Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 306 - 405 of 946 • previousnext

s-306 Kui eelmisel aastal streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju.
s-307 Kolm mässumeelset paika.
s-308 Suuremad protestid on enamasti põhjustatud nn avalikest probleemidest ehk teisisõnu pole tegu kitsa survegrupi huvidega.
s-309 Selliseid üritusi, kus meeleavaldajaid oli rohkem kui sada, oli viie aasta peale kokku 49.
s-310 Samal ajal oli suuremaid erahuvides korraldatud proteste kokku 37.
s-311 Protestimine on koondunud Tallinna (viisteist korda aastas), Ida-Virumaale (kümme korda aastas) ja Tartusse (viis korda aastas).
s-312 Kõik need on suunatud keskvõimu vastu.
s-313 Kolmandik pealinna meeleavaldustest koondub omakorda Toompeale.
s-314 Lisaks leidis aset paar tervet Eestit haaranud üritust - allkirjade kogumine NRG-tehingu vastu ning haridus- ja meditsiinitöötajate hoiatusstreigid, kuid need kujutasid endast pigem erandit.
s-315 Pärmiks, millel avalikud protestid kerkivad, on Eestis valitsev madal usaldusfoon.
s-316 See viib ka inimesed poliitikast eemale.
s-317 Paljud on veendunud, et tavainimesel on väga vähe võimalusi mõjutada Toompeal langetatud otsuseid.
s-318 Linnades ja valdades on usaldusnivoo veidi kõrgem - sealsete võimurite mõjutamist usuvad ligi pooled.
s-319 Siiski on inimeste lootus viie aastaga kindlalt kahanenud.
s-320 Protestikultuur on Eestis alles kujunemisjärgus, selle käigus muutuvad aktsioonid üha professionaalsemaks.
s-321 Mida aasta edasi, seda paremini õnnestub korraldajatel oma murele laia tähelepanu tõmmata.
s-322 Seni pole protestijatel aga pahatihti õnnestunud oma nõudmisi maksma panna.
s-323 See on tugevasti pärssinud uute väljaastumiste korraldamist.
s-324 Eesti protestijad on nutikad erinevate sümbolitega tähelepanu tõmbama.
s-325 Põllumeestel on õnnestunud püüda ajakirjanike tähelepanu nii sigade, kitsede kui ka kootide ja vikatitega.
s-326 Ida-Virumaal lookles 48 km pikkune inimkett, valitsuse aususe mälestuseks on asetatud pärgasid, Eesti Rindemeeste Ühendus avas olematu mälestusmärgi.
s-327 Mida atraktiivsemad sümbolid on, seda rohkem suudetakse silma paista.
s-328 Pole kahtlust, et tulevikus kasvab nii protestiaktsioonide arv kui nende intensiivsus.
s-329 Samas pole õhus märke, et vägivaldsed meeleavaldused populaarsust võiksid koguda.
s-330 Läänes laialt levinud aktsioonid rahu, looduse, naiste, vähemuste õiguste jms kaitseks pole meil seni kandepinda leidnud.
s-331 Tõenäoliselt ei leia ka lähitulevikus, ehkki vähemusrahvuste ja roheliste liikumisel oleks potentsiaali.
s-332 Protestiaktsioonid muutuvad tavapärasemaks ühes inimeste teadlikkuse kasvu ja kodanikuühiskonna arenguga.
s-333 Sven Tarn on Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant
s-334 INTERVJUU.
s-335 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul on Eesti tööinimene streikimiseks liiga alalhoidlik ja kardab juba ette väljaastumise võimalikke tagajärgi.
s-336 Arenenud riikides on tavalisi töötülisid ja sellest tulenevaid protestiaktsioone varasema ajaga võrreldes päris väheks jäänud.
s-337 Põhjuseks asjaolu, et tänu sotsiaaldialoogi arengule, korralikule tööhõivepoliitikale, sotsiaalkindlustussüsteemile, lepingutele, läbirääkimistavadele jm on seal välja kujunenud teatav stabiilsus.
s-338 Esile on aga tõusnud uued teemad - protestitakse globaliseerumise vastu jms.
s-339 Eesti seisu võiks võrrelda olukorraga Läänes ajal, kui seal oli protestiliikumine haripunktis - samasugused töötingimused, ebastabiilsus jms.
s-340 Aga meil pole protestiliikumine olnud kunagi nii aktiivne kui omal ajal Läänes.
s-341 Euroopa tavade mõjud, individualiseerumine tööelus, suur tööpuudus teatud piirkondades, kõrgem konkurentsimäär ettevõtluses - kõik see ei võimalda võrrelda meie olukorda sellega, mis valitses 1970. aastatel lääneriikides.
