| s-8
| Teksti kirjutades mõtlesin ma palju ka Hollandi erakordselt intensiivsele kunstielule 17. sajandil, seal kujunes välja keeruline kunstniku-tellija-ostja-kunstikaupmehe suhete nelinurk. |
| s-9
| Selles maailmas oli kunstniku ühiskondlik positsioon justkui avaliku teenistuja oma, kes täitis eraklientide kõrval kiriku, aristokraatide ja gildide tellimusi. |
| s-10
| Ma kaldun arvama, et Vermeeri saatus oli teistsugune. |
| s-11
| Andriessen ütles Amsterdami Muziektheateri pressikonverentsil, et uus ooper tuleb habras ja ilus, seevastu kui 'Rosa' oli brutaalne. |
| s-12
| Ja et ooperis on ainult kolm naistegelast -- Vermeeri abikaasa, tema ämm ja veel keegi -- kes nimelt? |
| s-13
| Igaüks neist kirjutab Vermeerile kuus kirja. |
| s-14
| Ma olen Vermeeriga tegelenud aastaid, juba 80. aastate algusest, ja vaadake, mida me Vermeeri maalidel näeme: põhiliselt on tegu alati ühe ja sama naismodelliga, kes kannab peaaegu ühesugust riietust, peaaegu alati on sama ruum, peaaegu alati sama mööbel. |
| s-15
| 1994 toimus suur Vermeeri näitus ja see võimaldas mul tema töid koos näha, et uute järeldusteni jõuda. |
| s-16
| Siis me otsustasimegi Andriesseniga, et ooperisse tuleb ainult kolm tegelast -- kolm naist, sest Vermeer maalis alati naisi. |
| s-17
| Ainult kaks maali ('Astronoom' ja 'Geograaf' -- H. L.) kujutavad mehi. |
| s-18
| Ja naised maalidel kujutavad kolme tegevust: naised joomas, naised kirja kirjutamas või kirja lugemas, naised musitseerimas. |
| s-19
| Huvitav küsimus on, millest need kirjad jutustavad? |
| s-20
| Kasutades oma teadmisi Hollandi ajaloost ja Vermeerist, kirjutasin ma siis kuus täiesti fiktiivset Vermeeri naise, Vermeeri ämma ja tema abstraktse noore muusa-modelli kirja. |
| s-21
| Need 18 kirja on saadetud Delftist Haagi, kutsudes Vermeeri tagasi koju hoolt kandma oma pere, varanduse ja naise eest. |
| s-22
| Teiseks tahtsin ma luua midagi, mis seostub millenniumi ootustega -- inimliku mõõdutunde, harmoonia, selguse ja puhtuse ootustega -- ning oleks totaalselt erinev alandlikku ja masohhistlikku naist kujutavast 'Rosast'. |
| s-23
| Kas tänapäeval on teie arvates ooperihelilooja ja libretist võrdsed autorid? |
| s-24
| Mina tahaksin öelda, et libretist seisab kõrgemal, sest tema on võlur, kellelt tulevad ideed. |
| s-25
| Ma tahaksin, et muusika teeniks minu ideid. |
| s-26
| Kahjuks teatakse ajaloos oopereid peamiselt heliloojate järgi. |
| s-27
| Kui te aga mõtlete 'Võluflöödile', siis selle idee tuli libretistilt ja teatriomanikult (Emanuel Schikaneder -- H. L.), kes tahtis ise mängida Papagenot. |
| s-28
| Nii et tema kasutas Mozartit oma unistuste teokstegemisel. |
| s-29
| On väga haruldane, kui helilooja on ise libretist ja tulemus kannab. |
| s-30
| Nagu Wagneri puhul. |
| s-31
| Millest te alustate ooperi stsenograafiat? |
| s-32
| Kas analoogselt 'Rosale' kasutab ka 'Vermeeri' lavastus interaktiivset multimeediat? |
| s-33
| Tuleb omada visuaalset intuitsiooni. |
| s-34
| Kui sul on juba tekst ja stseenid paberil, hakkab kujutlusvõime tööle. |
| s-35
| Ma vajan ka assistente enda ümber, kellega mõtteid vahetada, vaielda. |
| s-36
| Ka uus ooper tuleb omamoodi multimeedia, diaprojektsioonid etendavad näiteks Delfti linna põlemist. |
| s-37
