Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 404 - 503 of 1199 • previousnext

s-404 Selle aluseks on nüüd kultuur, mitte riik oma karistusaparaadiga.
s-405 Mitte ainult juhtivad meediaväljaanded, vaid ka poliitilised institutsioonid ja erakompaniid ei liigita inimesi rassilisel, rahvuslikul või usulisel alusel.
s-406 Loomulikult esineb tavaelus selle kultuurireegli rikkumist, kuid nii riigi kui ka eraasutuse tasandil viib rassiline, rahvuslik või usuline segregeerimine suure tõenäosusega kohtuprotsessini, kus tuleb sellise käitumise eest kanda ränka karistust.
s-407 Poliitikud ja tööandjad
s-408 Kultuuri ei kujunda teadliku tegevusega mitte reakodanik, vaid eliit.
s-409 Eliit on nii riiklike kui eraasutuste eesotsas ja tal on otsustav mõju ka Eestis.
s-410 Avaliku arvamuse kujundamisel on suur tegur ka neljas võim, ajakirjandus.
s-411 Loomulikult on veelgi olulisem roll tolerantse harmoonilise ühiskonna kujundamisel poliitikutel, kes on seadusloome ja eriti täidesaatva tegevusega suuremad kultuuri kujundajad kui meedia.
s-412 Kõige vahetumalt teeb seda aga tööandja, kes teostab kas rahvuslikku segregatsiooni või maksimeerib ettevõtte kasumit.
s-413 Harmoonilise ühiskonna kujundamisel on Ameerika lahendanud kõige raskema probleemi - eri rasside ja rahvuste integreerimise - tugeva kultuurilise baasiga, kus inimeste rahvuslik jaotamine on lubamatu ühiskonna kõigil tasandeil ja halvaks tooniks inimestevahelises suhtlemises.
s-414 Terve advokaatide grupp jälgib teraselt, et segregatsiooni ei toimuks ning pakub oma teenust iga seesuguse juhtumi avastamisel.
s-415 Eesti inimene, tulles nõukogude rezhiimi rahvusliku nivelleerimise seisundist, võitles õigustatult rahvuse kestmajäämise eest.
s-416 Eliit hoomas seda rahvusliku eksistentsi küsimust ja viis rahva laulva revolutsiooni kaudu taasiseseisvumiseni.
s-417 Rääkides täna integratsioonist, on vaja selgelt näha just eliidi ja selle juhitud riiklike ja eraasutuste osa tolerantse ja rahvuslikul alusel mittesegregeeriva kultuuri kujundamisel.
s-418 Kui eestlasel, kes on abielus mittekodanikuga, on raskusi oma lapse registreerimisel Eesti kodanikuks, siis see on riikliku tegevuse, mitte reakodaniku suhtumise probleem.
s-419 Kui firma juht võib selekteerida rahvuslikul alusel töötajaid ja puudub õiguslik alus sellist käitumist korrigeerida, siis ei ole see samuti reakodaniku suhtumise probleem.
s-420 Asi puudutab eliidi gruppe, kellel on võimu tagada Eestis tsiviilühiskonna kujundamist.
s-421 Diskussioon tavakodaniku tasandil ei ole konstruktiivne, kuna siin leiab kõiki võimalikke arvamusi igas riigis.
s-422 Numbrid ja sotsioloogia
s-423 Avaliku arvamuse uuringute kvaliteet ja nende alusel esitatavad numbrid ei ole veel sotsioloogia.
s-424 Sotsioloogia eeldab andmeanalüüsi.
s-425 Eestlaste suhtumise puhul mitte-eestlaste lahkumisse on tegemist sotsioloogilise uuringuga ja ühte protsenti ei saa võtta välja teiste küsimuste kontekstist.
s-426 Ükski teadlane-sotsioloog ei opereeri mingit nähtust kirjeldades üksiku protsendiga.
