# newdoc id = et-edt-train-tea_geofyysika
# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-1
# text = Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituut
1	Tartu	Tartu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	Ülikooli	Üli_kool	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	Keskkonnafüüsika	Keskkonna_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	Instituut	Instituut	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-2
# text = Tartu Observatoorium
1	Tartu	Tartu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	Observatoorium	Observatoorium	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-3
# text = Tartu, 1997
1	Tartu	Tartu	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	,	,	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_
3	1997	1997	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	1	nummod	1:nummod	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-4
# text = Käesoleva loengukonspekti aluseks on autori mõne aasta jooksul paralleelselt peetud loengud füüsika ja geoloogia üliõpilastele.
1	Käesoleva	käes_olev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	loengukonspekti	loengu_konspekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	aluseks	alus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	autori	autor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
6	mõne	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
8	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	paralleelselt	paralleelselt	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	peetud	peetud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
11	loengud	loeng	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
12	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	conj	12:conj|15:nmod	_
15	üliõpilastele	üli_õpilane	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-5
# text = Loengud ise olid kahes selgelt eristuvas variandis, kusjuures loetava materjali eraldusjoon kulges piki Maa kui tahke keha pealispinda.
1	Loengud	loeng	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
2	ise	ise	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Prs|Reflex=Yes	1	nmod	1:nmod	_
3	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	kahes	kaks	NUM	N	Case=Ine|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
5	selgelt	selgelt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	eristuvas	eristu=v	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	variandis	variant	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
9	kusjuures	kus_juures	ADV	D	_	13	mark	13:mark	_
10	loetava	loetav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	eraldusjoon	eraldus_joon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
13	kulges	kulgema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	advcl	7:advcl	_
14	piki	piki	ADP	K	AdpType=Prep	19	case	19:case	_
15	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
16	kui	kui	SCONJ	J	_	18	mark	18:mark	_
17	tahke	tahke	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	keha	keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	advcl	15:advcl	_
19	pealispinda	pealis_pind	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-6
# text = Füüsika üliõpilaste kursusesse kuulus see, mis jäi eralduspinnast allapoole ja geoloogia üliõpilastele vastupidiselt see, mis ulatus eralduspinnast ülespoole.
1	Füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	üliõpilaste	üli_õpilane	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	kursusesse	kursus	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	kuulus	kuuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	4	nsubj	4:nsubj|8:nsubj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	8	nsubj	5:ref	_
8	jäi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
9	eralduspinnast	eraldus_pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
10	allapoole	alla_poole	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
12	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	üliõpilastele	üli_õpilane	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
14	vastupidiselt	vastu_pidiselt	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	5	conj	4:nsubj|5:conj|8:nsubj|18:nsubj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
17	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	18	nsubj	15:ref	_
18	ulatus	ulatuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	acl:relcl	15:acl:relcl	_
19	eralduspinnast	eraldus_pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
20	ülespoole	üles_poole	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-7
# text = Ehkki ülejäänud loengukursusi arvestades on seda õpetust ka edaspidi otstarbekas nõnda jätkata näib olevat mõistlik luua võimalus soovi korral kogu materjali ühest kohast leida.
1	Ehkki	ehkki	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
2	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	loengukursusi	loengu_kursus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
4	arvestades	arvestama	VERB	V	VerbForm=Conv	10	advcl	10:advcl	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
6	seda	see	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	7	det	7:det	_
7	õpetust	õpetus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
8	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	edaspidi	edas_pidi	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
10	otstarbekas	ots_tarbekas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	15	advcl	15:advcl	_
11	nõnda	nõnda	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	jätkata	jätkama	VERB	V	VerbForm=Inf	10	csubj:cop	10:csubj	_
13	näib	näima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
14	olevat	olema	AUX	V	Mood=Qot|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
15	mõistlik	mõistlik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
16	luua	looma	VERB	V	VerbForm=Inf	15	csubj:cop	15:csubj	_
17	võimalus	võimalus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	obj	16:obj	_
18	soovi	soov	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
19	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	18	case	18:case	_
20	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	21	det	21:det	_
21	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	24	obj	24:obj	_
22	ühest	üks	DET	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Ind	23	det	23:det	_
23	kohast	koht	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
24	leida	leidma	VERB	V	VerbForm=Inf	17	acl	17:acl	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-8
# text = Kogu maailma hariduse ja teaduse süsteemis on praegu käimas tendents terviku taastamise suunas.
1	Kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
3	hariduse	haridus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|6:nmod	_
6	süsteemis	süsteem	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	praegu	praegu	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
9	käimas	käima	VERB	V	Case=Ine|VerbForm=Sup|Voice=Act	7	xcomp	7:xcomp	_
10	tendents	tendents	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
11	terviku	tervik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	taastamise	taastamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
13	suunas	suunas	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-9
# text = Iga üksiku teadusharu raamides võib selgeks uurida ükskõik millise huvialuse objekti ehituse, kuid raskusi tekib funktsionaalse poolega.
1	Iga	iga	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Tot	3	det	3:det	_
2	üksiku	üksik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	teadusharu	teadus_haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	raamides	raam	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
5	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
6	selgeks	selge	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
7	uurida	uurima	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
8	ükskõik	üks_kõik	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	millise	milline	ADJ	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Rel	11	amod	11:amod	_
10	huvialuse	huvi_alune	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	objekti	objekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	ehituse	ehitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
14	kuid	kuid	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	raskusi	raskus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	16	nsubj	16:nsubj	_
16	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
17	funktsionaalse	funktsionaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	poolega	pool	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-10
# text = Kuni uurimine kulges ehitust tundma õppides oligi otstarbekas eri teaduste lahus sügavuti arendamine.
1	Kuni	kuni	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	uurimine	uurimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	kulges	kulgema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	advcl	8:advcl	_
4	ehitust	ehitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
5	tundma	tundma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	xcomp	6:xcomp	_
6	õppides	õppima	VERB	V	VerbForm=Conv	3	advcl	3:advcl	_
7	oligi	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
8	otstarbekas	ots_tarbekas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
9	eri	eri	ADJ	A	Degree=Pos	10	amod	10:amod	_
10	teaduste	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	nmod	13:nmod	_
11	lahus	lahus	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
12	sügavuti	sügavuti	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	arendamine	arendamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-11
# text = Praegu huvitab ka geoteadustes juba rohkem Maa kui terviku ja tema allsüsteemide funktsioneerimine.
1	Praegu	praegu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	huvitab	huvitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	geoteadustes	geo_teadus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
5	juba	juba	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	rohkem	rohkem	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
8	kui	kui	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
9	terviku	tervik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	advcl	7:advcl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	12	nmod	12:nmod	_
12	allsüsteemide	all_süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	conj	7:conj|13:nmod	_
13	funktsioneerimine	funktsioneerimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-12
# text = Nende ehituse tundmist saab sellise probleemiasetuse tarvis juba piisavaks pidada.
1	Nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ehituse	ehitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	tundmist	tundmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
4	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	aux	10:aux	_
5	sellise	selline	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	6	det	6:det	_
6	probleemiasetuse	probleemi_asetus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
7	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	juba	juba	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
9	piisavaks	piisav	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	xcomp	10:xcomp	_
10	pidada	pidama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-13
# text = Üks, mida funktsionaalne käsitlus kindlasti vajab, on avaram vaatenurk.
1	Üks	üks	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	0	root	0:root|7:obj	_
2	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
3	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	7	obj	1:ref	_
4	funktsionaalne	funktsionaalne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	käsitlus	käsitlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
6	kindlasti	kindlasti	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	vajab	vajama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	acl:relcl	1:acl:relcl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
10	avaram	avaram	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	vaatenurk	vaate_nurk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-14
# text = Ei piisa ühe konkreetse teadusharu materjali perfektsest valdamisest, vaid tuleb silmas pidada ka seoseid teiste teadusharude teadmistega.
1	Ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	2	aux	2:aux	_
2	piisa	piisama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ühe	üks	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
4	konkreetse	konkreetne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	teadusharu	teadus_haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
7	perfektsest	perfektne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	valdamisest	valdamine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	vaid	vaid	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
12	silmas	silm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
13	pidada	pidama	VERB	V	VerbForm=Inf	11	csubj	11:csubj	_
14	ka	ka	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	seoseid	seos	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	13	obj	13:obj	_
16	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	17	det	17:det	_
17	teadusharude	teadus_haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
18	teadmistega	teadmine	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-15
# text = See eeldab isegi teistsugust lähenemist haridusele.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	eeldab	eeldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	isegi	isegi	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	teistsugust	teist_sugune	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	5	nmod	5:nmod	_
5	lähenemist	lähenemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
6	haridusele	haridus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-16
# text = Haridus peab looma eeldused maailma terviklikkuse ja funktsionaalsuse mõistmiseks.
1	Haridus	haridus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
2	peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	looma	looma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	eeldused	eeldus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
5	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	terviklikkuse	terviklikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	funktsionaalsuse	funktsionaal=sus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	conj	6:conj|9:nmod	_
9	mõistmiseks	mõistmine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-17
# text = Füüsika võib tinglikult jagada päris füüsikaks ja selleks füüsikaks, mida ka neil, kes päris füüsikud ei ole, oma uurimistöös vaja läheb.
1	Füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
2	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
3	tinglikult	tinglikult	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	jagada	jagama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
5	päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	6	amod	6:amod	_
6	füüsikaks	füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	xcomp	4:xcomp	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	selleks	see	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	füüsikaks	füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	conj	4:xcomp|6:conj|24:obj	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	24	punct	24:punct	_
11	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	24	obj	9:ref	_
12	ka	ka	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	neil	tema	PRON	P	Case=Ade|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	24	obl	17:nsubj:cop|24:obl	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
15	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	17	nsubj:cop	9:ref|13:ref	_
16	päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	17	amod	17:amod	_
17	füüsikud	füüsik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
18	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	17	aux	17:aux	_
19	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
20	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
21	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	22	nmod	22:nmod	_
22	uurimistöös	uurimis_töö	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
23	vaja	vaja	ADV	D	_	24	compound:prt	24:compound	_
24	läheb	minema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	acl:relcl	9:acl:relcl	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-18
# text = Selle omandamise juures on kaks ohtu.
1	Selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	nmod	2:nmod	_
2	omandamise	omandamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	juures	juures	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
5	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	ohtu	oht	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-19
# text = Esiteks on füüsika mitmel põhjusel põlu all ja paljud enesest lugupidavad teiste teadusharude huvilised ei tahagi seda õppida.
1	Esiteks	esiteks	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
3	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
4	mitmel	mitu	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
5	põhjusel	põhjus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	põlu	põlg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	all	all	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
9	paljud	palju	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Ind	14	nmod	14:nmod	_
10	enesest	ise	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	11	obl	11:obl	_
11	lugupidavad	lugu_pidav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
12	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	13	det	13:det	_
13	teadusharude	teadus_haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	huvilised	huviline	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	16	nsubj	16:nsubj|18:nsubj	_
15	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	16	aux	16:aux	_
16	tahagi	tahtma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
17	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	18	obj	18:obj	_
18	õppida	õppima	VERB	V	VerbForm=Inf	16	xcomp	16:xcomp	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-20
# text = Teiseks õpetavad füüsikat enamasti füüsiku ettevalmistusega inimesed igihaljal traditsioonilisel viisil, mis on muudele inimestele halvasti arusaadav.
1	Teiseks	teiseks	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	õpetavad	õpetama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	füüsikat	füüsika	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	enamasti	enamasti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
5	füüsiku	füüsik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ettevalmistusega	ette_valmistus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	inimesed	inimene	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
8	igihaljal	igi_haljas	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
9	traditsioonilisel	traditsiooniline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl|17:nsubj:cop	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
12	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	17	nsubj:cop	10:ref	_
13	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
14	muudele	muu	DET	P	Case=All|Number=Plur|PronType=Ind	15	det	15:det	_
15	inimestele	inimene	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	17	obl	17:obl	_
16	halvasti	halvasti	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	arusaadav	aru_saadav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl:relcl	10:acl:relcl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-21
# text = Need kaks asjaolu põhjustavad loodusteadlaste seas füüsikalist võhiklikkust.
1	Need	see	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	asjaolu	asja_olu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	põhjustavad	põhjustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	loodusteadlaste	loodus_teadlane	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
6	seas	seas	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	füüsikalist	füüsika=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	võhiklikkust	võhiklikkus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-22
# text = Kuni on tegemist kirjeldava ja sorteeriva teadusega ehk 'teaduse filateeliaga' see võhiklus eriti ei sega.
1	Kuni	kuni	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
3	tegemist	tegemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj|11:nsubj	_
4	kirjeldava	kirjeldav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	amod	7:amod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	sorteeriva	sorteeri=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	conj	4:conj|7:amod	_
7	teadusega	teadus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	17	advcl	17:advcl	_
8	ehk	ehk	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
9	'	'	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	filateeliaga	filateelia	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	conj	7:conj|17:advcl	_
12	'	'	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
13	see	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	14	det	14:det	_
14	võhiklus	võhiklus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
15	eriti	eriti	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
16	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	17	aux	17:aux	_
17	sega	segama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-23
# text = Kui asjad jõuavad seisu, et miks ja kuidas üks või teine protsess toimub, siis tekivad raskused.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	asjad	asi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	jõuavad	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	advcl	17:advcl	_
4	seisu	seis	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
7	miks	miks	ADV	D	_	14	mark	14:mark	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	kuidas	kuidas	ADV	D	_	7	conj	7:conj|14:mark	_
10	üks	üks	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	13	det	13:det	_
11	või	või	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	teine	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	10	conj	10:conj|13:det	_
13	protsess	protsess	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
14	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	advcl	3:advcl	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
16	siis	siis	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	tekivad	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
18	raskused	raskus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	17	nsubj	17:nsubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-24
# text = Ükskõik millise probleemi protsessi tasemel uurimisel on teekond tulemuseni seda lühem, mida paremini asju osatakse ühisnimetaja alla viia.
1	Ükskõik	üks_kõik	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	millise	milline	ADJ	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Rel	3	amod	3:amod	_
3	probleemi	probleem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
4	protsessi	protsess	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	tasemel	tase	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	uurimisel	uurimine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
8	teekond	teekond	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
9	tulemuseni	tulemus	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
10	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	11	obl	11:obl	_
11	lühem	lühem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
13	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	14	obl	14:obl	_
14	paremini	paremini	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	asju	asi	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	16	obj	16:obj	_
16	osatakse	oskama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	11	advcl	11:advcl	_
17	ühisnimetaja	ühis_nimetaja	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
18	alla	alla	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	viia	viima	VERB	V	VerbForm=Inf	16	xcomp	16:xcomp	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-25
# text = Matemaatilises füüsikas on see metoodika kõige selgemalt välja arendatud.
1	Matemaatilises	matemaatiline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	füüsikas	füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
4	see	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
5	metoodika	metoodika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
6	kõige	kõige	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	selgemalt	selgem	ADJ	A	Case=Abl|Degree=Cmp|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
8	välja	välja	ADV	D	_	9	compound:prt	9:compound	_
9	arendatud	arendama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-26
# text = Aga üpris ülevaatlikult saab probleeme käsitleda ka matemaatikat vältides.
1	Aga	aga	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
2	üpris	üpris	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	ülevaatlikult	üle_vaatliku=lt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
4	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	probleeme	probleem	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
6	käsitleda	käsitlema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
7	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	matemaatikat	matemaatika	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
9	vältides	vältima	VERB	V	VerbForm=Conv	6	advcl	6:advcl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-27
# text = Piisab sellestki, kui õpitakse suures mitmekesisuses peituvat üldist ja korduvat üles leidma.
1	Piisab	piisama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	sellestki	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	1	obl	1:obl	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
4	kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
5	õpitakse	õppima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	1	advcl	1:advcl	_
6	suures	suur	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	mitmekesisuses	mitme_kesisus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	peituvat	peituv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	amod	9:amod	_
9	üldist	üldine	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	korduvat	korduv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	conj	9:conj|13:obj	_
12	üles	üles	ADV	D	_	13	compound:prt	13:compound	_
13	leidma	leidma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	5	xcomp	5:xcomp	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-28
# text = Selleni ei vii niivõrd otse füüsika kui just loodusteaduse enese füüsika tõdesid arvestav õpetamine.
1	Selleni	see	PRON	P	Case=Ter|Number=Sing|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
2	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	3	aux	3:aux	_
3	vii	viima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	niivõrd	nii_võrd	ADV	D	_	6	cc:preconj	6:cc	_
5	otse	otse	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
7	kui	kui	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
8	just	just	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	loodusteaduse	loodus_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
10	enese	ise	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	9	nmod	9:nmod	_
11	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	conj	6:conj|12:nmod	_
12	tõdesid	tõde	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	13	obj	13:obj	_
13	arvestav	arvestav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
14	õpetamine	õpetamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-29
# text = Vastukaaluks annab kogemus põhjust väita, et füüsikas kasutatava mõtteviisi omaksvõtnud inimesed saavad vahel üsna vaevaliselt aru looduse füüsikavälistest seostest.
1	Vastukaaluks	vastu_kaal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	annab	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	kogemus	kogemus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
4	põhjust	põhjus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
5	väita	väitma	VERB	V	VerbForm=Inf	4	acl	4:acl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
7	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
8	füüsikas	füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	kasutatava	kasutatav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	mõtteviisi	mõtte_viis	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
11	omaksvõtnud	omaks_võt=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	inimesed	inimene	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	13	nsubj	13:nsubj	_
13	saavad	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	ccomp	5:ccomp	_
14	vahel	vahel	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
15	üsna	üsna	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	vaevaliselt	vaevaliselt	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
17	aru	aru	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
18	looduse	loodus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
19	füüsikavälistest	füüsika_väline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	20	amod	20:amod	_
20	seostest	seos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-30
# text = Loodusteaduste algtõdede veidi sügavam õpetamine ei tule ka nende haridusele tervikuna kahjuks.
1	Loodusteaduste	loodus_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	algtõdede	alg_tõde	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
3	veidi	veidi	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	sügavam	sügavam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	õpetamine	õpetamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj|12:nsubj	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
7	tule	tulema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	nende	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
10	haridusele	haridus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
11	tervikuna	tervik	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
12	kahjuks	kahju	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-31
# text = Seda enam, et looduses ei käi kõik asjad kaugeltki nii nagu esmapilgul tundub loogiline olevat.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	enam	enam	ADV	D	_	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
5	looduses	loodus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
7	käi	käima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	advcl	2:advcl	_
8	kõik	kõik	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Tot	9	det	9:det	_
9	asjad	asi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
10	kaugeltki	kaugeltki	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	nii	nii	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
12	nagu	nagu	SCONJ	J	_	11	fixed	11:fixed	_
13	esmapilgul	esma_pilk	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
14	tundub	tunduma	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
15	loogiline	loogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	advcl	7:advcl	_
16	olevat	olema	AUX	V	Mood=Qot|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-32
# text = Angloameerika ja Euroopa ülikoolides loetakse taolisi kursusi pealkirjade 'Earth science' või 'Understanding the Earth' all.
1	Angloameerika	Anglo_ameerika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	Euroopa	Euroopa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	ülikoolides	üli_kool	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
5	loetakse	lugema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	taolisi	taoline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	kursusi	kursus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
8	pealkirjade	peal_kiri	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
9	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	Earth	Earth	X	T	Foreign=Yes	8	appos	8:appos	_
11	science	science	X	T	Foreign=Yes	10	flat:foreign	10:flat	_
12	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
13	või	või	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
14	'	'	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	Understanding	Understanding	X	T	Foreign=Yes	10	conj	8:appos|10:conj	_
16	the	the	X	T	Foreign=Yes	15	flat:foreign	15:flat	_
17	Earth	Earth	X	T	Foreign=Yes	15	flat:foreign	15:flat	_
18	'	'	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
19	all	all	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-33
# text = Ka vene ülikoolides on Maad mitmest aspektist käsitlevad kursused olemas.
1	Ka	ka	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	vene	vene	ADJ	G	_	3	amod	3:amod	_
3	ülikoolides	üli_kool	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Maad	Maa	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
6	mitmest	mitu	DET	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	aspektist	aspekt	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	käsitlevad	käsitlev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	kursused	kursus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
10	olemas	olema	VERB	V	Case=Ine|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	xcomp	4:xcomp	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-34
# text = Käesoleva kursuse koostamisel on võetud mõõtu järgnevatest õpikutest:
1	Käesoleva	käes_olev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	kursuse	kursus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	koostamisel	koostamine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	võetud	võtma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	mõõtu	mõõt	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
7	järgnevatest	järgnev	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	õpikutest	õpik	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
9	:	:	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-35
# text = Peale selle on kasutatud arvukalt ülevaateartikleid ja üksikküsimuste kohta käivaid artikleid ajakirjade 'Nature', 'Science' ja 'Journal of Geophysical Research' viimasest viiest aastakäigust, samuti mõningaid artikleid ajakirjast 'Reviews of Geophysics'.
1	Peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	4	obl	4:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	kasutatud	kasutama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	arvukalt	arvukalt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	ülevaateartikleid	üle_vaate_artikkel	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
8	üksikküsimuste	üksik_küsimus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
9	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	käivaid	käiv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	artikleid	artikkel	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	conj	4:obj|6:conj	_
12	ajakirjade	aja_kiri	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	28	nmod	28:nmod	_
13	'	'	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
14	Nature	Nature	PROPN	S	Foreign=Yes	12	appos	12:appos	_
15	'	'	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
17	'	'	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	Science	Science	PROPN	S	Foreign=Yes	14	conj	12:appos|14:conj	_
19	'	'	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
20	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
21	'	'	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
22	Journal	Journa	X	T	Foreign=Yes	14	conj	12:appos|14:conj	_
23	of	of	X	T	Foreign=Yes	22	flat	22:flat	_
24	Geophysical	Geophysical	X	T	Foreign=Yes	22	flat	22:flat	_
25	Research	Research	X	T	Foreign=Yes	22	flat	22:flat	_
26	'	'	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
27	viimasest	viimane	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	28	amod	28:amod	_
28	viiest	viis	NUM	N	Case=Ela|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
29	aastakäigust	aasta_käik	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
30	,	,	PUNCT	Z	_	33	punct	33:punct	_
31	samuti	samuti	ADV	D	_	33	advmod	33:advmod	_
32	mõningaid	mõningas	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	33	det	33:det	_
33	artikleid	artikkel	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	conj	4:obj|11:conj	_
34	ajakirjast	aja_kiri	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	33	nmod	33:nmod	_
35	'	'	PUNCT	Z	_	36	punct	36:punct	_
36	Reviews	Reviews	X	T	Foreign=Yes	34	appos	34:appos	_
37	of	of	X	T	Foreign=Yes	36	flat:foreign	36:flat	_
38	Geophysics	Geophysics	X	T	Foreign=Yes	36	flat:foreign	36:flat	_
39	'	'	PUNCT	Z	_	36	punct	36:punct	_
40	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-36
# text = Kirjeldava iseloomuga punktides on materjal püütud esitada võimalikult kompaktsena, arvestades kuni 1996. a. ilmunud maailmapildi aluseid kujundavate uurimistulemustega.
1	Kirjeldava	kirjeldav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	iseloomuga	ise_loom	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	punktides	punkt	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	materjal	materjal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
6	püütud	püüdma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	esitada	esitama	VERB	V	VerbForm=Inf	6	xcomp	6:xcomp	_
8	võimalikult	võimalikult	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	kompaktsena	kompaktne	ADJ	A	Case=Ess|Degree=Pos|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	arvestades	arvestama	VERB	V	VerbForm=Conv	7	advcl	7:advcl	_
12	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	14	case	14:case	_
13	1996.	1996.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	14	amod	14:amod	_
14	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	15	obl	15:obl	_
15	ilmunud	ilmu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
16	maailmapildi	maa_ilma_pilt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	aluseid	alus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
18	kujundavate	kujundav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	uurimistulemustega	uurimis_tulemus	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-37
# text = Maa sisemuse, maakoore, atmosfääri ja ookeani käsitluses on üritatud ajalist arengulugu serveerida põhjuslikult seostatud sündmuste jadana.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	sisemuse	sisemus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
4	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|9:nmod	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|9:nmod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|9:nmod	_
9	käsitluses	käsitlus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	üritatud	üritama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	ajalist	ajaline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	arengulugu	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	obj	14:obj	_
14	serveerida	serveerima	VERB	V	VerbForm=Inf	11	xcomp	11:xcomp	_
15	põhjuslikult	põhjusliku=lt	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	seostatud	seosta=tud	ADJ	A	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	17	acl	17:acl	_
17	sündmuste	sündmus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
18	jadana	jada	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-38
# text = On püütud põhjendada, miks asjad just nimelt nii on kulgenud.
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	aux	2:aux	_
2	püütud	püüdma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	põhjendada	põhjendama	VERB	V	VerbForm=Inf	2	xcomp	2:xcomp	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
5	miks	miks	ADV	D	_	11	mark	11:mark	_
6	asjad	asi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	nsubj	11:nsubj	_
7	just	just	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	nimelt	nimelt	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	nii	nii	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	kulgenud	kulgema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	2	advcl	2:advcl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-39
# text = Paraku on nii mõnelgi juhul teadmiste väljal veel valged laigud, kuid valdav osa planeedi Maa minevikust laseb ennast juba seletada ilma suurte vastuoludeta
1	Paraku	paraku	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
3	nii	nii	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	mõnelgi	mõni	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
5	juhul	juht	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	teadmiste	teadmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	väljal	väli	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	veel	veel	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
9	valged	valge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	laigud	laik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
12	kuid	kuid	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
13	valdav	valdav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
14	osa	osa	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	nsubj	18:nsubj	_
15	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
16	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	appos	15:appos	_
17	minevikust	minevik	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
18	laseb	laskma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
19	ennast	ise	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	21	obj	21:obj	_
20	juba	juba	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
21	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	18	xcomp	18:xcomp	_
22	ilma	ilma	ADP	K	AdpType=Prep	24	case	24:case	_
23	suurte	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	24	amod	24:amod	_
24	vastuoludeta	vastu_olu	NOUN	S	Case=Abe|Number=Plur	21	obl	21:obl	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-40
# text = Autor tänab Jüri Pladot ja teisi Tartu Ülikooli geoloogia instituudi õppejõude kasulike märkuste ja soovituste eest, mida antud tekstis on arvestatud.
