| s-5
| Algul oli selle vastu Kadrioru ajutrust. |
| s-6
| Pärast läbirääkimisi nõustus presidendi tiim kahest poliitikust ühisklipi väntamisega, kuid siis vedas alt ETV tehnika. |
| s-7
| Lennart ja Arnold on mehed, kelle vahel valitseb tammsaarelik vastasseis. |
| s-8
| 'Neid kahte vaadates meenub kulunud tsitaat 'Viimsest reliikviast': mitu korda ma pean üht ja sama meest ...' |
| s-9
| Kumb mees on parem - sel iginaiselikul dilemmal ei ole eestlaste jaoks ühest vastust. |
| s-10
| Hõbedase lakaga Arnold (68) on kui turvaline isa - mõistev, heatahtlik, leplik. |
| s-11
| Arnold kuulab ära maanaiste kurtmised raske elu üle. |
| s-12
| Eesti rahval on korraga vaja nii Arnold Rüütlit kui ka Lennart Merit. |
| s-13
| Mõlema mineviku kallal saavad poliitilised huligaanid hambaid teritada. |
| s-14
| Ajal, mil Arnold kõva rusikaga näidismajandit püsti pani ja Moskva ülemustega truualamlikult viina viskas, pani ka noor kirjanik nõukogumaad kiitvaid lauseid paberile. |
| s-15
| Ka kommunistlikus ühiskonnas, kõikesuutvate masinate ajastul, jääb püsima füüsiline töö. |
| s-16
| Mitte niivõrd majandusliku paratamatusena kui tegurina, mis mõjustab inimese eetilise palge kujunemist,' kirjutas Lennart 1959. aastal reisikirjas 'Kobrade ja karakurtide jälgedes'. |
| s-17
| Enamasti on Arnold saanud rahvalt rohkem toetuspunkte - nii sotsioloogilistes uurimustes kui ka presidendivalimistel - kui Lennart. |
| s-18
| Anekdoodid, mida Arnoldist räägitakse, meenutavad tšuktši nalju. |
| s-19
| Arnold teeb õhtul ühe suitsu, Lennartil läheb punast Marlborot sigaret sigareti järel. |
| s-20
| Kui Arnold kõneleb, siis on raske pikas lausetejorus asja tuuma tabada. |
| s-21
| Kui Lennart esineb, on iga fraasi taga seitse vihjet. |
| s-22
| Isegi põhiseadus ja valimisseadus said kirjutatud nende kahe mehe vägikaikaveost lähtuvalt. |
| s-23
| Hirm, et rahva lemmik riiki juhtima pääseb, valitses juba 1992. aasta presidendivõitluses. |
| s-24
| Nii oli see 1992. aasta presidendivalimistel, kus Arnold noppis rohkem hääli kui Lennart, Toompeal aga langes vaekauss Lennarti kasuks. |
| s-25
| Nõnda ongi sirgeselgne ja lihtsakoelise mõtlemisega Arnold kabinetivõitluses kaotajaks jäänud. |
| s-26
| Ent ka Rüütel ei tahtnud kogu vabastaja oreooli Savisaarele jätta: 'Helistasin kindral Melnitšukile, putšistide erivolinikule'. |
| s-27
| Käskisin kohe vabastada teletorni. |
| s-28
| Siis ta küsis, kas ei saaks tund aega. |
| s-29
| Ütlesin: 'no ladna, egas midagi.' |
| s-30
| Meenutame 1990. aasta sügist, mil Tallinna poliitilisi ringkondi raputas afäär, mida kauge allusiooni põhjal hakati kutsuma Eesti Watergate'iks. |
| s-31
| Lennart süüdistas Arnoldit, et see saadab fakse advokaadibüroole, kus töötab endine CIA direktor. |
| s-32
| Oktoobris 1990 pidi Eesti esindus sõitma USA presidendi George Bushi juurde. |
| s-33
| Kadrioru ja Toompea vahel käis naljakas võidujooks, mille võitsid Savisaar ja Meri. |
| s-34
| Rüütel ja Lippmaa, kes ka Ameerikaga sidet pidasid, jäid koju käsi laiutades rääkima Ida-Virumaa raskest olukorrast. |
| s-35
| Muide, viis kuud hiljem George Bushi juurde visiiti kavandades mängis Lennart Arnoldile ninanipsu sellega, et ülemnõukogu presiidiumi esimees ei teadnud täpset päeva, millal välisminister annab talle korralduse lennukisse astuda. |
| s-36
| Lennart läks ajalukku USA presidendi gloobusele Kamtšatka kohale jämeda risti vedamisega. |
| s-37
