| s-101
| Esimene võistlus toimub 29. mail Väike-Maarjas. |
| s-102
| Üks etappidest on kavas korraldada ka Tallinnas. |
| s-103
| 12. juunil toimuvad Väike-Maarjas järjekordsed Eesti lahtised meistrivõistlused naisekandmises, kus mehed läbivad kiiruse peale sajameetrise distantsi, naine kukil. |
| s-104
| Kolm paremat paari saadetakse Soome Sonkajärvel (Väike-Maarja sõprusvald) toimuvale naisekandmise MMile. |
| s-105
| Mullu võttis Eesti paar seal esikoha. |
| s-106
| Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler ise osales 1997. aastal Sonkajärvel oma abikaasaga naisekandmise võistlusel ja tuli 11. kohale. |
| s-107
| Naisekandmisvõistlustel toimub ka kiikingu demonstratsioonesinemine ja katse pääseda Guinnessi rekorditeraamatusse, kus üle võlli lendab valitsev maailmameister Raigo Valmsen. |
| s-108
| Väike-Maarja kooli 11. klassi õpilase nimel olev maailmarekord on praegu 6 meetrit ja 30 sentimeetrit. |
| s-109
| Kiikingul on Eestis üle 60 harrastaja. |
| s-110
| Statsionaarsed kiiged on üleval Viljandis, Pärnus ja Väike-Maarjas. |
| s-111
| Narvas tegutsevad fašistid -- nii väidab 14. mai ajaleht Molodjž Estoni. |
| s-112
| Lehe väitel karjusid 8. mail ligi 40 noort Narvas Daumani tänaval loosungit 'Sieg Heil'. |
| s-113
| Lehe väitel olid neonatsid peamiselt 14 kuni 18 aasta vanused lühikeste soengutega noorukid. |
| s-114
| Umbes tunni-pooleteistkümne pärast saabus politsei ja grupp läks laiali, kirjutas Molodjož Estoni. |
| s-115
| Lehe väitel tegutsevad neonatsid Narvas juba viis aastat. |
| s-116
| 'Esimest korda kuulen,' imestas Narva politsei pressiesindaja Jevgeni Solovjov. |
| s-117
| Päev hiljem teatas Solovjov, et vesteldud on kõigi 8. mail tööl olnud politseinikega ning keegi ei tea sündmusest midagi. |
| s-118
| Ka sündmuste raamatusse pole sellist juhtumit sisse kantud. |
| s-119
| 'Sel päeval tööl olnud korrapidaja sõitis ära ja on linnas tagasi neljapäeval, siis kuulame ta üle,' lausus Solovjov. |
| s-120
| Lisaks lubas Solovjov kindlaks teha ka Molodjož Estoni korrespondendi ning temaga vestelda. |
| s-121
| Rahvusvahelistele rahumissioonidele sõitvate Eesti sõjaväelaste auastmeid tuleb vahel ajutiselt tõsta, sest vastav ametikoht nõuab kõrgemat auastet. |
| s-122
| Nii näiteks andis president Lennart Meri leitnant Urmas Rannale kapteni sõjaväelise auastme kuni 2000. aasta maikuuni. |
| s-123
| Just nii kaua viibib 'ajutine kapten' vaatlejana ÜRO Lähis-Ida rahuvalvemissioonil. |
| s-124
| Vastavalt seadusele annab missioonide ajaks selliseid tiitleid president kaitseväe juhataja ettepanekul. |
| s-125
| Ka hiljutiselt Bosnia rahuvalvemissioonilt tagasipöördunud sõdurite hulgas oli neid, kelle president missiooni ajaks majoriteks tegi. |
| s-126
| Kas maailma globaliseerumine toob Eestile õnne ja majanduskasvu? |
| s-127
| Või ainult tööpuuduse ja kuritegevuse suurenemise? |
| s-128
| Eesti Ekspressi algatusel vaidlevad selle üle poliitikud Edgar Savisaar ja Kristiina Ojuland, ärimees Allan Martinson, mõtleja Andrei Hvostov ning ajakirjanik Paavo Kangur. |
| s-129
| Diskussiooni aluseks on äsja eesti keeles ilmunud Hans-Peter Martini ja Harald Schumanni raamat 'Globaliseerumislõks'. |
| s-130
