| s-202
| Veel samal aastal ühines kokkuleppega ka Austria-Ungari, kuigi mõningate reservatsioonidega, ja lepingut hakati nimetama Vahemere Entente'iks. |
| s-203
| Tegelikult ei võtnud Suurbritannia ka seekord endale sõjalisi kohustusi. |
| s-204
| 1890 oli sunnitud erru minema kantsler Otto v. Bismarck. |
| s-205
| Teda asendas kindrali aukraadis krahv Leo v. Caprivi, kes tõi kaasa nn. uue kursi Saksamaa välispoliitikas. |
| s-206
| Bismarck oli olnud seisukohal, et Saksamaa peab olema tugev eelkõige Euroopa mandril. |
| s-207
| Kuigi ta ei olnud ka koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et jõude ei tohi liigselt killustada. |
| s-208
| Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole võimalik vältida sõda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck. |
| s-209
| Uus kantsler nägi väljapääsu selles, et Kolmikliitu tuleb tõmmata ka Suurbritannia, millega jõudude vahekord maailmas muutuks oluliselt Saksamaa ja ta liitlaste kasuks. |
| s-210
| Ühtlasi kindlustaks see Itaalia truuduse (pika rannajoone tõttu kartis Itaalia Briti laevastikku) ja aitaks liitu tõmmata ka Türgit, kellel oli põhjust karta Vene agressiooni, eriti Konstantinoopoli ründamist. |
| s-211
| Saksamaal loodeti, et Inglismaa vastuolud Prantsusmaa ja Venemaaga on suuremad kui Saksamaaga. |
| s-212
| Caprivi kavandatud kursist lähtudes loovutas Saksamaa Inglismaale rea tähtsaks peetud maa-alasid Aafrikas, nende seas Uganda, mis avas juurdepääsu Niiluse ülemjooksule, ning nõustus Briti protektoraadiga India ookeanis asuva Sansibari üle. |
| s-213
| Vastutasuks sai Saksamaa Põhjameres asuva Helgolandi saare, mille strateegiline tähtsus ilmnes Esimese maailmasõja ajal. |
| s-214
| Aafrikas tehtud järeleandmistele lootes tegi Caprivi oma kantsleriks oleku ajal (1890-1894) Briti diplomaatidele korduvalt ettepanekuid ühinemiseks Kolmikliiduga, kuid said ikka eitava vastuse. |
| s-215
| Me nõuame kohta päikese all … |
| s-216
| Lisaks traditsioonilisele ametlikest liitudest hoidumise poliitikale kujundas Briti valitsuse meelsust ka Saksamaa maailmapoliitika teine tahk - koloniaalpoliitika. |
| s-217
| 1891 oli Saksamaal tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. |
| s-218
| Pangermaani Liit nõudis suure Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist. |
| s-219
| Nõuet kordasid avalikult ka Saksa diplomaadid, sealhulgas välisasjade riigisekretär (vastab välisministrile) Bernhard v. Bülow oma kõnes Riigipäeval 1897. aastal. |
| s-220
| “ Me nõuame endale kohta päikese all ” kõlas esialgne loosung. |
| s-221
| Uuele sajandile vastu minnes ennustas 1900. aastal Saksamaa kantsleriks tõusnud v. Bülow: “ Saabuval sajandil on Saksamaa kas haamriks või alasiks. ” |
| s-222
| Inglise-Saksa suhteid teravdas ka Saksamaa tung Lähis-Itta. |
| s-223
| 1898 võttis keiser Wihelm II ette pika reisi Idamaadesse, külastamaks sealseid pühasid paikasid. |
| s-224
| Teel peatus ta Konstantinoopolis ja pidas Damaskuses kõne, milles kuulutas end 300 miljoni muhameedlase ja Türgi sultani sõbraks. |
| s-225
| Sakslased aga said kontsessiooni nn. BBB (Ber-liin-Bosporos-Bagdad) raudteeliini ehitamiseks. |
| s-226
| Pikemas perspektiivis halvendas Saksa-Inglise suhteid eriti Saksamaa kurss võimsa sõjalaevastiku ehitamisele. |
| s-227
| Selle eestvõitlejaks oli admiral Alfred v. Tirpitz, kuid laevastiku ehitamisest oli eriliselt huvitatud ka keiser ise. |
| s-228
| Saksamaa ja Briti impeeriumi vastasseisust hakkas välja kujunema uue sajandi põhivastuolu. |
| s-229
| Esialgu oli see siiski varjatud ning püsis kokkuleppe ja koguni liidu sõlmimise võimalus. |
| s-230
| Prantsusmaa taandub |
| s-231
| Vahetult sajandilõpu eel kerkis rahvusvahelise elu tulipunkti Inglise-Prantsuse sõja võimalus. |
| s-232
| Tagapõhjaks oli Inglismaa ja Prantsusmaa sajanditepikkune suur vastasseis võitluses hegemoonia eest nii Euroopas kui ka kolooniates. |
| s-233
