| s-402
| Mingit isetegevust ei saa olla - rahapoliitika ja strateegiad kuni euroni on raudselt paigas. |
| s-403
| Millised on teie majandusfilosoofilised eeskujud? |
| s-404
| Pean ennast neoklassikalise koolkonna jüngriks ega poolda eriti Keynesi ideid. |
| s-405
| Tema nägi rohkem riigi rolli. |
| s-406
| Eestis on mind enim mõjutanud minu akadeemikutest õpetajad Uno Mereste ja Raimund Hagelberg, kes on seotud ka keskpangaga. |
| s-407
| Keskpangale on ette heidetud laia joont - ametnike arvu ja kinnisvara hulga paisutamist. |
| s-408
| Samal ajal keskpanga funktsioonid justkui väheneksid, sest pankasid on vähem ja kroon stabiilsem kui kunagi varem. |
| s-409
| Ühest küljest on see õige. |
| s-410
| Seoses euroküsimustega jätkub praegu siiski tööd. |
| s-411
| Kui saame eurosüsteemi, siis asi muutub ja funktsioonid teisenevad. |
| s-412
| Rahapoliitilised funktsioonid lähevad üle Euroopa Keskpanka. |
| s-413
| Ometi tuleb uusi ülesandeid juurde. |
| s-414
| Me peaksime täitma rohkem ühiskonna teenri rolli. |
| s-415
| Analüütiline info ja inimesed tuleb panna tööle nii, et selle väljund oleks kasulik ühiskonnale ja majandusele tervikuna, et paljud saaksid meilt õigeid signaale. |
| s-416
| Saite kunagi kurva kogemuse Keila Panga nõukogust. |
| s-417
| Keila Pank läks pangapoliitika nahka - kapitali absoluutsummaga taheti väga kiiresti jõuda Euroopa tasemele. |
| s-418
| 5 mln eküüd ehk 75 mln krooni käis väikepankadel üle jõu - tekkis sihitu rabelemine, aga seda kapitali polnud võimalik kokku ajada. |
| s-419
| See tõi kaasa info varjamise ja ebaausate võtete kasutamise. |
| s-420
| Oleks see asi korraldatud sujuvamalt, oleks nii mõnedki väikepangad ellu jäänud, nishid olid ju olemas. |
| s-421
| Muide, kõige tulisematel aegadel (1994/95) olin mina USAs ega viibinud kõigi otsuste juures. |
| s-422
| Panganduse süül kõrbesite ka Pennus? |
| s-423
| Jah, Pennu saatuse tingis paljuski pankade poliitika. |
| s-424
| Pennu oli õitsval järjel firma, kes riskis nagu paljud teisedki, teostades pikemaid projekte lühiajaliste laenudega. |
| s-425
| Ma olin liisingufirma loomise vastu, sest alla 80 mln kroonise mahuta ei tasu see ära, ning nii ka läks. |
| s-426
| 1997. aasta lõpus tekkisid märgid, et Hansapank tahab suhteliselt hästi toimivat firmat üle võtta, ning hakati laenudega pigistama. |
| s-427
| Tollane juhtkond tabas selle ära ja läks üle Hoiupanka, kuid siis võttis Hansapank selle üle ja asus Hoiupanga kliente pitsitama. |
| s-428
| Hansapank seadis juhtkonna n-ö seina äärde, nõudis raha tagasi ning siis tuli müüa. |
| s-429
| Pank ei võitnud lõpuks midagi, sest praegu on Pennu järglase kahjumid aina suurenenud. |
| s-430
| Hansapanga peale vimma ei kanna? |
| s-431
| Ei kanna, aga selle firma taustal oli kummaline, et suhteliselt hea klient, kes maksis õigel ajal ja kellega polnud probleeme, suruti lihtsalt vastu seina. |
| s-432
| Kogemuse ma reaalsektorist sain - tean valitsevaid ohte ja kuidas asi toimib. |
| s-433
| Pennu oli selles mõttes eriline, et põhiomanik oli juhtkonnas ja väikeomanikud nõukogus. |
| s-434
| See ka suigutas, sest omanik on ju huvitatud kasumi maksimeerimisest ega taha oma ettevõttele halba. |
| s-435
| Elate Keila lähedal Tuula külas. |
| s-436
| Kuidas teie külal läheb? |
| s-437
| Olen maal elanud 10 aastat. |
| s-438
| Kasvatan viit hane. |
| s-439
| Meie külas on paar aktiivset inimest, kes on sovhoosi tegevuse edukalt üle võtnud - Kadariku ja Tuule talud. |
| s-440
