| s-607
| Väga noore Maa ööpäevad kestsid vaid umbes 10 tundi. |
| s-608
| Kõigil jääaegadel on Maa massi ümberjaotumise tõttu toimunud tema pöörlemiskiiruse muutused. |
| s-609
| Viimase jääaja lõppedes toimus jää massilise sulamise ajal ookeani taseme tõusu tõttu pöörlemise aeglustumine kuni see ookeani taseme stabiliseerumise järel jõudis tasakaaluseisundisse. |
| s-610
| Pöörleva keha nurkmoment kui süsteemi jaoks jääv suurus on tema inertsimomendi I ja nurkkiiruse korrutis |
| s-611
| kus k -struktuurikoeffitsient, mis arvestab massi jaotust raadiuse sihis; |
| s-612
| M - Maa mass; |
| s-613
| R - Maa keskmine raadius - polaarne kokkusurutus |
| s-614
| Masspunkti inertsimoment on massi ja pöörlemisteljest loetava kauguse ruudu korrutis. |
| s-615
| Pöörleva keha inertsimoment koguneb teda moodustavate masspunktide inertsimomentidest ja on seda suurem mida enam massi paikneb pöörlemisteljest kaugel. |
| s-616
| Struktuurikoefitsient arvestab mõju, mis tuleneb Maa massijaotuse erinevusest kerasümmeetriast. |
| s-617
| See mõju avaldub näiteks satelliitide orbiitide tasandite pretsessiooni ehk pöördumise kaudu. |
| s-618
| Päikesesünkroosed satelliidid tuleb toimetada vastupidise s.o. i > 90o kaldega orbiitidele. |
| s-619
| Kerasümmeetrilise Maa korral püsiks satelliidi orbiidi tasand kinnistähtede suhtes paigal. |
| s-620
| Maa keskmine raadius ja massijaotuse struktuurikoeffitsient muutuvad ajas ja seda muutumist peab kompenseerima tema nurkkiiruse muutumine. |
| s-621
| Masside ümberpaiknemine toimub kõigis seda võimaldavates geosfäärides. |
| s-622
| Pöörlemiskiiruse muutumise põhjustest on seni käsitletud peamiselt Maa kokkutõmbumist ja tema vahetul pealispinnal toimuvaid protsesse. |
| s-623
| Kokkutõmbumisest tingituna peaks R kahanema keskmiselt 5 cm sajandis ja see peaks põhjustama struktuurikoefitsiendi vähenemist ehk seesmist tihenemist, millest peaks järgnema pöörlemise kiirenemine. |
| s-624
| Tegelikult mõjuvad välised tegurid Maa pöörlemisele tugevamini kui seesmised. |
| s-625
| Lootelained liiguvad Maa pöörlemisele vastassuunas. |
| s-626
| Nende tekitatud hõõrdejõud viib pöörlemiskiiruse sujuvale kahanemisele. |
| s-627
| Atmosfääri tuulte hõõrde tõttu mandrite ja ookeani pinnaga tekkivad tangentsiaalsed jõud põhjustavad tsirkulatsiooni muutudes hüppelisi häireid Maa pöörlemiskiiruses. |
| s-628
| Suvel on mandrid paremini köetud kui ookean ja talvel vastupidi. |
| s-629
| See asjaolu põhjustab kõrgrõhkkondade tekkimist talvel kontinentide ja suvel ookeanide kohale. |
| s-630
| Sõltuvalt mandrite ja ookeanide jaotusest poolkerade vahel tekivad sellest meteoroloogilisest asjaolust Maa pöörlemiskiiruse perioodilised muutused, millised avastati 1930-datel aastatel. |
| s-631
| Maa pöörlemiskiiruse perioodilised muutused perioodidega mõnest päevast mõne aastani on põhjustatud peamiselt tsonaalsete tuulte kiiruste kõikumistest. |
| s-632
| Aasta 1000 paiku on Maa pöörlemiskiiruses olnud suurem jõnks. |
| s-633
| Hilisemad külmad perioodid, mis langevad kokku päikeselaikude Spöreri, Maunderi ja Daltoni miinimumidega (vastavalt aastatel 1440-1460, 1687-1709 ja 1808-1821), on võibolla tingitud Maa pöörlemise muutuste poolt esilekutsutud ookeani tsirkulatsiooni muutumistest. |
| s-634
| Tegemist on nurkmomendi ümberjaotumisega hüdrosfääri ja tahke maakoore vahel. |
| s-635
| Maa pöörlemiskiiruse muutumisel on rohkem põhjusi kui neid tavapäraselt välja on toodud. |
| s-636
| Mitte vähem tähtis kui nurkmomendi vahetus jäiga Maa ja tema välimiste liikuvate kestade atmosfääri ning ookeani vahel on selle vahetus Maa tuuma ja vahevöö vahel. |
| s-637
| Tahke sisetuum ja plastne tahke vahevöö on gravitatsioonilises vastasmõjus. |
| s-638
| Nurkmomendi vahetus nende vahel toimub vedela välistuuma vahendusel ja elektromagnetiliste jõudude osalusel. |
| s-639
| Konvektsioonist tingitud perioodilised vönkumised vedelas välistuumas kui elektrit juhtivas keskkonnas põhjustavad magnetilist hõõrdumist sisetuuma pinnal ja sisetuuma ning vahevöö pöörlemiskiiruste väikesi erinevusi. |
| s-640
| Need ebasünkroonsused tekitavad ebakõla sisetuuma ja vahevöö gravitatsioonilises tasakaalus ning nurkmomendi ümberjagunemise tasakaalustumise käigus. |
| s-641
| Nendest sisemistest põhjustest on tõenäoliselt tingitud kümnetes aastates mõõdetavate perioodidega kõikumised ööpäeva pikkuses. |
| s-642
| Ööpäeva pikkuse sellest aeglasema muutumise põhjuseks on pöörlemistelje asendit muutev masside ümberjaotumine plastselt deformeeritavas vahevöös. |
| s-643
| Maa pöörlemistelje asend ruumis ja Maa orbiidi kuju ei ole ajas muutumatud. |
| s-644
| Viimase 5 miljoni aasta ulatuses on nende muutumise käiku võimalik mõtteliselt taastada, veel kaugema mineviku suhtes pole see enam piisavalt usaldusväärne. |
| s-645
| Väliste tegurite mõjul muutub orbiidi ekstsentrisus perioodidega ligikaudu 400 000 aastat ja 100 000 aastat, võrdpäevsuspunkte ühendav joon orbiidi ellipsi telgede suhtes perioodidega 19 000 ja 23 000 aastat ja Maa pöörlemistelje kaldenurk orbiidi ellipsi tasandi suhtes perioodiga 41 000 aastat. |
| s-646
| Peale selle pretsesseerib Maa pöörlemistelg nagu iga vurri oma. |
| s-647
| See toimub perioodiga 26 000 aastat ning ligemale 13 000 aasta pärast on polaartelg suunatud Põhjanaela asemel Veegale. |