaloos on olnud paremaid ja halvemaid aegu.
s-250
tea_geofyysika_255
Suhteliselt kitsa huvisfääriga piirduva astronoomia ajaloos on olnud paremaid ja halvemaid aegu.
Pikkade sajandite jooksul ei lisandunud sinna midagi uut.
s-251
tea_geofyysika_256
Pikkade sajandite jooksul ei lisandunud sinna midagi uut.
Siis jälle lisandus lühikese aja jooksul üpris ohtralt.
s-252
tea_geofyysika_257
Siis jälle lisandus lühikese aja jooksul üpris ohtralt.
Üks paremaid aegu astronoomia jaoks oli varase astronoomia 'kuldajastu' Kreekas, ajavahemikus 600-150 e. Kr.
s-253
tea_geofyysika_258
Üks paremaid aegu astronoomia jaoks oli varase astronoomia 'kuldajastu' Kreekas, ajavahemikus 600-150 e. Kr.
Enamus teaduse ajalukku läinud vanakreeka kuulsusi on elanud sellel ajal.
s-254
tea_geofyysika_259
Enamus teaduse ajalukku läinud vanakreeka kuulsusi on elanud sellel ajal.
Erinevalt sumeritest ja nende järelkäijatest ei piirdunud kreeka mõtlejad taevakehade liikumiste kirjeldamisega vaid huvitusid esmajoones neid liikumisi tekitava maailma seesmisest loogikast.
s-255
tea_geofyysika_260
Erinevalt sumeritest ja nende järelkäijatest ei piirdunud kreeka mõtlejad taevakehade liikumiste kirjeldamisega vaid huvitusid esmajoones neid liikumisi tekitava maailma seesmisest loogikast.
Loogilise mõtlemise teel konstrueeriti maailma ehituse mudelid, mis lubasid teadaolevaid fakte võimalikult vastuoludeta seletada.
s-256
tea_geofyysika_261
Loogilise mõtlemise teel konstrueeriti maailma ehituse mudelid, mis lubasid teadaolevaid fakte võimalikult vastuoludeta seletada.
Vaatlused ja eksperimendid kreeka mõtlejaid eriti ei huvitanud.
s-257
tea_geofyysika_262
Vaatlused ja eksperimendid kreeka mõtlejaid eriti ei huvitanud.
Tähtis oli maailma kui süsteemi loogiline harmoonia.
s-258
tea_geofyysika_263
Tähtis oli maailma kui süsteemi loogiline harmoonia.
Vanakreeka poeetide ja filosoofide mõtlemist ei piiranud oluliselt religiooni ettekirjutused.
s-259
tea_geofyysika_264
Vanakreeka poeetide ja filosoofide mõtlemist ei piiranud oluliselt religiooni ettekirjutused.
Mõtlemine kuulus vabade inimeste väärtustatud tegevuste hulka.
s-260
tea_geofyysika_265
Mõtlemine kuulus vabade inimeste väärtustatud tegevuste hulka.
Mujal olid seni teadused preestrite kihi privileegiks.
s-261
tea_geofyysika_266
Mujal olid seni teadused preestrite kihi privileegiks.
Geotsentriline maailmapilt sai ainuvalitsevaks Aristotelese autoriteedi mõjul.
s-262
tea_geofyysika_267
Geotsentriline maailmapilt sai ainuvalitsevaks Aristotelese autoriteedi mõjul.
Vanakreeka teadusilmas oli eriliselt tähtsal kohal väitluskunst.
s-263
tea_geofyysika_268
Vanakreeka teadusilmas oli eriliselt tähtsal kohal väitluskunst.
Selles kunstis ei saanud nähtavasti keegi Aristotelese (384-322 e. Kr.) vastu, kes oskas erakordse osavusega ükskõik millise oponendi väited maatasa teha, et seejärel omad kui ainuõiged esile tuua.
s-264
tea_geofyysika_269
Selles kunstis ei saanud nähtavasti keegi Aristotelese (384-322 e. Kr.) vastu, kes oskas erakordse osavusega ükskõik millise oponendi väited maatasa teha, et seejärel omad kui ainuõiged esile tuua.