1	Autor	autor	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	tänab	tänama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Jüri	Jüri	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	Pladot	Plado	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
6	teisi	teine	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	11	det	11:det	_
7	Tartu	Tartu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	Ülikooli	Üli_kool	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
9	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	instituudi	instituut	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	õppejõude	õppe_jõud	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	conj	2:obj|3:conj	_
12	kasulike	kasulik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
13	märkuste	märkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	obl	2:obl|22:obj	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	soovituste	soovitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	conj	2:obl|13:conj|22:obj	_
16	eest	eest	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
18	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Int,Rel	22	obj	13:ref	_
19	antud	antud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	20	acl	20:acl	_
20	tekstis	tekst	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	22	obl	22:obl	_
21	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	22	aux	22:aux	_
22	arvestatud	arvestama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-41
# text = Geofüüsikaks loetakse teaduste kompleksi, mis käsitleb Maa ehitust ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse.
1	Geofüüsikaks	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
2	loetakse	lugema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	teaduste	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	kompleksi	kompleks	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj|7:nsubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
6	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	7	nsubj	4:ref	_
7	käsitleb	käsitlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	acl:relcl	4:acl:relcl	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	ehitust	ehitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
11	temas	tema	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	12	obl	12:obl	_
12	toimuvaid	toimuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
13	füüsikalisi	füüsika=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	14	amod	14:amod	_
14	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	conj	7:obj|9:conj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-42
# text = Eri geosfäärides toimuvaid protsesse on senini vaadatud küllaltki väheses omavahelises seoses.
1	Eri	eri	ADJ	A	Degree=Pos	2	amod	2:amod	_
2	geosfäärides	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	toimuvaid	toimuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
6	senini	senini	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	vaadatud	vaatama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	küllaltki	küllaltki	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	väheses	vähene	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
10	omavahelises	oma_vaheline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	seoses	seos	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-43
# text = Neid uurivad teadusharud on geofüüsika raamides jagatud kindlatesse rubriikidesse.
1	Neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	uurivad	uuriv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	teadusharud	teadus_haru	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
5	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	raamides	raam	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
7	jagatud	jagama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	kindlatesse	kindel	ADJ	A	Case=Ill|Degree=Pos|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	rubriikidesse	rubriik	NOUN	S	Case=Ill|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-44
# text = Viimasel ajal suundub rõhuasetus järjest enam erinevate geofüüsika harude ühisosale ja terviku funktsionaalsetele seostele.
1	Viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	suundub	suunduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	rõhuasetus	rõhu_asetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	järjest	järjest	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
7	erinevate	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
8	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	harude	haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	ühisosale	ühis_osa	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
12	terviku	tervik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
13	funktsionaalsetele	funktsionaalne	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur	14	amod	14:amod	_
14	seostele	seos	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	10	conj	3:obl|10:conj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-45
# text = Geofüüsikat kui teadusharu tuntakse üldiselt laiemas ja kitsamas tähenduses.
1	Geofüüsikat	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
2	kui	kui	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
3	teadusharu	teadus_haru	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	1	advcl	1:advcl	_
4	tuntakse	tundma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	üldiselt	üldiselt	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	laiemas	laiem	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Cmp|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	kitsamas	kitsam	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Cmp|Number=Sing	6	conj	6:conj|9:amod	_
9	tähenduses	tähendus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-46
# text = Laiema tähendusega geofüüsika jaguneb maa füüsikaks, hüdrofüüsikaks ja atmosfäärifüüsikaks.
1	Laiema	laiem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	tähendusega	tähendus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	jaguneb	jagunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	maa	maa	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	füüsikaks	füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	xcomp	4:xcomp	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	hüdrofüüsikaks	hüdro_füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	conj	4:xcomp|6:conj	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	atmosfäärifüüsikaks	atmo_sfääri_füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	conj	4:xcomp|6:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-47
# text = Maa füüsikasse kuuluvad gravimeetria, seismoloogia, magnetomeetria, elektromeetria, radiomeetria (ioniseeriva kiirguse probleemid) j.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	füüsikasse	füüsika	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	kuuluvad	kuuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	gravimeetria	gravimeetria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	seismoloogia	seismoloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	3:nsubj|4:conj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	magnetomeetria	magnetomeetria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	3:nsubj|4:conj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	elektromeetria	elektromeetria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	3:nsubj|4:conj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	radiomeetria	radiomeetria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	3:nsubj|4:conj	_
13	(	(	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
14	ioniseeriva	ioniseeri=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	kiirguse	kiirgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	probleemid	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	parataxis	12:parataxis	_
17	)	)	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
18	j	j	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-48
# text = Maa füüsika uurib kuidas funktsioneerib füüsikaliselt Maa välispinnast seespool olev osa.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	uurib	uurima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	kuidas	kuidas	ADV	D	_	5	mark	5:mark	_
5	funktsioneerib	funktsioneerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	ccomp	3:ccomp	_
6	füüsikaliselt	füüsika=liselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	välispinnast	välis_pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	seespool	sees_pool	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	olev	olev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	osa	osa	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-49
# text = Hüdrofüüsika tegevusväljaks on vee keskkonnas toimuvate füüsikaliste protsesside uurimine.
1	Hüdrofüüsika	hüdro_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tegevusväljaks	tegevus_väli	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	vee	vesi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	keskkonnas	keskkond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	toimuvate	toimuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
7	füüsikaliste	füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	protsesside	protsess	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	uurimine	uurimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-50
# text = Siingi on kitsam jagunemine merefüüsikaks ja mandrite hüdroloogiaks.
1	Siingi	siin	ADV	D	_	0	root	0:root	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	kitsam	kitsam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	jagunemine	jagunemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
5	merefüüsikaks	mere_füüsika	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	mandrite	manner	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	hüdroloogiaks	hüdroloogia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	conj	4:nmod|5:conj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-51
# text = Atmosfäärifüüsikasse kuuluvad atmosfääri ehitust, omadusi ning selles toimuvaid füüsikalisi protsesse uurivad teadusharud.
1	Atmosfäärifüüsikasse	atmo_sfääri_füüsika	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	kuuluvad	kuuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	ehitust	ehitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	omadusi	omadus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	conj	4:conj|12:obj	_
7	ning	ning	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
8	selles	see	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	9	obl	9:obl	_
9	toimuvaid	toimuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
10	füüsikalisi	füüsika=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	conj	4:conj|12:obj	_
12	uurivad	uuriv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	teadusharud	teadus_haru	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-52
# text = Kõige mahukam neist on meteoroloogia, mida jagatakse veel sünoptiliseks meteoroloogiaks, dünaamiliseks meteoroloogiaks ja klimatoloogiaks.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	mahukam	mahuka=m	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	neist	see	DET	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
5	meteoroloogia	meteoroloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj|8:obj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	8	obj	5:ref	_
8	jagatakse	jagama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
9	veel	veel	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
10	sünoptiliseks	sünoptiline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	meteoroloogiaks	meteoroloogia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	8	xcomp	8:xcomp	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
13	dünaamiliseks	dünaamiline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	meteoroloogiaks	meteoroloogia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	11	conj	8:xcomp|11:conj	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	klimatoloogiaks	klimatoloogia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	11	conj	8:xcomp|11:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-53
# text = Vahetute ilmastikunähtuste tegevusväljast kõrgemal olevates kihtides toimuvaid protsesse uurivad aeronoomia ja aeroloogia.
1	Vahetute	vahetu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	ilmastikunähtuste	ilmastiku_nähtus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	tegevusväljast	tegevus_väli	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	kõrgemal	kõrgemal	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	olevates	olev	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
6	kihtides	kiht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
7	toimuvaid	toimuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	obj	9:obj	_
9	uurivad	uurima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	aeronoomia	aeronoomia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	aeroloogia	aeroloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	conj	9:nsubj|10:conj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-54
# text = Tuntavalt lähtub jagunemine eri teadusharudeks väljakujunenud traditsioonidest, millel on ajaloolised juured.
1	Tuntavalt	tuntavalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	lähtub	lähtuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	jagunemine	jagunemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
4	eri	eri	ADJ	A	Degree=Pos	5	amod	5:amod	_
5	teadusharudeks	teadus_haru	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
6	väljakujunenud	välja_kujunenud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	traditsioonidest	traditsioon	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	millel	mis	PRON	P	Case=Ade|Number=Plur|PronType=Int,Rel	7	acl:relcl	7:ref	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	ajaloolised	aja_looline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	juured	juur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-55
# text = Muutuvas maailmas ei ole loetletud jagunemine igipüsiv.
1	Muutuvas	muutuv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	maailmas	maa_ilm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
3	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
4	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
5	loetletud	loetletud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	6	acl	6:acl	_
6	jagunemine	jagunemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
7	igipüsiv	igi_püsiv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-56
# text = Mõned teadusharud kui eraldi distsipliinid kaovad aja jooksul, teised võivad juurde tekkida.
1	Mõned	mõni	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Ind	2	det	2:det	_
2	teadusharud	teadus_haru	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj	_
3	kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
4	eraldi	eraldi	ADJ	A	Degree=Pos	5	amod	5:amod	_
5	distsipliinid	distsipliin	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	advcl	2:advcl	_
6	kaovad	kaduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
10	teised	teine	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	13	nsubj	13:nsubj	_
11	võivad	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
12	juurde	juurde	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	tekkida	tekkima	VERB	V	VerbForm=Inf	6	conj	0:root|6:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-57
# text = Eriti toimub selline vahetumine uurimismeetodite põhjal lahtritesse jagatud teadusharude korral.
1	Eriti	eriti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	selline	selline	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	4	det	4:det	_
4	vahetumine	vahetumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
5	uurimismeetodite	uurimis_meetod	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
6	põhjal	põhjal	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	lahtritesse	lahter	NOUN	S	Case=Ill|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
8	jagatud	jaga=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	teadusharude	teadus_haru	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
10	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-58
# text = Uurimisobjektide järgi jagunemise korral esineb loomulik tendents tungida vastastikku teineteise mängumaale või lõpuks hoopiski ühte sulada.
1	Uurimisobjektide	uurimis_objekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
2	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	jagunemise	jagunemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	esineb	esinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	loomulik	loomulik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	tendents	tendents	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
8	tungida	tungima	VERB	V	VerbForm=Inf	7	acl	7:acl	_
9	vastastikku	vastastikku	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
10	teineteise	teine_teise	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Rcp|Reflex=Yes	11	nmod	11:nmod	_
11	mängumaale	mängu_maa	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
12	või	või	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
13	lõpuks	lõpuks	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
14	hoopiski	hoopiski	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	ühte	ühte	ADV	D	_	16	compound:prt	16:compound	_
16	sulada	sulama	VERB	V	VerbForm=Inf	8	conj	7:acl|8:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-59
# text = Kitsamas mõttes geofüüsika all mõistetakse kõige sagedamini Maa tahke väliskestaga piiratud seesmise osa uurimist füüsikaliste meetoditega.
1	Kitsamas	kitsam	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	mõttes	mõte	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	all	all	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	mõistetakse	mõistma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	kõige	kõige	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	sagedamini	sagedamini	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
9	tahke	tahke	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	väliskestaga	välis_kest	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	piiratud	piiratud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	13	acl	13:acl	_
12	seesmise	seesmine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	osa	osa	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	uurimist	uurimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
15	füüsikaliste	füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	16	amod	16:amod	_
16	meetoditega	meetod	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-60
# text = Planeet Maa on üks ja geoteadusi ka peale geofüüsika mitu.
1	Planeet	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	appos	1:appos	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	üks	üks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	0	root	0:root	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
6	geoteadusi	geo_teadus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
7	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
9	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
10	mitu	mitu	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	4	conj	0:root|4:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-61
# text = Kõik nad tegelevad ikkagi sellesama planeedi uurimisega.
1	Kõik	kõik	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	nad	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	3	nsubj	3:nsubj	_
3	tegelevad	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ikkagi	ikkagi	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	sellesama	see_sama	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	6	det	6:det	_
6	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	uurimisega	uurimine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-62
# text = Geoloogia keskendub maakoore ehituse ja arenguloo uurimisele, eriti pöörates tähelepanu mineraalidele ja mineraalidest koosnevatele kivimitele.
1	Geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	keskendub	keskenduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	ehituse	ehitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	arenguloo	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:nmod	_
7	uurimisele	uurimine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_
9	eriti	eriti	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	pöörates	pöörama	VERB	V	VerbForm=Conv	2	advcl	2:advcl	_
11	tähelepanu	tähele_panu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
12	mineraalidele	mineraal	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
14	mineraalidest	mineraal	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
15	koosnevatele	koosnev	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	kivimitele	kivim	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	12	conj	10:obl|12:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-63
# text = Geoloogia huvisfääris on kivimite teke ja kivimite murenemine ning ka maakoore reljeefi ja kihistuse kujunemine.
1	Geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	huvisfääris	huvi_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	kivimite	kivim	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	teke	teke	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	kivimite	kivim	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	murenemine	murene=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	2:nsubj|5:conj	_
9	ning	ning	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
10	ka	ka	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
11	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	reljeefi	reljeef	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	kihistuse	kihistus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	conj	12:conj|15:nmod	_
15	kujunemine	kujunemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	2:nsubj|5:conj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-64
# text = Samuti tegeleb Maa välispinna uurimisega geograafia.
1	Samuti	samuti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tegeleb	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	välispinna	välis_pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	uurimisega	uurimine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	geograafia	geo_graafia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-65
# text = Täpsemalt nimetatakse seda geograafia osa geomorfoloogiaks.
1	Täpsemalt	täpsemalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	seda	see	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
4	geograafia	geo_graafia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	osa	osa	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
6	geomorfoloogiaks	geo_morfoloogia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-66
# text = Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemiliste elementide sisaldust ja jaotust maakoores.
1	Geokeemia	geo_keemia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	uurib	uurima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	keemilist	keemiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	koostist	koostis	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
7	keemiliste	keemiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	elementide	element	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	sisaldust	sisaldus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	conj	2:obj|5:conj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	jaotust	jaotus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	conj	2:obj|5:conj	_
12	maakoores	maa_koor	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-67
# text = Geofüüsikast eristab geokeemiat põhiliselt keemia meetodite kasutamine.
1	Geofüüsikast	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	eristab	eristama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	geokeemiat	geo_keemia	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	põhiliselt	põhiliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
5	keemia	keemia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	meetodite	meetod	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	kasutamine	kasutamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-68
# text = Ükski neist geoteadustest ei saa areneda pidamata silmas terviklikku pilti geosfäärides toimuvatest protsessidest ja nende põhjustest.
1	Ükski	üks	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	6	nsubj	6:nsubj	_
2	neist	see	DET	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	3	det	3:det	_
3	geoteadustest	geo_teadus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	1	nmod	1:nmod	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	6	aux	6:aux	_
5	saa	saama	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
6	areneda	arenema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
7	pidamata	pidama	VERB	V	Case=Abe|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	advcl	6:advcl	_
8	silmas	silm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
9	terviklikku	terviklik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	pilti	pilt	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
11	geosfäärides	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
12	toimuvatest	toimuv	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	protsessidest	protsess	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	16	nmod	16:nmod	_
16	põhjustest	põhjus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	13	conj	10:nmod|13:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-69
# text = Geoteaduste näiliselt suur arv peegeldab tegelikult Maa kui funktsioneeriva süsteemi keerukust ja mitmetahulisust.
1	Geoteaduste	geo_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
2	näiliselt	näiliselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	suur	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	arv	arv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	peegeldab	peegeldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	tegelikult	tegelikult	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
8	kui	kui	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
9	funktsioneeriva	funktsioneeriv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	advcl	7:advcl	_
11	keerukust	keerukus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	mitmetahulisust	mitme_tahuli=sus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	conj	5:obj|11:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-70
# text = Kui võtta ette erinevate geoteaduste õpikud või monograafiad, siis on nende põhiline sisu alati suures osas kattuv ja erinevused ilmnevad vaid kindlate probleemiringide eelistuse kaudu.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	2	mark	2:mark	_
2	võtta	võtma	VERB	V	VerbForm=Inf	18	advcl	18:advcl	_
3	ette	ette	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
4	erinevate	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
5	geoteaduste	geo_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	õpikud	õpik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
7	või	või	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	monograafiad	mono_graafia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	conj	2:obj|6:conj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_
10	siis	siis	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	cop	18:cop	_
12	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	14	nmod	14:nmod	_
13	põhiline	põhiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	sisu	sisu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	nsubj:cop	18:nsubj	_
15	alati	alati	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
16	suures	suur	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	osas	osa	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
18	kattuv	kattuv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
19	ja	ja	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
20	erinevused	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	21	nsubj	21:nsubj	_
21	ilmnevad	ilmnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	conj	0:root|18:conj	_
22	vaid	vaid	ADV	D	_	23	advmod	23:advmod	_
23	kindlate	kindel	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	24	amod	24:amod	_
24	probleemiringide	probleemi_ring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	25	nmod	25:nmod	_
25	eelistuse	eelistus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
26	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	25	case	25:case	_
27	.	.	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-71
# text = Kuigi geoloogia üheks põhilisemaks informatsiooniallikaks on olnud maakoorest leitavad biosfääri säilmed on üldise arusaama järgi geoloogia ikka olnud elutute kivimite teadus vastandina elusorganismidega tegelevale bioloogiale.
1	Kuigi	kuigi	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	üheks	üks	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
4	põhilisemaks	põhilise=m	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	informatsiooniallikaks	informatsiooni_allikas	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	21	advcl	21:advcl	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
7	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
8	maakoorest	maa_koor	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	leitavad	lei=tav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
10	biosfääri	bio_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	säilmed	säile	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
12	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	aux	21:aux	_
13	üldise	üldine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	arusaama	aru_saam	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
15	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	21	nsubj:cop	21:nsubj	_
17	ikka	ikka	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
18	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	21	cop	21:cop	_
19	elutute	elutu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	20	amod	20:amod	_
20	kivimite	kivim	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	21	nmod	21:nmod	_
21	teadus	teadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
22	vastandina	vastand	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
23	elusorganismidega	elus_organism	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	24	obl	24:obl	_
24	tegelevale	tegelev	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	25	acl	25:acl	_
25	bioloogiale	bioloogia	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-72
# text = Viimastel aastatel süveneb üha enam arusaamine biosfääri otsustavast rollist Maa kujunemisel selliseks nagu ta on.
1	Viimastel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	süveneb	süvenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	üha	üha	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
6	arusaamine	aru_saamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
7	biosfääri	bio_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	otsustavast	otsustav	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	rollist	roll	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
10	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	kujunemisel	kujunemine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
12	selliseks	selline	PRON	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	11	nmod	11:nmod	_
13	nagu	nagu	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
14	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	15	nsubj	15:nsubj	_
15	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	advcl	3:advcl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-73
# text = Biosfäär pole oma olemasolu algusest peale olnud passiivne osaline geoloogiliste sündmuste taustal vaid nende sündmuste aktiivne kujundaja.
1	Biosfäär	bio_sfäär	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj|17:nsubj	_
2	pole	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
3	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	4	nmod	4:nmod	_
4	olemasolu	olemas_olu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	algusest	algus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
6	peale	peale	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
8	passiivne	passiivne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	osaline	osaline	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	geoloogiliste	geoloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	sündmuste	sündmus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	taustal	taust	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
13	vaid	vaid	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
14	nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	15	det	15:det	_
15	sündmuste	sündmus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
16	aktiivne	aktiivne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	kujundaja	kujundaja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	0:root|9:conj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-74
# text = Elukeskkonna aktiivne ümberkujundamine endale soodsamaks ei alga hoopiski inimese kui liigi ilmumisega.
1	Elukeskkonna	elu_keskkond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	aktiivne	aktiivne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	ümberkujundamine	ümber_kujundamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
4	endale	ise	PRON	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	5	obl	5:obl	_
5	soodsamaks	soodsam	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
7	alga	algama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	hoopiski	hoopiski	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
9	inimese	inimene	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
10	kui	kui	SCONJ	J	_	11	mark	11:mark	_
11	liigi	liik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	advcl	9:advcl	_
12	ilmumisega	ilmumine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-75
# text = See on biosfäärile omane olnud algusest peale.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
3	biosfäärile	bio_sfäär	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	omane	omane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	algusest	algus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	peale	peale	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-76
# text = Maakoore ja atmosfääri ajaline arengulugu biosfääri olemasolul on hoopis midagi muud kui selle võimalik arengukäik ilma biosfäärita.
1	Maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	conj	1:conj|5:nmod	_
4	ajaline	ajaline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	arengulugu	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
6	biosfääri	bio_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	olemasolul	olemas_olu	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
9	hoopis	hoopis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	midagi	miski	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	11	det	11:det	_
11	muud	muu	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	0	root	0:root	_
12	kui	kui	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
13	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	15	nmod	15:nmod	_
14	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	arengukäik	arengu_käik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	advcl	11:advcl	_
16	ilma	ilma	ADP	K	AdpType=Prep	17	case	17:case	_
17	biosfäärita	bio_sfäär	NOUN	S	Case=Abe|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-77
# text = Kõigil geoteadustel on peale inimliku uudishimu rahuldamise ehk puhta teaduse rolli ka üpris suur praktiline tähtsus.
1	Kõigil	kõik	DET	P	Case=Ade|Number=Plur|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	geoteadustel	geo_teadus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	0	root	0:root	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
5	inimliku	inimlik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	uudishimu	uudis_himu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	rahuldamise	rahuldamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	ehk	ehk	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
9	puhta	puhas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	rolli	roll	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	conj	2:obl|7:conj	_
12	ka	ka	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
13	üpris	üpris	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	suur	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
15	praktiline	praktiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	tähtsus	tähtsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-78
# text = Geosfääride regulaarse ja järjest detailsema uurimise tulemusi läheb vaja paljudel elualadel.
1	Geosfääride	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
2	regulaarse	regulaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
4	järjest	järjest	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	detailsema	detailse=m	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	2	conj	2:conj|6:amod	_
6	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	tulemusi	tulemus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
8	läheb	minema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	vaja	vaja	ADV	D	_	8	compound:prt	8:compound	_
10	paljudel	palju	PRON	P	Case=Ade|Number=Plur|PronType=Ind	11	nmod	11:nmod	_
11	elualadel	elu_ala	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-79
# text = Teadmiste tase peab praktilise nõudluse tasemest alati natuke ees olema.
1	Teadmiste	teadmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	tase	tase	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
3	peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
4	praktilise	praktiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	nõudluse	nõudlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	tasemest	tase	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
7	alati	alati	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	natuke	natuke	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	ees	ees	ADV	D	_	0	root	0:root	_
10	olema	olema	AUX	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-80
# text = Kui mingitele teadmistele tekib tarbija, siis peavad need teadmised mingil määral juba varuks valmis olema.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
2	mingitele	mingi	DET	P	Case=All|Number=Plur|PronType=Ind	3	det	3:det	_
3	teadmistele	teadmine	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	advcl	15:advcl	_
5	tarbija	tarbija	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
7	siis	siis	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
8	peavad	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
9	need	see	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	teadmised	teadmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
11	mingil	mingi	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	12	det	12:det	_
12	määral	määr	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
13	juba	juba	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
14	varuks	varu	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	valmis	valmis	ADJ	A	Degree=Pos	0	root	0:root	_
16	olema	olema	AUX	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-81
# text = Geoloogialt on enamasti oodatud kasulike maavarade leidmist.
1	Geoloogialt	geoloogia	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
3	enamasti	enamasti	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	oodatud	ootama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	kasulike	kasulik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	maavarade	maa_vara	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	leidmist	leidmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-82
# text = Ülipragmaatilised inimesed on arvanud, et ainult sellega ta peakski tegelema.
1	Ülipragmaatilised	üli_pragmaatiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	inimesed	inimene	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	arvanud	arvama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	11	mark	11:mark	_
7	ainult	ainult	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	sellega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|PronType=Dem	11	obl	11:obl	_
9	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	11	nsubj	11:nsubj	_
10	peakski	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	tegelema	tegelema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	ccomp	4:ccomp	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-83
# text = Geoloogia rakenduslikud suunad tegelevadki kogutud geoloogilisi teadmisi kasutades kaevandatavate maavarade maardlate otsimisega ja varude mahu määramisega.
1	Geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	rakenduslikud	rakenduslik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	suunad	suund	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
4	tegelevadki	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	kogutud	kogu=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	7	acl	7:acl	_
6	geoloogilisi	geoloogiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	teadmisi	teadmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
8	kasutades	kasutama	VERB	V	VerbForm=Conv	4	advcl	4:advcl	_
9	kaevandatavate	kaevanda=tav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	maavarade	maa_vara	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	maardlate	maardla	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	otsimisega	otsimine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
14	varude	varu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	mahu	maht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	määramisega	määramine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	conj	4:obl|12:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-84
# text = Need on kulukad tegevused ja teaduse osaks on siin anda juhiseid kust otsida ja kus puurida, et oleks väljavaateid midagi leida.
1	Need	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
3	kulukad	kulukas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	tegevused	tegevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
6	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	osaks	osa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
9	siin	siin	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
10	anda	andma	VERB	V	VerbForm=Inf	7	csubj:cop	7:csubj	_
11	juhiseid	juhis	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	obj	10:obj	_
12	kust	kust	ADV	D	_	13	mark	13:mark	_
13	otsida	otsima	VERB	V	VerbForm=Inf	11	acl	11:acl	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	kus	kus	ADV	D	_	16	mark	16:mark	_
16	puurida	puurima	VERB	V	VerbForm=Inf	13	conj	11:acl|13:conj	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
18	et	et	SCONJ	J	_	19	mark	19:mark	_
19	oleks	olema	VERB	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	advcl	16:advcl	_
20	väljavaateid	välja_vaade	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	19	nsubj	19:nsubj	_
21	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	22	obj	22:obj	_
22	leida	leidma	VERB	V	VerbForm=Inf	20	acl	20:acl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-85
# text = Selles tegevuses rakendatakse oluliselt ka geofüüsika meetodeid.
1	Selles	see	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	tegevuses	tegevus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	rakendatakse	rakendama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	meetodeid	meetod	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-86
# text = Geofüüsikaliste uuringute nagu kõigi teistegi praktilist tähtsust omavate uuringute puhul nõutakse järjest kõrgemat täpsust ja detailsust.
1	Geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
3	nagu	nagu	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
4	kõigi	kõik	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Tot	5	det	5:det	_
5	teistegi	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	9	det	9:det	_
6	praktilist	praktiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	tähtsust	tähtsus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
8	omavate	omav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	advcl	2:advcl	_
10	puhul	puhul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
11	nõutakse	nõudma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	järjest	järjest	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	kõrgemat	kõrgem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	täpsust	täpsus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	detailsust	detailsus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	conj	11:obj|14:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-87
# text = Kulud ei kasva täpsuse tõustes mitte lineaarselt vaid pigem eksponentsiaalselt.
1	Kulud	kulu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
2	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	3	aux	3:aux	_
3	kasva	kasvama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	täpsuse	täpsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	tõustes	tõusma	VERB	V	VerbForm=Conv	3	advcl	3:advcl	_
6	mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	7	advmod	7:advmod	_
7	lineaarselt	lineaarse=lt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
8	vaid	vaid	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
9	pigem	pigem	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	eksponentsiaalselt	eksponentsiaalselt	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-88
# text = Geoteaduste puhul on uurimiste läbiviimisega asjad mõnevõrra teisiti kui näiteks astronoomias, kus kõik on kõigi oma ja ühevõrra kättesaamatus kõrguses.
