| s-202
| Seega sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ühiskonna kui terviku säästmismäära ja seeläbi investeerimisvõimaluste kaudu ei ole üheselt määratava iseloomuga. |
| s-203
| Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu aeglustav mõju on seotud ka ebatäiuslike kapitaliturgudega. |
| s-204
| Ebatäiuslike kapitaliturgude korral sõltub investeerimisvõimaluste kasutamine otseselt elanike isiklikest varadest ja sissetulekutest, kuna viimaste puudumisel ei ole laenu sageli võimalik saada (Barro, 1999). |
| s-205
| Tänu ebatäiuslikele kapitaliturgudele on suurema ebavõrdsuse korral investeeringud inimkapitali väiksemad, seda just vaesemate ühiskonnaliikmete hulgas (Knowles, 2001). |
| s-206
| Vaesematel elanikel ei ole võimalik saada laenu, et omandada kõrgema sissetuleku saamiseks vajalik haridus. |
| s-207
| Seega esiteks, süveneb omakorda ebavõrdsus ning teiseks, ei ole investeeringud inimkapitali sellisel juhul ühiskonna seisukohalt optimaalsel tasemel. |
| s-208
| Paljude inimeste potentsiaal jääb kasutamata, kuna neil ei ole võimalik omandada piisavat haridust (Ferreira, 1999b). |
| s-209
| Investeeringud inimkapitali on aga majanduse arenguks äärmiselt vajalikud. |
| s-210
| Ka ei ole ebatäiuslike kapitaliturgude korral võimalik investeerida ettevõtlusse ja uutesse ideedesse neil, kelle enda sissetulekud ja varad ei luba seda teha. |
| s-211
| Paratamatult on tootmistegevusse sisenemiseks vajalik teatav algkapital, mida aga vaesematel elanikel ei ole. |
| s-212
| Ebatäiuslike kapitaliturgude korral ei ole neil seda sageli ka võimalik laenata. |
| s-213
| Vaesemad elanikud ei saa alustada ka riskantsemaid, kuid uudse tehnoloogiaga ja pikemas perspektiivis tootlikumaid ettevõtlusprojekte, kuna ebatäiusliku kindlustusturu tõttu ei saa nad endale lubada kindlustust võimalike riskide vastu (Ferreira, 1999b). |
| s-214
| Seega, mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vähem on võimalik ära kasutada vaesemate elanike tootmispotentsiaali ja seda aeglasem on seetõttu kokkuvõttes majanduskasv. |
| s-215
| Toodud põhjustel püütakse sageli sissetulekute ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmete abil vähendada. |
| s-216
| Sobivate meetmete väljatöötamiseks on aga vajalik mõista, millised tegurid mängivad kaasa ebavõrdsuse taseme kujunemisel. |
| s-217
| Siit tulenebki huvi ebavõrdsust mõjutavate tegurite ja nende mõju iseloomu vastu. |
| s-218
| Lisaks sellele, et sissetulekuid on võimalik maksude ja siirete abil ümber jaotada, mõjutavad sissetulekute ebavõrdsust veel hulk muid tegureid. |
| s-219
| Kuigi kõik tegurid ei ole majanduspoliitiliste võtetega mõjutatavad, tuleb siiski tegurite mõju väljaselgitamiseks sissejuhatuses mainitud põhjustel hõlmata analüüsi kõik oletatavad mõjurid. |
| s-220
| Käesoleva töö uurimisobjektiks ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid ja nende mõju sissetulekute ebavõrdsusele. |
| s-221
| Sissetulekute ebavõrdsuse poolt teistele nähtustele avaldatavad mõjud jäävad edaspidi vaatluse alt välja. |
| s-222
| 1.2.. |
| s-223
| Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid |
| s-224
| Sissetulekute ebavõrdsuse põhjusi on käsitletud paljudes varasemates uurimustes. |
| s-225
| Sealjuures pakutakse erinevates töödes välja hulk erinevaid tegureid, mis sissetulekute ebavõrdsust suuremal või vähemal määral võiksid mõjutada. |
| s-226