Pärast Aristotelest elanud Aristarchosel (312-230 e. Kr.) oli heliotsentriline maailmapilt üpris põhjalikult välja arendatud kuni Kuu ja Päikese kauguse ja nende suuruse väljaarvutamiseni.
s-265
tea_geofyysika_270
Pärast Aristotelest elanud Aristarchosel (312-230 e. Kr.) oli heliotsentriline maailmapilt üpris põhjalikult välja arendatud kuni Kuu ja Päikese kauguse ja nende suuruse väljaarvutamiseni.
Ta leidis, et Päike on palju kaugemal kui Kuu ning palju suurem kui Maa.
s-266
tea_geofyysika_271
Ta leidis, et Päike on palju kaugemal kui Kuu ning palju suurem kui Maa.
Et nurgamõõtmise täpsus polnud kuigi kõrge, siis tulid Kuu ja Päikese suurused tegelikest märksa väiksemad.
s-267
tea_geofyysika_272
Et nurgamõõtmise täpsus polnud kuigi kõrge, siis tulid Kuu ja Päikese suurused tegelikest märksa väiksemad.
Jumalavallatu väite, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ringikujulisel orbiidil ümber Päikese, tõttu oli 'vanakreeka Kopernik' elu päästmiseks sunnitud Ateenast põgenema.
s-268
tea_geofyysika_273
Jumalavallatu väite, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ringikujulisel orbiidil ümber Päikese, tõttu oli 'vanakreeka Kopernik' elu päästmiseks sunnitud Ateenast põgenema.
Juba 434 a. e. Kr. määras teine Kreeka filosoof Anaxagoras Päikese suurust.
s-269
tea_geofyysika_274
Juba 434 a. e. Kr. määras teine Kreeka filosoof Anaxagoras Päikese suurust.
Lähtudes lapiku Maa eeldusest järeldas ta, et Päike on umbes Peloponnesose poolsaare suurune tuline kivi (läbimõõt 60 km ringis).
s-270
tea_geofyysika_275
Lähtudes lapiku Maa eeldusest järeldas ta, et Päike on umbes Peloponnesose poolsaare suurune tuline kivi (läbimõõt 60 km ringis).
Samuti väitis ta, et Kuu on maakera sarnane taevakeha ja koguni asustatud.
s-271
tea_geofyysika_276
Samuti väitis ta, et Kuu on maakera sarnane taevakeha ja koguni asustatud.
Selline ketserlus tõi ka Anaxagorasele suuri pahandusi ja ainult tänu oma riigimehest sõbra Periklese kõneosavusele jäi ta ellu ning pääses pagendusega Väike-Aasiasse.
s-272
tea_geofyysika_277
Selline ketserlus tõi ka Anaxagorasele suuri pahandusi ja ainult tänu oma riigimehest sõbra Periklese kõneosavusele jäi ta ellu ning pääses pagendusega Väike-Aasiasse.
Veenvad argumendid Maa ja Kuu sfäärilisuse poolt ja lapiku kuju vastu pärinevad Aristoteleselt endalt umbes aastast 360 e. Kr.
s-273
tea_geofyysika_278
Veenvad argumendid Maa ja Kuu sfäärilisuse poolt ja lapiku kuju vastu pärinevad Aristoteleselt endalt umbes aastast 360 e. Kr.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Maa vari Kuul on alati kumer kaar.
s-274
tea_geofyysika_279
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Maa vari Kuul on alati kumer kaar.
Samuti oli ta tähele pannud, et samade tähtede läbiminekud meridiaanist toimuvad eri maakohtades erineval kõrgusel horisondist.
s-275
tea_geofyysika_280
Samuti oli ta tähele pannud, et samade tähtede läbiminekud meridiaanist toimuvad eri maakohtades erineval kõrgusel horisondist.
Mütoloogiliste kangelaste ja loomade nimeliste tähtkujudega taevakaardi esmaautoriks peetakse Eudoxost (408-355 e. Kr.), kes koostas selle 370 e. Kr. paiku.
s-276
tea_geofyysika_281
Mütoloogiliste kangelaste ja loomade nimeliste tähtkujudega taevakaardi esmaautoriks peetakse Eudoxost (408-355 e. Kr.), kes koostas selle 370 e. Kr. paiku.
Temalt arvatakse pärinevat ka 365 1/4 ööpäevaga kalendri käibelevõtt ja sodiaagi vöö tähtkujude eristamine ülejäänutest.
s-277
tea_geofyysika_282
Temalt arvatakse pärinevat ka 365 1/4 ööpäevaga kalendri käibelevõtt ja sodiaagi vöö tähtkujude eristamine ülejäänutest.
