Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 401 - 500 of 1652 • previousnext

s-401 A. Holdas ja K. N. May (1966) täheldasid, et kalamaitse tekib broilerilihale 15 päeva pärast seda, kui söödale on lisatud 2,5 % kalaõli.
s-402 Lindude ratsioonist soovitatakse kalaõli eemaldada 2-4 nädalat enne tapmist (Miller et al., 1969).
s-403 Vastumeelse kalalõhna ja -maitse esinemine broilerilihas sõltub üllatavalt ka liha valmistusviisist toiduks (Carrick, Hauge, 1926).
s-404 Kui liha keedeti, oli lõhn märgatav, kui küpsetati, polnud lõhna tunda.
s-405 Uurimus viidi läbi broileritega, kelle ratsioon sisaldas 2% tursamaksaõli.
s-406 Munarebu ω-3-rasvhapete koguse suurendamiseks on meresaadustest edukalt kasutatud ka kuivatatud merevetikaid (Herber, van Elswyk, 1996).
s-407 Vetikad sisaldasid rasvhapet C22:6n 7,4 % rasvhapete üldhulgast.
s-408 Vetikate erineva koguse mõju on toodud tabelis 19.
s-409 Tabel 19.
s-410 Merevetikate mõju munarebu ω-3-rasvhapete sisaldusele, mg/g rebus (Herber, van Elswyk, 1996)
s-411 Eeltoodu näitab, et kalaõli või kalajahu kasutamine linnukasvatus-saaduste rikastamiseks ω-3-rasvhapetega toob enesega kaasa mitmeid arvestamist vajavaid probleeme.
s-412 Linaseemnete ja -õli söötmine.
s-413 Linaseemnejahu söötmisel munakanadele leiti, et see tõstab munarebu ω-3-rasvhapete sisaldust (Farrell, 1994), kuid ei muuda muna summaarset lipiididesisaldust (Jiang et al., 1991; Jiang, Sim, 1993).
s-414 M. E. van Elswyki (1997) andmetel suureneb munarebu ω-linoleenhappe sisaldus lineaarselt vastavalt söödale lisatud linaseemnete või linaseemnejahu hulgale.
s-415 Sama autor väidab ka, et eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus munarebus sõltub söödale lisatavast linaseemnete hulgast vähem.
s-416 L. Caston ja S. Leeson (1990) leidsid, et munarebus suurenes linoleenhappe suhteline sisaldus 0,38 %-lt 8,9 %-ni, kui kanade sööt sisaldas 20% linaseemneid.
s-417 Samasugust ω-linoleenhappe suurenemistendentsi on täheldatud ka 15% linaseemnete söötmise korral (Jiang et al., 1992), kuid samas nenditakse ka 36%-l keedetud katsemunadel ebameeldivat kõrvalmaitset.
s-418 1995.
s-419 a. leiti ka, et linaseemnerikkast söödast omastavad erinevad kanatõud ω-linoleenhapet erinevalt (Ahn et al., 1995).
s-420 Võrdluskatses roodailendi, njuuhämpširi, valge sasseksi, pruunide ja valgete leghorni kanadega leidsid D. U. Ahn jt. (1995), et valge sasseksi kanade munad sisaldasid ühesuguse söötmise korral märgatavalt enam ω-linoleenhapet kui teiste tõugude kanade munad.
s-421 Linaseemnete või linaseemnejahu söötmine suurendab munavalge hulka ja vähendab rebu hulka, olles seejuures otsese mõjuta munarebu kolesterooli-sisaldusele (Scheidler, Froning, 1996).
s-422 Seda väidet illustreerivad arvulised andmed on toodud tabelis 20.
s-423 Tabel 20.
s-424 Linaseemnete või linaseemnejahu söötmise mõju munade koostisele ja kolesteroolisisaldusele (Scheideler, Froning, 1996)
s-425 Andmeid linaseemnete ja linaseemnejahu söötmise mõju kohta munarebu tähtsamate rasvhapete sisaldusele ja kanade munatoodangule on W. M. Aymondi ja M. E. van Elswyki (1995) katsete põhjal toodud tabelites 21 ja 22.
s-426 Tabel 21.
s-427 Linaseemnete või linaseemnejahu mõju munarebu olulisemate rasvhapete sisaldusele, mg/g (Aymond, van Elswyk, 1995
s-428 Tabel 22.
s-429 Linaseemnete või linaseemnejahu söötmise mõju kanade munemis-intensiivsusele, % (Aymond, van Elswyk, 1995)
s-430 Nagu tabelist 22 nähtub, langeb kanade munemisintensiivsus ratsiooni 15% linaseemnete või -jahu sisalduse korral tugevasti juba teisest katsenädalast.
s-431 Munemisintensiivsus 5% linaseemnete lisandi korral oli parem kui sama koguse jahvatatud seemnete puhul.
s-432 Seega ei saa pidada soovitavaks 15% linaseemnete kasutamist munejate kanade ratsioonis.
s-433 Selle väitega ei nõustu S. E. Scheideler ja G. W. Froning (1996), kelle katsetulemused ei näidanud ratsiooni 15%-lise linaseemnesisalduse olulist mõju kanade munatoodangule ega ka muna keskmisele massile.
