207
non possit, taces, patere me quoque in angulo provinciae latentem tacere, aut,
quae tibi in me displicent, ipse prior in te corrige. Vale, Ex Hassensteyn
15. Septembris.
180.
Bohuslav Janovi z Pibry.
Z Hasišteina — 30. dubna. Doporučuje Jana z Libnavy, i omlouvá se, proč tak zřídka
mu píše. (Luc. 121.)
Joanni de Pibra etc. s. p. d. Commendo tibi hunc familiarem nostrum
Joannem de Libnaw, qui ab ipsis pene incunabulis in nostra familia fuit, pre-
corque, ut homini pro tuo in me amore non desis. Neque attinet commemo-
rare, quac abs te cupiet; cognosces enim ex eo omnia. Facito tantum, ut
haec mea commendatio minime apud te vana sit. Quodsi forsitan offenderis,
quod raro a me literas accipis, tu in culpa es, qui me nunquam ad scribendum
provocas, cum tamen in eo loco constitutus sis, ubi tibi genus literarum ad
me deesse non possit. Vale, mi Joannes, et Joannem hunc nostrum in tuam
fidem commendatum tutelamque omnino accipe. Datae Hassensteynae ultima
Aprilis.
Doporučence neznáme, ani nevíme, čeho u Pibry pohledával.
181.
Bohuslav Janovi z Pibry.
Vytýká, že mu proti dřívějšímu zvyku svému nic nepíše, zejmena jak pořídil u M. Pro-
kopa, s nímž měl z nařízení Bohuslavova jednati. Konečně žádá, aby obstaral, co mu vy-
řídil služebník Lukáš. (Nova epist. app. 42 è.)
Joanni de Pibra s. d. Mutasti cum aetate mores, Joannes, et quasi serpens
novam induisti pellem. Quum enim soleres frequentes antea ad me literas dare,
et si quid memoratu dignum eveniret, diligentissime perscribere, nunc prorsus
obmutuisti et ex pica rana Seryphia factus es. Id cur ita esse arbitror, accipe.
Dederam tibi nuper Pragae quaedam mandata ad M. Procopium, sed quid ille
responderit, cognoscere non potui; forsitan etiam somniculosius, quam par
erat, munus ab amico iniunctum executus es, ut iam duplicis culpae, hoc est
et silentii et negligentiae, reus sis. Quamobrem redi, si sapis, ad pristinam
tuam consuetudinem, aut a me quippiam eiusmodi expecta, quod te ut letar-
gum patientem excitare possit. Locutus est item quaedam Lucas nomine
meo: ea ut tibi curae sint, precor; facies enim et rem gratam mihi et ami-
citia nostra dignam, si, quod ego tantopere cupio, abs te impetrari patieris. Vale.
K M. Prokopovi, kancléti Staroméstskému, obracel se Bohuslav jiź listem 169. Tyka-li
se list náš téhož Prokopa či nějakého jiného, nevíme. Jen tolik jest jisto, že náleží před
r. 1505, kterého Lukáš zemřel.
