| s-404
| IR: Iirlased pidevalt ka võidavad! |
| s-405
| Meil pole nii palju prantsuse ja inglise keele oskusega kohtunikke, kes hakkaks meie asju kaitsma. |
| s-406
| See on järgmine argument kiire liitumise vastu. |
| s-407
| Ärme laseme teha ennast ELis peksupoisiks. |
| s-408
| IG: Ideaalne stsenaarium oleks, kui Läti ja Leedu okupeeritakse ELi poolt, aga meie jääme vabaks. |
| s-409
| IR: Esiteks ei nimetata seda okupatsiooniks, aga kui me jääksime regioonis ainsana EList välja, võiks tekkida Singapuri efekt. |
| s-410
| Eeldusel, et me saame koos Läti ja Leeduga NATOsse. |
| s-411
| VR: Kümne aasta pärast saaks kokku rehkendada, kes tegi õigesti. |
| s-412
| IG: On alatu soovida lätlastele ELi. |
| s-413
| (naer) |
| s-414
| VR: Rootsi on selle poolt, et Eesti saaks kiiresti ELi liikmeks. |
| s-415
| Ühelt poolt seepärast, et nad arvavad, et Eesti väga tahab. |
| s-416
| Teine pool on egoistlik - lähema 10-20 aasta pärast peaks hakkama tööjõud Eestist ja Baltikumist üleval pidama Rootsi hoolekandesüsteemi. |
| s-417
| VR: See oleks üks väljapääs. |
| s-418
| Eestlased on paremad kui mingid sõjapõgenikud. |
| s-419
| Kuidas need hinnad ikkagi tõusevad? |
| s-420
| IR: Kui teistes kandidaatriikides võivad pärast liitumist mõnede toodete hinnad langeda, siis tänu üliliberaalsele majanduspoliitikale meil selline võimalus puudub. |
| s-421
| Esimese grupi riikidest oleme kõige vaesemad, aga kõige liberaalsemad - meil pole mingisuguseid tolle. |
| s-422
| Tõusevad praktiliselt kõik hinnad, suhkur mitu korda, kütus aktsiisi võrra - paar krooni liitrilt, sigarettidel on miinimumnõue 57% paki hinnast. |
| s-423
| Piima ja liha tootmishinnad on keskmiselt kaks korda odavamad kui ELis. |
| s-424
| Kui meil kulub inimestel kuni 60% rahast toidule, siis ostukorvi hind tõuseb väga kiiresti 50-100%. |
| s-425
| See ei võta mitte ainult meil kõri kinni. |
| s-426
| Ma näen nelja hinnatõusu mehhanismi. |
| s-427
| Esiteks kehtestatakse kõikidele kaupadele, neid on ELi kaubanduspoliitika nomenklatuuris 10 000, tollid, kuidas kunagi 0,1 - 1000%. |
| s-428
| Teiseks kehtestab EL kvoodid, näiteks metallile. |
| s-429
| Metallikvoot on aga alla 10% sellest, mida me kasutame. |
| s-430
| Seni ostsime Ukrainast ja Venest odavat metalli, siis enam mitte, seetõttu kallineb ehitamine. |
| s-431
| Kolmandaks ei saa EL meil enam oma odavaid kaupu dumpinghindadega või ekspordisubsiidiumide abil müüa - Voimixid, Valio odavad jogurtid, odav Hollandi ja Saksamaa värk, ka suhkur, kaob ära. |
| s-432
| Lõpuks kehtestatakse meie toiduainetööstusele väga ranged veterinaarnõuded. |
| s-433
| VR: Tegelikult on positiivne, kui EL mõjub katalüsaatorina veneaegse tehnoloogia äravahetamisel. |
| s-434
| IR: Euroopa Liitu minnes tõuseb maa hind umbes kümme korda. |
| s-435
| VR: Ära seda küll ütle, sest siis me lähmegi ELi. |
| s-436
| (naer) |
| s-437
| IR: Kõik taotlevad kapitali vabal liikumisel erandeid maa müügiks, meie lubame maad osta mitte ainult ELi, vaid ka kolmandate riikide kodanikel. |
| s-438
| Praeguste hindade juures on Eestimaa üles ostetav 3 miljardi krooni eest. |
| s-439
| VR: Võiks küsida, kas te olete valmis minema ELi, kui tõenäoliselt suur osa isamaast ostetakse üles. |
