| s-101
| Ta kohe ei suutnud ilma selleta elada. |
| s-102
| Alguses oli ta 'Vennaskonna' turneedel kaasas kui turvamees, siis aga ei olnud temale akordionimängus enam üldse võrdset. |
| s-103
| Suure looga 'Insener Garini hüperboloid' võideti 1996. aastal paljuski just tema meisterlikule akordionisoolole Radio France Internationale eks-idabloki rock-bändide võistluse peapreemia. |
| s-104
| Sama aasta porikuul kakerdas Mätas mööda pimedat maanteed ja temale sõitis 90-kilomeetrise tunnikiirusega otsa üks auto, mis ta silmapilkselt tappis. |
| s-105
| Kui aga mina Mätast nägin, siis istus ta juba ei-tea-mitmenda klaasi taga. |
| s-106
| 'Mina olen mitte keski ... ma ei ole mingi mees,' ütles ta harjumatult vaikselt üles 'Vennaskonna' hümni sõnu. |
| s-107
| Suhtlesin temaga õige pikalt. |
| s-108
| Aga ta oli väga-väga purjus. |
| s-109
| Nii purjus inimestega oli meie 'viisaka' firma töötajatel keelatud suhelda. |
| s-110
| 'Firma' finantshaide ja establishmendi-meeste arvates ei olnud Mätas mitte keegi, olgugi et üldsuse silmis võis ta olla suur kunstnik. |
| s-111
| Ja kui ma Mättaga suhtlemiselt tagasi jõudsin, siis seisis uksel risti ees peatoimetaja asetäitja. |
| s-112
| 'Kas sa pead ilmtingimata vajalikuks selle kalkariga rääkida?' küsis tema. |
| s-113
| ' Siin ta kondab väga tihti ringi, ei leia endale vist õiget paika. |
| s-114
| Räägitakse, et pidi vist suur kunstnik olema või ei tea mis asi veel. ' |
| s-115
| 'Kes see mees oli, kellega sa rääkisid?' küsis nüüd ka enesest väga lugu pidav majandustoimetajanna. |
| s-116
| Ons siis temalgi vaja minu ellu kindlasti sekkuda? |
| s-117
| Mu silme ette kerkis üks teine pildike, seekord loetud kirjandusest. |
| s-118
| Kihinat-kahinat täis klassituba. |
| s-119
| Uksel seisab Tom Sawyer. |
| s-120
| 'Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama,' ütleb ta hilinemise põhjusena. |
| s-121
| 'Mi-i-i-is?' teeb õpetaja-härra suured silmad. |
| s-122
| 'Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama,' kordab poiss, arvates, et õpetaja ei saanud esimesest korrast aru. |
| s-123
| Või ei kuulnud. |
| s-124
| Või mõlema arusaamatuse kombinatsioon. |
| s-125
| Erinevalt Tom Sawyerist ei olnud mina kunagi hilinenud. |
| s-126
| Töökoht oli minu kohtumispaik ülemustega; siia tulin ma täpselt. |
| s-127
| Läksin pärast 'krepkasid' napse tagasi oma firmasse. |
| s-128
| Ukse peal võttis mind vastu majandusdirektor, hõlmad laiali nagu liputajal. |
| s-129
| 'Nii,' ütles ta ja tema 'nii' kõlas lühikese klõnksuna, nagu oleks ta keele alla neelanud. |
| s-130
| ' Nii. |
| s-131
| Kust tullakse siis niimoodi laia joonega? |
| s-132
| Tuikudes? |
| s-133
| Õhka mulle!' |
| s-134
| 'Mis õhka,' kostsin mina vastu. |
| s-135
| 'Persse, raisk, oma õhkamisega võid sa ...' |
| s-136
| 'Ahhh-hhhhaaaaaa!' tegi majandusdirektor võidurõõmsat häält. |
| s-137
| ' Või lõhnadega tööle! |
| s-138
| Või mis lõhnadega?!? |
| s-139
| See mees on ju täis nagu siga! |
| s-140
| Te tulge ja vaadake - ja selline tahab olla ajakirjanik! ' |
| s-141
| Rahvast jooksis igalt poolt kokku. |
| s-142
| Nad olid kõik minu vaenlased. |
| s-143
| Ainult Urmo oli minu sõber. |
| s-144
| Aga Urmo oli juba lahkunud. |
| s-145
| Ma seisin üsna viisakalt jalgadel. |
| s-146
| Isegi liiga viisakalt |
| s-147
| Aga sekretär küsis: 'Noh, Timbu-Limbu, kuda klaasipõhi läikis kah?' |
| s-148
| Ma istusin suurele nahksele toolile ja ütlesin seltskonnale, kes oli sinna jäänud ja veel viitsis kuulata: 'Jätke juba see timbulimbutamine. |
| s-149
| Kogu selle aja jooksul, kui ma olen siin töötanud, olete te mind aina Timbu-Limbuks kutsunud. |
| s-150
| Nüüd tuntsin, et aitab. |
| s-151
| Mis õigusega? ' |
| s-152
| Ütlesin, jah, 'tuntsin', sest mu keel ei kuulanud enam hästi sõna. |
| s-153
| Siis ütles kirjade osakonna toimetaja: 'Mina sulle midagi halba ei soovi, aga mine ja vaata, mis naljakat infi on sinu kohta intranetti pandud.' |
| s-154
| Tahtsingi, nagu tavaliselt, Õhtutähe sisevõrku minna, kuid siis tuli meelde, et IT-mees oli minult sisenemise õigused ära võtnud. |
| s-155