| Vaatamata sellele, et varasemad uurimused on hõlmanud igaüks eraldi võetuna küllaltki vähe tegureid, erineb uurimisalune tegurite hulk uurimuseti küllaltki palju ja seetõttu on nende tegurite hulk, mida on vähemalt ühes uurimuses sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina käsitletud, küllaltki suur. |
| s-227
| Käesolevas töös on sisse toodud kõik autorile teadaolevates uurimustes teoreetiliste mõjuritena käsitletud ja/või empiirilisse kontrolli kaasatud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid. |
| s-228
| Nagu sissejuhatuses mainitud, ei ole senises kirjanduses küllaldaselt tähelepanu pööratud asjaolule, et erinevad tegurid mõjutavad ka üksteist ning seega võib ühe teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele avalduda ka kaude ehk teiste tegurite kaudu. |
| s-229
| Seega koosneb iga teguri kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele otsesest mõjust ja kaudsest mõjust. |
| s-230
| Viimane omakorda võib koosneda mitmest erinevaid tegureid läbivast mõjuahelast. |
| s-231
| Käesolevas töös pööratakse tähelepanu nii sissetulekute ebavõrdsuse erinevate mõjurite otsesele kui ka võimalikule kaudsele mõjule teiste mõjurite kaudu. |
| s-232
| Pärast sissetulekute ebavõrdsuse oletatavate mõjurite ülevaadet selles peatükis, on järgnevas peatükis eraldi käsitlust leidnud ka sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju ahelaid moodustavad mõjurite võimalikud omavahelised mõjud. |
| s-233
| Niisiis on selles peatükis vaatluse all sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid, teoreetilised oletused nende mõju iseloomu osas ja varasemates uurimustes saadud tulemused. |
| s-234
| Samuti on vajaduse ja võimaluse korral käsitletud kõnealuste nähtuste kirjeldamiseks varem kasutatud näitajaid. |
| s-235
| Et vastavasisuliste artiklite kogum on suur, siis ei pretendeeri käesolev ülevaade nende täielikule loetelule, vaid toob pigem näiteid ühe või teise teguri uurimise kohta. |
| s-236
| Erinevad teoreetilistes ja empiirilistes töödes välja pakutud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid on autori arvates otstarbekas jaotada viide rühma järgnevalt. |
| s-237
| Esmalt tasub esile tuua kirjanduses enim tähelepanu pälvinud majanduse arenguga seotud tegureid. |
| s-238
| Samuti on kirjanduses küllaltki põhjalikku käsitlust leidnud demograafilised tegurid. |
| s-239
| Eraldi saab välja tuua veel poliitilised tegurid ning peamiselt andmete vähesuse tõttu vähem käsitlust leidnud kultuurilised ja looduslikud tegurid. |
| s-240
| Viimasel paaril aastakümnel on sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena enam käsitlemist leidnud ka makroökonoomilised tegurid. |
| s-241
| Järgnevalt käsitletaksegi nimetatud teguriterühmi lähemalt. |
| s-242
| 1.2.1. |
| s-243
| Majanduse areng |
| s-244
| Esimesse tegurite gruppi võib liigitada riigi rikkuse ehk SKP suuruse elaniku kohta, samuti selle kasvutempo ehk majanduskasvu, tehnoloogilise arengu (sealhulgas tuuakse mõnikord eraldi esile infotehnoloogia areng) ja muuhulgas ka tehnoloogilist arengut peegeldava majanduse struktuuri (põllumajanduse, tööstuse ja teeninduse osa kogu majanduses). |
| s-245
| Neist tegureist on kirjanduses enim käsitlemist leidnud riigi rikkus. |
| s-246
| On hulk uurimusi, kus on keskendutud riigi rikkuse ja sissetulekute ebavõrdsuse seosele, neist enamus tuginevad Kuznetsi pööratud U kujulise seose hüpoteesile (Kuznets, 1955), mille kohaselt majanduskasvu ehk SKP suurenemise korral ebavõrdsus esmalt suureneb ning seejärel uuesti väheneb. |
| s-247