| s-440
| Kui eestlased ütlevad “ yes! ”, siis lähmegi. |
| s-441
| IR: Mõnes Saaremaa vallas on juba praegu suurem osa maast soomlaste käes. |
| s-442
| Neile on Eestimaa odav. |
| s-443
| Nad näevad siin väga suurt äritegemise võimalust. |
| s-444
| Taani ei luba maad üldse välismaalastele müüa, nii kaitsevad nad oma saari sakslaste eest, meie oleme venelaste ees kaitsetud. |
| s-445
| See peatükk tuleb uuesti avada. |
| s-446
| Kas tahame, et ei jääks isamaast ilma. |
| s-447
| IR: Mitte ainult. |
| s-448
| Põhiseaduse paragrahv nr 1 ütleb, et võimu ei saa kusagile delegeerida, aga 20 000 lehekülge põllumajandusalast seadusandlust ei tule isegi mitte arutada, vaid lihtsalt üle võtta. |
| s-449
| Kokku tuleb kas üle võtta või harmoniseerida 80 000 lehekülge. |
| s-450
| Samamoodi nagu kunagi Moskva direktiive. |
| s-451
| IG: Partei Keskkomitee ja Ministrite Nõukogu ühismäärusi. |
| s-452
| IR: Kuni miljard krooni aastas. |
| s-453
| Algul vähem, aga kokku 5-6 miljardi vahel. |
| s-454
| Liitumiseelne abi jõuab 1,5 -2 miljardi kroonini, maksimaalne lagi, kui kõik projektid ideaalselt töötavad, 3-4 miljardini. |
| s-455
| Samal ajal on meie enda kulutused rahandusministeeriumi arvutuste järgi tunduvalt suuremad. |
| s-456
| Ainuüksi keskkonnanõuete täitmiseks kulub 2,5 miljardit aastas, ja nii kümme aastat, lisaks seaduste harmoniseerimine, veterinaarnõuded, standardid ... |
| s-457
| IG: Halli tsooni majandusteaduslik definitsioon on soodustransiidi koridor! |
| s-458
| VR: Esialgu võiks luua Balti uniooni, viiks pealinna mitte Brüsselisse, vaid natuke lähemale, Riiga. |
| s-459
| Inimesed ütlevad, see ei toimi, me oleme nii erinevad. |
| s-460
| Näidake mulle kedagi, kes suudab tõestada, et ma olen rohkem sarnane portugallasega kui lätlasega! |
| s-461
| IG: Jeltsini julgeolekunõunik Juri Baturin, kes nüüd Titoga kosmoses käis, ütles mulle 1995. aastal, et Eesti on vaja orienteerida põhjalasse, eeskätt neutraalsesse Soome. |
| s-462
| Soomel on Venemaaga hea koostöö. |
| s-463
| Vaja on NATO-le vastuvõetav Balti allianss ära lõhkuda. |
| s-464
| Nüüd ütleme meie “ fucking Latvia ”. |
| s-465
| Kas me tulime selle peale ise või on keegi meile selle ette söötnud? |
| s-466
| Oleme pugejad kõvade ees ja ülbed nõrgemate suhtes. |
| s-467
| VR: Selle kohta öeldakse - lakub ülespoole ja lööb allapoole. |
| s-468
| IR: Praegu köetakse üles virvatulesid. |
| s-469
| Räägitakse, et läheme Euroopa Liitu nagu suurele peole, kus kõik saavad hästi süüa ja tantsida. |
| s-470
| Kui kõik on kohal, selgub, et seal tantsitakse teisi tantse kui meie oleme harjunud. |
| s-471
| Siis tekib shokk, oleme kontvõõrana peol, kus vaid Ilves ja väike punt tunneb ennast väga hästi. |
| s-472
| Pidu käib ja virvatuled plingivad, aga sakslased ütlevad - nii palju teile põllumajandustoetust, nii palju tööjõu vaba liikumist, nii palju konkurentsireeglite eiramist, nii palju madalaid makse! |
| s-473
| VR: Eesti pole ainus riik, kus Euroopa Liit on muutunud elitaarse poliitilise kliki projektiks ja võõrandunud rahvast. |
| s-474
| VR: Kriteeriumiks ei peaks olema aeg, vaid valmisolek. |
| s-475