s-427 Mida väljendasid 46% eestlastest, kes nõustusid väitega, et mitte-eestlaste lahkumine oleks kasulik?
s-428 Kindlasti mitte puhta tõu paleuse tagamist, rahvusriiki kui ideaali või mitte-eestlastesse vaenulikku hoiakut.
s-429 See oli lihtne vastus lihtsale küsimusele.
s-430 Sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia klassika on tõestanud, et üksik arvamus võib olla väga pindmine nähtus ja sellest hoiakuni on pikk tee.
s-431 Hoiakust tegudeni on aga veelgi suurem maa.
s-432 Võtame lähimineviku, kus eestlaste ja venelaste (mitte-eestlaste enamiku) suhted olid äärmiselt pingestatud pea kõigil tasandeil.
s-433 Ometi suutsime isegi rahvussuhete teravnemise kõrgperioodil hoiduda verevalamisest, mis praktiliselt kõigi NSV Liidust lahkuvate naabrite juures aset leidis.
s-434 Praegu näeme selgelt argielu tasandil suure osa mitte-eestlaste ja eestlaste suhtlemist olmeküsimuste lahendamisel, äritegevuses ja nüüd isegi poliitikute seas.
s-435 Vastus ühele küsimusele ei ole veel hoiak.
s-436 Andkem uurijatele aega teha sügavam analüüs ja näidata küsimuste komplekssema analüüsi alusel seda küsitletute osa, kelle puhul on tegemist hoiakuga.
s-437 Ka hoiaku puhul tuleb näha, mis on selle taga.
s-438 Kas hoiakud kujunevad argielu tasandil või on nad suuresti riigi ja eraasutuste tegevuse tulemus?
s-439 Siin on oma koht massikommunikatsioonil.
s-440 Ameerikas on enamik vägivallatsejaid ja nende ohvreid mitte-valged.
s-441 Ometi ei teata telediktor või lehe reporter, et see oli musta rassi, kollase rassi või iiri, saksa jne päritolu.
s-442 Ka tavasuhtluses jagame inimesi headeks-halbadeks, ausateks-ebaausateks, otsekohesteks-keerutajateks jne.
s-443 Harva suhtub meist keegi a priori inimesesse, kellega suhtleb, tema rahvuse alusel.
s-444 Julgen arvata, et eliidi tegevus, tagamaks harmoonilist Eestit ja kultuuri, kus rahvuslik diskrimineerimine leiaks taunimist nii õiguslike vahendite kui ka riigi ja eraasutuste poolt, jääb maha argielu rahvussuhete tolerantsusest.
s-445 Miks panna pahaks reakodaniku kahtlevat suhtumist mitte-eestlastesse, kui riiklikul tasemel ei ole selget poliitilist otsust, et mitte-eestlased, kes olid siin aastal 1992, integreeritakse Eesti ühiskonda?
s-446 Või millised on näiteks seadused, mille alusel mitte-eestlane saab vaidlustada tööalast diskrimineerimist?
s-447 Võibolla see tegelik seisund on osaliselt ka tavaarvamuse taga, et mitte-eestlased ei ole Eestile vajalikud.
s-448 Sotsiaal-klassiline hoiak
s-449 Ameerika sotsioloog Wilson tõestas, et tänasel rassilisel segregatsioonil Ameerikas on sotsiaal-klassiline iseloom.
s-450 See tähendab, et tegelikult suhtutakse näiteks mustanahalistesse vastavalt nende seisundile ja neile omastele käitumismallidele.
s-451 Inglismaal näitab ainuüksi keelepruuk, kuhu kihti inimene kuulub.
s-452 Lihtsalt öeldes võib oletada, et enamik eestlastest väljendab mitte-eestlastest rääkides sotsiaal-klassilist, mitte etnilist hoiakut.
s-453 Kõigepealt on mitte-eestlased reeglina tulnud maalt või väikelinnast ning kannavad oma käitumises migrandi ja alamkihi malle.