| Aga ma peaksin vist pihtima, et ma ei tea, mida interaktiivne meedia endast täpselt kujutab, mida ta annab. |
| s-38
| Paljudes vestlustes kübermeedia veendunud pooldajatega pole ma saanud targemaks ja mulle tundub, et ega nemadki asjast paremini aru saa. |
| s-39
| Mind huvitab ta niivõrd, kuivõrd see võimaldab tugevdada minu etenduse visuaalset jõulisust. |
| s-40
| Arvestades teie kunagist dokumentalistikarjääri, kas te tahaksite teha dokumentaalfilmi inimlikest kannatustest, Kosovost? |
| s-41
| Võiksin ju teha, kuid ausalt öeldes vaatlen ma samu asju oma praegustes filmides. |
| s-42
| Teie uus film '8 ½ naist' on austusavaldus Fellinile. |
| s-43
| Mida te Fellini puhul enim hindate? |
| s-44
| Fellini on erakordselt tähtis Euroopa filmirežissöör, kelle tööd on mulle väga olulised. |
| s-45
| Esiteks, ta on suurepärane jutustaja, teiseks fantastiline kujundilooja, lihtsalt suurepärane. |
| s-46
| Mu lemmikfilm on 'Giulietta ja vaimud', ma ei väsi vaatamast '8 ½' ja 'Roomat, lahtist linna'. |
| s-47
| Ma ei ütle, et Fellini on parim, seal on veel Renoir ja Godard, 'Möödunud suvel Marienbadis', aga Fellini esindab sellist kujutlusvõimet, mida ma tahan veel ja veel tundma õppida, ja '8 ½' on tõenäoliselt parim film, mis on tehtud filmi tegemisest. |
| s-48
| Kolmandaks: Fellini interpreteerib võrratult seksuaalfantaasiaid. |
| s-49
| Minu '8 ½naist' on film meeste seksuaalfantaasiatest. |
| s-50
| Kas teil on kunagi olnud probleeme tsensuuriga? |
| s-51
| Absoluutselt mitte kunagi. |
| s-52
| Isegi mitte Inglismaal. |
| s-53
| Nagu Fellini, olete te oma filmides tohutult erootiline. |
| s-54
| Kui me kaotame füüsilise kontakti oma kehaga, kaotame me füüsilise kontakti ka maailmaga, paradiisiga. |
| s-55
| Me ei ela keskajal, kus oma alasti keha pühitsemine oli kuritegu. |
| s-56
| Kuid ma rõhutaksin, et Itaalias on inimesed alati eksponeerinud oma seksuaalseid väärtusi, oma ahvatlevaid 'strateegilisi punkte'. |
| s-57
| Inglismaa moraal on olnud puritaanlik, kehalisi võlusid varjav, naistele palju enam lubav kui meestele. |
| s-58
| Nüüd on see vahe muidugi peaaegu lakanud olemast, kuid on kaldutud uude äärmusse, fokuseerudes ainult noorte inimeste seksuaalsusele. |
| s-59
| Milline on teie ettekujutus aastatuhandevahetuse kunstilistest liikumistest? |
| s-60
| Kui jätaks kõrvale teie lemmikstiili baroki, siis mis tundub teile olevat oluline nüüd? |
| s-61
| Le Corbusier, Stravinski, Picasso on surnud -- mida teeme me nüüd? |
| s-62
| Sama küsiti 16. sajandil, pärast Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo surma, ning sünnitati manerism. |
| s-63
| Kuid mulle ongi just huvitavad üleminekuajajärgud nagu manerism. |
| s-64
| 'Manerism' oli saksa kunstikriitikute poolt lendu lastud pööraselt halb nimi, olenemata sellest, et maneristid olid ka Pontormo ja Bronzino. |
| s-65
| Teine loov üleminekuajajärk oli ancien regime'i ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arhitekt Boulle on üks minu kangelasi. |
| s-66
| Kolmas erutav periood on 1850. aastad prantsuse kunstis, just enne impressionismi. |
| s-67
| Üleminekuajastud arendavad välja uue keele ja ka praegune aeg on selline, kus moodne tehnoloogia tekitab rohkem segadust, kui annab jäävaid tulemusi. |
| s-68
| Aga ilu mõiste? |
| s-69
| See on väga tähtis, me peame ainult avardama selle mahtu, leidma üles uued võtmed. |
