| s-201
| Kui paas eraldada, jääb umbes 27 tonni puhast põlevkivi. |
| s-202
| Paap ajas oma brigaadile autosid ja kortereid välja. |
| s-203
| Kord küsis Moskva ministeeriumist meestele kolme ordenit. |
| s-204
| Seal aeti silmad suureks: teil endal ei olegi, anname siis neli. |
| s-205
| Kuldtäht anti Paabule kätte 1979. aastal Moskvas. |
| s-206
| Kaevandusstaaži oli tal siis 19 aastat. |
| s-207
| Söetööstusminister ise riputas talle tähe kaevurite päeval rinda. |
| s-208
| Saal oli geroisid täis. |
| s-209
| “ Ma ei ole kunagi töötanud selle nimel, et tähte saada. ” |
| s-210
| Kaks raudruuna rongi ette. |
| s-211
| “ Kui hakkasime rääkima, kui palju see ökonoomilist efekti annab, siis oi kurat, nii ja naa palju! ” |
| s-212
| Naftamagnaadid peaksid Ruppert Kaiki (73) kätel kandma. |
| s-213
| Tema juurutatud kahevedurisüsteemita oleksid rasked naftarongid palju lühemad. |
| s-214
| Vedurijuht Ruppert Kaigi kangelastegu võrsus väiksemate raudteejaamade sulgemisest 1960ndate aastate algul. |
| s-215
| Kuid vahejaamadeta ei pääsenud liikuma nii palju ronge, nagu olnuks vaja. |
| s-216
| “ Panime kaks vedurit elektriliselt kokku. |
| s-217
| Alguses kippusid küll üks siia, teine teise kanti, aga leidsime vead üles. |
| s-218
| Ja läks lahti. ” |
| s-219
| Ühe vedurijuhi palk oli hoobilt kokku hoitud ja rong pikem. |
| s-220
| Suurel Venemaal sellist süsteemi ei tuntud. |
| s-221
| “ Küll ratas liigub, ” tavatseb Ruppert Kaik ütelda. |
| s-222
| “ Kui on, kes liigutab. ” |
| s-223
| Ühel oktoobriõhtul tuli ta väsinult koju ja imestas: raadiomees ootab toas. |
| s-224
| “ Küsin, mis viga. |
| s-225
| Tema, et olete saanud kangelaseks. ” |
| s-226
| Ruppert ajas jämeda nõelaga pintsakureväärile augu sisse. |
| s-227
| Et Käbinil oleks lihtsam tähte riputada. |
| s-228
| “ Vanal käsi vigane. |
| s-229
| Et rahva ees hädasse ei jääks. ” |
| s-230
| Ruppert Kaik ühendas vedurid terve talupojamõistusega ja sai raske risti kaela. |
| s-231
| “ No siis hakkas tulema neid jobisid. |
| s-232
| 1967 valiti sinna Eesti ülemnõukogusse, ja kui Müürisepp suri, siis liidu ülemnõukogusse, ning hakkas see jama peale. |
| s-233
| Ega seal saand ka luuslanki lüüa. ” |
| s-234
| Endal lapsed kasvamas, tehnikumiõpingud samuti kaelas. |
| s-235
| “ Oli sihuke plevna, et oi-oi-joo, pane kas või metsa. ” |
| s-236
| Kaik pidi käima valijatega kohtumas. |
| s-237
| Esimesel korral mõtles, et kulub paar tundi. |
| s-238
| Tegelikult läks lõunast õhtul kella poole üheksani. |
| s-239
| Kõik tahtsid muudkui korterit. |
| s-240
| “ No kust ma võtan, mul pole omalgi. |
| s-241
| Minu jaoks ei ehita keegi ühtki maja, et võtmed on siin, muudkui kirjuta välja. ” |
| s-242
| Toona mõtles ta igatsusega aegadele, mil oli veel nooruke vedurijuhi abi. |
| s-243
| “ 1951 sain kursustel aimu, mis see raudtee on ja kuidas temaga võidelda, nagu öeldakse. ” |
| s-244
| Kaigi 45 aastasse Eesti raudteel mahtusid paljud auruvedurimargid. |
| s-245
| Kitsad ja laiad rööpad. |
| s-246
| Mootorvedurid, Vene, Saksa ja Ungari omad. |
| s-247
| Ka miniatuursed manöövervedurikesed. |
| s-248
| Reisi- ja kaubarongid. |
| s-249
| Punased ja rohelised semaforituled. |
| s-250
| Kutsekooli poiste juhendamine. |
| s-251
| Pärast kuldtähe saamist oli hirm kolleegide pärast, kellest mõni oleks hea meelega näinud, et üks parimaid raudteelasi jäänuks avariiga teele. |
| s-252
| Ruppert Kaik kontrollis enne sõitu alati hoolega iga sõlme. |
| s-253
| Tööratta ring sai täis 1996. |
| s-254
| Auruveduri valgetes pahvakutes see algas ning ka lõppes. |
| s-255
| Andis kõrvalteele lükatud väsinud auruveduriga sooja raudtee kütusemahutile ja pesumajale. |
| s-256
| Nüüd on traadid südame vatsakestes. |
| s-257
| Arst patsutas õlale: hea stimulaator. |
| s-258
| Kestab vähemalt 15 aastat. |
| s-259
| Praegu pannakse liine muudkui kinni. |
| s-260
| Juba eelmise vabariigi ajal oli nii, et kaubavedu doteerib reisivedu, ajab raudtee erastamine Ruppertil hinge täis. |
