Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Partdev
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 108 - 207 of 657 • previousnext

s-108 Suure pingutusega annan endale aru, et ma tean ju: Kroonikas kole reaalsus, miljonid lühikesed ja paksud jalad lihtsalt ei kajastu.
s-109 See ei tähenda, et neid ei ole olemas.
s-110 Kui teisipäeviti järjest ära vaadata TV 2 'Kriminaalkroonika' ja ETV 'Avatud toimik', tundub, et kõik on läbi.
s-111 Inimesed on põhiliselt asotsiaalsed, peksavad üksteist, varastavad, joovad, istuvad siis autorooli ja jätavad ülesõidetud ohvri tee peale lamama.
s-112 Tänavale minna pole mõtet, sest avalikes kohtades liiguvad kotivargad ja õhtupimeduse saabudes võib ka eliitrajoonis nuga saada.
s-113 Lisaks veel kõik need koledused Kosovos ...
s-114 Ja üha irratsionaalsemaks muutuv Venemaa.
s-115 Kõige lõpuks annus X-faile ja kogu kompott jääb ööseks seedima rahutus õudusunenäos.
s-116 Lohutan end arutlusega, et vähemalt pool kui mitte kolmveerand elu jääb meedia haardest välja.
s-117 Suurem osa tavalistest asjadest, mis moodustavad normaalse elu, meedias ei kajastu.
s-118 See, et päike iga päev tõuseb, et näljahäda ega sõda pole ja kevad tuleb niikuinii, ei ületa uudiskünnist.
s-119 Ka see, et enamik inimesi ajab edukalt oma igapäevaasju ega soorita ühiskonnaohtlikke tegusid.
s-120 Seltskonnaajakirjandus ja kriminaalkroonikad pole kogu elu, sest enamik inimesi pole ei rikkad, ilusad ega pahatahtlikud, vaid elavad oma tavalist, silmapaistmatut argipäeva.
s-121 Kõik serblased pole sõjakurjategijad ega Venemaa vaid hullude vanemate meeste liivakast.
s-122 X-failid on väljamõeldis, teadagi ...
s-123 Põhimõtteliselt võiks mind arusaamine meedia mehhanismidest selle toime suhtes immuunseks muuta.
s-124 Tean, et see peegeldus on kõvasti nihkes, et uudisväärtuse tingimusteks on negatiivsus ja ebatavalisus.
s-125 (Ja see pole mingi ajakirjanike kurikaval plaan inimeste terroriseerimiseks, vaid tagantjärele tuvastatud meedia seaduspärasus, mida paraku on võimatu vältida, kui muidugi tahta teha ajakirjandust ja mitte seinalehte.)
s-126 Mis puudutab uudiseid, aga kardan, et ka seebioopereid, siis näib, et enamik inimesi ei tea midagi sellest, mis vahe on tegelikkusel ja meediategelikkusel, või kui ka teavad, siis millegipärast ei tule neil see teadmine meediatarbijana meelde.
s-127 Inimestel pole enamasti energiat analüüsida, mida meedia tegelikult teeb, vaid kirjutatut võetakse vastu üsna automaatselt.
s-128 (Teoretiseeritud on muidugi ka, et meediareaalsusel ja päristegelikkusel polegi vahet, sest elame põhiliselt meedia poolt vahendatud maailmas.
s-129 Kõigel sellel, mis meediasse ei jõua, polegi sel juhul mingit tähtsust.
s-130 Kuid need kõrgelennulised arutlused jäävad selle loo haardest välja.)
s-131 Stressist, mida üksnes äärmusi vahendav meedia põhjustab, räägitakse palju.
s-132 Peaaegu füüsiliselt saab inimeste reaktsiooni tundma ajakirjanik, kes satub 'meediamülka' esindajana mõnda seltskonda.
s-133 Näib, et väsimus koledusest ja masendus liigsest ilust käivad meedia juurde.
s-134 Nagu ka täitmatu himu üürikest infosaamise naudingut ning sellele järgnevat väsimust ja masendust veel kord kogeda.
s-135 Kuidas end mitte lasta matta meediategelikkusel, kuidas mitte sattuda sõltuvusse vahendatud maailmast?
s-136 Meedianarkomaaniast vabana jääks aega ise ringi vaadata ja kogeda, et enamikul asjadel, millest meedia räägib, pole konkreetse inimese jaoks mitte mingisugust tähendust.
s-137 Mis preemia sai Havail Karin Laasmäe oma jalgade eest, kus avastati salaviinatehas, mitu hiinlast sai hukka Kosovo saatkonna pommitamisel ...
s-138 Mis see minu asi on?
s-139 Bullshit.
s-140 Need teadmised ei lahenda minu probleeme.
s-141 Paraku on enamik informatsioonist, mis meie peades liigub, meedia poolt vahendatud.
s-142 Ja see hale vahendatud maailm tundub meile millegipärast olulisena, rohkem eluna kui elu.