1	Geoteaduste	geo_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
2	puhul	puhul	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
4	uurimiste	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	läbiviimisega	läbi_viimine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
6	asjad	asi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
7	mõnevõrra	mõne_võrra	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	teisiti	teisiti	ADV	D	_	0	root	0:root	_
9	kui	kui	SCONJ	J	_	11	mark	11:mark	_
10	näiteks	näiteks	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	astronoomias	astronoomia	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	advcl	8:advcl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
13	kus	kus	ADV	D	_	17	mark	17:mark	_
14	kõik	kõik	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Tot	17	nsubj:cop	17:nsubj	_
15	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
16	kõigi	kõik	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Tot	17	nmod	17:nmod	_
17	oma	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	11	acl	11:acl	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
19	ühevõrra	ühe_võrra	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
20	kättesaamatus	kätte_saamatu	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	21	amod	21:amod	_
21	kõrguses	kõrgus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	17	conj	11:acl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-89
# text = Geoteadustes on paratamatu, et uurides saadakse midagi teada ka mõne teise riigi territooriumi kohta ja teised saavad samuti midagi teada antud riigi kohta.
1	Geoteadustes	geo_teadus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	paratamatu	paratamatu	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
6	uurides	uurima	VERB	V	VerbForm=Conv	7	advcl	7:advcl	_
7	saadakse	saama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	3	csubj:cop	3:csubj	_
8	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	9	obj	9:obj	_
9	teada	teadma	VERB	V	VerbForm=Inf	7	xcomp	7:xcomp	_
10	ka	ka	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
11	mõne	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	13	det	13:det	_
12	teise	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	13	det	13:det	_
13	riigi	riik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	territooriumi	territoorium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
15	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
17	teised	teine	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	18	nsubj	18:nsubj|21:nsubj	_
18	saavad	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	3:csubj|7:conj	_
19	samuti	samuti	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
20	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	21	obj	21:obj	_
21	teada	teadma	VERB	V	VerbForm=Inf	18	xcomp	18:xcomp	_
22	antud	an=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	23	acl	23:acl	_
23	riigi	riik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
24	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	23	case	23:case	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-90
# text = Kui lisaks tuleb mingil viisil mängu poliitika, siis ei tarvitse huvi looduse vastu olla üksnes siiras ja omakasupüüdmatu.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	lisaks	lisa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	advcl	11:advcl	_
4	mingil	mingi	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
5	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	mängu	mäng	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	poliitika	poliitika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
9	siis	siis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
11	tarvitse	tarvitsema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	huvi	huvi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	11:nsubj	_
13	looduse	loodus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
14	vastu	vastu	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	olla	olema	AUX	V	VerbForm=Inf	17	cop	17:cop	_
16	üksnes	üksnes	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	siiras	siiras	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	11	xcomp	11:xcomp	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	omakasupüüdmatu	oma_kasu_püüdmatu	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	17	conj	11:xcomp|17:conj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-91
# text = Paljude tegevuste kohta tuleb sõlmida rahvusvahelised kokkulepped.
1	Paljude	palju	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Ind	2	nmod	2:nmod	_
2	tegevuste	tegevus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
3	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	sõlmida	sõlmima	VERB	V	VerbForm=Inf	4	csubj	4:csubj	_
6	rahvusvahelised	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	kokkulepped	kokku_lepe	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-92
# text = Uurimisväli on avar ja sellel edasijõudmiseks on samuti otstarbekas pingutused koordineerida.
1	Uurimisväli	uurimis_väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	avar	avar	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
5	sellel	see	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	6	nmod	6:nmod	_
6	edasijõudmiseks	edasi_jõudmine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
8	samuti	samuti	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	otstarbekas	ots_tarbekas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	conj	0:root|3:conj	_
10	pingutused	pingutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
11	koordineerida	koordineerima	VERB	V	VerbForm=Inf	9	csubj:cop	9:csubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-93
# text = Kuna geosfääride protsessid toimivad globaalse mastaabiga, siis on vahel isegi üksikküsimuste uurimisel tarvilik globaalne haare.
1	Kuna	kuna	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
2	geosfääride	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	protsessid	protsess	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
4	toimivad	toimima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	advcl	14:advcl	_
5	globaalse	globaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	mastaabiga	mastaap	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
8	siis	siis	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
10	vahel	vahel	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
11	isegi	isegi	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	üksikküsimuste	üksik_küsimus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	nmod	13:nmod	_
13	uurimisel	uurimine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	tarvilik	tarvilik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
15	globaalne	globaalne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	haare	haare	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-94
# text = Suuremate mastaapidega ettevõtmistel aga seda enam.
1	Suuremate	suurem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	mastaapidega	mastaap	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	ettevõtmistel	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	0	root	0:root	_
4	aga	aga	ADV	J	_	3	advmod	3:advmod	_
5	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	6	obl	6:obl	_
6	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-95
# text = Järjest enam realiseeritakse geofüüsikalised uuringud suurte rahvusvaheliste projektide kaudu.
1	Järjest	järjest	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	realiseeritakse	realiseerima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	geofüüsikalised	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	uuringud	uuring	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
6	suurte	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
7	rahvusvaheliste	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	projektide	projekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
9	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-96
# text = Sisuliselt tehti neid suurte projektidena maailma juhtivates riikides juba üsna ammu.
1	Sisuliselt	sisuliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tehti	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
4	suurte	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	projektidena	projekt	NOUN	S	Case=Ess|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
6	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
7	juhtivates	juhtiv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	riikides	riik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
9	juba	juba	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	üsna	üsna	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	ammu	ammu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-97
# text = Näiteks toimus Suurbritannias alates 1670-datest aastatest meresõidu tarbeks magnetilise deklinatsiooni kaardistamine.
1	Näiteks	näiteks	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	toimus	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Suurbritannias	Suur_britannia	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
5	1670-datest	1670=s	ADJ	N	Case=Ela|Number=Sing|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	aastatest	aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
7	meresõidu	mere_sõit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	tarbeks	tarve	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
9	magnetilise	magnetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	deklinatsiooni	deklinatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	kaardistamine	kaardista=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-98
# text = Esimesed suuremad rahvusvaheliselt koordineeritud ettevõtmised geofüüsikas olid kaks rahvusvahelist polaaraastat (International Polar Year) 1882-1883 ja 1932-1933.
1	Esimesed	esimene	ADJ	A	Case=Nom|Number=Plur|NumForm=Word|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
2	suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
3	rahvusvaheliselt	rahvus_vaheliselt	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	koordineeritud	koordineeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	amod	5:amod	_
5	ettevõtmised	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
6	geofüüsikas	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
7	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
8	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
9	rahvusvahelist	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	polaaraastat	polaar_aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
11	(	(	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	International	International	X	T	Foreign=Yes	10	appos	10:appos	_
13	Polar	Polar	X	T	Foreign=Yes	12	flat:foreign	12:flat	_
14	Year	Year	X	T	Foreign=Yes	12	flat:foreign	12:flat	_
15	)	)	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
16	1882-1883	1882-1883	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	nummod	5:nummod	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	1932-1933	1932-1933	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	16	conj	5:nummod|16:conj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-99
# text = Neist esimese initsiaatoriks oli Austria leitnant Karl Weyprecht, kes sellekohase idee esitas 1875. a.
1	Neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	esimese	esimene	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	initsiaatoriks	initsiaator	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	Austria	Austria	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	leitnant	leitnant	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj|13:nsubj	_
7	Karl	Karl	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	appos	6:appos	_
8	Weyprecht	Weyprecht	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	flat	7:flat	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
10	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	13	nsubj	6:ref	_
11	sellekohase	selle_kohane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	idee	idee	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
13	esitas	esitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
14	1875.	1875.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	15	amod	15:amod	_
15	a	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	13	obl	13:obl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-100
# text = Idee realiseerimisel osales 11 riiki.
1	Idee	idee	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	realiseerimisel	realiseerimine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	osales	osalema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	11	11	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	nummod	5:nummod	_
5	riiki	riik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-101
# text = Polaaralade uurimise kavades olid silmapaistval kohal meteoroloogilised vaatlused.
1	Polaaralade	polaar_ala	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	kavades	kava	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
4	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
5	silmapaistval	silma_paistev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
6	kohal	koht	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	meteoroloogilised	meteoroloogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	vaatlused	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-102
# text = Teise rahvusvahelise polaaraasta programm keskendus oluliselt stratosfääri uuringutele.
1	Teise	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	3	det	3:det	_
2	rahvusvahelise	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	polaaraasta	polaar_aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	programm	programm	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	keskendus	keskenduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	stratosfääri	strato_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	uuringutele	uuring	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-103
# text = Meteoroloogiliste uuringute programmide ja meteoroloogiateenistuste töö koordineerimisega on oma loomisest alates tegelenud Rahvusvaheline Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorological Organization).
1	Meteoroloogiliste	meteoroloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	programmide	programm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
5	meteoroloogiateenistuste	meteoroloogia_teenistus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	töö	töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|7:nmod	_
7	koordineerimisega	koordineeri=mine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	aux	12:aux	_
9	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
10	loomisest	loomine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
11	alates	alates	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	tegelenud	tegelema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	Rahvusvaheline	rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	Meteoroloogiaorganisatsioon	Meteoroloogia_organisatsioon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
15	WMO	WMO	PROPN	Y	Abbr=Yes	14	appos	14:appos	_
16	(	(	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	World	World	X	T	Foreign=Yes	15	appos	15:appos	_
18	Meteorological	Meteorological	X	T	Foreign=Yes	17	flat:foreign	17:flat	_
19	Organization	Organization	X	T	Foreign=Yes	17	flat:foreign	17:flat	_
20	)	)	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-104
# text = Pärast Teist Maailmasõda oli esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ja kogu järgneva koordineerituse aluseks Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta (International Geophysical Year) 1957-1959.
1	Pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	Teist	Teine	PROPN	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	Maailmasõda	Maa_ilma_sõda	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
4	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
5	esimeseks	esimene	ADJ	N	Case=Tra|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	7	amod	7:amod	_
6	suuremaks	suurem	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	ettevõtmiseks	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
9	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	11	det	11:det	_
10	järgneva	järgnev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	koordineerituse	koordineeritus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	aluseks	alus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	7	conj	0:root|7:conj	_
13	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
14	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	Aasta	Aasta	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj|12:nsubj	_
16	(	(	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	International	International	X	T	Foreign=Yes	15	appos	15:appos	_
18	Geophysical	Geophysical	X	T	Foreign=Yes	17	flat:foreign	17:flat	_
19	Year	Year	X	T	Foreign=Yes	17	flat:foreign	17:flat	_
20	)	)	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
21	1957-1959	1957-1959	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	15	nummod	15:nummod	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-105
# text = Selle ettevalmistuse liidriteks olid Lloyd V. Berkner (USA) ja Sidney Chapman (Inglismaa).
1	Selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ettevalmistuse	ette_valmistus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	liidriteks	liider	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	0	root	0:root	_
4	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	Lloyd	Lloy	PROPN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
6	V.	V.	PROPN	Y	Abbr=Yes	5	flat	5:flat	_
7	Berkner	Berkner	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	flat	5:flat	_
8	(	(	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	USA	USA	PROPN	Y	Abbr=Yes	5	parataxis	5:parataxis	_
10	)	)	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	Sidney	Sidney	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	3:nsubj|5:conj	_
13	Chapman	Chapman	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	flat	12:flat	_
14	(	(	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	Inglismaa	Inglis_maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	parataxis	12:parataxis	_
16	)	)	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-106
# text = Selleks ajaks oli majanduselu sõjast mõnevõrra toibunud.
1	Selleks	see	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ajaks	aeg	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
4	majanduselu	majandus_elu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
5	sõjast	sõda	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	mõnevõrra	mõne_võrra	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	toibunud	toibuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-107
# text = Programmi kulutused olid kokku 2 miljardit tolleaegset USA dollarit ja osalisi riike kogunes 67.
1	Programmi	programm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	kulutused	kulutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
3	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
4	kokku	kokku	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
5	2	2	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	compound	6:compound	_
6	miljardit	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
7	tolleaegset	tolle_aegne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
8	USA	USA	PROPN	Y	Abbr=Yes	9	nmod	9:nmod	_
9	dollarit	dollar	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
11	osalisi	osaline	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	13	nsubj	13:nsubj	_
12	riike	riik	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	appos	11:appos	_
13	kogunes	kogunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	conj	0:root|9:conj	_
14	67	67	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	13	obl	13:obl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-108
# text = Uurimistemaatika oli õige avar, kuid põhirõhk asetati selliste nähtuste uurimisele, millest seni puudus selge arusaamine.
1	Uurimistemaatika	uurimis_temaatika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
3	õige	õige	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	avar	avar	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
6	kuid	kuid	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	põhirõhk	põhi_rõhk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
8	asetati	asetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	4	conj	0:root|4:conj	_
9	selliste	selline	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	nähtuste	nähtus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod|15:obl	_
11	uurimisele	uurimine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
13	millest	mis	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	obl	10:ref	_
14	seni	seni	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	puudus	puuduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	acl:relcl	10:acl:relcl	_
16	selge	selge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	arusaamine	aru_saamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-109
# text = Programmi kõige muljetavaldavamaks sündmuseks üldsuse jaoks sai esimese kunstliku taevakeha Sputnik-1 maalähedasele orbiidile lennutamine.
1	Programmi	programm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
2	kõige	kõige	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	muljetavaldavamaks	muljet_avaldava=m	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	sündmuseks	sündmus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
5	üldsuse	üldsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	esimese	esimene	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	10	amod	10:amod	_
9	kunstliku	kunstlik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	taevakeha	taeva_keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
11	Sputnik-1	Sputnik-1	PROPN	N	NumType=Card	10	appos	10:appos	_
12	maalähedasele	maa_lähedane	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	orbiidile	orbiit	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	lennutamine	lennuta=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	4:nsubj|7:nsubj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-110
# text = Esimeseks absoluutselt uueks ja ootamatuks geofüüsikaliseks tulemuseks oli van Alleni kiirgusvööndite avastamine Maa lähedal esimeselt USA satelliidilt.
1	Esimeseks	esimene	ADJ	N	Case=Tra|Number=Sing|NumType=Ord	7	amod	7:amod	_
2	absoluutselt	absoluutselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	uueks	uus	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	ootamatuks	ootamatu	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	3	conj	3:conj|7:amod	_
6	geofüüsikaliseks	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	tulemuseks	tulemus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
9	van	van	ADJ	Y	Abbr=Yes	11	nmod	11:nmod	_
10	Alleni	Allen	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	flat	9:flat	_
11	kiirgusvööndite	kiirgus_vöönd	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	avastamine	avastamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
13	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
14	lähedal	lähedal	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	esimeselt	esimene	ADJ	N	Case=Abl|Number=Sing|NumType=Ord	17	amod	17:amod	_
16	USA	USA	PROPN	Y	Abbr=Yes	17	nmod	17:nmod	_
17	satelliidilt	satelliit	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-111
# text = Rahvusvahelise geofüüsika aasta jooksul tehti põhiline eeltöö kahe tähtsa rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks.
1	Rahvusvahelise	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	tehti	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	põhiline	põhiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	eeltöö	eel_töö	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
8	kahe	kaks	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
9	tähtsa	tähtis	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
10	rahvusvahelise	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	kokkuleppe	kokku_lepe	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	sõlmimiseks	sõlmimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-112
# text = Neist esimesena sõlmiti 1961. a. Antarktika uurimise ja kasutamise leping ning 1963. a. tulevikku silmas pidades veelgi tähtsam atmosfääris tuumakatsetuste keelustamise leping.
1	Neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	esimesena	esimene	ADJ	N	Case=Ess|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	3	obl	3:obl	_
3	sõlmiti	sõlmima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	1961.	1961.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
6	Antarktika	Antarktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	kasutamise	kasutamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	conj	7:conj|10:nmod	_
10	leping	leping	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
11	ning	ning	CCONJ	J	_	22	cc	16.1:cc	_
12	1963.	1963.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	13	amod	13:amod	_
13	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	22	orphan	16.1:obl	_
14	tulevikku	tulevik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	obj	15:obj	_
15	silmas	silm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	pidades	pidama	VERB	V	VerbForm=Conv	22	orphan	16.1:advcl	_
17	veelgi	veelgi	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	tähtsam	tähtsam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	22	amod	22:amod	_
19	atmosfääris	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
20	tuumakatsetuste	tuuma_katsetus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	21	nmod	21:nmod	_
21	keelustamise	keelustamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	leping	leping	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	16.1:obj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-113
# text = Massilised ookeani kajaloodimised tõid ilmsiks ookeanide keskmäestike fragmendid ja koos seimoloogiliste ning paleomagnetiliste andmetega viisid välja maakoore plokilise struktuuri ja lõpuks, 1960-datel aastatel laamtektoonika juurde.
1	Massilised	massiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
2	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	kajaloodimised	kaja_loodi=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj|15:nsubj	_
4	tõid	tooma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	ilmsiks	ilmsiks	ADV	D	_	4	compound:prt	4:compound	_
6	ookeanide	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	keskmäestike	kesk_mäestik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	fragmendid	fragment	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
10	koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	14	case	14:case	_
11	seimoloogiliste	seimoloogi=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	14	amod	14:amod	_
12	ning	ning	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	paleomagnetiliste	paleo_magnetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	11	conj	11:conj|14:amod	_
14	andmetega	andmed	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
15	viisid	viima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	conj	0:root|4:conj	_
16	välja	välja	ADV	D	_	15	compound:prt	15:compound	_
17	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
18	plokilise	ploki=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	struktuuri	struktuur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
20	ja	ja	CCONJ	J	_	25	cc	24.1:cc	_
21	lõpuks	lõpuks	ADV	D	_	25	orphan	24.1:advmod	_
22	,	,	PUNCT	Z	_	25	punct	24.1:punct	_
23	1960-datel	1960=s	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	24	amod	24:amod	_
24	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	25	orphan	24.1:obl	_
25	laamtektoonika	laam_tektoonika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	conj	24.1:obj	_
26	juurde	juurde	ADP	K	AdpType=Post	25	case	25:case	_
27	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-114
# text = Antarktikas koguti andmed jääkilbi paksuse kohta ja saadi üldse esmakordselt andmeid selle kontinendi geoloogilisest ehitusest.
1	Antarktikas	Antarktika	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	koguti	koguma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	andmed	andmed	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
4	jääkilbi	jää_kilp	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	paksuse	paksus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
6	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	saadi	saama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	2	conj	0:root|2:conj	_
9	üldse	üldse	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
10	esmakordselt	esma_kordselt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
11	andmeid	andmed	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
12	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	13	det	13:det	_
13	kontinendi	kontinent	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	geoloogilisest	geoloogiline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	ehitusest	ehitus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-115
# text = Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta raames pandi alus ka atmosfääri dünaamika numbrilisele mudelleerimisele.
1	Rahvusvahelise	Rahvus_vaheline	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	Aasta	Aasta	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	raames	raames	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	pandi	panema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	alus	alus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
7	ka	ka	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
8	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	dünaamika	dünaamika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
10	numbrilisele	numbriline	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	mudelleerimisele	mudelleeri=mine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-116
# text = Seda kirjeldavad hüdrodünaamika võrrandid olid tuntud juba 19. saj. alguses ja ilmaennustuse tarvis käibiva lihtsustustega variandi nn. primitiivvõrrandid tuletas Vilhelm Bjerknes ka juba 1910. aastal.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	kirjeldavad	kirjeldav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
3	hüdrodünaamika	hüdro_dünaamika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	võrrandid	võrrand	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
5	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
6	tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	juba	juba	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	19.	19.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	saj.	saj	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	nmod	10:nmod	_
10	alguses	algus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
12	ilmaennustuse	ilma_ennustus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	käibiva	käibiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
15	lihtsustustega	lihtsustus	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	variandi	variant	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	obj	19:obj	_
17	nn.	nn	ADJ	Y	Abbr=Yes	18	nmod	18:nmod	_
18	primitiivvõrrandid	primitiiv_võrrand	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	16	appos	16:appos	_
19	tuletas	tuletama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
20	Vilhelm	Vilhelm	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	19:nsubj	_
21	Bjerknes	Bjerknes	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	flat	20:flat	_
22	ka	ka	ADV	D	_	25	advmod	25:advmod	_
23	juba	juba	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
24	1910.	1910.	ADJ	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	25	amod	25:amod	_
25	aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-117
# text = Kuid tarviliku kiirusega arvutid ilmusid hoopis hiljem ja seni polnud neid võrrandeid võimalik mõistliku ajaga integreerida.
1	Kuid	kuid	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
2	tarviliku	tarvilik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	kiirusega	kiirus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	arvutid	arvuti	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
5	ilmusid	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	hoopis	hoopis	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	hiljem	hiljem	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
9	seni	seni	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
10	polnud	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
11	neid	see	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	12	det	12:det	_
12	võrrandeid	võrrand	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	16	obj	16:obj	_
13	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
14	mõistliku	mõistlik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	ajaga	aeg	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	integreerida	integreerima	VERB	V	VerbForm=Inf	13	csubj:cop	13:csubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-118
# text = Alus pandi geofüüsikalise informatsiooni kogumisele satelliitide abil, esialgu küll tagasihoidlikul määral.
1	Alus	alus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	pandi	panema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	geofüüsikalise	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	informatsiooni	informatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kogumisele	kogumine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	satelliitide	satelliit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
7	abil	abil	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
9	esialgu	esi_algu	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
10	küll	küll	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
11	tagasihoidlikul	tagasi_hoidlik	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	määral	määr	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-119
# text = Tehti ka selgeks, et mandrijää kilpide ja ookeani setete puurimise materjalidest saab informatsiooni möödunud aegade kliima kohta.
1	Tehti	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
2	ka	ka	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	selgeks	selge	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	1	xcomp	1:xcomp	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
6	mandrijää	mandri_jää	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	kilpide	kilp	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	setete	sete	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	conj	7:conj|11:nmod	_
11	puurimise	puuri=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	materjalidest	materjal	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
13	saab	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	ccomp	1:ccomp	_
14	informatsiooni	informatsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
15	möödunud	möödu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	aegade	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
17	kliima	kliima	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
18	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-120
# text = Alustati atmosfääri CO2 sisalduse regulaarset registreerimist Havail ja loodi atmosfääri osooni koguhulga mõõtmiste võrk.
1	Alustati	alustama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
2	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	CO2	CO2	SYM	Y	Abbr=Yes	4	nmod	4:nmod	_
4	sisalduse	sisaldus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	regulaarset	regulaarne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	registreerimist	registreerimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	1	obj	1:obj	_
7	Havail	Havai	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	loodi	looma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	1	conj	0:root|1:conj	_
10	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
11	osooni	osoon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	koguhulga	kogu_hulk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	mõõtmiste	mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	võrk	võrk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-121
# text = Instrumendina oli kasutusel 1926. aastal George Dobsoni konstrueeritud osonomeeter, mida nimetatud mõõtmistel kasutati kuni 1980-date aastate teise pooleni ja mis kohati on käigus nüüdki.
1	Instrumendina	instrument	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	kasutusel	kasutus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	1926.	1926.	ADJ	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
6	George	George	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
7	Dobsoni	Dobson	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	flat	6:flat	_
8	konstrueeritud	konstrueeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	osonomeeter	osono_meeter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj|14:obj|24:nsubj:cop	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
11	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	14	obj	9:ref	_
12	nimetatud	nimetatud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	13	acl	13:acl	_
13	mõõtmistel	mõõtmine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	14	obl	14:obl	_
14	kasutati	kasutama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	9	acl:relcl	9:acl:relcl	_
15	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	19	case	19:case	_
16	1980-date	1980=s	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumType=Ord	17	amod	17:amod	_
17	aastate	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	19	nmod	19:nmod	_
18	teise	teine	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	19	amod	19:amod	_
19	pooleni	pool	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
20	ja	ja	CCONJ	J	_	24	cc	24:cc	_
21	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	24	nsubj:cop	9:ref	_
22	kohati	kohati	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
23	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	24	cop	24:cop	_
24	käigus	käik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	14	conj	9:acl:relcl|14:conj	_
25	nüüdki	nüüdki	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-122
# text = Oluliselt suurendati USA-s pärast seda rahvusvahelist suurprogrammi spetsialistide koolitust atmosfäärifüüsika ja meteoroloogia erialadel.
1	Oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	suurendati	suurendama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	USA-s	USA	PROPN	Y	Abbr=Yes|Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
5	seda	see	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	7	det	7:det	_
6	rahvusvahelist	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	suurprogrammi	suur_programm	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	spetsialistide	spetsialist	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	koolitust	koolitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
10	atmosfäärifüüsika	atmo_sfääri_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	meteoroloogia	meteoroloogia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	conj	10:conj|13:nmod	_
13	erialadel	eri_ala	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-123
# text = Juba pärast Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta lõppu lennutati orbiidile esimesed meteoroloogilised satelliidid Explorer-7 (1959) ja TIROS-1 (1960).
1	Juba	juba	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
2	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
3	Rahvusvahelise	Rahvus_vaheline	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	Aasta	Aasta	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	lõppu	lõpp	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	lennutati	lennutama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	orbiidile	orbiit	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
9	esimesed	esimene	ADJ	N	Case=Nom|Number=Plur|NumForm=Word|NumType=Ord	11	amod	11:amod	_
10	meteoroloogilised	meteoroloogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	satelliidid	satelliit	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
12	Explorer-7	Explorer-7	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	appos	11:appos	_
13	(	(	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
14	1959	1959	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	parataxis	12:parataxis	_
15	)	)	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
17	TIROS-1	TIROS-1	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	11:appos|12:conj	_
18	(	(	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
19	1960	1960	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	parataxis	17:parataxis	_
20	)	)	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-124
# text = Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon esitas 1963. a. ÜRO-le ettepaneku globaalsete ilmavaatluste juurutamiseks programmina World Weather Watch.