Jõudnud selgusele, et Maa ei ole lame, pidasid vanakreeka matemaatikud ja filosoofid endastmõistetavaks, et ta on täpselt sfääriline.
s-278
tea_geofyysika_283
Jõudnud selgusele, et Maa ei ole lame, pidasid vanakreeka matemaatikud ja filosoofid endastmõistetavaks, et ta on täpselt sfääriline.
Sfääri peeti kõige täiuslikumaks geomeetriliseks kehaks ja miks oleks maailma looja pidanud valmistama midagi ebatäiuslikku.
s-279
tea_geofyysika_284
Sfääri peeti kõige täiuslikumaks geomeetriliseks kehaks ja miks oleks maailma looja pidanud valmistama midagi ebatäiuslikku.
Aristoteles pidas Maad kindlalt liikumatuks, mille ümber pöörlevad teised taevakehad ja kinnistähtede sfäär igaüks omal kaugusel.
s-280
tea_geofyysika_285
Aristoteles pidas Maad kindlalt liikumatuks, mille ümber pöörlevad teised taevakehad ja kinnistähtede sfäär igaüks omal kaugusel.
Kristallsfääride mudel pärineb algselt Eudoxoselt, kelle rändtähtede liikumismudelis oli kokku 27 sfääri - I kinnistähtede jaoks, 6 Päikese ja Kuu jaoks ning 20 planeetide liikumise jaoks.
s-281
tea_geofyysika_286
Kristallsfääride mudel pärineb algselt Eudoxoselt, kelle rändtähtede liikumismudelis oli kokku 27 sfääri - I kinnistähtede jaoks, 6 Päikese ja Kuu jaoks ning 20 planeetide liikumise jaoks.
Kalippos (370-300 e. Kr.) suurendas nende sfääride arvu 34-ni ja Aristoteles lisas veel 22 sfääri.
s-282
tea_geofyysika_287
Kalippos (370-300 e. Kr.) suurendas nende sfääride arvu 34-ni ja Aristoteles lisas veel 22 sfääri.
Kokku sai siis juba 56 sfääri.
s-283
tea_geofyysika_288
Kokku sai siis juba 56 sfääri.
Epitsüklid selles kristallsfääride mudelis puudusid.
s-284
tea_geofyysika_289
Epitsüklid selles kristallsfääride mudelis puudusid.
Need tõi sisse koonuslõigete teooria alusepanija Apollonius (umbes 300 e. Kr.) ja epitsüklite teooriale andis lõpliku vormi Hipparchos (180-125 e. Kr.).
s-285
tea_geofyysika_290
Need tõi sisse koonuslõigete teooria alusepanija Apollonius (umbes 300 e. Kr.) ja epitsüklite teooriale andis lõpliku vormi Hipparchos (180-125 e. Kr.).
Aristotelese maailmal olid lõplikud mõõtmed.
s-286
tea_geofyysika_291
Aristotelese maailmal olid lõplikud mõõtmed.
Samal ajal elanud Herakleitos (umbes 390-310 e. Kr.) õpetas, et tähistaevas on paigal ja Maa pöörleb ümber telje.
s-287
tea_geofyysika_292
Samal ajal elanud Herakleitos (umbes 390-310 e. Kr.) õpetas, et tähistaevas on paigal ja Maa pöörleb ümber telje.
Tema arusaama järgi tiirlesid Merkuur ja Veenus ümber Päikese ja Päike koos nendega juba ümber Maa.
s-288
tea_geofyysika_293
Tema arusaama järgi tiirlesid Merkuur ja Veenus ümber Päikese ja Päike koos nendega juba ümber Maa.
Ta pidas ka kinnistähti kerakujulisteks taevakehadeks.
s-289
tea_geofyysika_294
Ta pidas ka kinnistähti kerakujulisteks taevakehadeks.
Tänapäevaseski mõttes teadusliku Maa ümbermõõdu määramise võttis ette Eratosthenes (276-194 e. Kr.).
s-290
tea_geofyysika_295
Tänapäevaseski mõttes teadusliku Maa ümbermõõdu määramise võttis ette Eratosthenes (276-194 e. Kr.).