| Telefoni ja arvuti abil olen ka kodus töötanud, kuid keskpangas tõenäoliselt elukombed muutuvad. |
| s-441
| Intervjuu toimus 17.04.2000. |
| s-442
| UURIMISRAHAD. |
| s-443
| Sotsiaalministeerium narris teadlasi, lastes neil kirjutada granditaotlusi, mille rahuldamiseks polnud tegelikult raha. |
| s-444
| Mullu hilissuvel taotlesid 25 Eesti teadlasrühma uurimistoetust sotsiaalministeeriumi poolt selleks aastaks välja kuulutatud rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi täitmiseks. |
| s-445
| Märtsi viimasel nädalal said aga kõik taotlejad teate, et nende projekt ei kuulu rahastatavate hulka ja rahapuudusel ei avata üldse uusi projekte. |
| s-446
| “ Olin ise nende 25 hulgas, kes raiskasid hulk aega taotluse kirjutamiseks. |
| s-447
| Ma ei suuda vaadata leebe pilguga isikute poole, kes kuulutasid konkursi vastutustundetult välja, ” on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja ning Tartu Ülikooli külalisprofessor Mati Rahu nördinud. |
| s-448
| “ Meie ees ei suvatsetud isegi vabandada, et konkurss korraldati ekslikult. ” |
| s-449
| Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Piret Laur tunnistab, et konkursi väljakuulutamise hetkel polnud tõesti 100 protsenti kindel, kas taotluste rahuldamiseks vajalikud rahad tulevad või mitte. |
| s-450
| “ Risk oli suur, kuid alustatud protsessi ei saanud peatada. |
| s-451
| Konkursi väljakuulutamine oli otsustatud juba kevadel. |
| s-452
| Kui oleks olnud vastupidi, et protsessi poleks üldse alustatud, aga võimalus oleks olnud, siis oleks saanud taotluste nõukogu mittemidagitegemises palju rohkem süüdistada. |
| s-453
| See oleks olnud palju rängem koorem, ” on Laur veendunud. |
| s-454
| Osalejad panevad pahaks ka seda, et toetusest keeldumist ei ole eksperthinnangutega põhjendatud. |
| s-455
| “ Eksperte pole projektide hindamisel ilmselt kasutatud, vähemalt ei ole meile nende arvamust edastatud, ” märgib mõlemal aastal konkursil osalenud Füsioloogiainstituudi vanemassistent Aavo Lang. |
| s-456
| Nördinud teadlased ei tee oma pahameelest saladust, vaid valavad selle ametnike peale välja. |
| s-457
| “ Sellist lollitamist pole ma varem kogenud, ” ütleb Rahu. |
| s-458
| “ Selge see, et kõiki taotlusi ei saa rahuldada, kuid pole normaalne, et kõik taotlejad tõmmatakse haneks. ” |
| s-459
| Sotsiaalministeerium ei lase end aga sellest segada. |
| s-460
| “ Kui me kardaksime pahameelekirju ja jätaksime seetõttu midagi tegemata, siis ei peaks me enam siin töötama, ” on Laur rahulik. |
| s-461
| Sotsiaalministeeriumil on tänavuses eelarves 2001. aasta rahvatervisealaste teadus- ja arendusprojektide rahastamiseks 4,5 miljonit krooni. |
| s-462
| See raha jaguneb enam-vähem võrdselt kahe alaprogrammi, rahvatervise ja töötervise programmi vahel, kinnitab rahandusministeeriumi sotsiaalkulude talituse juhataja Saida Ausing. |
| s-463
| Ehkki sotsiaalministeerium valmistub uut konkurssi välja kuulutama, kinnitavad nii Rahu kui ka Lang, et nemad sellest enam osa ei võta. |
| s-464
| “ Eesti võib granditaotluste rahuldamise määra - 0 protsenti - poolest Guinnessi rekordite raamatusse kanda, ” soovitab Rahu. |
| s-465
| Möödunud aastal käivitunud rahvatervise teadus- ja arendustegevuse sihtprogrammi raames finantseeritakse praegu enam kui 10 möödunud aastal alanud jätkuprojekti. |
| s-466
| Need projektid on kirjutatud kolme aasta peale ja peaks lõppema järgmisel aastal. |
| s-467
| PÕGENIKUD. |
| s-468
| Kes kordki on paradiisis jala maha saanud, ei taha sealt naljalt lahkuda. |
| s-469
| Juura mäestiku ühes maalilises orus asub Wittnau küla. |
