| s-905
| Peagi hakkavad mereteede ohutust tagama seni katsetusjärgus olevad mehitamata laevad. |
| s-906
| Eksperimentaal-kiirpaat Owl liigub kuni 65 kilomeetrit tunnis, laeval on tehnika miinide, allveelaevade ja rakettide tabamiseks. |
| s-907
| Muu hulgas töötab DARPA ka putukasuuruste lendavate robotite kallal, mis on varustatud anduritega ja saavad soovitud piirkonna kohta teavet edastada. |
| s-908
| Töös on ka kärbse kuulmisorgani eeskujul tehtud minimikrofonid, mida vastase territooriumil vaenlase asukoha määramiseks alla visata. |
| s-909
| Luureoperatsioon peaks kava kohaselt välja nägema järgmine: lennukilt alla visatud minimikrofonid hakkavad maapinnale saabudes kindlaks määrama helisid ja samme ning edastavad saadud informatsiooni lennuki pardal asuvale vastuvõtjale, mis arvestab välja helide täpse asukoha. |
| s-910
| Vaenulike vägede asukoht peaks seega olema kindlaks määratud. |
| s-911
| Kärbse järgi tehtud. |
| s-912
| Kärbse Ormia ochracea eeskujul valmistab mikrofone rühm DARPA rahastatud teadlasi Ronald Milesi juhtimisel New Yorgi osariigis Binghamptoni ülikoolis. |
| s-913
| Esimene mudel peaks ajalehe New York Times väitel valmis saama sel suvel, mikrofonide kasutuselevõtt nõuab veel paar aastat. |
| s-914
| Ormia ochracea suudab määrata helide asukoha kahekraadise täpsusega. |
| s-915
| Teadlased on umbes kahe millimeetri suurused õhkõrnast membraanist tehtud mikrofonid kärbse auks nimetanud ormiafoonideks. |
| s-916
| Tegu on seni väikseimate mikrofonidega, mida lisaks sõjandusele saab kasutada näiteks moodsate kuuldeaparaatide valmistamisel. |
| s-917
| Putukakujuline tuleb ka soojaandurite ja lõhkeainega varustatud minirobot, mis suudab soojuse põhjal määrata inimese asukoha, talle külge haakuda ja plahvatada. |
| s-918
| Miinuseks on aga asjaolu, et robot ei tee vahet vaenlasel ja sõbral. |
| s-919
| Maavõitluseks on mehitamata süsteeme välja mõelda märksa keerulisem, sest tingimusi maapinnal on raskem ette näha kui õhus, samuti on seal rohkem väliseid tegureid. |
| s-920
| Kõrbe tarvis ehitatud robotitest on näiteks džunglis ja mägedes vähe kasu. |
| s-921
| Udus ideaalselt tegutsevaid roboteid võivad aga häirida tuul, vihm ja palavus. |
| s-922
| Esimesed niinimetatud maarobotid tehti miinide otsimiseks. |
| s-923
| Maal tegutsemiseks on robotid ka lihtsalt lollid ja saamatud. |
| s-924
| Nad ei oska järeldusi teha ega olukorda adekvaatselt hinnata. |
| s-925
| Ja isegi kui robot oleks peaaegu sama intelligentne kui inimene, ei suudaks ta aju, musklid ja närvid koos töötada. |
| s-926
| Ei aita robotid ka diktaatoreid võimult kõrvaldada ja Osama bin Ladeni tabamiseks pole neist samuti kasu olnud. |
| s-927
| Asjatundjate seas tuntakse DARPAt, mis varem kandis nime ARPA, eelkõige ühe leiutise järgi - nimelt said internet ja elektronpost rohkem kui 30 aasta eest alguse just sealt Arpaneti nime all. |
| s-928
| Legend jutustab, et tollane keskuse infotehnoloogiajuht Bob Taylor esitas oma bossidele interneti idee, mispeale kõlanud vastus: “ Suurepärane mõte! |
| s-929
| Teie eelarve suurenes praegu miljoni dollari võrra. ” |
| s-930
| Teadlased hakkasid uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka pärast võrgu osalist hävimist (näiteks tuumarünnaku järel). |
| s-931
| Idee seisnes hajusas võrgus, millel puuduks keskne kontrollpunkt ja mille eri sõlmpunktid oleksid võrdväärsed. |
| s-932
| Interneti sünd. |
| s-933
| Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, millest igaühel on allika ja sihtpunkti aadress. |
| s-934
| Teekond, mida mööda pakett sihtpunkti jõuab, pole oluline. |
| s-935
| Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni jõuab määratud kohta. |
| s-936
| 1969. aastal ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRId Stanfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). |
| s-937
| Seda võrku hakati kutsuma Arpanetiks. |
| s-938
| Ühendriike ja teisigi suurriike on alati saatnud hirm teistest suurtest ja võimsatest maha jääda, ning soovist kindlustada oma ülekaalu loodi 1958. aastal ka DARPA, tollal veel ARPA. |
| s-939
| Veidi enne seda lennutasid venelased ameeriklaste ehmatuseks kosmosesse esimese maavälise satelliidi. |
| s-940
| Praegu on kahe miljardi dollari suuruse aastaeelarvega DARPAs töötamine mainekas ja teadlased pakuvad keskusele meelsasti oma teeneid. |
| s-941
| Teadlaste lemmikuks on DARPA ka seetõttu, et kui mujal uurimisasutustes ja fondides saadab idee ellurakendamist bürokraatia, siis DARPAs käib kõik kiiresti ja probleemideta. |
| s-942
| Seal ei otsusta ettepanekute töösse võtmise üle mitte komisjonid, vaid valdkondade eest vastutavad mänedžerid. |
| s-943
| Neil on aga käsk leida uusi noori talente, esmatähtis polegi mõelda, kus leiutist tulevikus kasutada. |
| s-944
| Tähtis on idee ja hea fantaasia. |
| s-945
| Sageli on nii, et DARPA teeb ainult eeltöö ja mõni muu firma arendab idee valmistooteni. |
| s-946
| Ideest teostuseni võib kuluda 20 aastat. |