| s-1
| Märjad lehed kleepusid ratta külge, kui auto paigalt liikus. |
| s-2
| Vaatasin ringi. |
| s-3
| Koht oli tundmatu. |
| s-4
| Buss tiirutas valgustamata tänavatel. |
| s-5
| Aeg-ajalt näis, otsekui sõidaksime tuldud teed tagasi. |
| s-6
| Siis läks valgemaks; valgus oli punakaskollane ja meenutas teatrit. |
| s-7
| Laterna valgel paistis kõik teist värvi; sinised kottpüksid mu jalas olid lillad, pruun üleõlakott kollane. |
| s-8
| Viimastel päevadel peaaegu ununenud hambavalu tuli tagasi; kui ühiselamusse jõudsin, läks keel kogemata vastu närvi ja ma oigasin. |
| s-9
| Uks sulgus mu järel raskelt. |
| s-10
| Selja taha jäid inimtühjad kõnniteed ja arvutute valendavate sammastega hooned. |
| s-11
| Toas istusid Jooga ja naiivse ilmega noormees, kes ennast kättpidi tutvustas. |
| s-12
| Jooga ei olnud end nähtavasti mitu päeva pesnud. |
| s-13
| Tema tumedad juuksed ripnesid võidunud dressipluusil nagu jääpurikad. |
| s-14
| Jooga silmitses mind ainiti. |
| s-15
| Seejärel tõstis ta mõlemad käed mu näo ette ja liigutas neid sujuvalt. |
| s-16
| Tundsin soojust. |
| s-17
| Hammas ei valutanud. |
| s-18
| Pilk langes võõrale, kes meid ammuli sui vaatas, ümmargune nägu nõutu. |
| s-19
| Ebalev naeratus muutis ta lapselikuks. |
| s-20
| Jooga sülle hüppas must kass, keda varem toas ei olnud. |
| s-21
| Jooga hoidis teda ettevaatlikult. |
| s-22
| ' Kas sa endale uut nime ei taha? ' küsis Jooga noormehelt. |
| s-23
| Näiteks võiksid olla Franck, ' pakkus ta. |
| s-24
| Kass hüppas maha ja Jooga süütas küünla. |
| s-25
| Küünitasin sellelt suitsule tuld võtma. |
| s-26
| Jooga tahtis mind tagasi hoida, kuid ei jõudnud. |
| s-27
| 'See toob kindlasti õnnetust,' ütles ta. |
| s-28
| Mul läks südame alt külmaks. |
| s-29
| 'Kas ma sinu toas ei saaks kohta?' küsis noormees. |
| s-30
| Kala tulekule eelnesid tavaliselt lohisevad sammud koridoris. |
| s-31
| Seekord saabus ta hääletult. |
| s-32
| Tema pikk, kergelt kühmus kuju nõjatus uksepiidale, nagu kukuks ta ilma toeta otsekohe ümber. |
| s-33
| Kala muigas mõrult ja ütles: |
| s-34
| 'Härra on valinud võimalikest halvima seltskonna.' |
| s-35
| Noormees võttis prillid eest ja hakkas neid taskurätikuga hõõruma. |
| s-36
| 'Mina olen Sugulane,' ütles ta ja sammus väljasirutatud käega Kala juurde. |
| s-37
| ' Mina olen maalt ja Joogaga võrreldes korralik inimene, ' ütles Kala lahkelt. |
| s-38
| Ei, ma ei taha süüa ega juua. |
| s-39
| Mul on gripp, ja ma ennustan, et varsti teil kõigil. |
| s-40
| Mul on saatanlikult külm. ' |
| s-41
| Heitsin magama kolme paiku öösel, aga hommikul ei jaksanudki tõusta. |
| s-42
| Märkasin, et magan samade riietega, millega olin tulnud. |
| s-43
| Ma ei olnud Jooga toas, kus seisid varem minu asjad: aknapoolsesse kappi olid ootamatult siginenud võõrad riided. |
| s-44
| Kapinurgas hunnikus märkasin oma sinist seelikut ja aluspesu. |
| s-45
| Riiete vahelt paistis helepunane villane rätik. |
| s-46
| Pöördusin Jooga poole, et saada selgitust. |