1	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	Meteoroloogia	Meteoroloogia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	Organisatsioon	Organisatsioon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	esitas	esitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	1963.	1963.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	obl	4:obl	_
7	ÜRO-le	ÜRO	PROPN	Y	Abbr=Yes|Case=All|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	ettepaneku	ette_panek	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
9	globaalsete	globaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	ilmavaatluste	ilma_vaatlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	juurutamiseks	juurutamine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
12	programmina	programm	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
13	World	World	X	T	Foreign=Yes	12	appos	12:appos	_
14	Weather	Weather	X	T	Foreign=Yes	13	flat:foreign	13:flat	_
15	Watch	Watch	X	T	Foreign=Yes	13	flat:foreign	13:flat	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-125
# text = Teadusüldsuse ja valitsuste põhiliste huvide sfääri jõudsid kliima probleemid 1970-date aastate lõpul.
1	Teadusüldsuse	teadus_üldsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	valitsuste	valitsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	1	conj	1:conj|5:nmod	_
4	põhiliste	põhiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	huvide	huvi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	jõudsid	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	kliima	kliima	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	probleemid	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
10	1970-date	1970=s	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	aastate	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	lõpul	lõpp	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-126
# text = Peagi laienes see huvide sfäär kliima muutumise probleemidelt globaalmuutustele üldse.
1	Peagi	peagi	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	laienes	laienema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	see	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
4	huvide	huvi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	sfäär	sfäär	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
6	kliima	kliima	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	probleemidelt	probleem	NOUN	S	Case=Abl|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
9	globaalmuutustele	globaal_muutus	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
10	üldse	üldse	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-127
# text = Arenenud riikides jõudis 1970-date aastate keskel keskkonna saastamine haripunkti.
1	Arenenud	arenenud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	riikides	riik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	jõudis	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	1970-date	1970=s	ADJ	N	Case=Gen|Number=Plur|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	aastate	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
6	keskel	keskel	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	keskkonna	keskkond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	saastamine	saasta=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
9	haripunkti	hari_punkt	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-128
# text = Juba kümnendi algusaastatest hakati rakendama meetmeid saastumise piiramiseks.
1	Juba	juba	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	kümnendi	kümnend	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	algusaastatest	algus_aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
4	hakati	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	rakendama	rakendama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	xcomp	4:xcomp	_
6	meetmeid	meede	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
7	saastumise	saastu=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	piiramiseks	piiramine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-129
# text = Peagi hakkas olukord ka jõudsalt paranema.
1	Peagi	peagi	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	hakkas	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	olukord	olu_kord	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|6:nsubj	_
4	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	jõudsalt	jõudsalt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	paranema	paranema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-130
# text = Loomulikult oli vaja ulatuslike mastaapidega mõõtmiste kaudu kontrollida kui hästi ja kuidas täpsemalt keskkonna olukorra paranemine kulgeb.
1	Loomulikult	loomulikult	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	oli	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	vaja	vaja	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
4	ulatuslike	ulatuslik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	mastaapidega	mastaap	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	mõõtmiste	mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
7	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	kontrollida	kontrollima	VERB	V	VerbForm=Inf	2	csubj	2:csubj	_
9	kui	kui	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	hästi	hästi	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	kuidas	kuidas	ADV	D	_	10	conj	10:conj|17:advmod	_
13	täpsemalt	täpsemalt	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
14	keskkonna	keskkond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	olukorra	olu_kord	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	paranemine	paranemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
17	kulgeb	kulgema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	ccomp	8:ccomp	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-131
# text = Peale lokaalse mastaabiga saastumise ja isegi saaste kauglevi küsimuste on rahvusvahelise huvi keskmesse tõusnud kaugeleulatuva järelmõjuga probleemid, nagu stratosfääri osoonikihi probleem või Geosfääri - Biosfääri muutumise probleem.
1	Peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
2	lokaalse	lokaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	mastaabiga	mastaap	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	saastumise	saastu=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
6	isegi	isegi	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	saaste	saaste	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	kauglevi	kaug_levi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|9:nmod	_
9	küsimuste	küsimus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	obl	14:obl	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	aux	14:aux	_
11	rahvusvahelise	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	huvi	huvi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	keskmesse	kese	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	tõusnud	tõusma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
15	kaugeleulatuva	kaugele_ulatuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	järelmõjuga	järel_mõju	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	probleemid	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj	14:nsubj	_
18	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
19	nagu	nagu	SCONJ	J	_	22	mark	22:mark	_
20	stratosfääri	strato_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	osoonikihi	osooni_kiht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	probleem	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	advcl	17:advcl	_
23	või	või	CCONJ	J	_	28	cc	28:cc	_
24	Geosfääri	Geo_sfäär	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
25	-	-	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
26	Biosfääri	Bio_sfäär	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
27	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
28	probleem	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	22	conj	17:advcl|22:conj	_
29	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-132
# text = Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta vahetuks järglaseks oli Rahvusvaheline Rahuliku Päikese Aasta 1964-1965.
1	Rahvusvahelise	Rahvus_vaheline	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	Aasta	Aasta	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	vahetuks	vahetu	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	järglaseks	järglane	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
7	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
8	Rahuliku	Rahulik	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	Aasta	Aasta	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
11	1964-1965	1964-1965	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	nummod	5:nummod	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-133
# text = Siis seati paljude eelmist ettevõtmist kordavate uuringute kõrval üheks keskseks küsimuseks selgitada Päikese aktiivsusest tingitud mõjude amplituude Maa atmosfääri ülakihtides.
1	Siis	siis	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	seati	seadma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	paljude	palju	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Ind	7	nmod	7:nmod	_
4	eelmist	eelmine	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	ettevõtmist	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
6	kordavate	korda=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
8	kõrval	kõrval	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	üheks	üks	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	11	det	11:det	_
10	keskseks	keskne	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	küsimuseks	küsimus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
12	selgitada	selgitama	VERB	V	VerbForm=Inf	2	xcomp	2:xcomp	_
13	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	aktiivsusest	aktiivsus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	tingitud	tingitud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	16	acl	16:acl	_
16	mõjude	mõju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
17	amplituude	amplituud	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	12	obj	12:obj	_
18	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	ülakihtides	üla_kiht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-134
# text = Edaspidised suured koordineeritud ettevõtmised on kulgenud mõnevõrra konkreetsemate pealkirjade all.
1	Edaspidised	edas_pidine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
2	suured	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
3	koordineeritud	koordineeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	4	acl	4:acl	_
4	ettevõtmised	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
6	kulgenud	kulgema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	mõnevõrra	mõne_võrra	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	konkreetsemate	konkreetsem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	pealkirjade	peal_kiri	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
10	all	all	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-135
# text = Ühe või teise suure programmi väljakuulutamine pole seejuures tähendanud muude uuringute piiramist või nende vähem tähtsaks pidamist.
1	Ühe	üks	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
2	või	või	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	teise	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	1	conj	1:conj|5:det	_
4	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	programmi	programm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	väljakuulutamine	välja_kuulutamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
7	pole	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
8	seejuures	see_juures	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	tähendanud	tähendama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	muude	muu	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Ind	11	det	11:det	_
11	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	piiramist	piiramine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
13	või	või	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
14	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	17	nmod	17:nmod	_
15	vähem	vähem	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	tähtsaks	tähtis	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	pidamist	pidamine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	conj	9:obj|12:conj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-136
# text = Kõige muu edasi toimumise kõrval on lihtsalt täiendavalt keskendutud mingile küsimuste ringile.
1	Kõige	kõik	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	muu	muu	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	4	nmod	4:nmod	_
3	edasi	edasi	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	toimumise	toimumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
5	kõrval	kõrval	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
7	lihtsalt	lihtsalt	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	täiendavalt	täiendavalt	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	keskendutud	keskenduma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	mingile	mingi	DET	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Ind	12	det	12:det	_
11	küsimuste	küsimus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	ringile	ring	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-137
# text = Olgu mõnede näidetena nimetatud Rahvusvaheline Geodünaamika Projekt 1971-1980, Rahvusvaheline Hüdroloogia Dekaad 1965-1974, Rahvusvaheline Litosfääri Programm 1981-1990, Ülemise Vahevöö Programm 1964-1970 ja Globaalne Atmosfääri Uurimise Programm 1970-1980.
1	Olgu	olema	AUX	V	Mood=Imp|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
2	mõnede	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Ind	3	det	3:det	_
3	näidetena	näide	NOUN	S	Case=Ess|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	nimetatud	nimetama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	Geodünaamika	Geo_dünaamika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	Projekt	Projekt	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
8	1971-1980	1971-1980	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	nummod	7:nummod	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
10	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
11	Hüdroloogia	Hüdroloogia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	Dekaad	Dekaad	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	4:obj|7:conj	_
13	1965-1974	1965-1974	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	12	nummod	12:nummod	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
15	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
16	Litosfääri	Lito_sfäär	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	Programm	Programm	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	4:obj|7:conj	_
18	1981-1990	1981-1990	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	17	nummod	17:nummod	_
19	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
20	Ülemise	Ülemine	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	Vahevöö	Vahe_vöö	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	Programm	Programm	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	4:obj|7:conj	_
23	1964-1970	1964-1970	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	22	nummod	22:nummod	_
24	ja	ja	CCONJ	J	_	28	cc	28:cc	_
25	Globaalne	Globaalne	PROPN	A	Case=Nom|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
26	Atmosfääri	Atmo_sfäär	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
27	Uurimise	Uurimine	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
28	Programm	Programm	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	4:obj|7:conj	_
29	1970-1980	1970-1980	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	28	nummod	28:nummod	_
30	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-138
# text = Uuringute koordineerimiseks on teadusüldsus moodustanud arvukalt mitmesuguseid komisjone ja töögruppe.
1	Uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	koordineerimiseks	koordineeri=mine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	teadusüldsus	teadus_üldsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	moodustanud	moodustama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	arvukalt	arvukalt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	mitmesuguseid	mitme_sugune	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	8	nmod	8:nmod	_
8	komisjone	komisjon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	töögruppe	töö_grupp	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	conj	5:obj|8:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-139
# text = On olemas ka mitmeid valitsustevahelisel tasemel tegutsevaid komiteesid.
1	On	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	olemas	olema	VERB	V	Case=Ine|VerbForm=Sup|Voice=Act	1	xcomp	1:xcomp	_
3	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
4	mitmeid	mitu	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	8	det	8:det	_
5	valitsustevahelisel	valitsus+te_vaheline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	tasemel	tase	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	tegutsevaid	tegutsev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	komiteesid	komitee	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	1	nsubj	1:nsubj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-140
# text = Otseselt geofüüsikasse kuuluvat teaduslikku uurimistööd koordineerib 1919. a. loodud Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Unioon (International Union of Geodesy and Geophysics) IUGG.
1	Otseselt	otseselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	geofüüsikasse	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	kuuluvat	kuuluv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
4	teaduslikku	teaduslik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	uurimistööd	uurimis_töö	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
6	koordineerib	koordineerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	1919.	1919.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	8	amod	8:amod	_
8	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	9	obl	9:obl	_
9	loodud	loodud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	14	acl	14:acl	_
10	Rahvusvaheline	Rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
11	Geodeesia	Geodeesia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	Geofüüsika	Geofüüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	conj	11:conj|14:nmod	_
14	Unioon	Unioon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
15	(	(	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
16	International	International	X	T	Foreign=Yes	14	appos	14:appos	_
17	Union	Union	X	T	Foreign=Yes	16	flat:foreign	16:flat	_
18	of	of	X	T	Foreign=Yes	16	flat:foreign	16:flat	_
19	Geodesy	Geodesy	X	T	Foreign=Yes	16	flat:foreign	16:flat	_
20	and	and	X	T	Foreign=Yes	16	flat:foreign	16:flat	_
21	Geophysics	Geophysics	X	T	Foreign=Yes	16	flat:foreign	16:flat	_
22	)	)	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
23	IUGG	IUGG	PROPN	Y	Abbr=Yes	14	appos	14:appos	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-141
# text = Iga 4 aasta järel peetakse selle suurfoorum Peaassamblee.
1	Iga	iga	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	4	4	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	peetakse	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	7	nmod	7:nmod	_
7	suurfoorum	suur_foorum	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
8	Peaassamblee	Pea_assamblee	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-142
# text = Neist viimane peeti 1995. a. Boulderis, USA-s.
1	Neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	viimane	viimane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	1995.	1995.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
6	Boulderis	Boulder	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	USA-s	USA	PROPN	Y	Abbr=Yes|Case=Ine|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-143
# text = Unioon korraldab ka rahvusvaheliste andmekeskuste süsteemi (World Data Center System) tööd.
1	Unioon	Unioon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	korraldab	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
4	rahvusvaheliste	rahvus_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	andmekeskuste	andme_keskus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	World	World	X	T	Foreign=Yes	6	appos	6:appos	_
9	Data	Data	X	T	Foreign=Yes	8	flat:foreign	8:flat	_
10	Center	Center	X	T	Foreign=Yes	8	flat:foreign	8:flat	_
11	System	System	X	T	Foreign=Yes	8	flat:foreign	8:flat	_
12	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
13	tööd	töö	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-144
# text = Unioon IUGG koosneb 7 assotsiatsioonist.
1	Unioon	Unioon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
2	IUGG	IUGG	PROPN	Y	Abbr=Yes	1	appos	1:appos	_
3	koosneb	koosnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	7	7	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	nummod	5:nummod	_
5	assotsiatsioonist	assotsiatsioon	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-145
# text = Riikide tasemel suhtlevad suure Uniooniga ja assotsiatsioonidega Geofüüsika komiteed.
1	Riikide	riik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	tasemel	tase	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	suhtlevad	suhtlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	Uniooniga	Unioon	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	assotsiatsioonidega	assotsiatsioon	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	5	conj	3:obl|5:conj	_
8	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	komiteed	komitee	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-146
# text = Alates 1992. a. on selline ühiskondlikel alustel tegutsev üksus ka Eestis.
1	Alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	1992.	1992.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	11	obl	11:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
5	selline	selline	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
6	ühiskondlikel	ühiskondlik	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	alustel	alus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
8	tegutsev	tegutsev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	üksus	üksus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
10	ka	ka	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	Eestis	Eesti	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-147
# text = Mainitud 7 assotsiatsiooni nimetused originalkujul on:
1	Mainitud	mainitud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	acl	3:acl	_
2	7	7	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	assotsiatsiooni	assotsiatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	nimetused	nimetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj	_
5	originalkujul	original_kuju	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
6	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	:	:	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-148
# text = Suur geofüüsika organisatsioon on ka Euroopa Geofüüsika Ühing (European Geophysical Society), mis ühendab individuaalliikmeid.
1	Suur	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
2	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	organisatsioon	organisatsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
6	Euroopa	Euroopa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
7	Geofüüsika	Geo_füüsika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	Ühing	Ühing	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj|16:nsubj	_
9	(	(	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	European	European	X	T	Foreign=Yes	8	appos	8:appos	_
11	Geophysical	Geophysical	X	T	Foreign=Yes	10	flat:foreign	10:flat	_
12	Society	Society	PROPN	T	Foreign=Yes	10	flat:foreign	10:flat	_
13	)	)	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
15	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	16	nsubj	8:ref	_
16	ühendab	ühendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
17	individuaalliikmeid	individuaal_liige	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	16	obj	16:obj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-149
# text = Vahetute mõõtmiste ja modelleerimise kaudu opereeritakse geofüüsikas geofüüsikaliste suuruste, geofüüsikaliste väljade ja geofüüsikaliste nähtustega.
1	Vahetute	vahetu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	mõõtmiste	mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	modelleerimise	modelleeri=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|6:obl	_
5	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
6	opereeritakse	opereerima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	geofüüsikas	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	suuruste	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	väljade	väli	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	conj	6:obl|9:conj	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
14	geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
15	nähtustega	nähtus	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	9	conj	6:obl|9:conj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-150
# text = Geofüüsikalised suurused on lihtsalt mõõdetavad karakteristikud, näiteks temperatuur, õhurõhk, tuule suund, ookeani sügavus, mineraali kõvadus jne.
1	Geofüüsikalised	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	suurused	suurus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	lihtsalt	lihtsalt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	mõõdetavad	mõõde=tav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	amod	6:amod	_
6	karakteristikud	karakteristik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	näiteks	näiteks	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	temperatuur	temperatuur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	appos	6:appos	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	õhurõhk	õhu_rõhk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	6:appos|9:conj	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
13	tuule	tuul	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	suund	suund	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	6:appos|9:conj	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
16	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	sügavus	sügavus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	6:appos|9:conj	_
18	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
19	mineraali	mineraal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	kõvadus	kõvadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	6:appos|9:conj	_
21	jne	jne	ADV	Y	Abbr=Yes	9	conj	6:appos|9:conj	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-151
# text = Geofüüsikalised väljad on geofüüsikaliste suuruste jaotused ruumis ja ajas, näiteks temperatuuriväli, soolsuse väli, elektriväli jne.
1	Geofüüsikalised	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	väljad	väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	suuruste	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	jaotused	jaotus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
7	ruumis	ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	ajas	aeg	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	conj	6:nmod|7:conj	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	näiteks	näiteks	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	temperatuuriväli	temperatuuri_väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	appos	6:appos	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
14	soolsuse	soolsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	väli	väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	6:appos|12:conj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	elektriväli	elektri_väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	6:appos|12:conj	_
18	jne	jne	ADV	Y	Abbr=Yes	17	nmod	17:nmod	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-152
# text = Geofüüsikalised nähtused on üheselt äratuntavad komplekssed geofüüsikalised sündmused, näiteks virmalised, vihm, rahe, maavärin, vulkaanipurse, tsunami jne.
1	Geofüüsikalised	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	nähtused	nähtus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
4	üheselt	üheselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	äratuntavad	ära_tuntav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	amod	8:amod	_
6	komplekssed	kompleksne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
7	geofüüsikalised	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	sündmused	sündmus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	näiteks	näiteks	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	virmalised	virmalised	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	appos	8:appos	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	vihm	vihm	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	8:appos|11:conj	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	rahe	rahe	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	8:appos|11:conj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	maavärin	maa_värin	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	8:appos|11:conj	_
18	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
19	vulkaanipurse	vulkaani_purse	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	8:appos|11:conj	_
20	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
21	tsunami	tsunami	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	8:appos|11:conj	_
22	jne	jne	ADV	Y	Abbr=Yes	11	conj	8:appos|11:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-153
# text = Geofüüsikas rakendatavate uurimismeetodite spekter on õige lai.
1	Geofüüsikas	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	rakendatavate	rakendatav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	uurimismeetodite	uurimis_meetod	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	spekter	spekter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
6	õige	õige	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	lai	lai	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-154
# text = Õieti on siin esmalt otstarbekas eristada uurimisviise ja meetodeid.
1	Õieti	õieti	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
3	siin	siin	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
4	esmalt	esmalt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	otstarbekas	ots_tarbekas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	eristada	eristama	VERB	V	VerbForm=Inf	5	csubj:cop	5:csubj	_
7	uurimisviise	uurimis_viis	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	meetodeid	meetod	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	conj	6:obj|7:conj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-155
# text = Päris füüsikas uuritakse aine omadusi sihilikult muudetavates, sageli õige ekstremaalsetes tingimustes.
1	Päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	2	amod	2:amod	_
2	füüsikas	füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	uuritakse	uurima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	omadusi	omadus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
6	sihilikult	sihilikult	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
7	muudetavates	muudetav	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
9	sageli	sageli	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	õige	õige	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	ekstremaalsetes	ekstremaalne	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	7	conj	7:conj|12:acl	_
12	tingimustes	tingimus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-156
# text = Segavad tegurid surutakse maha.
1	Segavad	segav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	tegurid	tegur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
3	surutakse	suruma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	maha	maha	ADV	D	_	3	compound:prt	3:compound	_
5	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-157
# text = Muudetakse temperatuuri ja rõhku, uuritavad objektid pannakse tugevasse elektri- või magnetvälja jne.
1	Muudetakse	muutma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
2	temperatuuri	temperatuur	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	1	obj	1:obj	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	rõhku	rõhk	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	conj	1:obj|2:conj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
6	uuritavad	uuri=tav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	objektid	objekt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
8	pannakse	panema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	1	conj	0:root|1:conj	_
9	tugevasse	tugev	ADJ	A	Case=Ill|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	elektri-	elekter	NOUN	S	Case=Gen|Hyph=Yes|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
11	või	või	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	magnetvälja	magnet_väli	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	10	conj	8:obl|10:conj	_
13	jne	jne	ADV	Y	Abbr=Yes	8	obl	8:obl	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-158
# text = Geofüüsikalistes uuringutes püütakse uurimisobjekt võimalikult rahule jätta ja lepitakse enamasti nende eksperimentidega, mida loodus ise korraldab.
1	Geofüüsikalistes	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	uuringutes	uuring	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	püütakse	püüdma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	uurimisobjekt	uurimis_objekt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
5	võimalikult	võimalikult	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	rahule	rahule	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	jätta	jätma	VERB	V	VerbForm=Inf	3	xcomp	3:xcomp	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	lepitakse	leppima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	3	conj	0:root|3:conj	_
10	enamasti	enamasti	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
11	nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	12	det	12:det	_
12	eksperimentidega	eksperiment	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	9	obl	9:obl|17:obj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
14	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Int,Rel	17	obj	12:ref	_
15	loodus	loodus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
16	ise	ise	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	15	nmod	15:nmod	_
17	korraldab	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	acl:relcl	12:acl:relcl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-159
# text = Sellist uuritava suuruse või nähtuse loodusest sõltuva muutumise sihipärast jälgimist nimetatakse vaatluseks.
1	Sellist	selline	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	10	det	10:det	_
2	uuritava	uuri=tav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	suuruse	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
4	või	või	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	nähtuse	nähtus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|8:nmod	_
6	loodusest	loodus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	sõltuva	sõltuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	sihipärast	sihi_pärane	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	jälgimist	jälgimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
11	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	vaatluseks	vaatlus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	11	xcomp	11:xcomp	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-160
# text = Varem oli sageli tõesti tegu vaatlusega sõna otseses mõttes.
1	Varem	varem	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
3	sageli	sageli	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
4	tõesti	tõesti	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	tegu	tegu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
6	vaatlusega	vaatlus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	sõna	sõna	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	otseses	otsene	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	mõttes	mõte	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-161
# text = Kaasajal mõeldakse vaatluse all enamasti füüsikalist mõõtmist, kuid näiteks pilvede tüübi ja pilvisuse palli määramised on siiani klassikalised vaatlused.
1	Kaasajal	kaas_aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	mõeldakse	mõtlema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	vaatluse	vaatlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	all	all	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	enamasti	enamasti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	füüsikalist	füüsika=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	mõõtmist	mõõtmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
9	kuid	kuid	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
10	näiteks	näiteks	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
11	pilvede	pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	tüübi	tüüp	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
14	pilvisuse	pilvisus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	palli	pall	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	conj	12:conj|16:nmod	_
16	määramised	määramine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	20	nsubj:cop	20:nsubj	_
17	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	cop	20:cop	_
18	siiani	siiani	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
19	klassikalised	klassikaline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	20	amod	20:amod	_
20	vaatlused	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	conj	0:root|2:conj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-162
# text = Klassikaline vaatlus on seotud kvalitatiivse või mitte päris range ja ühese kvantitatiivse hinnangu andmisega.
1	Klassikaline	klassikaline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	vaatlus	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	seotud	seotud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	kvalitatiivse	kvalitatiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
6	või	või	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
7	mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	8	advmod	8:advmod	_
8	päris	päris	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	range	range	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	ühese	ühene	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	conj	9:conj|13:amod	_
12	kvantitatiivse	kvantitatiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	conj	5:conj|13:amod	_
13	hinnangu	hinnang	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	andmisega	andmine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-163
# text = Mõõtmine annab selgelt kvantitatiivse tulemuse.
1	Mõõtmine	mõõtmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	annab	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	selgelt	selgelt	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	kvantitatiivse	kvantitatiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	tulemuse	tulemus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-164
# text = Statsionaarsed vaatlused või mõõtmised on fikseeritud geograafilistes punktides tehtavad kindlate geofüüsikaliste suuruste regulaarsed registreerimised.
1	Statsionaarsed	statsionaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	vaatlused	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
3	või	või	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	mõõtmised	mõõtmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	conj	2:conj|14:nsubj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
6	fikseeritud	fikseeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	acl	8:acl	_
7	geograafilistes	geo_graafiline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	punktides	punkt	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
9	tehtavad	tehtav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	amod	14:amod	_
10	kindlate	kindel	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
11	geofüüsikaliste	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	suuruste	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
13	regulaarsed	regulaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	14	amod	14:amod	_
14	registreerimised	registreerimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-165
# text = Vaatluspunktide kogum moodustab vaatlusvõrgu.
1	Vaatluspunktide	vaatlus_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	kogum	kogum	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	moodustab	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	vaatlusvõrgu	vaatlus_võrk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
5	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-166
# text = Vaatluspunktide või vaatlusjaamade tegevus on korraldatud ühtse koordineeritud programmiga.
1	Vaatluspunktide	vaatlus_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
2	või	või	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	vaatlusjaamade	vaatlus_jaam	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	tegevus	tegevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
6	korraldatud	korraldama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	ühtse	ühtne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
8	koordineeritud	koordineeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	programmiga	programm	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-167
# text = Viimasel ajal on vaatluspunktide töö järjest enam automatiseeritud.
1	Viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
4	vaatluspunktide	vaatlus_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	töö	töö	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
6	järjest	järjest	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	enam	enam	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	automatiseeritud	automatiseeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-168
# text = Inimese osavõtt piirdub aparatuuri hooldustöödega ja automaatselt salvestatud informatsiooni analüüsiga.
1	Inimese	inimene	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	osavõtt	osa_võtt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	piirdub	piirduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	aparatuuri	aparatuur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	hooldustöödega	hooldus_töö	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
7	automaatselt	automaatselt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	salvestatud	salvesta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	informatsiooni	informatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	analüüsiga	analüüs	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	conj	3:obl|5:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-169
# text = Kõige enam teatud-tuntud on meteoroloogilised vaatlused.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	teatud-tuntud	teatud-tuntud	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	meteoroloogilised	meteoroloogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	vaatlused	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-170
# text = Organisatsiooniliselt sama süsteem korraldab tavaliselt ka hüdroloogilisi mõõtmisi.
1	Organisatsiooniliselt	organisatsiooni=liselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	sama	sama	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	3	nmod	3:nmod	_
3	süsteem	süsteem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	korraldab	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	tavaliselt	tavaliselt	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	hüdroloogilisi	hüdroloogiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	mõõtmisi	mõõtmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-171
# text = Teised organisatsioonid korraldavad ligikaudu samal viisil seismilisi, magnetomeetrilisi, ionosfääri raadiokajade ja muid vaatlusi.