s-434 Üle 10% linaõli lisamine kanade söödale põhjustas juba munade lõhna- ja maitseomaduste halvenemist (Leeson et al., 1998).
s-435 Linaseemnete söötmine mõjutab oluliselt broileriliha ω-3-rasvhapete sisaldust.
s-436 Tabelist 23 on näha tulemused broilerite rinnalihaste rasva koostise muutumisest 3 9% linaseemnete lisamise korral broilerite söödale.
s-437 Tabel 23.
s-438 Broilerirasva rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Ahn et al., 1998)
s-439 On uuritud ka linaseemnete ja -jahu mõju lindude keha koostisele.
s-440 Linaseemnejahu mõjul täheldasid eriti linoleenhappe sisalduse suurenemist katselindude maksas (Caston jt., 1994).
s-441 Samad autorid leidsid aga ka, et 20% linaseemnejahu sisalduse korral lindude ratsioonis kasvavad noorlinnud halvemini ja tarbivad rohkem sööta.
s-442 Samad autorid väitsid ka, et 10 ja 20%-lise linaseemnete sisalduse korral ratsioonis langeb muna keskmine mass vastavalt 2,8 ja 3,6 g.
s-443 A. O. Ajuyah jt. (1991) uurisid võrdlevalt rapsi- ja linaseemnete söötmise mõju Hubbardi broilerikrossi broilerite liha rasvhappelisele koostisele.
s-444 ω-linoleenhappe ja eikosapentaeenhappe sisaldus suurenes broileritel nii valges kui ka punases lihas linaseemnete mõjul märgatavalt.
s-445 Eeltoodu põhjal soovitavad samad autorid ω-3-rasvhapetega rikastatud liha kasutada inimtoitlustamises.
s-446 Sööda linaõlisisalduse ja munarebu rasvhappelise koostise vaheliste seoste uurimine ulatub tagasi selle sajandi esimesse poolde.
s-447 Juba 1934. a. leidis E. M. Cruickshank, et 28% linaõli lisamisel munejate kanade ratsioonile võib ω-linoleenhappe sisalduse munarebus tõsta tasemeni 58 mg ühes grammis rebus.
s-448 Sellele uurimusele ei pööratud tähelepanu kuni 70-ndate aastateni, mil ω-3-rasvhappeid hakati seostama inimese tervisega (Bang, Dyerberg, 1972).
s-449 Sellest ajast alates on paljud uurijad katsetanud võimalusi linaõli kui kergesti kättesaadava ja rikkalikult soovitud toimeaineid sisaldava aine abil kanamunades ω-3-rasvhapete sisaldust suurendada.
s-450 Selgitati, et erinev linaõli kogus ei suurenda munarebu lipiidide üldhulka (Suzuki et al., 1994).
s-451 Samas suureneb linaõli mõjul ω-linoleenhappe ja eikosapentaeenhappe kogus, väheneb aga oleiinhappe ja arahhidoonhappe kogus rebus.
s-452 Katserühmas, kus söödas oli 1% linaõli, sisaldas munarebu rohkem dokosaheksaeenhapet ja vähem linoolhapet kui munarebud linaõli lisandita katserühmas (Suzuki et al., 1994).
s-453 Samad autorid annavad ω-3- ja ω-6-rasvhapete suhteks munarebu lipiidides ratsiooni 0, 1, 2, 4 ja 5,9 % linaõli sisalduse korral vastavalt 0,11; 0,31; 0,44; 0,69 ja 0,92.
s-454 Võrdlusandmeid ameerika heeringa õli ja linaõli mõju kohta munarebu rasvhappelisele koostisele on toodud tabelis 24.
s-455 Tabel 24.
s-456 Ratsiooni erinevate õlide sisalduse (3,5 %) mõju munarebu rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997)
s-457 Sellest nähtub, et linaõli 3,5 % lisand kanade söödas suurendab munarebus ω-6-rasvhapete ja ω-linoleenhappe sisaldust, vähendades samal ajal küllastatud ja monoküllastumata rasvhapete sisaldust.
s-458 Tabelis 24 esitatud munarebu C 18: 3n-3 sisaldusse tuleb siiski suhtuda kriitiliselt.
s-459 Vaevalt saab see erinevate katserühmade kanade munarebudes erineda 73 korda.
s-460 G. Cherian ja J. S. Sim (1997) uurisid ka erinevaid õlisid söönud kanade munadest koorunud tibude mõnede kudede rasvhapete sisaldust.
s-461 Tabeli 25 andmed näitavad, et kalaõli saanud kanade munadest koorunud tibude maksas ja ajus oli märgatavalt rohkem dokosaheksaeenhapet, ω-6-rasvhapete kohta andmed oluliselt ei erinenud.
s-462 Tabel 25.
s-463 Vastkoorunud tibude aju ja maksa rasvhappeline koostis sõltuvalt kanade söödas sisaldunud õlidest, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997)
s-464 Broileritibude juures on leitud, et neile esimesest elupäevast peale söödetud sööda 10% linaõlisisaldus aitas oluliselt vähendada koktsidioosi (Eimeria tenella) põhjustatud kahjustusi (Allen et al., 1996a; 1996b; 1997).