| Nii ma ei saanudki teada, mida rõvedat on minu kohta sinna üles riputatud. |
| s-156
| Ja teiste kontodelt kaema minna kah ei viitsinud. |
| s-157
| 'Ih-ih-ih,' itsitasid mõned kavalalt ja vaatasid mulle jultunult näkku. |
| s-158
| Lõpuks sain ma kätte lõpparve ja tööraamatu. |
| s-159
| Ka lõpetatud töölepingu krabisev paber oli nüüd minu käes. |
| s-160
| Magu ja maks valutasid - ma olin liiga vähe söönud ja liiga palju joonud. |
| s-161
| Väljas valitses pimedus ja sadas tihedat lund. |
| s-162
| Minnes kadusin kui vati sisse. |
| s-163
| Minu saapapaelte vahed ummistusid tihedast lumest. |
| s-164
| Minu piltliku ütlemisega ema nimetab niisuguseid saabaste vahele jäävaid lumetükke 'lumepompariteks' ja teda ei häiri mitte, et seda sõna ei sisalda ei ÕS ega murdesõnastik. |
| s-165
| Ma ise nimetaksin neid pigem jäisteks lumeklompideks. |
| s-166
| Rühkisin vapralt edasi. |
| s-167
| Tahtsin minna oma kalli neiu juurde, kuhu mul oli igal ajal vaba sissepääs. |
| s-168
| Ja vaata, kui ma astusin ühissõidukist maha, siis nägin juba eemalt hiiglaslikku valgustatud külgedega klaas-seitset, mis alati on olnud minu armsa neiu maja ees ja mitte kusagil mujal. |
| s-169
| See seitse on täiesti elektrisinine ja selle valgus särab kaugele öösse. |
| s-170
| Ta katus sirutub üles taeva poole. |
| s-171
| Selle külgedel on kujutatud mitmesuguseid vaalapüügiepisoode: suured kalad ujuvad sabade vongeldes, mõni satub ka ranniku ja paatide juurde, kus neid ootavad tublid ja tugevad vaalakütid, ahingud õieli ja pinge lihastes. |
| s-172
| Mida see hiigeltaies sümboliseerib, ma ei teagi, kuid selle 'katuse' alla oli varju saanud bensiinijaam. |
| s-173
| Niisiis: funktsionaalne kunst – taies pluss bensiinijaam. |
| s-174
| Oli juba hiline õhtu, kui ma preili juurde jõudsin. |
| s-175
| Läksin trepist üles ja mõtlesin: miks just seitse, maagiline- ja õnnearv? |
| s-176
| Seitse näeb välja nagu kirves, pealegi on erinevad rahvad teda kummardanud ajast aega. |
| s-177
| Seitse kordub kohutava järjekindlusega mu sünnikuupäevas. |
| s-178
| Järelikult olen just mina ära valitud suurteks tegudeks: sünnikuupäeva maagiline sümmeetria on täiesti ilmne. |
| s-179
| Kallikene oli ise vastas. |
| s-180
| Ta oli oma olemuselt alles tüdruk ja tema pikad siidised juuksed paistsid heledaina ka esiku pimedas interjööris. |
| s-181
| 'Mulle tehti üks-null ära,' ütlesin ma otsekohe. |
| s-182
| Mul oli võimalus näha end peeglist, millest end harilikult vaatab tüdruk, kui ta käed kas kellegi meeldimiseks või lihtsalt hea enesetunde jaoks kavalalt juukseid seavad. |
| s-183
| Mu palged olid auku langenud ja silmad hiilgasid. |
| s-184
| Ma jätkasin tema ees seistes: ' 1: 0. |
| s-185
| Sealsed inimesed pole üldse mitte inimesed, vaid mingisugused kurjad tulnukad. |
| s-186
| Sa ei suuda seda uskuda, millist jama nad mulle korraldasid. |
| s-187
| Koondada saab ka inimlikult, aga mind inimlikult ei koondatud. ' |
| s-188
| Tüdruk lõhnas turvaliselt ja tema piht oli kenasti käe järgi. |
| s-189
| Temagi oli äsja kuskil väljas käinud ja tema juustel oli lumist värskust. |
| s-190
| Märjad räitsakad olid tabanud tema pikkade juuste erinevaid osi, alates väikesest valgest kuklast ja lõpetades soengu lõpuga puusal. |
| s-191
| Nii et need juuksekarvad, mille ümber kammimisel oli olnud suurem nullfaasiline elektriväli, hakkasid märjaks saades teiste hulgast rohkem välja piiluma. |
| s-192
| Sel kombel sai tüdruk mõnesse kohta lokid. |
| s-193
| Tahtsin saapaid jalast võtta, aga nende paelad olid lüüme lumekooriku all. |
| s-194
| See oli juba sulama hakanud, sest koorikuga kattumata osa oli märg. |
| s-195
| Proovisin neid avada, kuni veendusin, et nood vettinud sorakad olid umbsõlme läinud. |
| s-196
| Nad olid väga vintsked. |
| s-197
| Võtsin jõu kokku ja tõmbasin nad kahe ropsuga puruks. |
| s-198
| Nüüd tuli mul natuke paljajalu köögis istuda. |
| s-199
| 'Minu nüüdseks juba endise firma töötajaid võiks võrrelda ülitigedate tulnukatega, kes on tulnud Maale ainult selleks, et lõhkuda,' ütlesin. |
| s-200
| ' Nad mitte ainult ei koonda inimesi, vaid sülitavad neile ka hinge. |