| Sellise oletuse taga olid andmed, mis näitasid ebavõrdsuse suurenemist, kui tööjõu liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse algas, ning ebavõrdsuse vähenemist hiljem, kui sektoritevaheline liikumine hakkas jõudma lõpule. |
| s-248
| Selliste muutuste seletuseks on pakutud, et kui sissetulekute ebavõrdsus sektorite vahel (näiteks madala tootlikkusega põllumajandussektori ja kõrgema tootlikkusega tööstussektori vahel) on suurem kui sektorite sees, siis esmalt sektoritevahelise liikumise alguses sissetulekute ebavõrdsus suureneb ning väheneb hiljem, kui enamus tööjõust on juba uues sektoris või kui liikumine sektorite vahel on võrdsustanud tulumäära mõlemas sektoris (Ferreira, 1999b). |
| s-249
| Lisaks eelnenule võib sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahelisele seosele olla ka teisi seletusi. |
| s-250
| Näiteks on pakutud, et rikkuse suurenedes on rikastel enam võimalusi sellest kasu saada, kuna riigi rikkuse suurenemine suurendab enam just ettevõtjate tulusid (Chang ja Ram, 2000). |
| s-251
| Kuznetsi hüpoteesi kontrollimisele on pühendatud palju uurimusi, samuti on enamikus mitmeid erinevaid tegureid hõlmavates analüüsides kaasatud muuhulgas ka SKP inimese kohta. |
| s-252
| Mõned neist töödest on leidnud hüpoteesile kinnitust, mõned mitte. |
| s-253
| Kuznetsi hüpoteesile ilmnes tugev toetus Higginsi ja Williamsoni (1999) töös erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990. |
| s-254
| Et majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suureneb ja siis väheneb, leidis analoogiliste andmete põhjal ka Barro (1999). |
| s-255
| Nielsen ja Alderson (1997) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile uurides USA osariike aastatel 1970, 1980 ja 1990. |
| s-256
| Weede ja Tiefenbach (1981) analüüsisid 1965. aasta ristandmeid ning tulemuseks oli samuti kinnitus pööratud U kujulise seose hüpoteesile. |
| s-257
| Ka Clark, Xu ja Zou (2003) leidsid oma analüüsis 1960.-1995. aastate paneelandmetel muuhulgas pööratud U kujulise seose. |
| s-258
| Samas kasutas Ram (1997) arenenud riikide paneelandmeid aastatest 1951-1992 ning leidis, et seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel on hoopis (mitte pööratud) U-kujuline: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus vähenes 1950-ndatel ja 1960ndatel, alates 1970-ndatest aga hakkas uuesti suurenema. |
| s-259
| Analüüsides USA osariikide andmeid analoogilisest ajavahemikust sai Ram (1991) samuti tulemuseks U-kujulise seose. |
| s-260
| Seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel ei osutunud üldse oluliseks Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimuses, mis kasutas OECD riikide andmeid aastatest 1966-1994. |
| s-261
| Põhjalikuma ülevaate riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele uurivatest töödest annab näiteks Glomm (1997). |
| s-262
| Kirjeldatud vastuolulisus võib tuleneda sellest, et Kuznetsi hüpotees tekkis ajal, mil tööjõud liikus põllumajandusest tööstusesse. |
| s-263
| Tänapäeval on toimunud või toimumas juba suure osa tööjõu liikumine tööstussektorist teenindussektorisse. |
| s-264
| Seepärast oleks õige oletada, et see muutus majanduse struktuuris on tekitanud omakorda pööratud U kujulise seose sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel. |
| s-265
| Sellele võimalusele on viidanud oma töös ka List ja Gallet (1999), kasutades sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduse arengu vahelise seose uurimisel arenenud maades aastatel 1961-1992 erinevalt tavapärasest U-kujulisele seosele vastavast ruutfunktsioonist kuupfunktsiooni: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suurenes, siis vähenes ning hiljem suurenes jälle. |