| Sajandivahetuseks tõusis Euroopa riikide vastuoludest tulipunkti Aafrika jagamine. |
| s-234
| 1882 oli Inglismaa okupeerinud Egiptuse, mis kunagi oli Napoleoni sõjaretke sihiks. |
| s-235
| 1896 saatis Inglise valitsus Egiptusest lõunasse - Sudaani vallutama - ekspeditsioonikorpuse Horatio Herbert Kitcheneri juhtimisel. |
| s-236
| Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. |
| s-237
| Juulis 1898 jõudsid prantslased välja Niiluseni ja heiskasid oma lipu Fašoda külas, vanas lagunenud Egiptuse kindluses. |
| s-238
| Sama aasta septembris jõudis selle Sudaani küla lähistele Kitcheneri Inglise väeüksus ning nõudis Prantsuse vägede tagasitõmbumist. |
| s-239
| Marchand keeldus ja kerkis oht, et puhkeb sõda kahe konkureeriva koloniaalriigi vahel. |
| s-240
| Juulis 1891 pidi keiser Aleksander III paljastama pea, kui orkester mängis Kroonlinna saabunud Prantsuse sõjalaevastiku eskaadri auks Kolmanda vabariigi hümniks kuulutatud “ Marseljeesi ”. |
| s-241
| Inglise ajakirjandus, aga ka poliitikud võtsid äärmiselt sõjaka hoiaku. |
| s-242
| Prantsuse välisminister Théophile Delcassé kartis eriti, et Saksamaa võib seda sõda ära kasutada Prantsusmaa uueks ründamiseks. |
| s-243
| Muret tekitas ka küsimus, kuivõrd Prantsuse merevägi, mis alati oli osutunud nõrgemaks, suudab vastu panna Briti moodsale laevastikule. |
| s-244
| Keerulises olukorras pöördus Prantsusmaa oma liitlase Venemaa poole. |
| s-245
| Kuna sealt aga abi loota ei olnud, tuli järele anda. |
| s-246
| Esialgu püüti taganemise eest mingitki hüvitust saada. |
| s-247
| Kui aga vastane keeldus, ei jäänud Prantsusmaal muud üle, kui väed Sudaanist ära viia. |
| s-248
| Fašoda konflikt sai pöördepunktiks Inglise-Prantsuse suhetes. |
| s-249
| Selle taustal võib vaid imestada, kuidas uuel sajandil jõuti sõjalise koostöö ja liitlassuheteni. |
| s-250
| Konfliktidega uude sajandisse |
| s-251
| Suureks vastuolude piirkonnaks kujunes 19. sajandi lõpul Kaug-Ida, kus ristusid sealsete riikide omavahelised konfliktid ning Euroopa riikide võitlus mõjusfääride pärast. |
| s-252
| Aastatel 1894-1895 toimus Jaapani-Hiina sõda, mille tulemusel tuli Hiinal loobuda Korea valitsemisest. |
| s-253
| Euroopa suurriikide toel Korea iseseisvus, kuigi oma mõju kindlustas seal Jaapan. |
| s-254
| Sõja lõpetamiseks sõlmitud Shimonoseki rahuga omandas Jaapan ka Liaodongi poolsaare, kuid Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa üheaegselt esitatud nõudel see siiski tagastati Hiinale. |
| s-255
| Samaaegselt ruttasid suurriigid üksteise võidu looma Kaug-Idas endale tugipunkte ja mõjusfääre. |
| s-256
| Saksamaa maandas 1897 dessandi Kiaotšau lahe Shandongi poolsaarel ning surus järgmisel aastal Hiinale peale lepingu, millega sai seal endale tugipunkti 99 aastaks rendile. |
| s-257
| Venemaa vallutas 1897 Port Arturi, luues pinged, mis uuel sajandil lahvatasid Vene-Jaapani sõjaks. |
| s-258
| Inglismaa ja Saksamaa hankisid endale Hiinas kaubanduslikud mõjusfäärid. |
| s-259
| Sajandi lõpul lahvatas uus sõda ka Ameerika mandril ning suurriikide vastuolud jõudsid Vaiksele ookanile. |
| s-260
| Vallutuste teele asunud USA (meenutame sõda Mehhikoga 1846-1848) kasutas ära 1895 alanud Kuuba ülestõusu Hispaania koloniaalvõimu vastu ja alustas 1898 sõda, mis lõppes veel samal aastal Hispaania lüüasaamisga. |
| s-261
| Kuuba sai uue sajandi algul, 1901 uueks iseseisvaks riigiks, 1898 sõlmitud rahulepinguga läksid Ühendriikide võimu alla Puerto Rico, Guam ja Filipiinid. |
| s-262
| Filipiinidele oli pretendeerinud ka Saksamaa, kellel tuli leppida sellega, et sõjas lüüa saanud Hispaania müüs talle Karoliini ja Mariaani saared ning Inglismaaga kokku leppides veel kaks saart Samoa saarestikust. |
| s-263
| 19. sajandil alanud sõdadest jõudis uude sajandisse Inglise-Buuri sõda (1899-1902). |
| s-264
| Sõja käigus kasutasid buurid edukalt partisanisõja taktikat ning inglastel tuli nende alistamiseks kohale tuua üha uusi vägesid. |
| s-265
