| s-4
| Idee peaks teostuma 2002.-2003. aastal. |
| s-5
| Poolt ja vastu |
| s-6
| 'Mulle jäänud mulje järgi kalduvad komisjoni liikmed selgelt toetama põllumajandusülikooli poolitamist,' tõdes Tartu Postimehele Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Leif Kalev, kes kuulub ka ise haridusministrit nõustavasse komisjoni. |
| s-7
| Kalevi hinnangul on kooli kaheks jagamine kasulik vaid siis, kui sellest muutub tudengitele midagi paremaks ja õnnestub ka raha kokku hoida. |
| s-8
| 'Tuleks küsida üliõpilaste arvamust,' nentis ta. |
| s-9
| Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet peab kooli jagamise ja teiste kõrgkoolidega liitmise ideed mõtlematuseks. |
| s-10
| 'Teiste koolidega integreerumine saab anda ainult negatiivse tulemuse,' on Elmet kindel. |
| s-11
| Tema väitel on paljud senised kõrgkoolide ja teadusasutuste integreerimise katsed ebaõnnestunud ning igas põhjamaaski on põllumajanduserialadele spetsialiseerunud ülikool alles jäänud. |
| s-12
| Henn Elmeti hinnangul muudab põllumajandusülikooli jagamise raskeks ka see, et selle teaduskonnad ja instituudid on omavahel väga tihedalt seotud. |
| s-13
| Aktiivne üliõpilasesindus |
| s-14
| Põllumajandusülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Karel Rüütli väitel on esinduse liikmed kooli jagamise vastu. |
| s-15
| Vastuseisu kinnitab ka üliõpilasesinduse korraldatud küsitlus. |
| s-16
| Küsimusele, kas nad pooldavad iseseisva põllumajandusülikooli kaotamist, vastas neli viiendikku tudengitest eitavalt. |
| s-17
| Rektor Elmet ei kuulu haridusministrit nõustavasse komisjoni, kuigi paljude teiste ülikoolide rektorid või esindajad kuuluvad. |
| s-18
| Rüütli hinnangul mõjutab see komisjoni otsuseid. |
| s-19
| 'Komisjoni liikmed kalduvad vaadetelt koalitsiooni poole, aga meie rektor pigem opositsiooni poole,' märkis Rüütli, 'näib, et valitsuse koridorides on asi juba ära otsustatud.' |
| s-20
| Põllumajandusülikooli tulevikuväljavaadete arutamiseks korraldab üliõpilasesindus täna arutelu, kuhu on esinema kutsutud haridusministeeriumi, ülikooli, põllumajandusülikooli ja lennukolledži esindajad. |
| s-21
| Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ega Tartu Lennukolledži rektor Villu Mikita ei soovinud eile Tartu Postimehele Eesti Põllumajandusülikooli võimaliku poolitamise ning sellest tulenevat erialade ülevõtmise teemat kommenteerida. |
| s-22
| Õpetajate päeva puhul autasustab linnavalitsus aasta õpetaja tiitli pälvinud Tartu pedagooge. |
| s-23
| 'See on üks väheseid võimalusi õpetajate tööd esile tõsta,' tõdes linnavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja Juta Hennoste. |
| s-24
| 'Pedagoogid pälvivad tunnustust nii harva.' |
| s-25
| Täna õhtul saavad nad Vanemuise kontserdimajas kingiks lilleõie, raamatu kinkekaardi ja kontserdipiletid, tunnustatute pangaarvele laekub tuhande krooni suurune preemia. |
| s-26
| 15 väljavalitut |
| s-27
| Haridusosakonna komisjon valis koolide ja lastepäevakodude esitatud kandidaatide hulgast 15 õpetajat, kes on tubli tööga aastaid silma paistnud. |
| s-28
| Haridusministri vastuvõtule Tallinnas on tänavu kutse saanud kesklinna lastekeskuse logopeed Maie Telvar ning Miina Härma gümnaasiumi keemiaõpetaja Jüri Vene. |
| s-29
| 'Jüri Vene oskab aine selgeks teha nendelegi, kes keemiast ei huvitu,' kiitis Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi. |
| s-30
| Tema õpilased saavad vaevata hakkama riigi- või sisseastumiseksamitega. |
| s-31
| Vene juhendamisel on Härma gümnaasiumi õpilased noppinud häid kohti nii üle-eestilistel kui rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel. |
| s-32
| Kooli õpilasomavalitsuse korraldatud küsitluste järgi on staažikas keemiaõpetaja laste hulgas üks populaarseimaid. |