| - No ega seda ei saa maha ka, see ju ehtne paber, polnud kilet ega midagi, - laiutas Rüütel käsi. |
| s-38
| Meri kuulas hapu näoga Rüütli selja taga tema eestikeelset pressikonverentsi Valge Maja trepil. |
| s-39
| Ainuke, millega ta Rüütlile koha kätte näidata sai, oli USA riigidepartemangu meestega ingliskeelne naljaviskamine, mida Rüütel viisakalt naeratades pealt pidi kuulama. |
| s-40
| Lennart ei ole kunagi Arnoldile halastanud. |
| s-41
| Kui tal 1992. aastal õnnestus presidendiks saada, siis Arnold lihtsalt visati Kadrioru lossist välja. |
| s-42
| Aga Lennart eksis, kui arvas, et võitlus on lõppenud. |
| s-43
| Arnold püsib vankumatult sadulas kõikidest pilgetest ja püünistest hoolimata. |
| s-44
| 'Rüütli valimise korral asetuks Eesti kummalisse postsovetlikku olukorda,' täheldas EE neli aastat tagasi. |
| s-45
| Midagi pole muutunud! |
| s-46
| Hoolimata Toompea-poliitikute vastupidistest kinnitustest astus riigikogu presidenti valides kolinal ämbrisse. |
| s-47
| Ainsana on rahulolev keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes suutis enamiku rahvasaadikuist naeruväärseks teha ja omavahel lõplikult tülli pöörata. |
| s-48
| Nüüd sihib Savisaar erakorralisi valimisi. |
| s-49
| Lindiskandaalist toibunud Savisaar on soojade suveilmadega tublisti kosunud ja oma varasema vormi taastanud. |
| s-50
| Seegi kord tuli Savisaar mängust puhtalt välja, kuigi suurem osa presidendivalimistega seonduvaid intriige pärines just keskerakonna ridadest. |
| s-51
| Savisaar lõi kaardid segi, lubades avalikult toetada Siim Kallast, kui too soostub presidendiks kandideerima. |
| s-52
| Lennart Merit toetada lubanud reformierakond sattus piinlikku olukorda, Kallas pidi tõestama, et ta ei taha presidendiks saada. |
| s-53
| Veelgi suurema segaduse korraldas Savisaar Toompeal esmaspäeva õhtul. |
| s-54
| Keskfraktsiooni õhutusel asus Isamaaliit aktiivselt musta hobust otsima. |
| s-55
| Isamaaliidu piinlikuks osaks jäi selgitada, kust tuli neile pähe mõte rahva soosikute Lennart Meri ja Arnold Rüütli kõrvale kedagi kolmandat otsima hakata. |
| s-56
| Noored isamaalased ja eakad maasaadikud võtsid presidendimängu liiga tõsiselt ja kogenud Savisaar mängis nad lihtsalt üle. |
| s-57
| Keskerakonna jaoks mäng alles algab ning presidendivalimiste minek valimiskogu kätte annab selleks suurepärase võimaluse. |
| s-58
| See, kelle valib presidendiks valimiskogu, võib sõltuda suuresti just Savisaare tahtest. |
| s-59
| Nii on suurel keskmehel võimalik endale tänuvõlglasi tekitada, kellelt saaks hiljem riigikogus ühtteist välja pressida. |
| s-60
| Kõige tõenäolisem on, et Savisaar asub kas otsima kolmandat kandidaati või teeb panuse Rüütlile. |
| s-61
| Kevadel järgnevate erakorraliste valimiste tulemusena moodustaksid aga uue valitsuse endised kolhoosijuhid kahasse Savisaare parteisse koondunud endiste komsomolitegelastega. |
| s-62
| Saarlane sõdib Rootsi telekomiga |
| s-63
| Mihkel Kärmas |
| s-64
| Tema meelest sai riik Telia tulekuga siinsele kaabel-tv turule miljardeid kroone kahju. |
| s-65
| Eesti kinodes naerutab naljavend Jim Carrey filmis 'Kaablikutt' vaatajaid kaabelTV nõdrameelse montöörina. |
| s-66
| Panus pole tuhanded pealinna telehuvilised, vaid ka telefonimonopol. |
| s-67
| Möödunud nädalal sündis kaks konkureerivat kaabelTV firmade liitu. |
| s-68
| Rootsi ja juudi kapitali esindajatena on lepitamatult vastamisi kaks Eesti meest - Telia/Starmani juht Peeter Kern ja Levicomi juht Tõnis Palts. |
| s-69