| s-70
| Kuid minu ilu definitsioon on: vaadata ja pühitseda. |
| s-71
| Loomulikult on see küsimus maitsest. |
| s-72
| Kuid vist esimest korda kunstiajaloos antakse ka kitšile tähendus hea maitse sees. |
| s-73
| Vaadake Bernini 'Püha Teresa ekstaasi', see on ju puhas kitš! |
| s-74
| Ja samas üks iseloomulikumaid baroki näiteid. |
| s-75
| Tänan intervjuu eest, härra Greenaway! |
| s-76
| Võtke heaks. |
| s-77
| Ja tulge 24. juunil Kopenhaagenisse mu näituse '100 maailma kirjeldavat objekti' avamisele. |
| s-78
| '100 maailma kirjeldavat objekti' on teine ja tuntuim Greenaway kureeritud näitus, mis rändab alates 1992. aastast, pärast esmaesitlust Viini Hofburgi palees. |
| s-79
| Vaatasime ateljees veel põgusalt Greenaway vaevalt kuivanud maale. |
| s-80
| Need esindavad geomeetrilist abstraktsionismi ja tuletasid mulle meelde Siim-Tanel Annuse viimase aja töid. |
| s-81
| Greenaway mainis paari sõnaga ka uusimat projekti 'The Historians', umbes 8 tundi kestvat filmi vangis istuvast kirjanikust ja üle terve maailma leitud 92 kohvrist. |
| s-82
| Greenaway isiknäitusi on korraldatud alates 1988. aastast väga erineva staatusega galeriides Tokyost New Yorgini. |
| s-83
| Greenaway näitaks oma maale ja kollaaže ka Eestis, kui siitpoolt keegi näituse organiseerimisel initsiatiivi ilmutaks. |
| s-84
| 'Mul on praegu rändnäitus Rootsis või Norras, selle võiks ju lähedale Eestisse saata,' arvab ta. |
| s-85
| Paar nädalat hiljem külastasin Greenaway ühte ateljeed Londonis, Hammersmithis. |
| s-86
| Ta hoiab seal oma katalooge ja raamatuid ning seal töötab tema kujurist tütar, kes teeb kilekottidest skulptuure. |
| s-87
| Kuid milline kontrast Amsterdamiga: räämas eeslinna äritänava kusehaisuse ja räpase tagahoovi sopis asubki mingis ebamäärase funktsiooniga majas tema stuudio. |
| s-88
| Seda ei usuks, kui aadress poleks õige. |
| s-89
| Aga kes ütles, et looming peab peegeldama oma kasvuruumi? |
| s-90
| 'Writing to Vermeer' esietendub Amsterdamis 1. detsembril 1999. |
| s-91
| Ma tahan seda näha. |
| s-92
| Peter Greenaway internetis: |
| s-93
| Peter Greenaway mängufilmid |
| s-94
| 1982 'Joonistaja leping' |
| s-95
| 1986 'Z ja kaks nulli' |
| s-96
| 1987 'Arhitekti kõht' |
| s-97
| 1988 'Uppumised järgemööda' |
| s-98
| 1989 'Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke' |
| s-99
| 1991 'Prospero raamatud' |
| s-100
| 1993 'Maconi laps' |
| s-101
| 1996 'Padjaraamat' |
| s-102
| 1999 '8 1/2 naist' |
| s-103
| See väga rahulik mees, kes iial häält ei tõsta, kõndis päev otsa stuudios ringi, kordagi maha istumata ning näis, et ta töötab sama sujuvalt koos inglasest helimehe, prantslasest valgustaja ja kogu paljurahvuselise võttegrupiga ning kõikvõimalikest rahvustest osatäitjatega, kes olid isegi ületunde tehes väga sõnakuulelikud. |
| s-104
| Sir John Gielgud Peter Greenawayst |
| s-105
| Uurin Kroonikast missivõistlustelt naasnud Karin Laasmäe sihvakat kintsu, võrdlen seda enda omaga, mida lisaks tselluliidile kaunistab koera puremisjälg ja langen sügavasse masendusse. |
| s-106
| Minu reaktsioon on tundeline ja välistab ratsionaalse mõttekäigu, et enamik naiste jalgu on tselluliidised ja koledad. |
| s-107
| Meediakujundiks ülenenud pikk ja sihvakas jalg ujub mul silme ees ja rikub mu tuju. |