| s-33
| Põline meeste amet |
| s-34
| 'Kes suudab õpilaste tähelepanu endale koondada ja neid kuuletuma panna, sellele on õpetaja amet kerge,' leiab aastakümneid õpetaja ja koolijuhina töötanud mees. |
| s-35
| Keemia pole Vene hinnangul õpilaste hulgas populaarne aine, sest nõuab palju tööd. |
| s-36
| Ometi on tema endiste õpilaste hulgas rohkesti ülikooli keemiateaduskonna lõpetanuid. |
| s-37
| Aasta õpetaja väitel peaks koolis töötama hulga rohkem mehi: 'See on ju põline meeste amet,' muheles ta. |
| s-38
| 'Kuid haridus ja õpetaja amet pole väärtustatud, pedagoogide palgatõus on ainult jutt.' |
| s-39
| Aasta õpetaja tiitli üle on staažikal õpetajal Jüri Venel hea meel. |
| s-40
| 'See on ilus žest,' leiab ta. |
| s-41
| Rannu valla servas Väike-Rakkes kustutavad pritsimehed juba kolmandat päeva põlevat tuhandet tonni briketti, selle omanik Sangla Turvas kahtlustab süütamist. |
| s-42
| Sangla Turba brikett asub kunagises väetisehoidlas, mille firma kohandas briketi ladustamiseks. |
| s-43
| Eile päeval meenutasid hoidlat vaid üksikud betoonpostid ja paar söestunud puittala. |
| s-44
| Aeganõudev kustutamine |
| s-45
| Poolsada meetrit pikk, kümmekond meetrit lai ja neli meetrit kõrge turbahunnik hõõgus eredalt isegi päevavalguses, pidevalt lahvatasid leegid. |
| s-46
| Ümbrus virvendas kuumusest, vastu tuultki oli palavust tunda paarikümne meetri kaugusele. |
| s-47
| Päästetöid juhtiv Puhja tugikomando pealik Gennadi Leppik ütles, et sellise põlengu kusutamine on väga spetsiifiline. |
| s-48
| ' Võiksime hunnikusse tonnide viisi vett uhada, kuid kasu poleks miskit. |
| s-49
| Vabalt põledes suitseks see vähemalt neli nädalat, ' lausus ta. |
| s-50
| Leppik märkis, et briketihunnik põleb ainult pealt, kuid tulekahjust jagusaamiseks tuleb see laiali lükata ning vee ja poriga läbi segada. |
| s-51
| Nii kahandaski Sangla Turba ekskavaator briketihunnikut kopaga, linttraktor lükkas põleva ja hõõguva küttematerjali laiali. |
| s-52
| Vahetevahel tõusid traktori kõrvale mitme meetri kõrgused leegid. |
| s-53
| Pritsimehed summutasid leegi kiiresti ja jahutasid pidevalt ka traktorit. |
| s-54
| Otse turbahunnikusse lastud veejuga aurustus valju pahinaga. |
| s-55
| Linttraktorit juhtinud 56-aastane Eino Avi tunnistas, et ta on varemgi raudruunaga turbapõlenguid summutanud, kuid seekord tuleb kuuma tulekoldega suisa silmitsi seista. |
| s-56
| 'Vahel käib sahmakas tuld üle katuse,' ütles briketisuitsust tahmase näoga Eino Avi. |
| s-57
| ' Aga kabiin on kinni. |
| s-58
| Hirmu ei ole, tuletõrjujad kastavad kogu aeg. |
| s-59
| Ja mis teha, töö on töö. ' |
| s-60
| Gennadi Leppik ei tahtnud ennustada, millal kustutamine lõpeb. |
| s-61
| 'Kõige optimistlikumalt öeldes homme (s.o täna - A.A),' märkis ta. |
| s-62
| ' Aga ei oska lubada. |
| s-63
| Kui vihma hakkab sadama, aitaks see ainult siis, kui kallaks nädal aega jutti. ' |
| s-64
| Kahe ööpäevaga käis sündmuskohal kümme Tartumaa päästeteenistuse Rannu, Puhja, Tõrvandi, Konguta ja Elva tugikomando autot. |
| s-65
| Esimene teade põlengust saabus häirekeskusesse esmaspäeva öösel kell 2.31. |
| s-66
| Kui esimene tuletõrjeauto kohale jõudis, oli hoidla katus sisse langenud ning suurem leek sumbunud. |
| s-67
| Õnneks pole põlengul kuhugi levida, sest tulekolle asub põllul, elumajadest ja teistest hoonetest eemal. |
| s-68
| Vett toovad paakautod kahe kilomeetri kauguselt tiigist. |
| s-69
| Kahju 350 000 krooni |
| s-70
| Aktsiaseltsi Sangla Turvas juhataja Rait Abras hindas, et põleng toob firmale kahju ligikaudu 350 000 krooni. |
| s-71
| 'See oli ekspordi vaheladu, milles oli tuhat tonni briketti, eelmise kevade ekspordi ülejääki,' ütles ta. |
| s-72