s-342 Ehk teisisõnu, protestil võib täna väikeses Eestis olla palju kõrgem hind nii tööandjale kui töötajale kui 70. aastate Euroopas.
s-343 Võib olla, et väikerahvana ja alahoidliku tööinimesena tunneb eestlane vastutust tagajärgede ees, mida streik võib endaga kaasa tuua.
s-344 Siinsetes tingimustes on töötaja sageli lojaalsem tööandjale kui tööandja oma töötajale.
s-345 Sageli küsib töötaja enne protestide alustamist endalt, kas kavandatav aktsioon ikka toob kohe kaasa eesmärgi saavutamise.
s-346 Eesti töötajate seas domineerib valdavalt pragmaatiline suhtumine aktsioonidesse.
s-347 Protestimine pole eesmärk omaette, seda ei naudita kui protsessi, etendust või võimalust oma pingeid lihtsalt välja elada.
s-348 Mis puutub rahvuslikku omapärasse, siis pole ka näiteks Lätis või teistes endistes liiduvabariikides protestiaktsioone rohkem kui Eestis.
s-349 Rahvuslik omapära võib siin mingit mõju avaldada, aga tegelikkuses on inimesel vaja ikkagi teatavat sisemist vabadust ja kodanikujulgust, et suhtuda protestimisse kui normaalsesse nähtusesse.
s-350 Kui seda pole arendatud, siis prevaleerib kõik muu: pseudovastutus, vabandused, põhjuste otsimised, hirm, käegalöömine, vähene usk, et olukord võiks muutuda jne.
s-351 Meie tänane seis protestiliikumises on ka seotud minevikuga.
s-352 50 aastat omariikluse puudumist, võimaluse ja õiguste puudumine olla kodanik, st reaalse õigustega streigile ja avalikule koosolekule, on meie eneseteadvusesse jälje jätnud.
s-353 50 aastat ilma tõeliste ühinguteta, tööandjateta (selleks oli riik), läbirääkimisteta palga osas.
s-354 Praegu alles õpitakse olema teistlaadses ametiühingus, pidama palgaläbirääkimisi.
s-355 Vaid kümme aastat oma riiki ja veel lühem aeg kapitalismist arusaamiseks pole võimaldanud eneseteadvust arendada, väärarusaamadest vabaneda, kodanikuks saada.
s-356 Teadlikkus solidaarsusest, õigusest koguneda, streikida jm samme astuda on seniajani väike nii tööandjatel kui ka töötajatel.
s-357 Õpetamine võtab aega.
s-358 Aga ilma teadlike töötajateta ja solidaarsuseta ei tee ka liidrid suurt midagi.
s-359 See on areng ja protsess, kus liidritel on suur roll, kuid streigi korraldamine ja selles kaasalöömise on sügavalt isiklik otsus - vabadus pigem mitte teha tööd kui teha seda tingimustel, mida tööandja mulle pakub.
s-360 2001. aasta suuremad aktsioonid olid kaevurite miiting, õdede hoiatusstreik, vedurimeeste hoiatusstreik ja raudteetranspordi taastamise miitingud.
s-361 2000. aastal toimus Ida-Virumaa tööpuuduse vastu suunatud kett ja Tallinnas Toompeal korraldati miiting võlaõiguse vastu.
s-362 Enne seda ei tea.
s-363 Vastav ametiühing, kes on korraldaja.
s-364 Eesti Ametiühingute Keskliidul on toetuseks oma reserv.
s-365 Emotsionaalselt mitte eriti jõuliselt, kuid üldjoontes oskab, kui tahab ja kui olukord on tema jaoks tõsine.
s-366 Streikimine sõltub väga paljudest asjaoludest.
s-367 Aga kui rääkida otseselt Eestist, siis töötajad ei streigi juhul, kui nad ise ja aeg pole selleks küpsed, olgu siis töötingimused nii kehvad kui tahes.
s-368 ESSEE.
s-369 Harley Davidson ei müü oma tippjuhi sõnul mitte mootorratast, vaid 43-aastasele raamatupidajale võimalust riietuda üleni musta nahka, kihutada läbi väikelinnade ja panna inimesed ennast kartma.
s-370 Harley Davidson müüb elamust ning inimesed on nõus selle eest maksma auto, mitte mootorratta hinda.
s-371 Seega on praeguses majandussituatsioonis jõupositsioonil kultuuritegijad.