s-454 Edasi on nad paigutunud ebaproportsionaalselt erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse.
s-455 Paraku on seesama sotsiaalne diferentseerumine leidnud aset ka eestlaste eneste seas ja integratsioon toimub mingil määral rahvuslikku erinevust eirates sotsiaalsete kihtide tasandil.
s-456 Tänavu istus Tartu Ülikoolis lisaks 15 riigieelarvelisele kohale koolipinki poolteist korda rohkem tasulistel kohtadel suhtekorraldusharidust nõutavaid noori inimesi, avatud ülikoolis veel samapalju.
s-457 Paratamatult tekib küsimus, kas neile kõigile jätkub töökohti.
s-458 Tööpõld laieneb
s-459 Arvan, et ei õhuta tühje lootusi, öeldes, et Eesti vajab haritud kommunikatsioonispetsialiste.
s-460 Suhtekorralduslik tööpõld on plahvatuslikult suurenenud.
s-461 Ettevõtted seavad kasumi kõrval eesmärgiks kestmise, teadmiste kõrval muutub oluliseks tundetarkus, emotsioonide turg kasvab kiiremini kui asjastatud kaupade turg.
s-462 Ühiskond ise muutub avatumaks ja avalikkuse toetuseta ei saa toimida ei riik ega eraettevõte.
s-463 Globaalsete korporatsioonide kasutatav raha on suurem kui Eesti riigi eelarve, nende oskusteave turumajanduses aastatega kogutud.
s-464 Sageli võtab erafirma enda kanda osa riigi ülesannetest, toetab seal, kus riik hakkama ei saa.
s-465 Seega esitab ühiskond suhtekorraldusele uusi ja keerulisi nõudmisi, millega ei saa hakkama inimene, kel erialaseid teadmisi asendab soov hästi teenida, ennast eksponeerida ja suhelda.
s-466 Spetsialiste vajatakse
s-467 Ma ei näe veel niipea võimalust, et suhtekorralduse põhitehnikaid õppinud spetsialistid ei leiaks tööd tehnilisel ja müügitasandil.
s-468 Ning et ühiskonnaanalüüsi ja strateegilise kommunikatsiooni oskusi õppinud spetsialiste ei vajataks tippjuhtide seas.
s-469 Paraku ei saa siin aga juttugi olla spetsialistist, kes ühel päeval lihtsalt hakkab suhtekorraldajaks.
s-470 Põhjanaabrid Soomes ja Rootsis ei taha kasutada endast kõneldes terminit 'suhtekorraldaja'.
s-471 See sõna on devalveerunud mitteharitud kolleegide tõttu.
s-472 Enamik tipptegijaid nimetab end kommunikatsioonispetsialistiks.
s-473 Nii arvangi, et noored kolleegid suhtekorraldajatena tööd ei saa.
s-474 Loodan, et neist saavad tublid tegijad otsustamise tasandil, kommunikatsioonijuhtidena.
s-475 Poliitilise kultuuri nähtuste puhul ei tohiks ei reakodanike ega eliidi rolli alahinnata.
s-476 Demokraatial põhineva poliitilise kultuuri aluseks on ühiskonnas valitsevad hoiakud, millelt kasvab välja ja mida mõjutab eliidi tegevus.
s-477 Öeldu kehtib ka Eesti kohta, sh riigi rahvuspoliitika kohta, mille keskseks küsimuseks on praegu üleminek etniliselt rahvusriikluselt poliitilisele rahvusriiklusele.
s-478 Selles mõttes on Eesti poliitiline eliit valitsuse integratsiooniprogrammiga astunud rahva hoiakutest sammu ettepoole.
s-479 Iris Pettai
s-480 Avatud Ühiskonna Instituudi projektijuht
s-481 Võib ju tunduda, et just eliit on võimas vedur, mis ühiskonda enda järel veab, ja reakodanikud hall mass, mis laseb end vagunites tuimalt järel lohistada.