| Abras märkis, et tõenäoliselt oli tulekahju põhjuseks kellelgi kuritahtlik lohakus või süütamine. |
| s-73
| 'Ladu oli lukus, võibolla murdis briketivaras sisse ja viskas maha suitsukoni,' oletas ta. |
| s-74
| 'Brikett ise ei sütti.' |
| s-75
| Rait Abras lisas, et häviv brikett oleks sel sügisel müüki läinud. |
| s-76
| 'Nüüd jääb kasu saamata,' tõdes ta. |
| s-77
| ' Aga ega eksport ja kodumaine müük seepärast seisma jää. |
| s-78
| Tehas töötab pidevalt ja teised laod on briketiga varustatud. |
| s-79
| Selles mõttes probleeme ei teki. ' |
| s-80
| Abras lisas, et usutavasti ei kannata tulekahju tõttu ka ühegi töötaja palk. |
| s-81
| Praegu tulekahjus häviv ja kustutustöödes riknev tuhat tonni briketti moodustab viiendiku Sangla Turba ühe kuu ekspordist. |
| s-82
| Sangla Turvas toodab aastas 30 000 tonni briketti, millest pool läheb eksporti. |
| s-83
| Tartu linnavalitsus tunnistas eile bussifirma Liikor erastamise nurjunuks, kuid ei otsustanud ettevõtte saatust. |
| s-84
| Rootsi firma Connex Transport AB aga kinnitab huvi Liikorit osta. |
| s-85
| Connex Transport AB Kesk-Euroopa äriarendusosakonna juhataja Charles Michael Fagnon kinnitas eile, et firma süveneb praegu Liikori olukorda. |
| s-86
| 'Liikori ostmine sõltub tingimustest,' märkis Fagnon telefonivestluses Tartu Postimehele. |
| s-87
| ' Süveneme Tartu liinibusside olukorda, et teada saada väljavahetamist vajavate busside hulk. |
| s-88
| Uurime, kuidas optimeerida liine ja parandada töötingimusi. ' |
| s-89
| Küsimusele, kas linnavalitsuse soov saada Liikorist vähemalt 20 miljonit krooni on üle pakutud, vastas Fagnon: ' Kas 20 miljonit krooni on sobiv hind, ei oska öelda. |
| s-90
| Me ei tea veel Liikori väärtust, kuid oleme nõus selle eest pakkuma õiglast hinda. ' |
| s-91
| Fagnon kinnitas, et kui Connex Transport peaks Liikori ostma, pole neil plaanis raha kiirelt, näiteks viie aastaga, tagasi teenida, et siis minema minna. |
| s-92
| 'Meie plaanid on pikemaajalised,' väitis ta. |
| s-93
| Möödunud neljapäeval, kui lõppes ASi Liikor erastamine, millele ei laekunud ühtegi pakkumist, saabus linnapea Andrus Ansipile Connex Transport AB faks, milles rootslased põhjendasid erastamisest loobumist sellega, et nad ei näe võimalust tuleval aastal 39 Liikori bussi uuemate vastu vahetada. |
| s-94
| 'Mingit sellist kohustust pole, nad on meist väga valesti aru saanud,' kommenteeris Ansip saabunud kirja ja selgitas seda ka Fagnonile, mispeale Connex Transport AB asus taas Liikorit puudutavaid materjale läbi vaatama. |
| s-95
| Kas linnavalitsus kavatseb ASi Liikor maha müüa otsustuskorras või kuulutab välja uue erastamiskonkursi, seda abilinnapea Aksel Kivi väitel eilsel linnavalitsuse istungil ei arutatud. |
| s-96
| Linnapea Andrus Ansip on Tartu Postimehele kinnitanud, et linn ei lase Liikori hinda mingil juhul alla 20 miljoni krooni. |
| s-97
| Et AS Tartu Laululava pole seadnud lauluväljaku ehitiste hoonestusõigust ja ehitised kuuluvad Tartu linnale, pole riigil enam lootust tagasi saada 1996. aastal laululavale antud 8 miljoni krooni suurust laenu. |
| s-98
| Linnavalitsus kinnitas otsusega määrata laululava ehitiste valitsejaks kultuuriosakond, et see vara on linna oma, selgitas linnapea Andrus Ansip. |
| s-99
| AS Tartu Laululava oleks pidanud 1996. aastaks seadma oma ehitiste hoonestusõiguse, kuid jättis selle tegemata. |
| s-100
| Seaduse järgi kuuluvad hooned sel juhul maaga kokku, maa on aga Tartu linna oma. |
| s-101
| Poliitiline laen |
| s-102
| Kinnisvara linnale võtmine tähendab seda, et ASile Tartu Laululava kuulub veel vaid helitehnikat, konteinerkatlamaja ja kontoritarbeid. |
| s-103
| Samas on aktsiaselts juba 1996. aastast riigile võlgu 8 miljonit krooni, mille riik andis lauluväljaku lõpuni ehitamiseks. |