| s-47
| Tema pilk sundis mind vaikima. |
| s-48
| Korjasin oma riided võõraste hulgast kokku ja toppisin kotti. |
| s-49
| Kotist pudenesid välja õunad; poetasin need masinlikult lauale, neid veeres maha veel ja veel. |
| s-50
| Lahtise rõduukse ees lehvis must ja rebenenud kardin; akna taga ja toanurkades luuras pimedus - oktoobrikuu, viinakuu. |
| s-51
| Keerasin ennast tekkidesse. |
| s-52
| Ma ei teadnud, kas on päev, õhtu või hommik; oma poolteadvelolekus kuulsin vahel tuttavaid, aga mõnikord päris võõraid hääli. |
| s-53
| Need tundusid rääkivat minust. |
| s-54
| Kui kuulmist pingutasin, hääled kadusid. |
| s-55
| Asemele tulid värvilised pildid, nende järel tuim valu liikmetes ja lõualuus. |
| s-56
| ' Tahaksin sellele mehele midagi öelda. |
| s-57
| Võib-olla muutuks ta korralikuks, kui talle naine võtta, mis sa arvad, Madis? ' |
| s-58
| Keegi tuli sammude lohinal ja räntsatas kõrvalvoodisse. |
| s-59
| 'Tal tuleks siit ühikast võimalikult kiiresti jalga lasta,' vastas tume hääl pahaendeliselt. |
| s-60
| Inimene kõrvalvoodis niheles ja mähkis end üleni teki sisse, nii et paistma jäi ainult pikk hele juuksekahl. |
| s-61
| Ta rögises ja ägas. |
| s-62
| ' Meil on käsk sind mitte sisse lasta. |
| s-63
| Jooga isiklik käsk. ' |
| s-64
| Seda ütles mulle pikk mees, keda ei olnud enam toas. |
| s-65
| ' Mina pole ammu kellessegi armunud olnud. |
| s-66
| Vaeseke! |
| s-67
| Harjub ära, hakkab meeldima. ' |
| s-68
| ' Vanasti oli nii, et kui haige olid, siis kadus suitsuisu täiesti, aga keppimisega polnud mingeid probleeme, kuigi ise ei jaksanud voodist tõusta. |
| s-69
| Nüüd on vastupidi. |
| s-70
| Sugufunktsioon kaob, aga suitsuisu jääb. ' |
| s-71
| ' Mine ära, Ronald. |
| s-72
| Meie toas ei suitsetata. ' |
| s-73
| Tuikusin rõdule. |
| s-74
| Tuba oli tühi, laual laialilaotatud konspektid ja raamatud. |
| s-75
| Udu kattis linna. |
| s-76
| Läksin toast välja. |
| s-77
| Koridoris ei põlenud tuli. |
| s-78
| Põrkasin pimeduses kellegagi kokku. |
| s-79
| Taganesin käsikaudu tuppa ja viskusin voodile. |
| s-80
| Ase oli soe. |
| s-81
| ' Kas ma segan? |
| s-82
| Ega neiu ei tahaks tantsima tulla? ' |
| s-83
| 'Ma ei oska tantsida.' |
| s-84
| ' Mina olen Ronald. |
| s-85
| Tule, tule. |
| s-86
| Ma õpetan sind. ' |
| s-87
| Koridoris mängis vaikne muusika. |
| s-88
| See näis tulevat eikusagilt. |
| s-89
| Tantsisime kolm tantsu. |
| s-90
| Ronald kadus pimedusse ja hõikas: |
| s-91
| ' Jooga! |
| s-92
| Ma pean midagi üles tunnistama! |
| s-93
| Tantsisin sinu pruudiga. ' |
| s-94
| Eristasin uste piirjooni; ühe ukse all oli paari sentimeetri laiune pragu, kust paistis valgust ja varjude liikumist. |
| s-95
| Jooksin oma tuppa, peitsin pea patja ja jäingi magama. |
| s-96
| ' Ausalt öeldes olen juba väsinud mängimast ühikapsühholoogi, ' seletas Kala. |
| s-97
| Oleks parem, kui ta võimalikult kiiresti leiaks endale mõne teise varjualuse. |
| s-98
| Ei tea. |
| s-99
| Las magab. ' |
| s-100
| Hakkasin vaikselt nutma. |