s-143 Televisioonis või trükiajakirjanduses näidatud sündmused või inimesed muutuvad otsemaid teistest tähtsamaks, seal tõstatatud küsimused kuidagi tõeliseks, omandades mingi seletamatu nimbuse, inspireerides vestlust või toites omakorda järjekordseid meediadiskussioone.
s-144 Millegipärast peavad paljud mu tuttavad vajalikuks märkida, et nägid mind televiisoris, näiteks vilksatamas kuskil uudisnupu seltskonnas.
s-145 Olen küsinud: mis tähtsust sellel on, kas ma olin seal kuidagi rohkem mina?
s-146 Kas pole mitte olulisem, et näevad mind praegu elusast peast?
s-147 Rein Veidemanni rõveduse-vastasele artiklile järgnes Kalev Kesküla rõvedusi pooldav seisukohavõtt, sellele omakorda Kärt Hellerma ja Fanny de Siversi artiklid (ja nüüd ka minu repliik).
s-148 Vabandust, aga kui paljude päid vaevab üldse probleem 'kultuuritekstide rõvedus'?
s-149 Muidugi, meie vahetu kogemus on ju õige mannetu, piiratud aja ja ruumiga.
s-150 Meedia avardab seda kogemust lõputuseni, moondab vahendatud maailma kuidagi tähendusterohkeks.
s-151 Kuigi saan aru, mis minuga toimub, olen -- nagu ilmselt paljud teisedki -- oma igapäevasest rämpsinfo doosist keemiliselt sõltuv.
s-152 Ka siis kui lõpptulemusena loksub peas megamix seltskonnakroonikast, politseiuudistest, pseudoprobleemidest ja selgitamata jäävatest mõrvadest.
s-153 Läinud nädalal peeti Tartus publikumenukat kirjanduse ja moraali suhteid lahkavat konverentsi, sel nädalalõpul toimub Kirjanduse Majas kahepäevane kadunud aja otsimine: käsitletakse eesti ja soome kirjandust 1950-60.
s-154 Osalevad kümned tuntud intellektuaalid.
s-155 Siiski ei peeta kenal kevadel koosistumisi ainult kirjanduse pärast -- alles oli põhjapanev Hansapanga konverents ja pisut enne seda Avatud Eesti Fondi foorum.
s-156 Üks on selge: Eestis on piisavalt helgeid ja haritud päid, kes toodavad intellektuaalset omandit.
s-157 Nad paiskavad õhku pidevalt sedasorti vaimset ollust, mis peaks meid aitama oma olemist kirjeldada ja mõtestada.
s-158 Kuidas peegeldub see ollus meie meedias ja sellega ilmselt vastastikuses seoses olevas teadvuses?
s-159 Võiks vastata, et esemelis-konkreetselt, st autolis-palgaliselt.
s-160 Miks erutab tervet ühiskonda nii kohutavalt kellegi ostetud liiga hea auto ja kellelegi makstud ebainimlikult kõrge palk?
s-161 Ja nii aastast aastasse.
s-162 Miks ei võiks autode järele valvata asjaomased isikud, kes selleks kutsutud ja seatud?
s-163 Vahel -- kohates mõnd tuntud mõtlejat -- olen küsinud: kuidas mõjutab eesti ühiskonna inellektuaalne toodang selle arengut?
s-164 Et kas konverentsitarkuse ja rahvuse elukäigu vahel on mingit seost?
s-165 Ei ole vastust saanud.
s-166 Seepärast tahaks tunnustust avaldada Jaan Kaplinskile (vt eelmine Areen) ja Lauri Vahtrele, kes vaidlevad, kas Eesti on usuasi ja kas metafüüsiliste mullikeste eest võib modernses Euroopas suusakepiga mööda muhku saada või mitte.
s-167 See on vähemasti katsetus intellektuaalse dialoogi võimalikkusest Eestis.
s-168 26. ja 27. mail kell 20.00 esietendub Von Krahli Teatris Ervin Õunapuu näitemäng laulude ja tantsudega 'Surm ooperis'.
s-169 Sel aastal mitmeid kordi pärjatud Ervin Õunapuu on ise ka lavastuse kunstnik ning lavastaja.
s-170 Peategelane on Vanaisa, kes on sündinud ja terve oma elu elanud ooperiteatri tagalaval.
s-171 Nüüd, eluõhtusse jõudnuna, teeb ta arutu otsuse, mis viib tema ja ta noored kaaslased selgesse hukatusse.
s-172 Lavastus jälgib viimaseid minuteid vastu enda tahtmist ooperimaniakiks saanud Vanaisa kirevast elust.
s-173 Täiskasvanutele mõeldud etenduses teeb oma come-back'i näitlejana Ivo Eensalu Vanaisa rollis.
s-174 Ka teised osalised Hendrik Toompere Jr, Andres Puustusmaa, Raimo Pass ning Viire Valdma on seekord Von Krahli Teatris külalistena.
s-175 Sellel hooajal mängitakse lavastust ainult kaks korda.
s-176 Stockholmi uues Moderna Museeti hoones korraldab kuraatorite kollektiiv praegu ambitsioonikat näitust 'After the Wall', mis analüüsib Berliini müüri langemise järgset kunstiolukorda idapoolses Euroopas ning seal toimunud muutusi ka kultuuris laiemalt.