1	Teised	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	organisatsioonid	organisatsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	korraldavad	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ligikaudu	ligi_kaudu	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	samal	sama	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	6	det	6:det	_
6	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	seismilisi	seismiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	magnetomeetrilisi	magnetomeetriline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	7	conj	7:conj|15:amod	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	ionosfääri	iono_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	raadiokajade	raadio_kaja	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	conj	7:conj|15:amod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	muid	muu	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	7	conj	7:conj|15:amod	_
15	vaatlusi	vaatlus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-172
# text = Eestis kõiki võimalikke geofüüsikalisi vaatlusi ja mõõtmisi ei tehta.
1	Eestis	Eesti	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
2	kõiki	kõik	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Tot	5	det	5:det	_
3	võimalikke	võimalik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
4	geofüüsikalisi	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	vaatlusi	vaatlus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	obj	9:obj	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	mõõtmisi	mõõtmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	conj	5:conj|9:obj	_
8	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	9	aux	9:aux	_
9	tehta	tegema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-173
# text = Statsionaarsete vaatluste kõrval on siiani geofüüsikalise uurimistöö vormiks ekspeditsioonid.
1	Statsionaarsete	statsionaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	vaatluste	vaatlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
3	kõrval	kõrval	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
5	siiani	siiani	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
6	geofüüsikalise	geo_füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	uurimistöö	uurimis_töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	vormiks	vorm	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
9	ekspeditsioonid	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-174
# text = Kõige varasemaks ekspeditsioonide kaudu hangitud teabematerjaliks olid rändurite reisimuljed.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	varasemaks	varasem	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
3	ekspeditsioonide	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
4	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	hangitud	hangi=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	6	acl	6:acl	_
6	teabematerjaliks	teabe_materjal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
8	rändurite	rändur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	reisimuljed	reisi_mulje	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-175
# text = Esmast huvi pakkus strateegiline ja kaubanduslik informatsioon, loodusteaduslikul oli rohkem üldise tausta tähendus.
1	Esmast	esmane	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	huvi	huvi	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	pakkus	pakkuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	strateegiline	strateegiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	kaubanduslik	kaubanduslik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:amod	_
7	informatsioon	informatsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	loodusteaduslikul	loodus_teaduslik	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	3	conj	0:root|3:conj	_
10	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	rohkem	rohkem	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
12	üldise	üldine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	tausta	taust	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	tähendus	tähendus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-176
# text = Läks ju järjekordse tundmatusse paika suunduva kaubakaravani või väesalga retke edukaks kulgemiseks tarvis ka teeolude ja kliima andmeid.
1	Läks	minema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	ju	ju	ADV	D	_	1	advmod	1:advmod	_
3	järjekordse	järje_kordne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
4	tundmatusse	tundmatu	ADJ	A	Case=Ill|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	paika	paik	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	suunduva	suunduv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	kaubakaravani	kauba_karavan	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
8	või	või	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	väesalga	väe_salk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	conj	7:conj|10:nmod	_
10	retke	retk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
11	edukaks	edukas	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	kulgemiseks	kulgemine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
13	tarvis	tarvis	ADV	D	_	1	compound:prt	1:compound	_
14	ka	ka	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
15	teeolude	tee_olu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
17	kliima	kliima	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	conj	15:conj|18:nmod	_
18	andmeid	andmed	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	1	nsubj	1:nsubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-177
# text = Tundmatuid maakohti esmaläbivate maadeuurijate paremad ajad olid eelmisel sajandil ja varem.
1	Tundmatuid	tundmatu	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	maakohti	maa_koht	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
3	esmaläbivate	esma_läbiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	maadeuurijate	maa+de_uurija	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
5	paremad	parem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	ajad	aeg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj:cop	9:nsubj|11:nsubj	_
7	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
8	eelmisel	eelmine	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	sajandil	sajand	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	varem	varem	ADV	D	_	9	conj	0:root|9:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-178
# text = Praegu korraldatakse ekspeditsioone intensiivuuringuteks maismaa hõredasti asustatud piirkondadesse ja ookeanidele.
1	Praegu	praegu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	korraldatakse	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	ekspeditsioone	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
4	intensiivuuringuteks	intensiiv_uuring	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
5	maismaa	mais_maa	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
6	hõredasti	hõredasti	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	asustatud	asusta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	acl	8:acl	_
8	piirkondadesse	piirkond	NOUN	S	Case=Ill|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	ookeanidele	ookean	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	8	conj	2:obl|8:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-179
# text = Ookeanide puhul on ekspeditsioonid uuringute üheks põhivormiks.
1	Ookeanide	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
2	puhul	puhul	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	ekspeditsioonid	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
5	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
6	üheks	üks	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	põhivormiks	põhi_vorm	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-180
# text = Ekspeditsioone korraldatakse ka atmosfääri, eriti stratosfääri sihipäraseks uurimiseks.
1	Ekspeditsioone	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
2	korraldatakse	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
6	eriti	eriti	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	stratosfääri	strato_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|9:nmod	_
8	sihipäraseks	sihi_pärane	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	uurimiseks	uurimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-181
# text = Pärast Antarktika osooniaugu avastamist korraldatakse aparatuuriga varustatud lennukitega regulaarseid kevadisi ekspeditsioone nii Antarktika kui Arktika stratosfääri füüsika ja keemia uurimiseks.
1	Pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	4	case	4:case	_
2	Antarktika	Antarktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	osooniaugu	osooni_auk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	avastamist	avastamine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	korraldatakse	korraldama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	aparatuuriga	aparatuur	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	varustatud	varusta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	acl	8:acl	_
8	lennukitega	lennuk	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
9	regulaarseid	regulaarne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
10	kevadisi	kevadine	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	ekspeditsioone	ekspeditsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
12	nii	nii	ADV	D	_	13	cc:preconj	13:cc	_
13	Antarktika	Antarktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
14	kui	kui	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	Arktika	Arktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	conj	13:conj|16:nmod	_
16	stratosfääri	strato_sfäär	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
17	füüsika	füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	keemia	keemia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	conj	17:conj|20:nmod	_
20	uurimiseks	uurimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-182
# text = Järjest enam tehakse regulaarseid mõõtmisi geofüüsika ja teiste geoteaduste tarvis kosmosest.
1	Järjest	järjest	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	tehakse	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	regulaarseid	regulaarne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	mõõtmisi	mõõtmine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
6	geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	geoteaduste	geo_teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	conj	5:nmod|6:conj	_
10	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
11	kosmosest	kosmos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-183
# text = Avaram vaatenurk on võimaldanud teha mitmeid olulisi avastusi.
1	Avaram	avaram	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	vaatenurk	vaate_nurk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	võimaldanud	võimaldama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	teha	tegema	VERB	V	VerbForm=Inf	4	xcomp	4:xcomp	_
6	mitmeid	mitu	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	8	det	8:det	_
7	olulisi	oluline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	avastusi	avastus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-184
# text = Näiteks avastati 1970-date aastate lõpul kosmosest tehtud ookeani veepinna kõrguse mõõtmistest, et ookeani pinna tase sõltub tema põhja reljeefist.
1	Näiteks	näiteks	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	avastati	avastama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	1970-date	1970=s	ADJ	N	Case=Gen|Number=Plur|NumType=Ord	4	nmod	4:nmod	_
4	aastate	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	lõpul	lõpp	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	kosmosest	kosmos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	tehtud	tehtud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
8	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	veepinna	vee_pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	kõrguse	kõrgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	mõõtmistest	mõõtmine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
13	et	et	SCONJ	J	_	17	mark	17:mark	_
14	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	tase	tase	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
17	sõltub	sõltuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	ccomp	2:ccomp	_
18	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	19	nmod	19:nmod	_
19	põhja	põhi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	reljeefist	reljeef	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-185
# text = See tähendab, et ookeani põhjas olevate mägede kohal on 'mäed' ka veepinnal.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	tähendab	tähendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
5	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	põhjas	põhi	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	olevate	olev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	mägede	mägi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
9	kohal	kohal	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
11	'	'	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	mäed	mägi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
13	'	'	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
14	ka	ka	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	veepinnal	vee_pind	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	ccomp	2:ccomp	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-186
# text = Viimaste kõrgus küünib siiski vaid mõne meetrini.
1	Viimaste	viimane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	kõrgus	kõrgus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	küünib	küündima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	siiski	siiski	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	vaid	vaid	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	mõne	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	meetrini	meeter	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-187
# text = Kosmosest tehtud pildid on lubanud täpsustada ka maakoore laamade piirjooni, mida vahetult maapinnal ei ole kuigi kerge jälgida.
1	Kosmosest	kosmos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	tehtud	tehtud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	acl	3:acl	_
3	pildid	pilt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	lubanud	lubama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	täpsustada	täpsustama	VERB	V	VerbForm=Inf	5	xcomp	5:xcomp	_
7	ka	ka	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
8	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	laamade	laam	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	piirjooni	piir_joon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj|19:obj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
12	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Int,Rel	19	obj	10:ref	_
13	vahetult	vahetult	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	maapinnal	maa_pind	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
15	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	18	aux	18:aux	_
16	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	cop	18:cop	_
17	kuigi	kuigi	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	kerge	kerge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	acl:relcl	10:acl:relcl	_
19	jälgida	jälgima	VERB	V	VerbForm=Inf	18	csubj:cop	18:csubj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-188
# text = Maakoore plokiline muster on küll puhas geoloogia, kuid tekib ta füüsikaliste protsesside läbi.
1	Maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	plokiline	ploki=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	muster	muster	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
5	küll	küll	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
6	puhas	puhas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	geoloogia	geoloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	kuid	kuid	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
11	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	10	nsubj	10:nsubj	_
12	füüsikaliste	füüsika=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
13	protsesside	protsess	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
14	läbi	läbi	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-189
# text = Viimastel aastatel töötab satelliitide baasil täpne geograafilise asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System), mis põhineb raadiolainete Doppleri nihke mõõtmisel.
1	Viimastel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	töötab	töötama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	satelliitide	satelliit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	baasil	baas	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	täpne	täpne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
7	geograafilise	geo_graafiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	asukoha	asu_koht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	määramise	määramine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	süsteem	süsteem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
11	GPS	GPS	PROPN	Y	Abbr=Yes	10	appos	10:appos|19:nsubj	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	Global	Global	X	T	Foreign=Yes	11	appos	11:appos	_
14	Positioning	Positioning	X	T	Foreign=Yes	13	flat:foreign	13:flat	_
15	System	System	X	T	Foreign=Yes	13	flat:foreign	13:flat	_
16	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
18	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	19	nsubj	11:ref	_
19	põhineb	põhinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	acl:relcl	11:acl:relcl	_
20	raadiolainete	raadio_laine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	22	nmod	22:nmod	_
21	Doppleri	Doppler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	nihke	nihe	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	mõõtmisel	mõõtmine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-190
# text = Peale navigatsiooni ülesannete ja geodeetiliste uuringute osutub selle süsteemi abil võimalikuks määrata täpsemini kui teiste meetoditega ka veeauru sisaldust atmosfääris.
1	Peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	navigatsiooni	navigatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	ülesannete	üles_anne	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
5	geodeetiliste	geodeetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	uuringute	uuring	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	conj	3:conj|7:obl	_
7	osutub	osutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	abil	abil	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	võimalikuks	võimalik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
12	määrata	määrama	VERB	V	VerbForm=Inf	7	csubj	7:csubj	_
13	täpsemini	täpsemini	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
14	kui	kui	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
15	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	16	det	16:det	_
16	meetoditega	meetod	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	13	advcl	13:advcl	_
17	ka	ka	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
18	veeauru	vee_aur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	sisaldust	sisaldus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
20	atmosfääris	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-191
# text = Mõõdetav nihe koosneb 'kuivast' ja 'märjast' nihkest, mida osutub võimalikuks omavahel eraldada.
1	Mõõdetav	mõõde=tav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	nihe	nihe	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	koosneb	koosnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	'	'	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
5	kuivast	kuiv	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
6	'	'	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	'	'	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	märjast	märg	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	5	conj	5:conj|11:amod	_
10	'	'	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
11	nihkest	nihe	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl|17:obj	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
13	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	17	obj	11:ref	_
14	osutub	osutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	acl:relcl	11:acl:relcl	_
15	võimalikuks	võimalik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	14	xcomp	14:xcomp	_
16	omavahel	oma_vahel	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	eraldada	eraldama	VERB	V	VerbForm=Inf	14	csubj	14:csubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-192
# text = Geofüüsikas rakendatakse tänapäeval ka eksperimentaalfüüsika meetodeid.
1	Geofüüsikas	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	rakendatakse	rakendama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	tänapäeval	täna_päev	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	ka	ka	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	eksperimentaalfüüsika	eksperimentaal_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	meetodeid	meetod	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-193
# text = Laboratooriumitehnika vahenditega on võimalik simuleerida erinevates geosfäärides eksisteerivaid ekstremaalseid keskkonnatingimusi, et saada selgust, kuidas huvialused protsessid seal võiksid kulgeda.
1	Laboratooriumitehnika	laboratooriumi_tehnika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	vahenditega	vahend	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	simuleerida	simuleerima	VERB	V	VerbForm=Inf	4	csubj:cop	4:csubj	_
6	erinevates	erinev	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	geosfäärides	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
8	eksisteerivaid	eksisteeriv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
9	ekstremaalseid	ekstremaalne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	keskkonnatingimusi	keskkonna_tingimus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
13	saada	saama	VERB	V	VerbForm=Inf	5	advcl	5:advcl	_
14	selgust	selgus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
16	kuidas	kuidas	ADV	D	_	21	mark	21:mark	_
17	huvialused	huvi_alune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	18	amod	18:amod	_
18	protsessid	protsess	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	21	nsubj	21:nsubj	_
19	seal	seal	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
20	võiksid	võima	AUX	V	Mood=Cnd|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	aux	21:aux	_
21	kulgeda	kulgema	VERB	V	VerbForm=Inf	14	acl	14:acl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-194
# text = Sellisel viisil toimub näiteks stratosfääri aerosooli ja temaga seotud heterogeensete keemiliste protsesside uurimine.
1	Sellisel	selline	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	näiteks	näiteks	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	stratosfääri	strato_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	aerosooli	aerosool	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
8	temaga	tema	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	9	obl	9:obl	_
9	seotud	seotud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	12	acl	12:acl	_
10	heterogeensete	heterogeenne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
11	keemiliste	keemiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	protsesside	protsess	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	conj	6:conj|13:nmod	_
13	uurimine	uurimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-195
# text = Selleks, et täpsustada Maa välistuuma temperatuuri, on ette võetud üpris keerulisi ja kulukaid eksperimente.
1	Selleks	see	PRON	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	11	obl	11:obl	_
2	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
3	et	et	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
4	täpsustada	täpsustama	VERB	V	VerbForm=Inf	1	acl	1:acl	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	välistuuma	välis_tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	temperatuuri	temperatuur	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
10	ette	ette	ADV	D	_	11	compound:prt	11:compound	_
11	võetud	võtma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	üpris	üpris	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	keerulisi	keeruline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	16	amod	16:amod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	kulukaid	kulukas	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	13	conj	13:conj|16:amod	_
16	eksperimente	eksperiment	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-196
# text = Osutus, et tuuma aine sulamistemperatuur tema tegelikkuse ülikõrgetel rõhkudel on mitusada kraadi madalam kui varem arvati.
1	Osutus	osutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
3	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
4	tuuma	tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	sulamistemperatuur	sulamis_temperatuur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
7	tema	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
8	tegelikkuse	tegelikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	ülikõrgetel	üli_kõrge	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	rõhkudel	rõhk	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
12	mitusada	mitu_sada	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	13	nummod	13:nummod	_
13	kraadi	kraad	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	madalam	madalam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	1	csubj	1:csubj	_
15	kui	kui	SCONJ	J	_	17	mark	17:mark	_
16	varem	varem	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	arvati	arvama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	14	advcl	14:advcl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-197
# text = Vaakuumtehnikat rakendades on uuritud ka helkivate ööpilvede jääst osakeste nukleatsiooni protsessi lähtudes atmosfääri hüdraatioonidest (ioonid, millega on ühinenud mitu vee molekuli).
1	Vaakuumtehnikat	vaakuum_tehnika	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	rakendades	rakendama	VERB	V	VerbForm=Conv	4	advcl	4:advcl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	uuritud	uurima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	ka	ka	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
6	helkivate	helkiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	ööpilvede	öö_pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
8	jääst	jää	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	osakeste	osake	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	nukleatsiooni	nukleatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	protsessi	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
12	lähtudes	lähtuma	VERB	V	VerbForm=Conv	4	advcl	4:advcl	_
13	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	hüdraatioonidest	hüdraat_ioon	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
15	(	(	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
16	ioonid	ioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	parataxis	14:parataxis|20:obl	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
18	millega	mis	PRON	P	Case=Com|Number=Plur|PronType=Int,Rel	20	obl	16:ref	_
19	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	aux	20:aux	_
20	ühinenud	ühinema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl:relcl	16:acl:relcl	_
21	mitu	mitu	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	23	det	23:det	_
22	vee	vesi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	molekuli	molekul	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	20	nsubj	20:nsubj	_
24	)	)	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-198
# text = Maa on Päikesesüsteemi üks planeet.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
3	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	üks	üks	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	5	det	5:det	_
5	planeet	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-199
# text = Tema tekkimise ja arenguloo käsitlemisel tuleb silmas pidada Päikesesüsteemi üldist tausta.
1	Tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nmod	2:nmod	_
2	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	arenguloo	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|5:nmod	_
5	käsitlemisel	käsitlemine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	silmas	silm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	pidada	pidama	VERB	V	VerbForm=Inf	6	csubj	6:csubj	_
9	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
10	üldist	üldine	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	tausta	taust	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-200
# text = Järgnevalt toome ära lühiülevaate Päikesesüsteemi ehitusest ja tema uurimise ajaloost, et edasi suunduda tema tekkimise küsimuste juurde.
1	Järgnevalt	järgnevalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	toome	tooma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=1|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ära	ära	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
4	lühiülevaate	lühi_üle_vaade	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
5	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ehitusest	ehitus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
8	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	9	nmod	9:nmod	_
9	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	ajaloost	aja_lugu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	conj	4:nmod|6:conj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
13	edasi	edasi	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	suunduda	suunduma	VERB	V	VerbForm=Inf	2	advcl	2:advcl	_
15	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	nmod	16:nmod	_
16	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	küsimuste	küsimus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	obl	14:obl	_
18	juurde	juurde	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-201
# text = Selge ilmaga taevast jälgides pandi õige ammu tähele, et tähed moodustavd taevas kindlapiirilisi kujundeid, mis oleksid nagu kinnitatud regulaarselt ümber telje pöörlevale taevasfäärile.
1	Selge	selge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ilmaga	ilm	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	taevast	taevas	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
4	jälgides	jälgima	VERB	V	VerbForm=Conv	5	advcl	5:advcl	_
5	pandi	panema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	õige	õige	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	ammu	ammu	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
8	tähele	tähele	ADV	X	_	5	advmod	5:advmod	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
10	et	et	SCONJ	J	_	12	mark	12:mark	_
11	tähed	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
12	moodustavd	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	ccomp	5:ccomp	_
13	taevas	taevas	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
14	kindlapiirilisi	kindla_piiriline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
15	kujundeid	kujund	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	12	obj	12:obj|20:nsubj:cop	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
17	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	20	nsubj:cop	15:ref	_
18	oleksid	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	cop	20:cop	_
19	nagu	nagu	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
20	kinnitatud	kinnita=tud	ADJ	A	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	15	acl:relcl	15:acl:relcl	_
21	regulaarselt	regulaarselt	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
22	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	23	case	23:case	_
23	telje	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
24	pöörlevale	pöörlev	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	25	acl	25:acl	_
25	taevasfäärile	taeva_sfäär	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-202
# text = Pandi ka tähele, et on olemas 7 selle kinnistähtede sfääri suhtes mingi korrapäraga rändavat taevakeha - Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn.
1	Pandi	panema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
2	ka	ka	ADV	D	_	1	advmod	1:advmod	_
3	tähele	tähele	ADV	X	_	1	advmod	1:advmod	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
6	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	ccomp	1:ccomp	_
7	olemas	olema	VERB	V	Case=Ine|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	xcomp	6:xcomp	_
8	7	7	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	nsubj	6:nsubj	_
9	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	11	det	11:det	_
10	kinnistähtede	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
12	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	mingi	mingi	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	14	det	14:det	_
14	korrapäraga	korra_pära	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	rändavat	rändav	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	taevakeha	taeva_keha	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
17	-	-	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	appos	16:appos	_
19	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
20	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
21	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
22	Merkuur	Merkuur	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
23	,	,	PUNCT	Z	_	24	punct	24:punct	_
24	Veenus	Veenus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
25	,	,	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
26	Marss	Marss	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
27	,	,	PUNCT	Z	_	28	punct	28:punct	_
28	Jupiter	Jupiter	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
29	ja	ja	CCONJ	J	_	30	cc	30:cc	_
30	Saturn	Saturn	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	16:appos|18:conj	_
31	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-203
# text = Neile kui iseäralikele hakati omistama saatuslikku mõju.
1	Neile	see	PRON	P	Case=All|Number=Plur|PronType=Dem	5	obl	5:obl	_
2	kui	kui	ADV	D	_	3	mark	3:mark	_
3	iseäralikele	ise_äralik	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur	1	amod	1:amod	_
4	hakati	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	omistama	omistama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	xcomp	4:xcomp	_
6	saatuslikku	saatuslik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	mõju	mõju	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-204
# text = Paljudes keeltes on ju ka nädalapäevade nimed tuletatud nende rändtähtede nimedest.
1	Paljudes	palju	PRON	P	Case=Ine|Number=Plur|PronType=Ind	2	nmod	2:nmod	_
2	keeltes	keel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	ju	ju	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
5	ka	ka	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
6	nädalapäevade	nädala_päev	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	nimed	nimi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
8	tuletatud	tuletama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	rändtähtede	ränd_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	nimedest	nimi	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-205
# text = Tähtede seisu järgi tuleviku ennustamise ja mineviku sündmuste põhjendamisega tegeleb astroloogia.
1	Tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	seisu	seis	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	tuleviku	tulevik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	ennustamise	ennustamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
7	mineviku	minevik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	sündmuste	sündmus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	põhjendamisega	põhjenda=mine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	conj	5:conj|10:obl	_
10	tegeleb	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
11	astroloogia	astroloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj	10:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-206
# text = Peab nentima, et enamuse oma olemasolu ajaloost on astronoomia olnud tähtsa rakendusliku väljundiga astroloogiat teenindav teadus.
1	Peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	aux	2:aux	_
2	nentima	nentima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	17	mark	17:mark	_
5	enamuse	enamus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
6	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	7	nmod	7:nmod	_
7	olemasolu	olemas_olu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	ajaloost	aja_lugu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	aux	17:aux	_
10	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj:cop	17:nsubj	_
11	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
12	tähtsa	tähtis	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
13	rakendusliku	rakenduslik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	väljundiga	väljund	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
15	astroloogiat	astroloogia	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	teenindav	teenindav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	17	amod	17:amod	_
17	teadus	teadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	ccomp	2:ccomp	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-207
# text = Kes siis ei oleks tahtnud teada oma tulevikku või varuda garanteeritud edu oma tähtsates ettevõtmistes?
1	Kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	5	nsubj	5:nsubj|6:nsubj|10:nsubj	_
2	siis	siis	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
3	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	5	aux	5:aux	_
4	oleks	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	tahtnud	tahtma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	teada	teadma	VERB	V	VerbForm=Inf	5	xcomp	5:xcomp	_
7	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	8	nmod	8:nmod	_
8	tulevikku	tulevik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
9	või	või	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	varuda	varuma	VERB	V	VerbForm=Inf	6	conj	5:xcomp|6:conj	_
11	garanteeritud	garanteeri=tud	ADJ	A	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	12	acl	12:acl	_
12	edu	edu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
13	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	15	nmod	15:nmod	_
14	tähtsates	tähtis	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
15	ettevõtmistes	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
16	?	?	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-208
# text = Sellest siis järgnebki miks astronoomia tundis kuni kõige hilisema ajani huvi ainult planeetide liikumise ja selle liikumise tausta vastu.
1	Sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
2	siis	siis	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	järgnebki	järgnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	miks	miks	ADV	D	_	6	mark	6:mark	_
5	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
6	tundis	tundma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	csubj:cop	3:csubj	_
7	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
8	kõige	kõige	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	hilisema	hilisem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	ajani	aeg	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
11	huvi	huvi	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
12	ainult	ainult	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
13	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
16	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	17	nmod	17:nmod	_
17	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
18	tausta	taust	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	conj	6:obl|14:conj	_
19	vastu	vastu	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-209
# text = Lisaks kuulusid tema huvisfääri sellised erakorralised nähtused nagu Päikese ja Kuu varjutused, mille kordumise seaduspärad pikema aja vaatlustest selgeks said.
1	Lisaks	lisa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	kuulusid	kuuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	4	nmod	4:nmod	_
4	huvisfääri	huvi_sfäär	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	sellised	selline	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	7	det	7:det	_
6	erakorralised	era_korraline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	nähtused	nähtus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
8	nagu	nagu	SCONJ	J	_	12	mark	12:mark	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	conj	9:conj|12:nmod	_
12	varjutused	varjutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	advcl	7:advcl|15:nmod	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
14	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	15	nmod	12:ref	_
15	kordumise	kordumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	seaduspärad	seadus_pära	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	21	nsubj	20:nsubj|21:nsubj	_
17	pikema	pikem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	vaatlustest	vaatlus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	21	obl	21:obl	_
20	selgeks	selge	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	21	xcomp	21:xcomp	_
21	said	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	acl:relcl	12:acl:relcl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-210
# text = Senise teadmise kohaselt on astronoomia aluse saanud sumerite põlluharijakultuurist.
1	Senise	senine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	teadmise	teadmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
3	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
5	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
6	aluse	alus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
7	saanud	saama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	sumerite	sumer	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	põlluharijakultuurist	põllu_harija_kultuur	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-211
# text = Mesopotaamia lõunapoolses osas kujunes juba 5000 a. tagasi sumerite niisutuspõllundus.
1	Mesopotaamia	Mesopotaamia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	lõunapoolses	lõuna_poolne	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	osas	osa	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	kujunes	kujunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	juba	juba	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	5000	5000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	obl	4:obl	_
8	tagasi	tagasi	ADP	K	_	7	case	7:case	_
9	sumerite	sumer	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	niisutuspõllundus	niisutus_põllundus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-212
# text = Nendest põhja pool elasid semiidi hõimud, kelle tegevusalaks oli rohkem karjakasvatus.
1	Nendest	tema	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	4	obl	4:obl	_
2	põhja	põhi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	pool	pool	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	elasid	elama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	semiidi	semiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	hõimud	hõim	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj|9:nmod	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	kelle	kes	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	9	nmod	6:ref	_
9	tegevusalaks	tegevus_ala	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
10	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	rohkem	rohkem	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
12	karjakasvatus	karja_kasvatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-213
# text = Mõlemal oli tarvidus kalendri järele, sest põllumajandus sõltus looduse aastasest regulaarsest rütmist ja karja tuli perioodiliselt ajada uutele rohumaadele.