| s-266
| Pikaajaline seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel võiks siis autori arvates lihtsustatult olla kirjeldatav lainelise graafikuga, kus iga kumer laine vastab ühele sektoritevahelisele üleminekule. |
| s-267
| Kui näiteks andmed katavad nii perioodi, kus liikumine põllumajandusest tööstusesse jõudis lõpule, kui ka järgnevat perioodi, kus algas liikumine teenindussektorisse, siis on U-kujuline seos Kuznetsi hüpoteesi loogikaga igati kooskõlas. |
| s-268
| Siinjuures tuleb arvestada sellega, et kui seost sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel põhjendatakse liikumisega majandussektorite vahel, siis tegelikult on tegu pigem ühiste põhjustega: liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse ja edasi teenindussektorisse ehk tehnoloogiline areng suurendab riigi rikkust ja samal ajal mõjutab ka sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-269
| Seega, kui üldse oletada riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele, siis peaks see toimima mingite muude mehhanismide toimel. |
| s-270
| Mõnedes uurimustes on riigi majandusliku arengutaseme näitajana kasutatud energia tarbimist elaniku kohta. |
| s-271
| Näiteks Muller (1988) leidis Kuznetsi hüpoteesile vastava pööratud U kujulise seose energiatarbimise ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel 1965.-1975. aasta ristandmete põhjal. |
| s-272
| Nielsen (1994) kasutas oma 1970. aasta ristandmeid kasutavas uurimuses majanduse arengutaseme näitajatena kordamööda nii energiatarbimist kui tavapärast SKP-d inimese kohta, seejuures osutuvad mõlemad sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena ebaoluliseks. |
| s-273
| Nielsen ja Alderson (1995) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile paneelandmete põhjal 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 kasutades majandusarengu näitajana vaid energiatarbimist elaniku kohta. |
| s-274
| Siiski eelistatakse enamasti riigi rikkuse näitajana SKP-d inimese kohta, seda arvatavasti andmete lihtsa kättesaadavuse tõttu. |
| s-275
| Eeltoodust tulenevalt on oluline arvestada sissetulekute ebavõrdsust mõjurina ka majanduse struktuuri ehk põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori osakaalusid kogu majandusest. |
| s-276
| Näiteks Gustafsson ja Johansson (1997) on analüüsi kaasanud lisaks riigi rikkusele ka tööstuses ja teeninduses hõivatute osakaalu, mis võib selgitada ka seda, miks riigi rikkus osutus nende uurimuses ebaoluliseks mõjuriks. |
| s-277
| Et SKP ja majandusstruktuuri näitajate mõju võib mingis osas kattuda, lubavad oletada ka Doesseli ja Valadkhani (1998) ja Clarki, Xu ja Zou (2003) tööd. |
| s-278
| Chevan ja Stokes (2000) on lisaks tööstussektorile analüüsi kaasanud infrastruktuuri (ehitus, transport ja side) ning kolm teenindussektori osa. |
| s-279
| Selline detailsus võimaldab küll selgitada, millist mõju sissetulekute ebavõrdsusele omavad erinevate tegevusalade osakaalud majanduses, samas aga on sellisel juhul tulemuste tõlgendamine võrdluses teoreetiliste seisukohtadega komplitseeritud. |
| s-280
| Kirjeldamaks majanduse struktuuri üldist arengutaset on sageli kasutatud ka selleks otstarbeks tuletatud näitajaid. |
| s-281
| Abdel-Ghany (1996) kasutas oma töös ühe tegurina näiteks tööstussektoris ja teenindussektoris hõivatute suhet. |
| s-282
| Mõnedes töödes (Nielsen, 1994; Nielsen ja Alderson, 1995; Nielsen ja Alderson, 1997) on kasutatud ka n.ö. sektoraalse dualismi näitajat, mis kirjeldab sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-283