Lähtudes Maa kerakujulisusest ja Päikese kulminatsioonikõrguse erinevusest kahel erineval laiuskraadil ligikaudu sama pikkuskraadi korral jäi üle ära mõõta kulminatsioonikõrguste erinevusele vastav kaare pikkus maapinnal.
s-291
tea_geofyysika_296
Lähtudes Maa kerakujulisusest ja Päikese kulminatsioonikõrguse erinevusest kahel erineval laiuskraadil ligikaudu sama pikkuskraadi korral jäi üle ära mõõta kulminatsioonikõrguste erinevusele vastav kaare pikkus maapinnal.
Eratosthenes teadis, et kui Syenes (Assuanis) on Päike keskpäeval seniidis, siis Aleksandrias on ta 7o madalamal.
s-292
tea_geofyysika_297
Eratosthenes teadis, et kui Syenes (Assuanis) on Päike keskpäeval seniidis, siis Aleksandrias on ta 7o madalamal.
Vahemaaks Syene ja Aleksandria vahel sai ta 5000 egiptuse staadioni (1 staadion = 157.6 m) ja Maa ümbermõõduks 39 400 km, mis on küllaltki lähedane tänapäevasele väärtusele.
s-293
tea_geofyysika_298
Vahemaaks Syene ja Aleksandria vahel sai ta 5000 egiptuse staadioni (1 staadion = 157.6 m) ja Maa ümbermõõduks 39 400 km, mis on küllaltki lähedane tänapäevasele väärtusele.
Tõestus selle kohta, et antud punkti geograafiline laius võrdub pooluse kõrgusega, on pärit geograafilt ja meresõitjalt Pytheaselt umbes aastast 320 e. Kr.
s-294
tea_geofyysika_299
Tõestus selle kohta, et antud punkti geograafiline laius võrdub pooluse kõrgusega, on pärit geograafilt ja meresõitjalt Pytheaselt umbes aastast 320 e. Kr.
Astromeetria alusepanijaks peetav Hipparchos, kes oli ühtlasi epitsüklite mudeli lõpuleviija, koostas 1022 tähe täpse asukoha kataloogi ja selgitas selle abil Päikese ja Kuu näiva liikumise seaduspärasused.
s-295
tea_geofyysika_300
Astromeetria alusepanijaks peetav Hipparchos, kes oli ühtlasi epitsüklite mudeli lõpuleviija, koostas 1022 tähe täpse asukoha kataloogi ja selgitas selle abil Päikese ja Kuu näiva liikumise seaduspärasused.
Seda nimetatakse ka Päikese ja Kuu liikumise teooriaks.
s-296
tea_geofyysika_301
Seda nimetatakse ka Päikese ja Kuu liikumise teooriaks.
Hipparchose kataloog oli aluseks Ptolemaiose (87-165) kapitaalsele planeetide liikumise geotsentrilisele mudelile, mille alusel planeetide liikumist rohkem kui 1500 aasta jooksul arvutati.
s-297
tea_geofyysika_302
Hipparchose kataloog oli aluseks Ptolemaiose (87-165) kapitaalsele planeetide liikumise geotsentrilisele mudelile, mille alusel planeetide liikumist rohkem kui 1500 aasta jooksul arvutati.
See araablaste pandud nimetuse 'Almagest' all 13 köitest koosnev monumentaalne traktaat sai astronoomia entsüklopeediaks, mille sisus kahtlemine ei olnud lubatav.
s-298
tea_geofyysika_303
See araablaste pandud nimetuse 'Almagest' all 13 köitest koosnev monumentaalne traktaat sai astronoomia entsüklopeediaks, mille sisus kahtlemine ei olnud lubatav.
Ptolemaiose mudeli kohaselt liikusid planeedid mööda epitsükliteks nimetatavaid ringe, mille tsentrid omakorda liikusid ümber Maa mööda suuremaid ringe - deferente.
s-299
tea_geofyysika_304
Ptolemaiose mudeli kohaselt liikusid planeedid mööda epitsükliteks nimetatavaid ringe, mille tsentrid omakorda liikusid ümber Maa mööda suuremaid ringe - deferente.
Epitsüklite ja deferentide tasapinnad ei langenud seejuures kokku ega olnud ka omavahel risti.
s-300
tea_geofyysika_305
Epitsüklite ja deferentide tasapinnad ei langenud seejuures kokku ega olnud ka omavahel risti.
Edit as list • Text view • Dependency trees