| Palts kinnitab, et isiklikult ei ole tal Kerni vastu midagi. |
| s-70
| 'Ma olen valmis sõdima Teliaga,' kinnitab ta ägedalt telefonis. |
| s-71
| Paltsi vasallid on neli firmat, kelle nimesid ta avaldamast keeldub. |
| s-72
| Kerni liitlased on kümme firmat väidetavasti 20_000 vaatajaga peamiselt maapiirkondadest. |
| s-73
| Palts ei jää võlgu: - Starmani kaudu kontrollib ( Eesti Kaabeltelevisiooni Operaatorite Liitu ) Telia. |
| s-74
| Telia sigatseb Eesti riigis! |
| s-75
| Mitte et Rootsi kapital on halb. |
| s-76
| Ei! |
| s-77
| Telia kapital on halb, sest ta ei saa konkurentsi luua. |
| s-78
| Osalemine nii Eesti Telefonis kui ka kaabeltelevisioonifirmas võtab riigilt võimaluse täita Euroopa Liidu nõudmised konkurentsi loomisel telekommunikatsiooni valdkonnas, omandab Palts prohveti ilme, kui ta esmaspäeva hilisõhtul intervjuud annab. |
| s-79
| Solvunud Kern viskas Levicomi juhi oma liidu asutamiskoosolekult välja, sest too oli päev varem registreerinud samanimelise liidu. |
| s-80
| Vastakas on ka konkurentide pilt kaabelTV turust. |
| s-81
| Paltsi liidul olevat 75_000 klienti, mis on üle poole klientidest. |
| s-82
| Mõne asjatundja arvates pole praegu kaalul mitte kaablikanalite vaatajad vaid konkureeriva telefonivõrgu loomine. |
| s-83
| TV-kaableid pidi saab ka telefonisignaale edastada. |
| s-84
| Seega on kaablisõja taga Eesti Telefoni omaga konkureeriva (parema) võrgu loomine. |
| s-85
| Sõjakirve kaevas juuli alguses välja Telia, kes investeerib 28 miljonit krooni Tallinna suuruselt teise kaabelTV firmasse Starman. |
| s-86
| Eesmärk - viia telekaabel kuue kuuga 50_000 Tallinna kodusse. |
| s-87
| Sellega astus Telia valusalt varvastele Levicomi tütarfirmale Tallinna Kaabeltelevisioon, kes tahab kahe Iisraeli firma rahaga jõuludeks kaabeldada Õismäe ja jätkata tempoga 5000 kodu kuus. |
| s-88
| Kogu projekt maksab 200 miljoni krooni ringis. |
| s-89
| Tallinna Kaabeltelevisioon võib Paltsi sõnul tehniliselt juba täna alternatiivset telefoniteenust pakkuda. |
| s-90
| Kohe, kui poliitikud annavad asjale rohelise tule, kavatseb Palts ka seda teha. |
| s-91
| Pärast Telia investeeringut Starmani kukkus Eesti Telefoni müügihind nulli ehk riik sai miljardeid kroone kahjumit. |
| s-92
| Ta tõmbab kliendid üle, sest on parem võrk välja pakkuda, 'märgib Palts ja pakub välja, et Telial eesmärk on kas Eesti Telefon põhja lasta või vältida konkurentsi teket. |
| s-93
| Telia on Eesti Telefoni osanik. |
| s-94
| Oma pretensioonid andis Palts sideministrile ja konkurentsiameti peadirektorile. |
| s-95
| Rootslased kinnitavad aga, et traadiga telefonile konkurentsi nad Starmani kaudu ei paku. |
| s-96
| Eesti Telefoni asutamisdokumentide hulgas on leping, kus partnerid kohustuvad seda mitte tegema. |
| s-97
| 'Kui Eesti oleks Euroopa Liidu liige, siis ei saaks Telia kaabliärisse minna,' kuulutab Palts jättes mulje jõuetust vihast. |
| s-98
| Investeering kaabeltelefirmasse Starman tehti Eesti sideministeeriumi informeerimata. |
| s-99
| Selle asemel pidas Teliat ülistava kõne oma Rootsi-meelsuses tuntud riigitöötaja Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera. |
| s-100
| 'Ma sain siis teada, kui mind allakirjutamisele kutsuti,' väidab Sõmera. |
| s-101
| Miks eelistas riik Teliat |
| s-102
| Rootslased tulid siia Eesti Telefoni loomisel koos Soome Telega. |
| s-103
| Nüüd väidavad Telia vastased, et Eesti Telekom on käest antud võileivahinnaga. |
| s-104
| See on täiesti absurdne jutt! |