| Väitlust juhib Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk, keda abistab Marek Kallin. |
| s-131
| Üritus toimub reedel 21. mail algusega kell 12 hotelli Grand Mercure Tallinn konverentsisaalis Mercure. |
| s-132
| Huvilised on oodatud kuulama ja küsimusi esitama. |
| s-133
| Pirita hotellis elav riigikogu liige Ingvar Pärnamäe (pildil) ei hoia enam toiduaineid rõdul, kus linnud neid ründavad. |
| s-134
| 'Ühel päeval leidsin oma toast külmkapi, see oli väga meeldiv üllatus,' ütles Pärnamäe. |
| s-135
| Külmiku toimetas Pärnamäe tuppa riigikantselei. |
| s-136
| Ajendiks oli Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mis kirjeldas poliitiku muret toidu värskuse säilitamisel. |
| s-137
| Külmkapid said ka kõik teised Pirita hotellis elavad riigikogu liikmed. |
| s-138
| 'Tegelikult olid need külmkapid hotellis olemas, aga me ei teadnud küsida,' lisas Pärnamäe |
| s-139
| Pealinna ühe rentaablima ettevõtte Tallinna Vesi juht Enno Pere läks volikogu esimehe Edgar Savisaarega tülli ja kaotas töökoha. |
| s-140
| Enno Pere: |
| s-141
| Sündinud 1938 Tallinnas. |
| s-142
| Kooliteed alustanud Muhu algkoolis. |
| s-143
| Lõpetanud TPI ehituse eriala. |
| s-144
| Töötanud juhtivatel ametikohtadel Maardu Keemiakombinaadi ja Tallinna Veepuhastusjaama ehitusel, Tallinna linnavalitsuses, Ehituskomitees, Tallinna Sadamas. |
| s-145
| 1994--1999 Tallinna Vee juhatuse esimees. |
| s-146
| Kui panna kirsikivi kahe sõrme vahele ja pigistada, siis lendab see sealt välja. |
| s-147
| Elu tõsiasjad. |
| s-148
| Nii on ka inimestega. |
| s-149
| Kui inimene jääb organisatsioonis ülemuste ja alluvate surve vahele, siis võib ta sealt välja lennata nagu lupsti. |
| s-150
| Teeneka Tallinna Vee juhatuse esimehe Enno Perega (60) juhtus nimelt nii. |
| s-151
| 'Ma jäin sirgeks ja ei kummardanud,' ütleb ta. |
| s-152
| Pere suhted Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaarega on olnud aastaid teravad. |
| s-153
| 'Kunagi viisteist aastat tagasi, kui Savisaar oli veel Tallinna Mererajooni plaanikomisjoni esimees, tegin talle märkuse, et miks ta tuleb tossudega linnavalitsuse ette.' |
| s-154
| Pere ei võta seda seika siiski päris tõsiselt. |
| s-155
| Ehk seetõttu, et 90ndate hakul kutsus Savisaar teda Keskerakonda astuma. |
| s-156
| Pere eelistas Tiit Vähi ja koonukate seltskonda. |
| s-157
| Must kass on ka edaspidi mitmel korral Pere ja Savisaare vahelt läbi jooksnud. |
| s-158
| Kunagi, kui kavatseti teha Tallinna Vee aktsiate emissioon, tahtis Pere kasutada Balti Cresco teenuseid või Hansa Investmenti, Savisaar aga oli tulihingeline Talinvesti pooldaja. |
| s-159
| Ja nii ei tulnud emissioonist midagi välja. |
| s-160
| Nüüd ei ole Savisaarel enne kohalike omavalitsuste valimisi rahvale muud pakkuda kui veidi odavamat vett. |
| s-161
| Võitlus käib pätsi leiva pärast kuus, sest rohkem ei ole võimalik vee hinda alandada, leiab Pere. |
| s-162
| Seekordne lüüasaamine Savisaarelt teeb aga Pere eriti sõjakaks: ' Mul oli infot poliitiliste rühmituste rahastamise kohta. |
| s-163
| Ma oleks pidanud esimesena lööma, aga jäin hiljaks. |
| s-164
| Nii et Savisaar jõudis mind enne maha võtta. |
| s-165
| Savisaar töötles isiklikult kõiki Tallinna Vee nõukogu liikmeid. ' |