s-372 Nad müüvad elamusi, kusjuures tohutult väiksemate kuludega, sest ei pea igale tarbijale mootorratast kaasa andma.
s-373 Kõige kõvem valuuta on ideed, loovus müüb paremini kui teadmised.
s-374 Tööandjal on vähe kasu doktorandist, kes ei oska originaalselt mõelda.
s-375 Samas on hulk kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes loonud suuri väärtusi ja need hiigelkasumite vastu vahetanud.
s-376 Ometi doteeritakse Eestis professionaalseid loojaid teiste, nende hinnangul vähem loovate inimeste käest administratiivselt äravõetud rahaga.
s-377 Kultuur moodustab avaliku sektori eelarvest 3%.
s-378 Rahanduslik reaalsus on selline, et erasektoris töötavad inimesed loovad väärtusi ja müüvad neid, ning nende teenitud tulust kolmandik laekub riigikassasse.
s-379 Avalik sektor elab tulust, mis on teiste inimeste käest administratiivsete vahenditega ära võetud.
s-380 Inimeste sissetulekud avalikus sektoris sõltuvad sellest, kui osavalt nad ise või nende huvigrupp riigipiruka jagamisel lobby teevad.
s-381 Väärtusloomevõime pole nii ultimatiivne kui erasektoris.
s-382 Selle asemel, et ministeeriumikoridorides lobby teha ja riigikassast raha välja viia, võiks kultuuriringkonnad mõelda sellele, kuidas sarnaselt erasektoriga keskenduda väärtuste loomisele ja nende müümisele ning nõnda riigikassasse raha juurde tuua.
s-383 Ajud müüvad.
s-384 Järelikult ainsad inimesed, kes vältimatult riigikassast raha vajavad, on vaimse puudega inimesed.
s-385 Kõik teised on viimase kümne aasta jooksul pidanud kohanema vaba turumajandusega.
s-386 Kultuuritegijad on need pühad lehmad, kes ei pea majanduse struktuurimuutustest mitte midagi teadma ja kellel on riigieelarve kaudu õigus teiste kulul parasiteerida.
s-387 Hoolimata sellest, et nad on tegelikult praeguse ja tulevase majandussituatsiooni jaoks kõige paremini relvastatud.
s-388 Michael Goldhaber peseb konservatiivsete äriringkondade ajusid sõnadega: Kui sinu töös ei ole mitte midagi erilist, ükskõik kui väga sa pingutad, siis sind ei panda tähele ja see tähendab aina enam, et sulle ka ei maksta midagi.
s-389 Kui kunstniku töös on midagi erilist ehk tal on mingi sõnum, siis teda pannakse tähele ja tema loomingut tarbitakse.
s-390 Kusjuures elamuste ja emotsioonide eest makstakse kordi rohkem kui kaupade ja teenuste eest.
s-391 Kultuuritegijate positsioonid paranevad muide iga päevaga.
s-392 Kui kunagi võitis kaupade turg toorainete turu ning seejärel hakkasid laiendatud kaubad ja teenused võtma üle valmiskaupade turgu, siis praegu ja tulevikus võidavad tarbimismahte elamused.
s-393 Kultuur ju pakubki elamusi ehk midagi hingele .
s-394 Robotid teevad ära füüsilise töö, arvutitarkvara vahetab välja pintsaklipslased.
s-395 Ainus, mida inimene praegu ja tulevikus teeb, on väärtuste loomine.
s-396 Elamuste majandus on seega kultuuri päralt.
s-397 Kultuuriminister on kultuuri riigieelarvest väljatõstmisele vastu vaielnud argumendiga, et loovisiksus tahab olla sõltumatu.
s-398 Esiteks pole tänapäeval kunstnik kaugeltki ainus loovisiksus.
s-399 Erasektoris murravad inimesed iga päev pead selle üle, kuidas nõudlust leida ning seda kasumiks konverteerida.
s-400 Loovus ja ideekus on seejuures otsustava tähtsusega.
s-401 Audiitor peab aastast aastasse mõtlema välja uusi metoodikaid, kuidas kliendi aastaaruannet investoritele atraktiivsemaks muuta.
s-402 Seda suutmata kaotab ta kliendid neile, kes suudavad.
s-403 Loovus ja uuenemisvõime on kõikidel erialadel professionaalsuse kriteerium.
s-404 Teiseks, inimese sõltumatuse mõõt on see, kui paljudest inimestest ta sõltub.
s-405 Kõige suuremat vabadust naudib inimene, kes sõltub 6 miljardist inimesest, ja kõige sõltuvam on see, kes sõltub vaid ühest.

Text viewDownload CoNNL-U