| s-470
| Jõukate ja enesega rahulolevate shveitslaste kõrval elab seal rõskes kahetoalises korteris Hilj Bekaj viieliikmeline pere. |
| s-471
| Hilj on albaanlane Kosovost. |
| s-472
| Üks 40 000st Shveitsi pagenud Kosovo albaanlasest. |
| s-473
| Pärast seda, kui immigrantide suhtes liberaalse Shveitsi sisepoliitilised pinged sundisid valitsust vastu võtma otsuse, et kõik passita võõramaalased peavad mai lõpuks riigist lahkuma, on pooled juba läinud. |
| s-474
| “ Aga me ei taha tagasi Kosovosse, ” ohkab 31aastane pereema Sonja. |
| s-475
| “ Seal pole elektrit, mägedes jätkub sissisõda, turvatundest ei saa rääkidagi! ” |
| s-476
| Vaesena võõrsil. |
| s-477
| Kopitanud seintega maja ärklikorrusel elav Bekajde pere ei kurda tingimuste üle, kuigi peab jagama esimesel korrusel asuvat 1960ndate stiilis sisustatud kööki teise põgenikeperega ning magama lastega ühes tillukeses toas. |
| s-478
| Peres on kolm tütart - viieaastane Tina, kolmene Jeta ja Shveitsis sündinud poolteisene Urate. |
| s-479
| Sonja on lastega kodus. |
| s-480
| Hilj käib kord nädalas saksa keele tunnis ning pahandab, et õpetaja annab liiga palju raskeid koduseid ülesandeid. |
| s-481
| Tina ja Jeta üritavad kohalike lastega sõbrustada ning räägivad juba pisut saksa keeltki. |
| s-482
| Bekajd käiks meelsasti tööl, kuid välismaalaste passid ei anna neile selleks luba. |
| s-483
| Korteri hankis perele Aargau kantoni sotsiaalamet, kes kannab ka kõik eluasemekulud. |
| s-484
| Samuti maksab sotsiaalteenistus perekonnale toetusraha 11 franki (110 Eesti krooni) täiskasvanu ja 5 franki (50 kr) lapse kohta päevas, mis teeb Bekajde sissetulekuks 1110 franki (11 000 kr) kuus. |
| s-485
| Riideid saavad nad immigrantide second-hand poest tasuta. |
| s-486
| Välismaalaste aitamisest vaimustatud külaelanikud pakuvad oma vanu mänguasju ja majapidamistarbeid. |
| s-487
| Albaanlased peavad ise ostma vaid toitu, kuid Shveitsi hindade juures tuleb neil siiski kaupu hoolikalt valida. |
| s-488
| Perega väljas söömisest võivad nad vaid unistada, sest see ületaks nende päevase sissetuleku mitmekordselt. |
| s-489
| Põgenemine sõjakoldest. |
| s-490
| Kõigis Kosovo hädades süüdistavad põgenikud vaid üht meest - Serbia liidrit Slobodan Milosevici. |
| s-491
| “ Ta on täpselt nagu Stalin, ” ütleb Sonja põlglikult. |
| s-492
| “ Serblaste viga on see, et nad usuvad Milosevici pimesi. ” |
| s-493
| Bekajd mäletavad, et Kosovo olukord muutus eriti keeruliseks 1990ndate alguses, kui 1986. aastal võimule tulnud Milosevic hakkas oma ekspansionistlikku Suur-Serbia ideed ellu viima. |
| s-494
| Kümme aastat tagasi lõpetas Hilj ülikoolis tehnoloogiaõpingud. |
| s-495
| Albaanlasena ei saanud ta aga luba töötada tehases ning leidis seetõttu rakendust vaid oma vanemate talus. |
| s-496
| Raha teenis perele algklasside inglise keele õpetajana töötanud Sonja. |
| s-497
| Kui albaanlased keeldusid õppimast ja õpetamast “ Serbia tõde ”, tuli nende lastel hakata koolis käima õhtuti, kui serbia lastel olid tunnid läbi. |
| s-498
| Sonja meenutab, et tema tööpäev lõppes nii hilja, et bussid enam ei käinud ja tal tuli pimedas mitu kilomeetrit jalgsi koju minna. |
| s-499
| Albaania laste õpetajale ei maksnud riik üldse töötasu. |
| s-500
| 40 Saksa marga suurust palka sai Sonja umbes korra kvartalis, kui Lääne-Euroopasse emigreerunud kaasmaalastelt annetustena kogutud raha jõudis Ema Teresa heategevusorganisatsiooni kaudu kohale. |
| s-501
| Tavaliselt õnnestus aga Serbia politseil rahasaadetis konfiskeerida. |