s-465 Linaõli kuni 6% lisamine broilerite söödale ei mõjutanud broilerite suremust, kasvu, söödakulu ega söödakasutust ega ka tiiva- ja reielihaste proteiini- ja lipiididesisaldust (Olomu, Baracos, 1991).
s-466 Erinevaid koguseid stabiliseeritud linaõli söötsid korniši broileritibudele ka P. A. Stitt ja D. H. R. Bibus (1988).
s-467 Katselindude sööt sisaldas kas 0; 2,5; 5 või 10% õli.
s-468 56-päevaste broilerite liha koos rasva ja nahaga sisaldas vastavalt 10,84; 9,65; 9,44 ja 10,29 % toorrasva, milles oli vastavalt 6,70; 7,49; 10,18 ja 16,31 % ω-3-rasvhappeid.
s-469 Produktiivsusnäitajad (kasv, söödakasutus, kehamass) olid parimad 5% linaõli lisandiga rühmas.
s-470 Võttes kokku kirjanduses toodud andmeid linaseemnete ja linaõli kasutamise kohta söötades ω-3-rasvhapete allikana, tunduvad need Eesti tingimustes lindudele söötmiseks sobivatena.
s-471 Piirduda tuleks 5 10% lisandite kasutamisega.
s-472 Suuremad kogused võivad halvendada toodangunäitajaid või toodete maitseomadusi.
s-473 Rapsiõli söötmine.
s-474 Rapsiõli on leitud sobivaks rikastama linnukasvatussaadusi ω-3-rasvhapetega (Farrell, 1995).
s-475 C. Hrdinka jt. (1996) vastava uurimuse tulemusi kajastab tabel 26.
s-476 S.Sevcikova jt. (2001) leidsid, et 5% rapsiõli lisamisel kanabroilerite söödale sisaldus broilerite rinnalihaste üldlipiidides 6,29 % ω-3-rasvhappeid.
s-477 Samal ajal broilerite söödale lisatud vaseühendid (35-175 mg CuSO4.5H2O kg kohta, kolesteroolitaseme alandamiseks) vähendasid ω-3-rasv-hapete omastatavust söödast.
s-478 Tabel 26.
s-479 Rapsiõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996)
s-480 Rapsi- ja sardiiniõli söötmise mõju esimest munemisperioodi lõpetavate kanade liha rasvhappelisele koostisele uurisid võrdlevalt J. H. Kim jt. (1998).
s-481 Lisatud õli moodustas 10% tavasöödast, katsekanad kuulusid krossi High brown.
s-482 Katsetulemused on toodud tabelis 27.
s-483 Tabel 27.
s-484 Kanaliha rasvhappeline koostis erinevate õlide kasutamisel sööda-lisandina, % üldlipiididest (Kim et al., 1998)
s-485 Rapsijahu kasutamisel munejate kanade söödas on leitud, et seda ei või lisada üle 10%, sest ta kipub alandama munemisintensiivsust (Kiiskinen, 1987).
s-486 Pruuni koorega mune munevatele kanadele ei või rapsijahu anda niigi palju (Elwinger, 1988).
s-487 Teiste õlide söötmine.
s-488 Linnukasvatuses on kudede ω-rasvhapete taseme suurendajatena kasutatud ka soja-, palmi- ja päevalilleõli.
s-489 Sojaõli lisandiga ratsiooni söötmisel broileritele suurenes ka lihaste ω-rasvhapete sisaldus (tabel 28).
s-490 Tabel 28.
s-491 Sojaõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996)
s-492 Tabeli 28 andmete võrdlemisel eespool toodud andmetega rapsiõli söötmisest (tabel 26) näeme, et sojaõli söötmisel sisaldab broilerite rasv märksa enam polüküllastumata rasvhappeid.
s-493 Samasugune on uurimistulemus ka rinnalihaste puhul.
s-494 Reielihased sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid rohkem rapsiõli söötmise korral.
s-495 3,5% palmi- ja sama koguse päevalilleõli sisalduse korral kanade ratsioonis suurenes ka ω-rasvhapete sisaldus munarebus, koorunud tibude ajus ja maksas (tabel 29).
s-496 Linaõli söötmise korral olid tulemused siiski paremad (vt. tabel 24).
s-497 Teiste õlide puhul on kindlaks tehtud, et kookosõli mõjul suureneb tibude lihas küllastatud rasvhapete sisaldus, oliiviõli mõjul suureneb oleiinhappe sisaldus (Yau et al., 1991).
s-498 Erinevate õlilisanditega söödetud kanade munarebudes oli kolesteroolitase sõltuv kasutatud õlidest ja langes vastavalt söödetud õlidele: kalaõli - linaõli - päevalilleõli - palmiõli (Li et al., 1996).
s-499 Tabel 29.
s-500 Kanade ratsiooni 3,5 % palmi- või 3,5 % päevalilleõli sisalduse mõju munarebu, koorunud tibude maksa ja aju ω-rasvhapete sisaldusele, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997)

Text viewDownload CoNNL-U