| s-166
| Tallinna linnavolikogu nõunik Jakko Väli ütleb aga, et see ei olnud Savisaare ja Pere vaheline konflikt. |
| s-167
| Pere tahtis olla keiser oma riigis, unustades, et tegemist on linnale kuuluva ettevõttega. |
| s-168
| ' Ta kaotas ammu reaalsustaju ja ei saanud aru, et vee tarbimine väheneb ja investeeringuid ei saa finantseerida veehinna tõusu arvel. |
| s-169
| Ja kui Peret kaitsnud Tallinna Vee nõukogu esimees ja abilinnapea Ants Leemets lahkus, saabus aeg ka Pere mahavõtmiseks, ' ütleb Väli. |
| s-170
| 'Pere muutus liiga jultunuks ja läks isiklikke solvangute peale, seahulgas ka Savisaare aadressil.' |
| s-171
| Enno Perel oli probleeme ka enda juhitavas ettevõttes. |
| s-172
| Ta ei saanud hästi läbi ökonoomikadirektoriga ja veel mõne kolleegiga. |
| s-173
| 'Tahtsin mõned inimesed välja vahetada, kuna nad ei olnud piisavalt võimekad,' kommenteerib ta neid kanakitkumisi. |
| s-174
| Tallinna Vees oli kaks tulevikunägemust. |
| s-175
| Pere tahtis kaasata täiendavaid laene paarisaja miljoni eest, et renoveerida veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme. |
| s-176
| Alalhoidlikumad leidsid, et firma laenukoormus on niigi suur ja entusiastlikust Perest tuleks vabaneda ning veehinna edasine tõus tuleb peatada. |
| s-177
| Läinud neljapäeva õhtul võttis Tallinna Vee nõukogu Pere ühe hoobiga maha. |
| s-178
| Juba reedel andis ta kahe tunniga ettevõtte üle. |
| s-179
| 1987 võeti sama mees sama kiirelt maha Tallinna Elamuehituskombinaadi eesotsast. |
| s-180
| 'Ainult et siis anti kaks päeva aega asjade pakkimiseks,' muigab mees. |
| s-181
| Ka tol ajal oli Pere suur isemõtleja. |
| s-182
| Arvestamata seda, et Nõukogude Eesti juhid said preemiat käikuantud elamuehitusruutmeetrite ja piimatoodangu eest, kauples ta Moskvast välja õiguse tootmise vähendamiseks. |
| s-183
| Perele on iseloomulik mõelda globaalselt. |
| s-184
| 'Minu matslik kõrvaldamine rikkus firma imago,' usub ta. |
| s-185
| ' Just oma rahvusvahelisele imagole ei mõtle Eestis keegi. |
| s-186
| Minul õnnestus luua Tallinna Veele usaldusväärne rahvusvaheline maine. |
| s-187
| Eesti on nii väike ja rahaahneid grupeeringuid on nii palju. ' |
| s-188
| Tõepoolest -- paar aastat tagasi pälvis ettevõte Eesti kõige rentaablima ettevõtte tiitli ja ilutses Äripäeva veergudel. |
| s-189
| 1998. aastal oli firma käive 492 miljonit krooni ja puhaskasum 47 miljonit krooni. |
| s-190
| Seejuures laenude teenindamiseks kulus 39 miljonit krooni aastas. |
| s-191
| Pere ei ole Eestis toimuvast vaimustatud. |
| s-192
| Talle on jäänud mulje, et ühel hetkel hakatakse nõudma liiga lihtsaid lahendusi. |
| s-193
| ' Eesti on jõudnud arengufaasi, kus isiksust peedistatakse igal tasandil. |
| s-194
| Tänases Eestis ei austata ei isiksust ega professionaalsust. |
| s-195
| Praegu toimub professionaalsete juhtide koristamine. |
| s-196
| Enn Sarap oli esimene, mina teine. |
| s-197
| Järgnevad Väino Viilup, Leonid Lipavski ja Parbo Juchnevits, ' räägib Pere. |
| s-198
| ' Eestis süveneb tarkade ja haritud juhtide puudus. |
| s-199
| Ja lõpptulemusena võetakse Eesti ettevõtted lihtsalt üle. ' |
| s-200
| Enno Pere on Tallinnas sündinud saarlane. |