1	Mõlemal	mõlema	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Tot	0	root	0:root	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	tarvidus	tarvidus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
4	kalendri	kalender	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
5	järele	järele	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
7	sest	sest	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
8	põllumajandus	põllu_majandus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
9	sõltus	sõltuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	advcl	1:advcl	_
10	looduse	loodus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
11	aastasest	aastane	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
12	regulaarsest	regulaarne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	rütmist	rütm	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	karja	kari	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	18	obj	18:obj	_
16	tuli	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	conj	1:advcl|9:conj	_
17	perioodiliselt	perioodiliselt	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	ajada	ajama	VERB	V	VerbForm=Inf	16	csubj	16:csubj	_
19	uutele	uus	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur	20	amod	20:amod	_
20	rohumaadele	rohu_maa	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	18	obl	18:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-214
# text = Karjakasvatajad eelistasid kalendri koostamisel lähtuda Kuu näivast liikumisest taevasfääril, põlluharijad eelistasid aga Päikese liikumist.
1	Karjakasvatajad	karja_kasvataja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
2	eelistasid	eelistama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	kalendri	kalender	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	koostamisel	koostamine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	lähtuda	lähtuma	VERB	V	VerbForm=Inf	2	xcomp	2:xcomp	_
6	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
7	näivast	näiv	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	liikumisest	liikumine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
9	taevasfääril	taeva_sfäär	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	põlluharijad	põllu_harija	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
12	eelistasid	eelistama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
13	aga	aga	ADV	J	_	15	advmod	15:advmod	_
14	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	liikumist	liikumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-215
# text = Kujunesid välja nii Kuu kui Päikese kalender.
1	Kujunesid	kujunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	välja	välja	ADV	D	_	1	compound:prt	1:compound	_
3	nii	nii	ADV	D	_	4	cc:preconj	4:cc	_
4	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
5	kui	kui	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:nmod	_
7	kalender	kalender	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj	1:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-216
# text = Need sobitati omavahel Päikese-Kuu kalendriks.
1	Need	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	sobitati	sobitama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	omavahel	oma_vahel	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	Päikese-Kuu	Päikese-Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kalendriks	kalender	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-217
# text = Põlluharijate kalendris oli põllutööde vaheaegade kuude tähtsus nii väike, et vahel ei peetud vajalikuks neile isegi nimesid panna.
1	Põlluharijate	põllu_harija	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	kalendris	kalender	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
4	põllutööde	põllu_töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	vaheaegade	vahe_aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	kuude	kuu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	tähtsus	tähtsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
8	nii	nii	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	väike	väike	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
11	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
12	vahel	vahel	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
13	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	14	aux	14:aux	_
14	peetud	pidama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	9	advcl	9:advcl	_
15	vajalikuks	vajalik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	14	xcomp	14:xcomp	_
16	neile	see	PRON	P	Case=All|Number=Plur|PronType=Dem	19	obl	19:obl	_
17	isegi	isegi	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
18	nimesid	nimi	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	19	obj	19:obj	_
19	panna	panema	VERB	V	VerbForm=Inf	14	xcomp	14:xcomp	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-218
# text = Ka Rooma kalendri varasemates variantides olid jaanuar ja veebruar nimeta kuud.
1	Ka	ka	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	Rooma	Rooma	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	kalendri	kalender	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	varasemates	varasem	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Cmp|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	variantides	variant	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
6	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
7	jaanuar	jaanuar	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	veebruar	veebruar	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	7:conj|11:nsubj	_
10	nimeta	nimi	NOUN	S	Case=Abe|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	kuud	kuu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-219
# text = Esimene päris kuu oli märts ja kümnes detsember.
1	Esimene	esimene	ADJ	N	Case=Nom|Number=Sing|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
2	päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	3	amod	3:amod	_
3	kuu	kuu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	märts	märts	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	kümnes	kümnes	ADJ	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	3	conj	0:root|3:conj	_
8	detsember	detsember	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-220
# text = Kaheksaaastase tsükli jooksul esines babüloonia kalendrites 5 aastat 12 kuuga ja 3 aastat 13 kuuga.
1	Kaheksaaastase	kaheksa_aastane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	tsükli	tsükkel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	esines	esinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	babüloonia	babüloonia	ADJ	G	_	6	amod	6:amod	_
6	kalendrites	kalender	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
7	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
9	12	12	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	kuuga	kuu	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	3	3	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	13	nummod	13:nummod	_
13	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	conj	4:nsubj|8:conj	_
14	13	13	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	kuuga	kuu	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-221
# text = Päris täpselt jõuavad sünoodilise kuu ja aasta tsüklid uuesti algseisu 304 aasta pärast.
1	Päris	päris	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	täpselt	täpselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	jõuavad	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	sünoodilise	sünoodi=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	kuu	kuu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	5:conj|8:nmod	_
8	tsüklid	tsükkel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
9	uuesti	uuesti	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
10	algseisu	alg_seis	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	304	304	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
13	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-222
# text = Põhjapoolsemad sõjakamad hõimud võtsid hilisemal ajal, mil keskuseks sai Babülon, poliitilise ja sõjalise võimu.
1	Põhjapoolsemad	põhja_poolse=m	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
2	sõjakamad	sõjaka=m	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	hõimud	hõim	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
4	võtsid	võtma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	hilisemal	hilisem	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	mil	mil	ADV	D	_	10	mark	10:mark	_
9	keskuseks	keskus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	10	xcomp	10:xcomp	_
10	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
11	Babülon	Babülon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj	9:nsubj|10:nsubj	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
13	poliitilise	poliitiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	sõjalise	sõjaline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	conj	13:conj|16:amod	_
16	võimu	võim	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-223
# text = Vaimutegevus, ka taevakehade regulaarne jälgimine, jäigi sumerite järglastele.
1	Vaimutegevus	vaimu_tegevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
2	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
3	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
4	taevakehade	taeva_keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
5	regulaarne	regulaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	jälgimine	jälgimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	conj	1:conj|8:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	jäigi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	sumerite	sumer	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	järglastele	järglane	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-224
# text = Väärib märkimist, et ei sumeri, babüloonia, assüüria ega teistes selle aja kultuurides tekkinud küsimust maailma ehitusest.
1	Väärib	väärima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	märkimist	märkimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	1	obj	1:obj	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
5	ei	ei	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	sumeri	sumeri	ADJ	G	_	15	amod	15:amod	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	babüloonia	babüloonia	ADJ	G	_	6	conj	6:conj|15:amod	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	assüüria	assüüria	ADJ	G	_	6	conj	6:conj|15:amod	_
11	ega	ega	CCONJ	J	Polarity=Neg	12	cc	12:cc	_
12	teistes	teine	DET	P	Case=Ine|Number=Plur|PronType=Dem	6	conj	6:conj|15:amod	_
13	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	14	det	14:det	_
14	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	kultuurides	kultuur	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	16	obl	16:obl	_
16	tekkinud	tekkima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	csubj	1:csubj	_
17	küsimust	küsimus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	16	nsubj	16:nsubj	_
18	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	ehitusest	ehitus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-225
# text = Piirduti vaid taevakehade liikumise detailse kirjeldamisega ja selle ülestähendamisega.
1	Piirduti	piirduma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
2	vaid	vaid	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
3	taevakehade	taeva_keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	detailse	detailne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	kirjeldamisega	kirjeldamine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	9	nmod	9:nmod	_
9	ülestähendamisega	üles_tähenda=mine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	conj	1:obl|6:conj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-226
# text = Aastatuhandete jooksul kogunes taevakehade liikumise seaduspärasuste kohta õige mahukas materjal.
1	Aastatuhandete	aasta_tuhat	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
2	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	kogunes	kogunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	taevakehade	taeva_keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	seaduspärasuste	seadus_pärasus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
7	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	õige	õige	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	mahukas	mahukas	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	materjal	materjal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-227
# text = Mesopotaamia astronoomias oli eriline koht Veenuse (Istari täht) ilmumise seaduspärasustel.
1	Mesopotaamia	Mesopotaamia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	astronoomias	astronoomia	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
4	eriline	eriline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	koht	koht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj:cop	12:nsubj	_
6	Veenuse	Veenus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	Istari	Istar	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	parataxis	6:parataxis	_
10	)	)	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
11	ilmumise	ilmumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	seaduspärasustel	seadus_pärasus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	0	root	0:root	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-228
# text = Üllataval kombel teati väga hästi Veenuse faaside vaheldumist, mille kaudu ennustati häid ja halbu saagiaastaid.
1	Üllataval	üllatav	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	kombel	komme	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	teati	teadma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	väga	väga	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	hästi	hästi	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
6	Veenuse	Veenus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	faaside	faas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	vaheldumist	vaheldumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj|12:obl	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
10	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	12	obl	8:ref	_
11	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	ennustati	ennustama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
13	häid	hea	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	16	amod	16:amod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	halbu	halb	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	13	conj	13:conj|16:amod	_
16	saagiaastaid	saagi_aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	12	obj	12:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-229
# text = Astroloogia tõusis tähtsale kohale õieti alles Assüürias, alates ajast 800 e. Kr.
1	Astroloogia	astroloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	tõusis	tõusma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	tähtsale	tähtis	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	kohale	koht	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	õieti	õieti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	alles	alles	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	Assüürias	Assüüria	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_
9	alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
10	ajast	aeg	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
11	800	800	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	nmod	10:nmod	_
13	Kr	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	12	flat	12:flat	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-230
# text = Põhjuseks oli Assüüria valitsejate agressiivsus ja sage sõdimine naabritega.
1	Põhjuseks	põhjus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	Assüüria	Assüüria	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	valitsejate	valitseja	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	agressiivsus	agressiivsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	sage	sage	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	sõdimine	sõdimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	1:nsubj|5:conj	_
9	naabritega	naaber	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-231
# text = Astroloogia pidi andma kavandatavate sõjaretkede edu või ebaedu prognoosid.
1	Astroloogia	astroloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
2	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	andma	andma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	kavandatavate	kavandatav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
5	sõjaretkede	sõja_retk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	edu	edu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
7	või	või	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	ebaedu	eba_edu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	conj	6:conj|9:nmod	_
9	prognoosid	prognoos	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-232
# text = Sel ajal on tähtsad juba kõik planeedid.
1	Sel	see	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	tähtsad	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	0	root	0:root	_
5	juba	juba	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	kõik	kõik	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Tot	7	det	7:det	_
7	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-233
# text = Nimed ja karakterid anti neile ametlikult tunnustatud jumalate järgi.
1	Nimed	nimi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	karakterid	karakter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	1	conj	1:conj|4:obj	_
4	anti	andma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	neile	see	PRON	P	Case=All|Number=Plur|PronType=Dem	4	obl	4:obl	_
6	ametlikult	ametlikult	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	tunnustatud	tunnustatud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	acl	8:acl	_
8	jumalate	jumal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
9	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-234
# text = Algselt olid igal iseseisval tsivilisatsiooni koldel omad jumalad, millised kasvava mõjujõuga keskvõim asendas omadega.
1	Algselt	algselt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
2	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
3	igal	iga	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Tot	6	det	6:det	_
4	iseseisval	ise_seisev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
5	tsivilisatsiooni	tsivilisatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	koldel	kolle	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	omad	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Poss=Yes|PronType=Prs	8	nmod	8:nmod	_
8	jumalad	jumal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj|14:obj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
10	millised	milline	ADJ	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Rel	14	obj	8:ref	_
11	kasvava	kasvav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	mõjujõuga	mõju_jõud	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	keskvõim	kesk_võim	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
14	asendas	asendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
15	omadega	oma	PRON	P	Case=Com|Number=Plur|Poss=Yes|PronType=Prs	14	obl	14:obl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-235
# text = Assüüria õitseajal oli päikesejumalaks ja ühtlasi õigluse jumalaks Samas, kuujumalaks ja korduvuse jumalaks Sin.
1	Assüüria	Assüüria	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	õitseajal	õitse_aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	päikesejumalaks	päikese_jumal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
6	ühtlasi	ühtlasi	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	õigluse	õiglus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	jumalaks	jumal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
9	Samas	Samas	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	kuujumalaks	kuu_jumal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
13	korduvuse	kordu=vus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	jumalaks	jumal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	11	conj	0:root|4:conj|11:conj	_
15	Sin	Sin	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj|14:nsubj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-236
# text = Veenus oli Istari täht ja Jupiter peajumal Marduki täht.
1	Veenus	Veenus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
3	Istari	Istar	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
6	Jupiter	Jupiter	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
7	peajumal	pea_jumal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	Marduki	Marduk	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
9	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-237
# text = Seda peeti õnnetäheks.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	õnnetäheks	õnne_täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
4	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-238
# text = Punakat Marssi peeti seevastu aga katkujumala täheks.
1	Punakat	punakas	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	Marssi	Marss	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	seevastu	see_vastu	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	aga	aga	ADV	J	_	3	advmod	3:advmod	_
6	katkujumala	katku_jumal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-239
# text = Küllaltki samade rollidega, kuigi hoopis teiste nimedega, olid planeetidele vastavad jumalad ka antiikse Kreeka ja Rooma kultuurides.
1	Küllaltki	küllaltki	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	samade	sama	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	3	nmod	3:nmod	_
3	rollidega	roll	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	0	root	0:root	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
5	kuigi	kuigi	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
6	hoopis	hoopis	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	8	det	8:det	_
8	nimedega	nimi	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	3	conj	0:root|3:conj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
10	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
11	planeetidele	planeet	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
12	vastavad	vastav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	jumalad	jumal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj|8:nsubj	_
14	ka	ka	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
15	antiikse	antiikne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	Kreeka	Kreeka	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	Rooma	Rooma	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	conj	16:conj|19:nmod	_
19	kultuurides	kultuur	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-240
# text = Praegused nimed ongi Rooma jumalate nimed.
1	Praegused	praegune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	nimed	nimi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
3	ongi	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	Rooma	Rooma	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	jumalate	jumal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	nimed	nimi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-241
# text = Veenust tunti Koidutähena ja Ehatähena.
1	Veenust	Veenus	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	tunti	tundma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Koidutähena	Koidu_täht	PROPN	S	Case=Ess|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	Ehatähena	Eha_täht	PROPN	S	Case=Ess|Number=Sing	3	conj	2:xcomp|3:conj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-242
# text = Homerose poeemides räägitakse kummastki eraldi.
1	Homerose	Homeros	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	poeemides	poeem	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	räägitakse	rääkima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	kummastki	kumbki	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Int,Rel	3	obl	3:obl	_
5	eraldi	eraldi	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-243
# text = On arvatud, et kreeklastest hakkas neid samaks planeediks pidama alles Pythagoras (580-500 e. Kr.).
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	aux	2:aux	_
2	arvatud	arvama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
5	kreeklastest	kreeklane	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
6	hakkas	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	ccomp	2:ccomp	_
7	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	10	obj	10:obj	_
8	samaks	sama	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	planeediks	planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	10	xcomp	10:xcomp	_
10	pidama	pidama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	xcomp	6:xcomp	_
11	alles	alles	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	Pythagoras	Pythagoras	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj|10:nsubj	_
13	(	(	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
14	580-500	580-500	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	15	nummod	15:nummod	_
15	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	12	parataxis	12:parataxis	_
16	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	15	flat	15:flat	_
17	)	)	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-244
# text = Kreeklased nimetasid Veenust Afrodite täheks, Merkuuri Hermese täheks, Marssi sõjajumal Arese täheks, Jupiteri peajumal Zeusi täheks ja kõige aeglasema näiva liikumisega Saturni Kronose täheks.
1	Kreeklased	kreeklane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
2	nimetasid	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Veenust	Veenus	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj|5:nsubj	_
4	Afrodite	Afrodite	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7.1:punct	_
7	Merkuuri	Merkuur	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	conj	7.1:obj	_
8	Hermese	Hermes	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	7	orphan	7.1:xcomp	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11.1:punct	_
11	Marssi	Marss	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	conj	11.1:obj	_
12	sõjajumal	sõja_jumal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
13	Arese	Ares	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	appos	12:appos	_
14	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	11	orphan	11.1:xcomp	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16.1:punct	_
16	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	conj	16.1:obj	_
17	peajumal	pea_jumal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
18	Zeusi	Zeus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	appos	17:appos	_
19	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	16	orphan	16.1:xcomp	_
20	ja	ja	CCONJ	J	_	25	cc	25.1:cc	_
21	kõige	kõige	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
22	aeglasema	aeglasem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	24	amod	24:amod	_
23	näiva	näiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	24	acl	24:acl	_
24	liikumisega	liikumine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
25	Saturni	Saturn	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	conj	25.1:obj	_
26	Kronose	Kronos	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
27	täheks	täht	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	25	orphan	25.1:xcomp	_
28	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-245
# text = Vana Egiptuse põllundus sõltus Niiluse regulaarsetest üleujutustest, mis algasid üsna täpselt 25. juuni paiku.
1	Vana	vana	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	Egiptuse	Egiptus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	põllundus	põllundus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	sõltus	sõltuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Niiluse	Niilus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	regulaarsetest	regulaarne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	üleujutustest	üle_ujutus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	4	obl	4:obl|10:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	10	nsubj	7:ref	_
10	algasid	algama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
11	üsna	üsna	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	täpselt	täpselt	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
13	25.	25.	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	14	amod	14:amod	_
14	juuni	juuni	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
15	paiku	paiku	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-246
# text = Vaatlustega tegelevate preestrite huvi planeetide vastu ei olnud seetõttu kuigi suur.
1	Vaatlustega	vaatlus	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
2	tegelevate	tegelev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	preestrite	preester	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	huvi	huvi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
5	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
6	vastu	vastu	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
8	olnud	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
9	seetõttu	see_tõttu	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	kuigi	kuigi	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	suur	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-247
# text = Siiriuse ehk Sotise vaatluste põhjal avastati 1456 aasta pikkune Sotise tsükkel, mis õieti kajastas päikeseaasta pikkuse ebatäpset määramist.
1	Siiriuse	Siirius	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
2	ehk	ehk	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	Sotise	Sotis	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	vaatluste	vaatlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
5	põhjal	põhjal	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	avastati	avastama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	1456	1456	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	pikkune	pikkune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
10	Sotise	Sotis	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	tsükkel	tsükkel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	obj	6:obj|15:nsubj	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
13	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	nsubj	11:ref	_
14	õieti	õieti	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	kajastas	kajastama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	acl:relcl	11:acl:relcl	_
16	päikeseaasta	päikese_aasta	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
17	pikkuse	pikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	appos	16:appos	_
18	ebatäpset	eba_täpne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	määramist	määramine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	obj	15:obj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-248
# text = Selleks saadi 365 päeva ja muidugi ei toimunud Siiriuse ning teistegi tähtede liikumine taevasfääril kalendriga vastavuses.
1	Selleks	see	PRON	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	saadi	saama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	365	365	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	4	nummod	4:nummod	_
4	päeva	päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
6	muidugi	muidugi	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	8	aux	8:aux	_
8	toimunud	toimuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
9	Siiriuse	Siirius	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
10	ning	ning	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	teistegi	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	12	det	12:det	_
12	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	conj	9:conj|13:nmod	_
13	liikumine	liikumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
14	taevasfääril	taeva_sfäär	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
15	kalendriga	kalender	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	vastavuses	vastavus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-249
# text = Siirius ilmus pealinnas Memfises hommikuti horisondi kohale 3000 a.e. Kr. alates 22. juunist, kuid 2000 a. e. Kr. alles 30. juunil, s. o. juba pärast üleujutuse algust.
1	Siirius	Siirius	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|19.1:nsubj	_
2	ilmus	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	pealinnas	pea_linn	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	Memfises	Memfis	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	appos	3:appos	_
5	hommikuti	hommikuti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	horisondi	horisont	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
7	kohale	kohale	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	3000	3000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	a.e.	a.e	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obl	2:obl	_
10	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	9	flat	9:flat	_
11	alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	13	case	13:case	_
12	22.	22.	ADJ	N	Case=Ela|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	13	amod	13:amod	_
13	juunist	juuni	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	19.1:punct	_
15	kuid	kuid	CCONJ	J	_	22	cc	19.1:cc	_
16	2000	2000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	nummod	17:nummod	_
17	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	22	orphan	19.1:obl	_
18	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	17	nmod	17:nmod	_
19	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	18	flat	18:flat	_
20	alles	alles	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
21	30.	30.	ADJ	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	22	amod	22:amod	_
22	juunil	juuni	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	conj	19.1:obl	_
23	,	,	PUNCT	Z	_	29	punct	29:punct	_
24	s.	s	SYM	Y	Abbr=Yes	25	nmod	25:nmod	_
25	o.	o	SYM	Y	Abbr=Yes	29	nmod	29:nmod	_
26	juba	juba	ADV	D	_	29	advmod	29:advmod	_
27	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	29	case	29:case	_
28	üleujutuse	üle_ujutus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	29	nmod	29:nmod	_
29	algust	algus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	conj	2:obl|13:conj	_
30	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-250
# text = Suhteliselt kitsa huvisfääriga piirduva astronoomia ajaloos on olnud paremaid ja halvemaid aegu.
1	Suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	kitsa	kitsas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	huvisfääriga	huvi_sfäär	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	piirduva	piirdu=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
5	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ajaloos	aja_lugu	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
8	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
9	paremaid	parem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	halvemaid	halvem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Plur	9	conj	9:conj|12:amod	_
12	aegu	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-251
# text = Pikkade sajandite jooksul ei lisandunud sinna midagi uut.
1	Pikkade	pikk	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	sajandite	sajand	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
3	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	5	aux	5:aux	_
5	lisandunud	lisanduma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	sinna	sinna	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	5	nsubj	5:nsubj	_
8	uut	uus	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-252
# text = Siis jälle lisandus lühikese aja jooksul üpris ohtralt.
1	Siis	siis	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	jälle	jälle	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	lisandus	lisanduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	lühikese	lühike	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	üpris	üpris	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	ohtralt	ohtralt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-253
# text = Üks paremaid aegu astronoomia jaoks oli varase astronoomia 'kuldajastu' Kreekas, ajavahemikus 600-150 e. Kr.
1	Üks	üks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
2	paremaid	parem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	aegu	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	0	root	0:root	_
4	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
5	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
7	varase	varane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	kuldajastu	kuld_ajastu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
11	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
12	Kreekas	Kreeka	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
14	ajavahemikus	aja_vahemik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
15	600-150	600-150	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	16	nummod	16:nummod	_
16	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	14	nmod	14:nmod	_
17	Kr	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	16	flat	16:flat	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-254
# text = Enamus teaduse ajalukku läinud vanakreeka kuulsusi on elanud sellel ajal.
1	Enamus	enamus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
2	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	ajalukku	aja_lugu	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	läinud	läinud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
5	vanakreeka	vana_kreeka	ADJ	G	_	6	amod	6:amod	_
6	kuulsusi	kuulsus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	nsubj	8:nsubj	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
8	elanud	elama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	sellel	see	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-255
# text = Erinevalt sumeritest ja nende järelkäijatest ei piirdunud kreeka mõtlejad taevakehade liikumiste kirjeldamisega vaid huvitusid esmajoones neid liikumisi tekitava maailma seesmisest loogikast.
1	Erinevalt	erinevalt	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
2	sumeritest	sumer	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	1	obl	1:obl	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
4	nende	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	5	nmod	5:nmod	_
5	järelkäijatest	järel_käija	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	2	conj	1:obl|2:conj	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
7	piirdunud	piirduma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	kreeka	kreeka	ADJ	G	_	9	amod	9:amod	_
9	mõtlejad	mõtleja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj|14:nsubj	_
10	taevakehade	taeva_keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	liikumiste	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	kirjeldamisega	kirjeldamine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
13	vaid	vaid	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	huvitusid	huvituma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
15	esmajoones	esma_joones	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
16	neid	see	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	17	det	17:det	_
17	liikumisi	liikumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
18	tekitava	tekitav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
20	seesmisest	seesmine	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	21	amod	21:amod	_
21	loogikast	loogika	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-256
# text = Loogilise mõtlemise teel konstrueeriti maailma ehituse mudelid, mis lubasid teadaolevaid fakte võimalikult vastuoludeta seletada.
1	Loogilise	loogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	mõtlemise	mõtlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	teel	teel	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	konstrueeriti	konstrueerima	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ehituse	ehitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	mudelid	mudel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	obj	4:obj|10:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	10	nsubj	7:ref	_
10	lubasid	lubama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
11	teadaolevaid	teada_olev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	fakte	fakt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	15	obj	15:obj	_
13	võimalikult	võimalikult	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	vastuoludeta	vastu_olu	NOUN	S	Case=Abe|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
15	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	10	xcomp	10:xcomp	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-257
# text = Vaatlused ja eksperimendid kreeka mõtlejaid eriti ei huvitanud.
1	Vaatlused	vaatlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj	8:nsubj	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	eksperimendid	eksperiment	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	1	conj	1:conj|8:nsubj	_
4	kreeka	kreeka	ADJ	G	_	5	amod	5:amod	_
5	mõtlejaid	mõtleja	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
6	eriti	eriti	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	8	aux	8:aux	_
8	huvitanud	huvitama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-258
# text = Tähtis oli maailma kui süsteemi loogiline harmoonia.
1	Tähtis	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
4	kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
5	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	advcl	3:advcl	_
6	loogiline	loogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	harmoonia	harmoonia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-259
# text = Vanakreeka poeetide ja filosoofide mõtlemist ei piiranud oluliselt religiooni ettekirjutused.
1	Vanakreeka	vana_kreeka	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	poeetide	poeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	filosoofide	filosoof	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	conj	2:conj|5:nmod	_
5	mõtlemist	mõtlemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
7	piiranud	piirama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
9	religiooni	religioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	ettekirjutused	ette_kirjutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-260
# text = Mõtlemine kuulus vabade inimeste väärtustatud tegevuste hulka.
1	Mõtlemine	mõtlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	kuulus	kuuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	vabade	vaba	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	inimeste	inimene	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
5	väärtustatud	väärtusta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	6	acl	6:acl	_
6	tegevuste	tegevus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
7	hulka	hulka	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-261
# text = Mujal olid seni teadused preestrite kihi privileegiks.
1	Mujal	mujal	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
2	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
3	seni	seni	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
4	teadused	teadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
5	preestrite	preester	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	kihi	kiht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	privileegiks	privileeg	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-262
# text = Geotsentriline maailmapilt sai ainuvalitsevaks Aristotelese autoriteedi mõjul.
1	Geotsentriline	geo_tsentri=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	maailmapilt	maa_ilma_pilt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|4:nsubj	_
3	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ainuvalitsevaks	ainu_valitsev	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	xcomp	3:xcomp	_
5	Aristotelese	Aristoteles	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	autoriteedi	autoriteet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	mõjul	mõjul	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-263
# text = Vanakreeka teadusilmas oli eriliselt tähtsal kohal väitluskunst.
1	Vanakreeka	vana_kreeka	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	teadusilmas	teadus_ilm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	eriliselt	eriliselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	tähtsal	tähtis	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	kohal	koht	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	väitluskunst	väitlus_kunst	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-264
# text = Selles kunstis ei saanud nähtavasti keegi Aristotelese (384-322 e. Kr.) vastu, kes oskas erakordse osavusega ükskõik millise oponendi väited maatasa teha, et seejärel omad kui ainuõiged esile tuua.