| s-261
| “ Nüüd on kõik läind ja ei tea, kes peremeheks saab! ” |
| s-262
| Milleks see rabamine? |
| s-263
| Äkitselt ei leia Ruppert sõnu. |
| s-264
| “ Miski asi ei pand tööle, aga oma kohus ju ... |
| s-265
| Pisikesest peale sai hakatud maal karjas käima. |
| s-266
| Kuni sõda peale tuli. ” |
| s-267
| “ Tilguvad ilusti ära, kus nad pääsevad, ” rõõmustab Heidmets kuldtähtede üle. |
| s-268
| “ 35 tükki on veel inimeste käes. |
| s-269
| Põlvamaal on üks alles, ülejäänud minu jagu. ” |
| s-270
| Sulatusahi ootab uut suutäit. |
| s-271
| AU TÖÖLE! |
| s-272
| Eesti sotsioloogia grand old man väidab, et tööga pole võimalik rikkaks saada. |
| s-273
| Töö on eneseteostuse üks tee. |
| s-274
| Töö võib olla, on olnud ja jääb edaspidigi nii õnne allikaks kui ka orjastamise abinõuks. |
| s-275
| Kellele kuidas. |
| s-276
| Eesti muinasjuttudes ei saa õnnelikuks kõige lollim ja laisem. |
| s-277
| Töökus (koos arukuse ja visadusega!) on viinud sihile ainult need, kes on olnud ausad, helded, tähelepanelikud ja kannatlikud. |
| s-278
| Ent ajad muutuvad. |
| s-279
| Tahaks loota, et Eestis ei kujune ideaaliks kohvitasside ja õllepurkide taga ripsmeid plõgistavad eurobeibid, kes ei oska päeval midagi peale inglise keele. |
| s-280
| Raske on leida veel rumalamat tegevust kui üritada teha rumalusi üha paremini. |
| s-281
| Lähiminevik näitas, et mingite demagoogiavõtete süsteemidega on võimalik panna inimest rügama nõnda ennastsalgavalt, et ta ei märka enam maad ega taevast. |
| s-282
| Mingite abstraktsete ja kaugete ideaalide nimel on inimene teatud puhkudel valmis kas või surema. |
| s-283
| Töötajad hakkavad end samastama nendega, kes on nad jalge alla tallanud ja kes võidutsevad teiste higi arvel. |
| s-284
| Inimene võtab võõrad eesmärgid omaks ning kujutleb, et on vaba ja iseseisev. |
| s-285
| Tööga ei ole võimalik rikkaks saada; rikkaks saab müümisega. |
| s-286
| Rohkem kui endale vaja on mõtet midagi toota vaid sel juhul, kui on teada, et keegi vajab seda produkti, teenust või keskkonda, ning hindab seda nii kõrgelt, et on nõus seda ostma ja maksma omahinnast mõnevõrra rohkem. |
| s-287
| Õnneks tarbivad Eestis paljud inimesed ise oma töö tulemusi. |
| s-288
| Müümisega saavad hakkama vähesed. |
| s-289
| Töö on eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. |
| s-290
| Kui ühtki nendest kolmest tunnusest pole märgata, tuleks tõdeda, et kõnealune tegevus ei ole töö. |
| s-291
| Uskumatu, aga tõsi - N Liidus, selles nn töörahva riigis, ei ilmunud töö kohta ühtki tõsiselt võetavat raamatut. |
| s-292
| Töö kui probleem. |
| s-293
| Kahtlemata kuulub töö nende suurte probleemide hulka, millel on eksistentsiaalne tähendus ja mida ei õnnestu hästi lahendada kuskil. |
| s-294
| Üks asi näikse selge olevat: kui mõnes riigis rahvas või väga suur osa rahvast enam ei oska, ei taha, ei viitsi, ei julge (häbeneb) tööd teha, siis pole sellel rahval mingit väljavaadet üha karmistuvas konkurentsis ellu jääda. |
| s-295
| Sahkerdamise, lõhverdamise, susserdamise jms tegevuse abil on võimalik looduse, tervise ja kultuuri arvel mõnda aega vegeteerida ning kellelegi võib-olla isegi soodsat muljet jätta, aga peagi tuleb tagapõhi ilmsiks. |
| s-296
| Tagajärg raksatab seda raskema jõuga, mida kauem õnnestus ennast ja teisi petta. |
| s-297
| Eestis on praegu paljude arvates haruldane olukord: Moskva enam ei käsi ja Brüssel veel ei käsi, kuidas oleks vaja elada ning mõelda, arvata ja öelda. |
| s-298
| Kahjuks saavad häid otsuseid teha vaid asjatundlikud isikud. |
| s-299
| Ühiskonnateaduseta jäänud riigis on valitsusel selles mõttes mõnus, et pole karta mingisugust argumenteeritud kriitikat. |
| s-300
| Olukorras, kus valdaval osal elanikkonnast ei ole haridust ega usaldatavaid andmeid ühiskonnas ja kultuuris orienteerumiseks ning kus ühiskond on tervikuna sidestamata, ei saa keegi öelda, et selles riigis on midagi mädavõitu või valesti korraldatud. |