s-177 Praeguseks on välja valitud 120 kunstnikku, nende hulgas neli eestlast -- Inessa Josing, Kai Kaljo, Liina Siib ning Jaan Toomik.
s-178 Näitus avatakse 16. oktoobril, sellega kaasnevad videote presentatsioonid ja seminarid.
s-179 Mõistagi publitseeritakse mahukas kataloog.
s-180 Eesti tantsija ja koreograafi Teet Kase (31) lühiballett 'Ursula X' jõudis Pariisis toimunud 1. rahvusvahelisel noorte koreograafide konkursil finaali ja on valitud ka 5.-6. juunil Hannoveris toimuva 13. rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi poolfinaali.
s-181 Praegu Norra Kuninglikus Balletis töötav Kask valiti Pariisis finaali koos kuue teise koreograafiga, üldse oli osalejaid 40 ringis.
s-182 Kase sõnul sai ta 'Ursula X' loomiseks inspiratsiooni, lugedes legendi Pühast Neitsi Ursulast.
s-183 'Ursula X-le' kirjutas muusika norra helilooja Erik Wollo.
s-184 Pahast poisist kirjanik ja luuletaja Sven Kivisildnik presenteeris reedel, 14. mail Rummu vanglas oma ansambli Whaw! Zaiks CD-singlit '', millele on salvestatud kolm lugu.
s-185 Asjaosaliste sõnul on tegemist tarbimisväärtusega tantsitava industriaalmuusikaga.
s-186 Ansamblis mängivad pille Meelis Tauk, Andrus Uutsalu ja Indrek Talts, laulavad Martin Murd ja Sven Kivisildnik.
s-187 Viimaste uudiste kohaselt olevat Rummu vangide seas juba tekkinud nõudmine alternatiivse muusika järele.
s-188 Peagi saabub müüki CD-plaat.
s-189 Pärast seda, kui Narva Muuseumi muidu edumeelse programmiga kunstigaleriis avati Leonhard Lapini näitus, eemaldati sealt peagi üks töö -- nii kodu- kui ka välismaal palju eksponeeritud 'Ülev ja madal I' (1989).
s-190 Pildil on kujutatud fallost ja sirpi ristatuna.
s-191 Fakt annab tunnistust asjaolust, et Eesti Vabariigi pinnal toimib kohati ikka veel nõukogulik tsensuur, sest pildi eemaldamist näituselt dikteerisid poliitilised ringkonnad.
s-192 Kunstnik on šokeeritud, et temalt vähemalt luba ei küsitud.
s-193 Esmaspäeva õhtupoolikul oli haruldane juhus: Tallinnas esitleti korraga mitut galeriitäit uut eesti mööblit.
s-194 Kõigepealt näitas ikka heas vormis Maile Grünberg Linnagaleriis oma uusi riiulisarju.
s-195 Juba mitmelt näituselt tuttavad painutatud vineerist neopop-esemed on nüüd TVMKs ometigi tootmisse jõudnud.
s-196 Ainuke küsimus, miks nii hilja.
s-197 Siiski, samalaadseid ümarnurkseid asju teevad praegu noored disainerid kogu maailmas.
s-198 Ja kui palju on Eestis üldse kujundajaid, kes saavad uhkustada oma esemete tootmisega?
s-199 Tund aega hiljem esitlesid Kunstiakadeemia kolmanda kursuse seitse vormidisainitudengit Kunstihoone galeriis suitsumasina, video ja muusika abiga oma kursusetööd, Thulema mööblitööstuse toetusel kavandatud ja valmistatud kontorimööblit.
s-200 Eesti Disainerite Liidu esimehe, noorema põlve silmapaistva mööblikujundaja Martin Pärna juhendamisel valminud mööbel on mõeldud väike- või kodukontorisse.
s-201 Lihtsavormilised esemed kasutavad traditsioonilisi materjale, nagu paks vineer ja metall, ning sisaldavad leidlikke detaile, nagu otse lauaplaadilt avanev prügikast ja rippuvad tekstiilist paberipahnahoidjad.
s-202 Möödunud sügisel Thulema ja Kunstiakadeemia vahel sõlmitud koostööleping näitas nii oma esimesi vilju, jääb üle loota, et mõni uue põlve disainerite ese kunagi ka päriselt tootmisse jõuab.
s-203 T. K.
s-204 Pärnus tegutsev alternatiivne kunstikool Academia Non Grata avas 13. mail Tallinnas Balti jaamas kolmanda näituse 'Aastatuhandevahetuse sündroom'.
s-205 Seekordseks objektiks on 'Elamise masin'.
s-206 Balti jaam pole keskkond, mis soosiks neutraalset huvi ja süvenemist, seal eksponeeritud objektid tekitavad laiemas publikus ilmselt viha.
s-207 Seepärast hoidub Non Grata poeesiast ja esineb tööga, mis on kui möödaminnes poetatud lause.

Text viewDownload CoNNL-U