1	Selles	see	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	kunstis	kunst	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
4	saanud	saama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	nähtavasti	nähtavasti	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	keegi	keegi	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	4	nsubj	4:nsubj	_
7	Aristotelese	Aristoteles	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl|16:nsubj|24:nsubj	_
8	(	(	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	384-322	384-322	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	10	nummod	10:nummod	_
10	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	parataxis	7:parataxis	_
11	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	10	flat	10:flat	_
12	)	)	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
13	vastu	vastu	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
15	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	16	nsubj	7:ref	_
16	oskas	oskama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
17	erakordse	era_kordne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	osavusega	osavus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
19	ükskõik	üks_kõik	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
20	millise	milline	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Rel	21	det	21:det	_
21	oponendi	oponent	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	väited	väide	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	24	obj	24:obj	_
23	maatasa	maa_tasa	ADV	D	_	24	compound:prt	24:compound	_
24	teha	tegema	VERB	V	VerbForm=Inf	16	xcomp	16:xcomp	_
25	,	,	PUNCT	Z	_	32	punct	32:punct	_
26	et	et	SCONJ	J	_	32	mark	32:mark	_
27	seejärel	see_järel	ADV	D	_	32	advmod	32:advmod	_
28	omad	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Poss=Yes|PronType=Prs	32	obj	32:obj	_
29	kui	kui	SCONJ	J	_	30	mark	30:mark	_
30	ainuõiged	ainu_õige	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	28	amod	28:amod	_
31	esile	esile	ADV	D	_	32	compound:prt	32:compound	_
32	tuua	tooma	VERB	V	VerbForm=Inf	16	advcl	16:advcl	_
33	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-265
# text = Pärast Aristotelest elanud Aristarchosel (312-230 e. Kr.) oli heliotsentriline maailmapilt üpris põhjalikult välja arendatud kuni Kuu ja Päikese kauguse ja nende suuruse väljaarvutamiseni.
1	Pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	Aristotelest	Aristoteles	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	elanud	ela=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	Aristarchosel	Aristarchos	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
5	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
6	312-230	312-230	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	nummod	7:nummod	_
7	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	parataxis	4:parataxis	_
8	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	7	flat	7:flat	_
9	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
10	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
11	heliotsentriline	heliotsentri=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	maailmapilt	maa_ilma_pilt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
13	üpris	üpris	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	põhjalikult	põhjalikult	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	välja	välja	ADV	D	_	16	compound:prt	16:compound	_
16	arendatud	arenda=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
17	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	25	case	25:case	_
18	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
19	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
20	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	conj	18:conj|21:nmod	_
21	kauguse	kaugus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
22	ja	ja	CCONJ	J	_	24	cc	24:cc	_
23	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	24	nmod	24:nmod	_
24	suuruse	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	conj	21:conj|25:nmod	_
25	väljaarvutamiseni	välja_arvutamine	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-266
# text = Ta leidis, et Päike on palju kaugemal kui Kuu ning palju suurem kui Maa.
1	Ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nsubj	2:nsubj	_
2	leidis	leidma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
5	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj|13:nsubj	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
7	palju	palju	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	kaugemal	kaugemal	ADV	D	_	2	ccomp	2:ccomp	_
9	kui	kui	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
10	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	advcl	8:advcl	_
11	ning	ning	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	palju	palju	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	8	conj	2:ccomp|8:conj	_
14	kui	kui	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
15	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	advcl	13:advcl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-267
# text = Et nurgamõõtmise täpsus polnud kuigi kõrge, siis tulid Kuu ja Päikese suurused tegelikest märksa väiksemad.
1	Et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
2	nurgamõõtmise	nurga_mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	täpsus	täpsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
4	polnud	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
5	kuigi	kuigi	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	kõrge	kõrge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	advcl	9:advcl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	siis	siis	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	tulid	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	conj	10:conj|13:nmod	_
13	suurused	suurus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj	9:nsubj|16:nsubj	_
14	tegelikest	tegelik	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	16	obl	16:obl	_
15	märksa	märksa	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	väiksemad	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	9	xcomp	9:xcomp	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-268
# text = Jumalavallatu väite, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ringikujulisel orbiidil ümber Päikese, tõttu oli 'vanakreeka Kopernik' elu päästmiseks sunnitud Ateenast põgenema.
1	Jumalavallatu	jumala_vallatu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	väite	väide	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	obl	25:obl	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj|11:nsubj	_
6	pöörleb	pöörlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
7	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
8	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	9	nmod	9:nmod	_
9	telje	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	tiirleb	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	2:acl	_
12	ringikujulisel	ringi_kujuline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	orbiidil	orbiit	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
14	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	15	case	15:case	_
15	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
17	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
18	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	25	cop	25:cop	_
19	'	'	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
20	vanakreeka	vana_kreeka	ADJ	G	_	21	amod	21:amod	_
21	Kopernik	Kopernik	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	25	nsubj:cop	25:nsubj	_
22	'	'	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
23	elu	elu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
24	päästmiseks	päästmine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	25	obl	25:obl	_
25	sunnitud	sunni=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
26	Ateenast	Ateena	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	27	obl	27:obl	_
27	põgenema	põgenema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	25	xcomp	25:xcomp	_
28	.	.	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-269
# text = Juba 434 a. e. Kr. määras teine Kreeka filosoof Anaxagoras Päikese suurust.
1	Juba	juba	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	434	434	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	6	obl	6:obl	_
4	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	nmod	3:nmod	_
5	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	4	flat	4:flat	_
6	määras	määrama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	teine	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
8	Kreeka	Kreeka	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	filosoof	filosoof	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
10	Anaxagoras	Anaxagoras	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	appos	9:appos	_
11	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	suurust	suurus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-270
# text = Lähtudes lapiku Maa eeldusest järeldas ta, et Päike on umbes Peloponnesose poolsaare suurune tuline kivi (läbimõõt 60 km ringis).
1	Lähtudes	lähtuma	VERB	V	VerbForm=Conv	5	advcl	5:advcl	_
2	lapiku	lapik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	eeldusest	eeldus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
5	järeldas	järeldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	5	nsubj	5:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
8	et	et	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
9	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
11	umbes	umbes	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
12	Peloponnesose	Peloponnesos	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	poolsaare	pool_saar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	suurune	suurune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
15	tuline	tuline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	kivi	kivi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	ccomp	5:ccomp	_
17	(	(	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	läbimõõt	läbi_mõõt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	parataxis	16:parataxis	_
19	60	60	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	20	nummod	20:nummod	_
20	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	18	nmod	18:nmod	_
21	ringis	ringis	ADP	K	_	20	case	20:case	_
22	)	)	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-271
# text = Samuti väitis ta, et Kuu on maakera sarnane taevakeha ja koguni asustatud.
1	Samuti	samuti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	väitis	väitma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nsubj	2:nsubj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
6	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj|13:nsubj	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
8	maakera	maa_kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	sarnane	sarnane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	taevakeha	taeva_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	ccomp	2:ccomp	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	koguni	koguni	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	asustatud	asusta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	10	conj	2:ccomp|10:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-272
# text = Selline ketserlus tõi ka Anaxagorasele suuri pahandusi ja ainult tänu oma riigimehest sõbra Periklese kõneosavusele jäi ta ellu ning pääses pagendusega Väike-Aasiasse.
1	Selline	selline	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ketserlus	ketserlus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	tõi	tooma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ka	ka	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	Anaxagorasele	Anaxagoras	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	suuri	suur	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	pahandusi	pahandus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
9	ainult	ainult	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
10	tänu	tänu	ADP	K	AdpType=Prep	15	case	15:case	_
11	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
12	riigimehest	riigi_mees	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	sõbra	sõber	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	Periklese	Perikles	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	appos	13:appos	_
15	kõneosavusele	kõne_osavus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	jäi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	conj	0:root|3:conj	_
17	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	nsubj	16:nsubj|20:nsubj	_
18	ellu	elu	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
19	ning	ning	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
20	pääses	pääsema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	conj	0:root|3:conj	_
21	pagendusega	pagendus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
22	Väike-Aasiasse	Väike-Aasia	PROPN	S	Case=Ill|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-273
# text = Veenvad argumendid Maa ja Kuu sfäärilisuse poolt ja lapiku kuju vastu pärinevad Aristoteleselt endalt umbes aastast 360 e. Kr.
1	Veenvad	veenev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	argumendid	argument	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|6:nmod	_
6	sfäärilisuse	sfääri=lisus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
7	poolt	poolt	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	lapiku	lapik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	conj	2:nmod|6:conj	_
11	vastu	vastu	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	pärinevad	pärinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	Aristoteleselt	Aristoteles	PROPN	S	Case=Abl|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
14	endalt	ise	PRON	P	Case=Abl|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	13	nmod	13:nmod	_
15	umbes	umbes	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	aastast	aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
17	360	360	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	18	nummod	18:nummod	_
18	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	16	nmod	16:nmod	_
19	Kr	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	18	flat	18:flat	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-274
# text = Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Maa vari Kuul on alati kumer kaar.
1	Ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nsubj	2:nsubj	_
2	juhtis	juhtima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	tähelepanu	tähele_panu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	asjaolule	asja_olu	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	vari	vari	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj:cop	13:nsubj	_
9	Kuul	Kuu	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
11	alati	alati	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
12	kumer	kumer	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	kaar	kaar	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	acl	4:acl	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-275
# text = Samuti oli ta tähele pannud, et samade tähtede läbiminekud meridiaanist toimuvad eri maakohtades erineval kõrgusel horisondist.
1	Samuti	samuti	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
3	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	5	nsubj	5:nsubj	_
4	tähele	tähele	ADV	X	_	5	advmod	5:advmod	_
5	pannud	panema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
7	et	et	SCONJ	J	_	12	mark	12:mark	_
8	samade	sama	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	läbiminekud	läbi_minek	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
11	meridiaanist	meridiaan	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
12	toimuvad	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	ccomp	5:ccomp	_
13	eri	eri	ADJ	A	Degree=Pos	14	amod	14:amod	_
14	maakohtades	maa_koht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
15	erineval	erinev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	kõrgusel	kõrgus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
17	horisondist	horisont	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-276
# text = Mütoloogiliste kangelaste ja loomade nimeliste tähtkujudega taevakaardi esmaautoriks peetakse Eudoxost (408-355 e. Kr.), kes koostas selle 370 e. Kr. paiku.
1	Mütoloogiliste	mütoloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	kangelaste	kangelane	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	loomade	loom	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	conj	2:conj|5:obl	_
5	nimeliste	nimeline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	tähtkujudega	täht_kuju	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	taevakaardi	taeva_kaart	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	esmaautoriks	esma_autor	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	9	xcomp	9:xcomp	_
9	peetakse	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	Eudoxost	Eudoxos	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj|18:nsubj	_
11	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
12	408-355	408-355	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	13	nummod	13:nummod	_
13	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	parataxis	10:parataxis	_
14	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	13	flat	13:flat	_
15	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
17	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	18	nsubj	10:ref	_
18	koostas	koostama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	acl:relcl	10:acl:relcl	_
19	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	18	obj	18:obj	_
20	370	370	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	21	nummod	21:nummod	_
21	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	18	obl	18:obl	_
22	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	21	flat	21:flat	_
23	paiku	paiku	ADP	K	AdpType=Post	21	case	21:case	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-277
# text = Temalt arvatakse pärinevat ka 365 1/4 ööpäevaga kalendri käibelevõtt ja sodiaagi vöö tähtkujude eristamine ülejäänutest.
1	Temalt	tema	PRON	P	Case=Abl|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	obl	2:obl	_
2	arvatakse	arvama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	pärinevat	pärinema	VERB	V	Mood=Qot|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
4	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
5	365	365	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	compound	6:compound	_
6	1/4	1/4	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	ööpäevaga	öö_päev	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	kalendri	kalender	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	käibelevõtt	käibe+le_võtt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
11	sodiaagi	sodiaak	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	vöö	vöö	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
13	tähtkujude	täht_kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	appos	12:appos	_
14	eristamine	erista=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	2:obj|9:conj	_
15	ülejäänutest	üle_jäänu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-278
# text = Jõudnud selgusele, et Maa ei ole lame, pidasid vanakreeka matemaatikud ja filosoofid endastmõistetavaks, et ta on täpselt sfääriline.
1	Jõudnud	jõudma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	10	advcl	10:advcl	_
2	selgusele	selgus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	8	aux	8:aux	_
7	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
8	lame	lame	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	1	ccomp	1:ccomp	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
10	pidasid	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
11	vanakreeka	vana_kreeka	ADJ	G	_	12	amod	12:amod	_
12	matemaatikud	matemaatik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	10	nsubj	10:nsubj	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	filosoofid	filosoof	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	conj	10:nsubj|12:conj	_
15	endastmõistetavaks	endast_mõistetav	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	xcomp	10:xcomp	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
17	et	et	SCONJ	J	_	21	mark	21:mark	_
18	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	21	nsubj:cop	21:nsubj	_
19	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	cop	21:cop	_
20	täpselt	täpselt	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
21	sfääriline	sfääri=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	ccomp	10:ccomp	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-279
# text = Sfääri peeti kõige täiuslikumaks geomeetriliseks kehaks ja miks oleks maailma looja pidanud valmistama midagi ebatäiuslikku.
1	Sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	kõige	kõige	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	täiuslikumaks	täiuslikum	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
5	geomeetriliseks	geomeetriline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	kehaks	keha	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
8	miks	miks	ADV	D	_	13	mark	13:mark	_
9	oleks	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
10	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	looja	looja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
12	pidanud	pidama	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
13	valmistama	valmistama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
14	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	13	obj	13:obj	_
15	ebatäiuslikku	eba_täiuslik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-280
# text = Aristoteles pidas Maad kindlalt liikumatuks, mille ümber pöörlevad teised taevakehad ja kinnistähtede sfäär igaüks omal kaugusel.
1	Aristoteles	Aristoteles	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	pidas	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maad	Maa	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj|9:obl	_
4	kindlalt	kindlalt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	liikumatuks	liikumatu	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
7	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	9	obl	3:ref	_
8	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	pöörlevad	pöörlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
10	teised	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	11	det	11:det	_
11	taevakehad	taeva_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj	9:nsubj	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
13	kinnistähtede	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	sfäär	sfäär	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	9:nsubj|11:conj	_
15	igaüks	iga_üks	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	17	nsubj:cop	17:nsubj	_
16	omal	oma	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	17	nmod	17:nmod	_
17	kaugusel	kaugus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	advcl	9:advcl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-281
# text = Kristallsfääride mudel pärineb algselt Eudoxoselt, kelle rändtähtede liikumismudelis oli kokku 27 sfääri - I kinnistähtede jaoks, 6 Päikese ja Kuu jaoks ning 20 planeetide liikumise jaoks.
1	Kristallsfääride	kristall_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	mudel	mudel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	pärineb	pärinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	algselt	algselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	Eudoxoselt	Eudoxos	PROPN	S	Case=Abl|Number=Sing	3	obl	3:obl|8:nmod	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	kelle	kes	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	8	nmod	5:ref	_
8	rändtähtede	ränd_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	liikumismudelis	liikumis_mudel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
10	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	kokku	kokku	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
12	27	27	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	13	nummod	13:nummod	_
13	sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
14	-	-	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	I	I	ADJ	N	Case=Gen|Number=Plur|NumForm=Roman|NumType=Ord	9	parataxis	9:parataxis	_
16	kinnistähtede	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
17	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	16	case	16:case	_
18	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
19	6	6	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	conj	9:parataxis|15:conj	_
20	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
21	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
22	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	conj	19:nmod|20:conj	_
23	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	20	case	20:case	_
24	ning	ning	CCONJ	J	_	25	cc	25:cc	_
25	20	20	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	conj	9:parataxis|15:conj	_
26	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	27	nmod	27:nmod	_
27	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
28	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	27	case	27:case	_
29	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-282
# text = Kalippos (370-300 e. Kr.) suurendas nende sfääride arvu 34-ni ja Aristoteles lisas veel 22 sfääri.
1	Kalippos	Kalippos	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
2	(	(	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
3	370-300	370-300	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	4	nummod	4:nummod	_
4	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	1	parataxis	1:parataxis	_
5	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	4	flat	4:flat	_
6	)	)	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
7	suurendas	suurendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	9	nmod	9:nmod	_
9	sfääride	sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	arvu	arv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
11	34-ni	34	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Card	7	obl	7:obl	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
13	Aristoteles	Aristoteles	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
14	lisas	lisama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
15	veel	veel	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	22	22	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	nummod	17:nummod	_
17	sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	obj	14:obj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-283
# text = Kokku sai siis juba 56 sfääri.
1	Kokku	kokku	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	siis	siis	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	juba	juba	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
5	56	56	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	sfääri	sfäär	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-284
# text = Epitsüklid selles kristallsfääride mudelis puudusid.
1	Epitsüklid	epi_tsükkel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
2	selles	see	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	4	det	4:det	_
3	kristallsfääride	kristall_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	mudelis	mudel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	puudusid	puuduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-285
# text = Need tõi sisse koonuslõigete teooria alusepanija Apollonius (umbes 300 e. Kr.) ja epitsüklite teooriale andis lõpliku vormi Hipparchos (180-125 e. Kr.).
1	Need	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	tõi	tooma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	sisse	sisse	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
4	koonuslõigete	koonus_lõige	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	alusepanija	aluse_panija	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
7	Apollonius	Apollonius	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	appos	6:appos	_
8	(	(	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
9	umbes	umbes	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	300	300	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	parataxis	7:parataxis	_
12	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	11	flat	11:flat	_
13	)	)	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
15	epitsüklite	epi_tsükkel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	teooriale	teooria	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
17	andis	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
18	lõpliku	lõplik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	vormi	vorm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	obj	17:obj	_
20	Hipparchos	Hipparchos	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
21	(	(	PUNCT	Z	_	23	punct	23:punct	_
22	180-125	I80-125	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	23	nummod	23:nummod	_
23	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	20	parataxis	20:parataxis	_
24	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	23	flat	23:flat	_
25	)	)	PUNCT	Z	_	23	punct	23:punct	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-286
# text = Aristotelese maailmal olid lõplikud mõõtmed.
1	Aristotelese	Aristoteles	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	maailmal	maa_ilm	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	lõplikud	lõplik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	mõõtmed	mõõde	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-287
# text = Samal ajal elanud Herakleitos (umbes 390-310 e. Kr.) õpetas, et tähistaevas on paigal ja Maa pöörleb ümber telje.
1	Samal	sama	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	elanud	ela=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	Herakleitos	Herakleitos	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	11:nsubj	_
5	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
6	umbes	umbes	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	390-310	390-310	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	8	nummod	8:nummod	_
8	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	parataxis	4:parataxis	_
9	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	8	flat	8:flat	_
10	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
11	õpetas	õpetama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
13	et	et	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
14	tähistaevas	tähis_taevas	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
15	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
16	paigal	paigal	ADV	D	_	11	ccomp	11:ccomp	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
18	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	19:nsubj	_
19	pöörleb	pöörlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	conj	11:ccomp|16:conj	_
20	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	21	case	21:case	_
21	telje	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-288
# text = Tema arusaama järgi tiirlesid Merkuur ja Veenus ümber Päikese ja Päike koos nendega juba ümber Maa.
1	Tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nmod	2:nmod	_
2	arusaama	aru_saam	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	tiirlesid	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Merkuur	Merkuur	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	Veenus	Veenus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	4:nsubj|5:conj	_
8	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11.1:cc	_
11	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	11.1:nsubj	_
12	koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	13	case	13:case	_
13	nendega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Plur|PronType=Dem	11	nmod	11:nmod	_
14	juba	juba	ADV	D	_	11	orphan	11.1:advmod	_
15	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	16	case	16:case	_
16	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-289
# text = Ta pidas ka kinnistähti kerakujulisteks taevakehadeks.
1	Ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nsubj	2:nsubj	_
2	pidas	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	kinnistähti	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
5	kerakujulisteks	kera_kujuline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	taevakehadeks	taeva_keha	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	2	xcomp	2:xcomp	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-290
# text = Tänapäevaseski mõttes teadusliku Maa ümbermõõdu määramise võttis ette Eratosthenes (276-194 e. Kr.).
1	Tänapäevaseski	täna_päevane	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	mõttes	mõte	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	teadusliku	teaduslik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	ümbermõõdu	ümber_mõõt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	määramise	määramine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
7	võttis	võtma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	ette	ette	ADV	D	_	7	compound:prt	7:compound	_
9	Eratosthenes	Eratosthenes	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
10	(	(	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	276-194	276-194	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	12	nummod	12:nummod	_
12	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	9	parataxis	9:parataxis	_
13	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	12	flat	12:flat	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-291
# text = Lähtudes Maa kerakujulisusest ja Päikese kulminatsioonikõrguse erinevusest kahel erineval laiuskraadil ligikaudu sama pikkuskraadi korral jäi üle ära mõõta kulminatsioonikõrguste erinevusele vastav kaare pikkus maapinnal.
1	Lähtudes	lähtuma	VERB	V	VerbForm=Conv	15	advcl	15:advcl	_
2	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	kerakujulisusest	kera_kujuli=sus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
5	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kulminatsioonikõrguse	kulminatsiooni_kõrgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	erinevusest	erinevus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	conj	1:obl|3:conj	_
8	kahel	kaks	NUM	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
9	erineval	erinev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	laiuskraadil	laius_kraad	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
11	ligikaudu	ligi_kaudu	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	sama	sama	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	13	det	13:det	_
13	pikkuskraadi	pikkus_kraad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
14	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	jäi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
16	üle	üle	ADV	D	_	15	compound:prt	15:compound	_
17	ära	ära	ADV	D	_	18	compound:prt	18:compound	_
18	mõõta	mõõtma	VERB	V	VerbForm=Inf	15	csubj	15:csubj	_
19	kulminatsioonikõrguste	kulminatsiooni_kõrgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	20	nmod	20:nmod	_
20	erinevusele	erinevus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
21	vastav	vastav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	23	acl	23:acl	_
22	kaare	kaar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	pikkus	pikkus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	obj	18:obj	_
24	maapinnal	maa_pind	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-292
# text = Eratosthenes teadis, et kui Syenes (Assuanis) on Päike keskpäeval seniidis, siis Aleksandrias on ta 7o madalamal.
1	Eratosthenes	Eratosthenes	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	teadis	teadma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	20	mark	20:mark	_
5	kui	kui	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
6	Syenes	Syene	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	Assuanis	Assuan	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	parataxis	6:parataxis	_
9	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
11	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj:cop	13:nsubj	_
12	keskpäeval	kesk_päev	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
13	seniidis	seniit	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	20	advcl	20:advcl	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
15	siis	siis	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
16	Aleksandrias	Aleksandria	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
17	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	cop	20:cop	_
18	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	20	nsubj:cop	20:nsubj	_
19	7o	7o	NUM	N	NumType=Card	20	obl	20:obl	_
20	madalamal	madalamal	ADV	D	_	2	ccomp	2:ccomp	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-293
# text = Vahemaaks Syene ja Aleksandria vahel sai ta 5000 egiptuse staadioni (1 staadion = 157.6 m) ja Maa ümbermõõduks 39 400 km, mis on küllaltki lähedane tänapäevasele väärtusele.
1	Vahemaaks	vahe_maa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	xcomp	6:xcomp	_
2	Syene	Syene	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	Aleksandria	Aleksandria	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	1:nmod|2:conj	_
5	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
6	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	6	nsubj	6:nsubj	_
8	5000	5000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
9	egiptuse	egiptuse	ADJ	G	_	10	amod	10:amod	_
10	staadioni	staadion	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obj	1:nsubj|6:obj	_
11	(	(	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	1	1	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	parataxis	6:parataxis	_
13	staadion	staadion	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	flat	12:flat	_
14	=	=	SYM	Z	_	12	flat	12:flat	_
15	157.6	157.6	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	flat	12:flat	_
16	m	m	NOUN	Y	Abbr=Yes	12	flat	12:flat	_
17	)	)	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20.1:cc	_
19	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	ümbermõõduks	ümber_mõõt	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	conj	20.1:obl	_
21	39	39400	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	23	nummod	23:nummod	_
22	400	_	X	_	_	21	goeswith	21:goeswith	_
23	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	20	orphan	20.1:obj|28:nsubj:cop	_
24	,	,	PUNCT	Z	_	28	punct	28:punct	_
25	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	28	nsubj:cop	23:ref	_
26	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	28	cop	28:cop	_
27	küllaltki	küllaltki	ADV	D	_	28	advmod	28:advmod	_
28	lähedane	lähedane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	23	acl	23:acl	_
29	tänapäevasele	täna_päevane	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	30	amod	30:amod	_
30	väärtusele	väärtus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	28	obl	28:obl	_
31	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-294
# text = Tõestus selle kohta, et antud punkti geograafiline laius võrdub pooluse kõrgusega, on pärit geograafilt ja meresõitjalt Pytheaselt umbes aastast 320 e. Kr.
1	Tõestus	tõestus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
2	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	1	nmod	1:nmod	_
3	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
6	antud	antud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	7	acl	7:acl	_
7	punkti	punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	geograafiline	geo_graafiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	laius	laius	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj	10:nsubj	_
10	võrdub	võrduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
11	pooluse	poolus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	kõrgusega	kõrgus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
14	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
15	pärit	pärit	ADV	X	_	0	root	0:root	_
16	geograafilt	geo_graaf	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	meresõitjalt	mere_sõitja	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	16	conj	15:obl|16:conj	_
19	Pytheaselt	Pytheas	PROPN	S	Case=Abl|Number=Sing	16	appos	16:appos	_
20	umbes	umbes	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
21	aastast	aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
22	320	320	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	23	nummod	23:nummod	_
23	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	21	nmod	21:nmod	_
24	Kr	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	23	flat	23:flat	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-295
# text = Astromeetria alusepanijaks peetav Hipparchos, kes oli ühtlasi epitsüklite mudeli lõpuleviija, koostas 1022 tähe täpse asukoha kataloogi ja selgitas selle abil Päikese ja Kuu näiva liikumise seaduspärasused.