| Ma ei ole nii pessimistlik nagu Igor, kes arvab, et üsna varsti, nii saja aasta pärast. |
| s-476
| Realistlik aeg ELi minna saabub kusagil 2015. |
| s-477
| Palju on EL nõus meile andma lepingute teel toetusi, kui me ütleme, et ei tahagi esimeste hulgas tulla? |
| s-478
| See annaks ELile võimaluse, mida nad pikisilmi ootavad. |
| s-479
| Tempo pealesurumine on muutunud kahepoolseks lõksuks. |
| s-480
| IG: See võtab 35 aastat. |
| s-481
| IR: Viimase seitsme aastaga pole me Soomele mitte lähenenud, vaid hoopis kaugenenud, sest Soome majanduse areng on olnud üle 5%, meil pisut väiksem. |
| s-482
| ELis hakkab areng olema küll suhteliselt stabiilne, aga mitte nii kõrge kui oli enne, 3-4% vahel, ehk natuke kõrgem kui ELi keskmine - me oleme lihtsalt madalamal arengutasemel, aga konkurentsivõime väheneb. |
| s-483
| Kui me oleks ELi väljas ja samal ajal oleks julgeolek garanteeritud, võib oodata pikema aja jooksul 8-10-protsendilist kasvu nagu Iirimaal ja Singapuris. |
| s-484
| Ka Euroopa Liit oleks sellisest ruumist huvitatud, sest Euroopa on stagneeruv majanduspiirkond, kõige aeglasemalt arenev maailmajagu. |
| s-485
| Euroopaga koostöö on meile vajalik aga sellisel tasemel, nagu ta praegu juba on. |
| s-486
| Sellest piisab, nüüd tuleb liberaalselt mudelit edasi arendada. |
| s-487
| Selleks aga ei pea astuma kiiresti ELi. |
| s-488
| VR: Tänane EL pole see, millena Churchill ta välja käis - rahuprojekt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on vaid muutunud protektsionistlikuks ja bürokraatlikuks klubiks. |
| s-489
| Eesti ei peaks sellesse kuuluma sel lihtsal põhjusel, et ma ei ole kindel, et see üldse püsima jääb. |
| s-490
| VR: Siiamaani on see olnud üks suur katastroof. |
| s-491
| Eurosse on sisse ehitatud tõsine konflikt - riikidel, kes võtavad ta kasutusele, on kõigil teatud iseseisvus, seetõttu on võimatu luua mingit Euroopa tsentraalpanka, mis suudaks kogu Euroopa hüvanguks sättida intressi. |
| s-492
| No mis sa teed, kui Portugalis on kiire kasv, Saksamaal aga depressioon, ühes on vaja inflatsiooni pidurdada, teises ...? |
| s-493
| IR: Friedman ütleb, Ameerikas on 50 osariiki ja efektiivne ühine raha, ainult Euroopa ei suuda seda järele teha, sest enne peab olema poliitiline liit. |
| s-494
| Kuna siseturu ja rahaliidu kõrval on ühine julgeolek ja välispoliitika ELi kõige nõrgem sammas, väidab Friedman, et see võib kaasa tuua euro veelgi suurema nõrgenemise. |
| s-495
| Kreeklased, itaallased ja hispaanlased lasevad Saksa ja Hollandi tugeva majanduse najal lihtsalt liugu. |
| s-496
| Neil on dolce vita, las sakslased maksavad. |
| s-497
| VR: Euro kõige suurem eelis Eesti jaoks on see, et kroon pandi Saksa marga külge, mis omakorda läks euro külge. |
| s-498
| Me oleme saanud oma majanduslikud ebaõnnestumised ilma vitsadeta üle elada. |
| s-499
| See on teinud Eesti konkurentsivõimeliseks ja aidanud üle krooni devalveerimise vajadusest. |
| s-500
| Kroon on niikuinii devalveerunud. |
| s-501
| Ei ole mõtet keevitada endale külge üliinimlikke omadusi ja lätlaste ja leedukatega ülbitseda. |
| s-502
| Oli suur ebaõnn, et nemad sidusid oma raha dollari külge. |
| s-503
| VANGLA. |