| See sõda kompromiteeris Briti impeeriumi maailma avaliku arvamuse silmis. |
| s-266
| Vana sajandi viimastel aastakümnetel kujunenud liitude süsteem ei olnud veel lõplik. |
| s-267
| Maailm läks 20. sajandisse uute diplomaatiliste kombinatsioonide ja rahvusvaheliste konfliktidega. |
| s-268
| Suure sõjani kulus veel veidi aega. |
| s-269
| peaksime ütlema inglaste kombel, kui me parasjagu uude sajandisse oleme suundumas. |
| s-270
| HELMUT PIIRIMÄE (1930) on ajaloodoktor, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. |
| s-271
| Pildid: |
| s-272
| -. Versailles' lossi Peeglisaalis 18. jaanuaril 1871. |
| s-273
| -. Kolm keisrit Berliinis septembris 1873. |
| s-274
| Aastavahetuse mõtisklustes on ikka kaks poolt - kokku saavad kenad hetked ja olulised sündmused minevikust ning ootused-lootused tulevikust. |
| s-275
| Ühe lõpp on teise alguseks. |
| s-276
| Üks mees, kelle teod on kõigi viimasel sajal aastal Maad asustanud olevuste elu mõjutanud, on Albert Einstein (1879-1955), kelle ajakiri TIME kuulutas sajandi inimeseks. |
| s-277
| Mida ta siis tegi? |
| s-278
| · Nautis Aarau kantonikoolis (kus ta sooritas abituuriumi) valitsenud Pestalozzi vaba ja humaanset vaimu, eelkõige õpetaja vabadust õpetamismeetodite valikul ja sellest tulenevat rõõmu õpetajaga ühist tööd teha. |
| s-279
| · Sai aastal 1900 Zürichi tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi. |
| s-280
| · Võttis kõikjale, isegi Berliini Akadeemia istungitele kaasa viiuli. |
| s-281
| · Pidas oma elu kõige õnnelikumateks ja viljakandvamateks aastaid 1902-1909, kui töötas “ ilmalikus kloostris ” - Berni Föderaalses Patendibüroos. |
| s-282
| · Arvas, et inimene, kes püüab esineda autoriteedina tõe ja tunnetuse alal, jookseb jumalate naeru saatel karile. |
| s-283
| · Hoiatas, et seda, kes väikestes asjades tõega vabalt ümber käib, ei saa usaldada ka suurtes asjades. |
| s-284
| · Tõestas, et Browni liikumine (mikroskoobiga nähtav osakeste liikumine vedelikus, aga ka tolmuosakeste sagimine õhus) on põhjustatud aineosakeste korrapäratust liikumisest. |
| s-285
| · Pööras veendunud kahtlejadki “ aatomiusku ” -ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. |
| s-286
| Soojus aga pole midagi muud, kui molekulide korrapäratu liikumise teel toimuv energia ülekandumise vorm. |
| s-287
| · Väitis, et valgus levib valguskvantide ehk footonite kaupa. |
| s-288
| Seega süttis 20. sajandi algul uue leegina teaduslik vaidlus valguse olemusest - ühelt poolt on valgus käsitletav kui elektromagnetiline laine, teisalt aga kui osakeste (korpusklite, kvantide, footonite) voog. |
| s-289
| · Sai aastal 1921 Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. |
| s-290
| · Kõige laiemalt on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. |
| s-291
| Tuntakse koguni kahte relatiivsusteooriat - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. |
| s-292
| Asi sai alguse aastal 1905, kui tema sulest ilmus 30leheküljeline artikkel “ Liikuvate kehade elektrodünaamikast ”. |
| s-293
| Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E=mc2, mille järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma-pomm) kui lootust (otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks). |
| s-294
| Kui erirelatiivsusteooria kirjeldab füüsikanähtusi vaid üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvates taustsüsteemides, siis 1915. aastal ilmunud 50leheküljelises artiklis “ Üldrelatiivsusteooria alused ” selliseid kitsendusi pole. |
| s-295
| Pole saladus, et peagi saja-aastaseks saava relatiivsusteooria ümber on paljude jaoks endiselt müstika oreool. |
| s-296
| Arvata on, et oma osa on selles kasutatavatel mõistetel, mille sisu Einstein avardas, aga mis kasutusel olnud juba ammustel aegadel. |
| s-297
| Mida tähendab relatiivsus? |
| s-298
| Mis üldse on liikumine, taustkeha? |
| s-299
| Relatiivsus on suhtelisus. |
| s-300
| Aga mis on suhtelisus? |
| s-301
| Vastuse saamise parim viis on katse. |