| Kui vaadelda ainult kahte sektorit, siis on näitaja lihtsalt leitav ühe sektori osakaalu koguhõives ja osakaalu kogutoodangus vahelise erinevusena (Nielsen ja Alderson, 1995). |
| s-284
| Kaasaja andmeid analüüsides tuleb aga arvesse võtta juba kolme sektorit, mis teeb näitaja leidmise keerulisemaks. |
| s-285
| Nielsen ja Alderson (1995, 1997) on oma analüüsi kaasanud nii sektoraalse dualismi näitaja kirjeldamaks sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust kui ka hõivatute osakaalu põllumajanduses või tööstuses võtmaks arvesse asjaolu, et põllumajandussektoris on sissetulekute ebavõrdsus reeglina väiksem kui tööstussektoris. |
| s-286
| Sissetulekute ebavõrdsust mõjutava tegurina tuuakse sageli eraldi välja ka tehnoloogiline areng ning selle ühe olulise osana infotehnoloogia areng ja levik. |
| s-287
| Nii leidsid Cornia ja Kiiski (2001), et tehnoloogilised muutused on üks olulisemaid sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjuseid arenenud riikides; ülejäänud riikides on mõju nõrgem. |
| s-288
| Sealjuures võib sissetulekute ebavõrdsust suurendavaid tehnoloogilisi muutusi jaotada intensiivseteks ja ekstensiivseteks (Snower, 1999). |
| s-289
| Intensiivsete muutuste korral suurenevad oskustööliste palgad, samal ajal kui mitteoskustööliste palgad jäävad samaks ja seega keskmine palk suureneb. |
| s-290
| Ekstensiivsete muutuste puhul võtavad oskustöölised üle osa mitteoskustööliste töökohtadest. |
| s-291
| Nõudlus oskustööliste järele suureneb ja nende palgad tõusevad, samal ajal mitteoskustööliste nõudlus väheneb ja palgad vähenevad, keskmine palk võib aga jääda selliste muutuste korral samale tasemele (Snower, 1999). |
| s-292
| Mõlemal juhul sissetulekute ebavõrdsus suureneb, kuid muutus on arvatavasti suurem teisel juhul. |
| s-293
| Personaalarvutite leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele on põhjalikumalt käsitlenud Bresnahan (1997). |
| s-294
| Tema teooria kohaselt asendub suur osa väheseid ja keskmisi oskusi nõudvatest töökohtadest arvutitega, samas suureneb nõudlus kõrgelt haritud tööliste järele pidades silmas eeskätt just infotehnoloogia arendamisega seotud töökohti. |
| s-295
| Ka siin on tulemuseks haridusest tulenevate erinevuste suurenemine sissetulekutes ja seega sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine. |
| s-296
| Kahjuks on tehnoloogia arengu ja eriti infotehnoloogia leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele seni analüüsitud pigem teoreetilist laadi uurimustes, ka pole välja kujunenud näitajaid, mida võiks näiteks infotehnoloogia leviku kirjeldamiseks empiirilises analüüsis kasutada. |
| s-297
| Wolff (2002) näiteks analüüsis sissetulekute ebavõrdsuse võimaliku mõjurina investeeringuid seadmetesse ja kontori- ja arvutustehnikasse, mis mõlemad osutusid oluliseks mõjuriks, ning tööjõu tootlikkust, mis ei osutunud oluliseks sissetulekute ebavõrdsuse mõjutajaks. |
| s-298
| Samas võib alternatiivseid näitajaid kasutades arvatavasti saavutada ka teistsuguseid tulemusi. |
| s-299
| Lisaks SKP-le inimese kohta on uuritud ka majanduskasvu kirjeldava SKP kasvutempo seost sissetulekute ebavõrdsusega. |
| s-300
| Ka siin on eri autorid saanud erinevaid tulemusi. |
| s-301
| Oletatakse, et kiirema majanduskasvuga kaasneb suurem ettevõtlusaktiivsus ja nii koonduvad sissetulekud enam rikkamate elanike kätte, kellel on võimalik teha investeeringuid (Chang ja Ram, 2000). |