s-482 Kahtlemata loob eliit uusi ideid ning algatab mõtlemis- ja käitumiskultuure.
s-483 Kuid ideest tulemuseni on väga pikk tee.
s-484 Eriti kui on vaja muuta ühiskonna mõtlemiskultuuri.
s-485 Ka vapustavalt hea idee elluviimiseks on vaja suurt hulka katsetajaid-kasutajaid.
s-486 Parim katsetaja-kasutaja ongi reakodanik, kes uuest ideest selekteerib välja nn töötava osa ja juurutab selle igapäevases elus.
s-487 Seega kujundavad kultuuri nii reakodanik kui eliit.
s-488 Loomingulised peavad omal kombel olema aga mõlemad.
s-489 Raskesse rahalisse seisu sattunud vallad ja väikelinnad paluvad valitsuselt kriisiabiks miljoneid kroone
s-490 Tootsi väikeasula õpilased pidid eile hämara söökla lõunalauas leppima vaid võileibadega, sest võlapöörisesse kukkunud vald ei suuda enam maksta kooli ja lasteaia elektri ja kütte eest.
s-491 Kunagise turbaimpeeriumi pealinn Tootsi on üks paljudest viletsasse seisu sattunud omavalitsustest, kes nüüd näevad valitsuse reservfondis, regionaalarengu sihtasutuses või eelarvevälises omandireformi fondis viimast õlekõrt, mis nad võlgade keerisest kindlale pinnale välja tõmbaks.
s-492 Esmaspäevast elektri ja kütteta jäänud lasteaed ja põhikool Tootsi aleviku keskuses on sealse suurima tööandja ASi Tootsi Turvas vastukäik mullu kevadest kogunenud valla võlakoormale ja maksmata arvetele, mis nüüdseks on kasvanud miljoni krooni piirist kõrgemale.
s-493 Abipalve Tallinna
s-494 'Meie tulubaas ei tule kasvavatele kulutustele järele,' sõnastas vallavanem Kaljo Ahman oma suure mure.
s-495 Lasteaed, kool, hooldekodu, spordikompleks, raamatukogu, saun ja muusikakool võtavad viie ja poole miljoni kroonise eelarvega valla kuludest ligi 70%.
s-496 Eile hommikul jäid elektrivalguseta, hämaras lasteaias lapsed hommikusöögita, sest pliidid ei tööta, lõunaks tõid kokad neile ja põhikooli õpilastele lauale vaid piima ja võileivad.
s-497 'Õnneks pole ilmad veel nii külmad ega pimedad, praegu saame ka elektri ja kütteta hakkama,' ütles lasteaia juhataja Maire Klemmer.
s-498 Mõned algklasside õpilased istusid eile tundides siiski juba jopedes.
s-499 Täna faksib Ahman 1150 vallaelaniku nimel murekirja Tallinna, äsjarenoveeritud Stenbocki majja, kus see eredalt valgustatud eesruumis peaminister Mart Laari sekretäri faksist välja vonkleb.
s-500 'Vajame kolm miljonit krooni vanade võlgade kustutamiseks ja siis igal aastal täiendavalt poolteist miljonit riigi toetust,' avas Ahman palvekirja sisu.
s-501 Kolm miljonit krooni on sama palju kui vallavolikogu kirjutas selle aasta eelarvesse reale 'toetused riigiasutustelt', sest jäi uskuma ministrite lubadusi.
s-502 'Raha kui sellist ei ole lubanud keegi, aga regionaalminister Asmer ütles aasta tagasi, et kindlasti tuleb Tootsi probleem lahendada ja eelmine minister Peep Aru lubas seda samuti,' selgitab Ahman kolmemiljonilise eelarveaugu sünnilugu.
s-503 Pärnu maavanem Toomas Kivimägi paneb halastamatu diagnoosi: 'Õhuga eelarve viimine tasakaalu.'

Text viewDownload CoNNL-U