1	Astromeetria	astromeetria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	alusepanijaks	aluse_panija	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
3	peetav	peetav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	Hipparchos	Hipparchos	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj|20:nsubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
6	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nsubj:cop	4:ref	_
7	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
8	ühtlasi	ühtlasi	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	epitsüklite	epi_tsükkel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	mudeli	mudel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	lõpuleviija	lõpu+le_vii=ja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	acl:relcl	4:acl:relcl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
13	koostas	koostama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
14	1022	1022	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
16	täpse	täpne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	asukoha	asu_koht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
18	kataloogi	kataloog	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
19	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
20	selgitas	selgitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	conj	0:root|13:conj	_
21	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	20	obl	20:obl	_
22	abil	abil	ADP	K	AdpType=Post	21	case	21:case	_
23	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
24	ja	ja	CCONJ	J	_	25	cc	25:cc	_
25	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	conj	23:conj|27:nmod	_
26	näiva	näiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	27	acl	27:acl	_
27	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
28	seaduspärasused	seadus_pärasus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	20	obj	20:obj	_
29	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-296
# text = Seda nimetatakse ka Päikese ja Kuu liikumise teooriaks.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
4	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:nmod	_
7	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	teooriaks	teooria	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-297
# text = Hipparchose kataloog oli aluseks Ptolemaiose (87-165) kapitaalsele planeetide liikumise geotsentrilisele mudelile, mille alusel planeetide liikumist rohkem kui 1500 aasta jooksul arvutati.
1	Hipparchose	Hipparchos	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	kataloog	kataloog	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	aluseks	alus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	Ptolemaiose	Ptolemaios	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	87-165	87-165	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	parataxis	5:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	kapitaalsele	kapitaalne	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
10	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	liikumise	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
12	geotsentrilisele	geo_tsentri=line	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	mudelile	mudel	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	4	obl	4:obl|16:nmod	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
15	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	16	nmod	13:ref	_
16	alusel	alus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	24	obl	24:obl	_
17	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
18	liikumist	liikumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	24	obj	24:obj	_
19	rohkem	rohkem	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
20	kui	kui	SCONJ	J	_	19	fixed	19:fixed	_
21	1500	1500	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	22	nummod	22:nummod	_
22	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	advcl	24:advcl	_
23	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
24	arvutati	arvutama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-298
# text = See araablaste pandud nimetuse 'Almagest' all 13 köitest koosnev monumentaalne traktaat sai astronoomia entsüklopeediaks, mille sisus kahtlemine ei olnud lubatav.
1	See	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	13	det	13:det	_
2	araablaste	araablane	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	pandud	pan=dud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	4	acl	4:acl	_
4	nimetuse	nimetus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
5	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	Almagest	Almagest	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	appos	4:appos	_
7	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	all	all	ADP	K	_	4	case	4:case	_
9	13	13	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	köitest	köide	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	koosnev	koosnev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
12	monumentaalne	monumentaalne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	traktaat	traktaat	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj|16:nsubj	_
14	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
15	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	entsüklopeediaks	entsüklopeedia	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	14	xcomp	14:xcomp|19:nmod	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
18	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	19	nmod	16:ref	_
19	sisus	sisu	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	kahtlemine	kahtlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	23	nsubj:cop	23:nsubj	_
21	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	23	aux	23:aux	_
22	olnud	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	23	cop	23:cop	_
23	lubatav	lubatav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl:relcl	16:acl:relcl	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-299
# text = Ptolemaiose mudeli kohaselt liikusid planeedid mööda epitsükliteks nimetatavaid ringe, mille tsentrid omakorda liikusid ümber Maa mööda suuremaid ringe - deferente.
1	Ptolemaiose	Ptolemaios	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	mudeli	mudel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	liikusid	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
6	mööda	mööda	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
7	epitsükliteks	epi_tsükkel	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	8	xcomp	8:xcomp	_
8	nimetatavaid	nimetatav	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	ringe	ring	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obl	4:obl|12:nmod	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	12	nmod	9:ref	_
12	tsentrid	tsenter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj	14:nsubj	_
13	omakorda	oma_korda	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	liikusid	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	acl:relcl	9:acl:relcl	_
15	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	16	case	16:case	_
16	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
17	mööda	mööda	ADP	K	AdpType=Prep	19	case	19:case	_
18	suuremaid	suurem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Plur	19	amod	19:amod	_
19	ringe	ring	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	14	obl	14:obl	_
20	-	-	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
21	deferente	deferent	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	19	appos	19:appos	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-300
# text = Epitsüklite ja deferentide tasapinnad ei langenud seejuures kokku ega olnud ka omavahel risti.
1	Epitsüklite	epitsükkel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	deferentide	defe_rent	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	tasapinnad	tasa_pind	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj|13:nsubj	_
5	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	6	aux	6:aux	_
6	langenud	langema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	seejuures	see_juures	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
8	kokku	kokku	ADV	D	_	6	compound:prt	6:compound	_
9	ega	ega	CCONJ	J	Polarity=Neg	13	cc	13:cc	_
10	olnud	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
11	ka	ka	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	omavahel	oma_vahel	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	risti	risti	ADV	D	_	6	conj	0:root|6:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-301
# text = Nii õnnestus kuidagiviisi seletada planeetide näivalt silmusekujulisi liikumisi, kuid pikema aja kohta ei õnnestunud saada kuigi head kooskõla.
1	Nii	nii	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	õnnestus	õnnestuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	kuidagiviisi	kuidagi_viisi	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	2	csubj	2:csubj	_
5	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
6	näivalt	näiva=lt	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	silmusekujulisi	silmuse_kujuline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	liikumisi	liikumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
10	kuid	kuid	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
11	pikema	pikem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
13	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	15	aux	15:aux	_
15	õnnestunud	õnnestuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
16	saada	saama	VERB	V	VerbForm=Inf	15	csubj	15:csubj	_
17	kuigi	kuigi	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	head	hea	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	kooskõla	koos_kõla	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	16	obj	16:obj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-302
# text = Astronoomia hakkas uuesti arenema alles alates Mikolaj Kopernikust (1473-1543).
1	Astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|4:nsubj	_
2	hakkas	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	uuesti	uuesti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	arenema	arenema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
5	alles	alles	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
7	Mikolaj	Mikolaj	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	Kopernikust	Kopernik	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	flat	7:flat	_
9	(	(	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	1473-1543	1473-1543	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	parataxis	7:parataxis	_
11	)	)	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-303
# text = Ikka sellesama planeetide asendite arvutamise tarvis mõtles Kopernik välja heliotsentrilise sfäärilise mudeli.
1	Ikka	ikka	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	sellesama	see_sama	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
3	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	asendite	asend	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	arvutamise	arvutamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	mõtles	mõtlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	Kopernik	Kopernik	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
9	välja	välja	ADV	D	_	7	compound:prt	7:compound	_
10	heliotsentrilise	heliotsentri=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
11	sfäärilise	sfääri=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	mudeli	mudel	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-304
# text = Ehkki süsteemi keskmeks sai Maa asemel Päike, ei saanud ka Kopernik ringliikumistega piirdudes läbi ilma epitsükliteta.
1	Ehkki	ehkki	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
2	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	keskmeks	kese	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	xcomp	4:xcomp	_
4	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	advcl	10:advcl	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
6	asemel	asemel	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	3:nsubj|4:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
9	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	10	aux	10:aux	_
10	saanud	saama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
11	ka	ka	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	Kopernik	Kopernik	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj	10:nsubj	_
13	ringliikumistega	ring_liikumine	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	14	obl	14:obl	_
14	piirdudes	piirduma	VERB	V	VerbForm=Conv	10	advcl	10:advcl	_
15	läbi	läbi	ADV	D	_	10	compound:prt	10:compound	_
16	ilma	ilma	ADP	K	AdpType=Prep	17	case	17:case	_
17	epitsükliteta	epi_tsükkel	NOUN	S	Case=Abe|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-305
# text = Probleemi lahenduse juures kerkivad siitpeale jällegi üksteise järel esile uued nimed nagu vanakreeka astronoomia puhulgi.
1	Probleemi	probleem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	lahenduse	lahendus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	juures	juures	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	kerkivad	kerkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	siitpeale	siit_peale	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	jällegi	jällegi	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
7	üksteise	üks_teise	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Rcp|Reflex=Yes	4	obl	4:obl	_
8	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	esile	esile	ADV	D	_	4	compound:prt	4:compound	_
10	uued	uus	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	nimed	nimi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
12	nagu	nagu	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
13	vanakreeka	vana_kreeka	ADJ	G	_	14	amod	14:amod	_
14	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
15	puhulgi	puhul	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-306
# text = Tycho Brahe (1546-1601) oli konkurentsitult teleskoopide-eelse aja täpseim vaatleja.
1	Tycho	Tycho	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
2	Brahe	Brahe	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	flat	1:flat	_
3	(	(	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
4	1546-1601	1546-1601	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	1	parataxis	1:parataxis	_
5	)	)	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
6	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
7	konkurentsitult	konkurentsitu=lt	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
8	teleskoopide-eelse	tele_skoopi+de-eelne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
10	täpseim	täpse=im	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Sup|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	vaatleja	vaatleja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-307
# text = Taani kuninga Fredrik II õukonnaastronoomina tegi ta paarikümne aasta vältel Kopenhaageni lähistel regulaarseid planeetide positsioonide vaatlusi, eriti Marsi vaatlusi.
1	Taani	Taani	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	kuninga	kuningas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	Fredrik	Fredrik	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	appos	2:appos	_
4	II	II	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Roman|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
5	õukonnaastronoomina	õukonna_astronoom	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	tegi	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	6	nsubj	6:nsubj	_
8	paarikümne	paar_kümmend	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
10	vältel	vältel	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	Kopenhaageni	Kopenhaagen	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
12	lähistel	lähistel	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	regulaarseid	regulaarne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	16	amod	16:amod	_
14	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	positsioonide	positsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	vaatlusi	vaatlus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
18	eriti	eriti	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
19	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	vaatlusi	vaatlus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	16	conj	6:obj|16:conj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-308
# text = Tycho Brahe ei uskunud Koperniku heliotsentrilise süsteemi õigsusesse.
1	Tycho	Tycho	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
2	Brahe	Brahe	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	flat	1:flat	_
3	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
4	uskunud	uskuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Koperniku	Kopernik	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	heliotsentrilise	heliotsentri=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	õigsusesse	õigsus	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-309
# text = Seda sel lihtsal põhjusel, et Maa liikumine ümber Päikese oleks pidanud kajastuma kinnistähtede asendite näivas muutumises, mida tal aga ei õnnestunud täheldada.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	0	root	0:root	_
2	sel	see	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	4	det	4:det	_
3	lihtsal	lihtne	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	põhjusel	põhjus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	liikumine	liikumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
9	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
10	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
11	oleks	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
12	pidanud	pidama	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
13	kajastuma	kajastuma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
14	kinnistähtede	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	asendite	asend	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
16	näivas	näiv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	17	acl	17:acl	_
17	muutumises	muutumine	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	13	obl	13:obl|24:obj	_
18	,	,	PUNCT	Z	_	23	punct	23:punct	_
19	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	24	obj	17:ref	_
20	tal	tema	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	23	obl	23:obl	_
21	aga	aga	ADV	J	_	23	advmod	23:advmod	_
22	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	23	aux	23:aux	_
23	õnnestunud	õnnestuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	acl:relcl	17:acl:relcl	_
24	täheldada	täheldama	VERB	V	VerbForm=Inf	23	csubj	23:csubj	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-310
# text = Pärast oma patrooni surma läks Tycho Brahe oma keeruka iseloomu tõttu järgmise valitsejaga tülli ning leidis lõpuks uue töökoha Prahas.
1	Pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	4	case	4:case	_
2	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	3	nmod	3:nmod	_
3	patrooni	patroon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	surma	surm	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	läks	minema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	Tycho	Tycho	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj|16:nsubj	_
7	Brahe	Brahe	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	flat	6:flat	_
8	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
9	keeruka	keerukas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	iseloomu	ise_loom	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
11	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	järgmise	järgmine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	valitsejaga	valitseja	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
14	tülli	tülli	ADV	D	_	5	compound:prt	5:compound	_
15	ning	ning	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	leidis	leidma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	conj	0:root|5:conj	_
17	lõpuks	lõpuks	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
18	uue	uus	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	töökoha	töö_koht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	obj	16:obj	_
20	Prahas	Praha	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-311
# text = Prahas ilmus pärast tema surma teos, milles on esitatud heliotsentrilise ja geotsentrilise maailmapildi kompromissversioon.
1	Prahas	Praha	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	ilmus	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	5	case	5:case	_
4	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	5	nmod	5:nmod	_
5	surma	surm	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	teos	teos	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|10:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	milles	mis	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	obl	6:ref	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	aux	10:aux	_
10	esitatud	esitama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
11	heliotsentrilise	heliotsentri=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	geotsentrilise	geo_tsentri=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	conj	11:conj|14:amod	_
14	maailmapildi	maa_ilma_pilt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	kompromissversioon	kompromiss_versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-312
# text = Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, kuid Päike koos nendega tiirleb ümber Maa.
1	Kõik	kõik	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	tiirlevad	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	5	case	5:case	_
5	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
7	kuid	kuid	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
8	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	11:nsubj	_
9	koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
10	nendega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Plur|PronType=Dem	11	obl	11:obl	_
11	tiirleb	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	conj	0:root|3:conj	_
12	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	13	case	13:case	_
13	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-313
# text = Tycho Brahe elu viimasel aastal tõi saatus tema assistendiks Johann Kepleri (1571-1630).
1	Tycho	Tycho	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	Brahe	Brahe	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	flat	1:flat	_
3	elu	elu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	tõi	tooma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	saatus	saatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
8	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	9	nmod	9:nmod	_
9	assistendiks	assistent	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	xcomp	6:xcomp	_
10	Johann	Johann	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
11	Kepleri	Kepler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	flat	10:flat	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	1571-1630	1571-1630	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	10	parataxis	10:parataxis	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-314
# text = Saanud pärandiks oma eelkäija mahuka vaatlusmaterjali üritas Kepler esialgu Marsi liikumisega asjad selgeks saada.
1	Saanud	saama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	7	advcl	7:advcl	_
2	pärandiks	pärand	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
3	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	4	nmod	4:nmod	_
4	eelkäija	eel_käija	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	mahuka	mahukas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	vaatlusmaterjali	vaatlus_materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	obj	1:obj	_
7	üritas	üritama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	Kepler	Kepler	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj|13:nsubj|14:nsubj	_
9	esialgu	esi_algu	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
10	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	liikumisega	liikumine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
12	asjad	asi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	obj	14:obj	_
13	selgeks	selge	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	14	xcomp	14:xcomp	_
14	saada	saama	VERB	V	VerbForm=Inf	7	xcomp	7:xcomp	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-315
# text = Et andmed ringorbiidi versiooniga ei sobinud, siis otsustas Kepler lõpuks neid sobitada elliptilise orbiidiga ja kooskõla hakkas paranema.
1	Et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
2	andmed	andmed	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj	_
3	ringorbiidi	ring_orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	versiooniga	versioon	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
5	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	6	aux	6:aux	_
6	sobinud	sobima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	advcl	9:advcl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	siis	siis	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	otsustas	otsustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	Kepler	Kepler	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj|13:nsubj	_
11	lõpuks	lõpuks	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
12	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	13	obj	13:obj	_
13	sobitada	sobitama	VERB	V	VerbForm=Inf	9	xcomp	9:xcomp	_
14	elliptilise	elliptiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	orbiidiga	orbiit	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
17	kooskõla	koos_kõla	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	nsubj	18:nsubj|19:nsubj	_
18	hakkas	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	conj	0:root|9:conj	_
19	paranema	paranema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	18	xcomp	18:xcomp	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-316
# text = Kümme aastat kestnud töö järel formuleeris Kepler 1609. a. kaks esimest tema nime järgi tuntud seadust.
1	Kümme	kümme	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	2	nummod	2:nummod	_
2	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	kestnud	kest=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	töö	töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
5	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	formuleeris	formuleerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	Kepler	Kepler	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
8	1609.	1609.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	6	obl	6:obl	_
10	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	16	nummod	16:nummod	_
11	esimest	esimene	ADJ	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	16	amod	16:amod	_
12	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
13	nime	nimi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
14	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	16	acl	16:acl	_
16	seadust	seadus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-317
# text = 1. Planeedid liiguvad elliptilistel orbiitidel, mille ühes fookuses on Päike.
1	1.	1.	ADJ	N	Case=Nom|Number=Plur|NumForm=Digit|NumType=Ord	3	parataxis	3:parataxis	_
2	Planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	liiguvad	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	elliptilistel	elliptiline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	orbiitidel	orbiit	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	3	obl	3:obl|9:nmod	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
7	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	9	nmod	5:ref	_
8	ühes	üks	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Ind	9	det	9:det	_
9	fookuses	fookus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
11	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-318
# text = 2. Võrdsetes ajavahemikes planeedi liikumistee kaarte moodustatud ellipsi sektorid on võrdse pindalaga.
1	2.	2.	ADJ	N	Case=Ine|Number=Plur|NumForm=Digit|NumType=Ord	12	parataxis	12:parataxis	_
2	Võrdsetes	võrdne	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	ajavahemikes	aja_vahemik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
4	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	liikumistee	liikumis_tee	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kaarte	kaar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
7	moodustatud	moodusta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	acl	8:acl	_
8	ellipsi	ellips	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	sektorid	sektor	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj:cop	12:nsubj	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
11	võrdse	võrdne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	pindalaga	pind_ala	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-319
# text = See tähendab, et planeedid liiguvad piki ellipsit erineva kiirusega.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	tähendab	tähendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
5	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj	6:nsubj	_
6	liiguvad	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	ccomp	2:ccomp	_
7	piki	piki	ADP	K	AdpType=Prep	8	case	8:case	_
8	ellipsit	ellips	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
9	erineva	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	kiirusega	kiirus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-320
# text = Tsentraalkehale lähemal on kiirus suurem ja kaugemal väiksem.
1	Tsentraalkehale	tsentraal_keha	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	lähemal	lähemal	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	kiirus	kiirus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
5	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	kaugemal	kaugemal	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	väiksem	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-321
# text = Kepleri kolmas 1619. a. kapitaalses viieköitelises teoses 'Maailma harmoonia' formuleeritud seadus annab seose planeetide tiirlemisperioodide ja nende kauguse Päikesest vahel.
1	Kepleri	Kepler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
2	kolmas	kolmas	ADJ	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	13	amod	13:amod	_
3	1619.	1619.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	4	amod	4:amod	_
4	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	nmod	7:nmod	_
5	kapitaalses	kapitaalne	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
6	viieköitelises	viie_köite=line	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	teoses	teos	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
8	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	Maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	harmoonia	harmoonia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
11	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
12	formuleeritud	formuleeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	13	acl	13:acl	_
13	seadus	seadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
14	annab	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
15	seose	seos	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obj	14:obj	_
16	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
17	tiirlemisperioodide	tiirle=mis_periood	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
19	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	20	nmod	20:nmod	_
20	kauguse	kaugus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	conj	15:nmod|17:conj	_
21	Päikesest	Päike	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
22	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-322
# text = Tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised kauguste kuupidega.
1	Tiirlemisperioodide	tiirle=mis_periood	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	ruudud	ruut	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	võrdelised	võrdeline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	0	root	0:root	_
5	kauguste	kaugune	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	kuupidega	kuup	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-323
# text = Kepleri seaduste formuleerimise järel tekkis planeetide liikumises selge kord ja harmoonia.
1	Kepleri	Kepler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	seaduste	seadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	formuleerimise	formuleeri=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
4	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	tekkis	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	liikumises	liikumine	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
8	selge	selge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	kord	kord	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	harmoonia	harmoonia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	5:nsubj|9:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-324
# text = Planeetide asendeid osutus võimalikuks üpriski täpselt arvutada.
1	Planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	asendeid	asend	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
3	osutus	osutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	võimalikuks	võimalik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
5	üpriski	üpris	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	täpselt	täpselt	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	arvutada	arvutama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	csubj	3:csubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-325
# text = Galileo Galilei (1564-1642) nimega algab astronoomias teleskoopide ajastu.
1	Galileo	Galileo	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
2	Galilei	Galilei	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	flat	1:flat	_
3	(	(	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
4	1564-1642	1564-1642	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	1	parataxis	1:parataxis	_
5	)	)	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
6	nimega	nimi	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	algab	algama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	astronoomias	astronoomia	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
9	teleskoopide	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	ajastu	ajastu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-326
# text = Saanud 1609. a. kuulda kellegi hollandi prillimeistri valmistatud pikksilmast ja võibolla sellise üht varianti ka näinud konstrueeris ja valmistas Galilei endale juba 30 kordse suurendusega teleskoobi ja kasutas seda alates 1610. a. vaatlustel.
1	Saanud	saama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	17	advcl	17:advcl	_
2	1609.	1609.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	1	obl	1:obl	_
4	kuulda	kuulma	VERB	V	VerbForm=Inf	1	xcomp	1:xcomp	_
5	kellegi	keegi	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	7	nmod	7:nmod	_
6	hollandi	hollandi	ADJ	G	_	7	amod	7:amod	_
7	prillimeistri	prilli_meister	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	valmistatud	valmista=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	pikksilmast	pikk_silm	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
11	võibolla	võib_olla	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
12	sellise	selline	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	14	nmod	14:nmod	_
13	üht	üks	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	14	det	14:det	_
14	varianti	variant	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	16	obj	16:obj	_
15	ka	ka	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	näinud	nägema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	1	conj	1:conj|17:advcl	_
17	konstrueeris	konstrueerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	valmistas	valmistama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	conj	0:root|17:conj	_
20	Galilei	Galilei	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	17:nsubj|19:nsubj|28:nsubj	_
21	endale	ise	PRON	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	19	obl	19:obl	_
22	juba	juba	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
23	30	30	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	24	obl	24:obl	_
24	kordse	kordne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	25	amod	25:amod	_
25	suurendusega	suurendus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	26	nmod	26:nmod	_
26	teleskoobi	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	obj	19:obj	_
27	ja	ja	CCONJ	J	_	28	cc	28:cc	_
28	kasutas	kasutama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	conj	0:root|17:conj	_
29	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	28	obj	28:obj	_
30	alates	alates	ADP	K	_	32	case	32:case	_
31	1610.	1610.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	32	amod	32:amod	_
32	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	28	obl	28:obl	_
33	vaatlustel	vaatlus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	28	obl	28:obl	_
34	.	.	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-327
# text = Üheks esimeseks avastuseks olid Jupiteri kaaslased.
1	Üheks	üks	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	3	det	3:det	_
2	esimeseks	esimene	ADJ	N	Case=Tra|Number=Sing|NumType=Ord	3	nmod	3:nmod	_
3	avastuseks	avastus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kaaslased	kaaslane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-328
# text = Samal aastal avastas ta Veenuse faasid ja midagi imelikku Saturni juures.
1	Samal	sama	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	avastas	avastama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	3	nsubj	3:nsubj	_
5	Veenuse	Veenus	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	faasid	faas	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	6	conj	3:obj|6:conj	_
9	imelikku	imelik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
10	Saturni	Saturn	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
11	juures	juures	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-329
# text = Seda midagi kirjeldas Christian Huygens (1629-1695) Saturni rõngana ja kaaslastena alles 1656. a..
1	Seda	see	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	3	obj	3:obj	_
3	kirjeldas	kirjeldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Christian	Christian	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	Huygens	Huygens	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	flat	4:flat	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	1629-1695	1629-1695	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	4	parataxis	4:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	Saturni	Saturn	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	rõngana	rõngas	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	kaaslastena	kaaslane	NOUN	S	Case=Ess|Number=Plur	10	conj	3:obl|10:conj	_
13	alles	alles	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	1656.	1656.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	15	amod	15:amod	_
15	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-330
# text = Teleskoobi teooria lõi 1611. a. Kepler, kes siis valmistas selle järgi ka endale teleskoobi
1	Teleskoobi	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	lõi	looma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	1611.	1611.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
6	Kepler	Kepler	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|10:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	nsubj	6:ref	_
9	siis	siis	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	valmistas	valmistama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
11	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	10	obl	10:obl	_
12	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	ka	ka	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	endale	ise	PRON	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	10	obl	10:obl	_
15	teleskoobi	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obj	10:obj	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-331
# text = Jäi veel seletada, millised jõud panevad planeedid Kepleri seaduste kohaselt liikuma.
1	Jäi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	veel	veel	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	1	csubj	1:csubj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
5	millised	milline	ADJ	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Rel	6	amod	6:amod	_
6	jõud	jõud	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
7	panevad	panema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	ccomp	3:ccomp	_
8	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
9	Kepleri	Kepler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	seaduste	seadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
11	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	liikuma	liikuma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	7	xcomp	7:xcomp	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-332
# text = Kepler üritas seda ka ise, kuid tema seletused ei osutunud õnnestunuks.
1	Kepler	Kepler	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	üritas	üritama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
4	ka	ka	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	ise	ise	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
7	kuid	kuid	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
8	tema	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	9	nmod	9:nmod	_
9	seletused	seletus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	nsubj	11:nsubj	_
10	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
11	osutunud	osutuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
12	õnnestunuks	õnnestunud	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	11	xcomp	11:xcomp	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-333
# text = Lahenduse andis sir Isaac Newton (1643-1727), kes formuleeris mehaanika põhiseadused ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse.
1	Lahenduse	lahendus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	andis	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	sir	sir	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|11:nsubj	_
4	Isaac	Isaac	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
5	Newton	Newton	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	1643-1727	1643-1727	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	3	parataxis	3:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nsubj	3:ref	_
11	formuleeris	formuleerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
12	mehaanika	mehaanika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	põhiseadused	põhi_seadus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	ülemaailmse	üle_maa_ilmne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	gravitatsiooniseaduse	gravitatsiooni_seadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	conj	11:obj|13:conj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-334
# text = Sellega sai valmis kõik vajalik Päikesesüsteemis toimuvate liikumiste kirjeldamiseks.
1	Sellega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	valmis	valmis	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
4	kõik	kõik	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Tot	5	det	5:det	_
5	vajalik	vajalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
6	Päikesesüsteemis	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	toimuvate	toimuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	liikumiste	liikumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	kirjeldamiseks	kirjeldamine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-335
# text = Päikesesüsteem koosneb suure massiga tsentraalkehast Päikesest, mille ümber tiirlevad erineval kaugusel paiknevad ja erinevate massidega planeedid.
1	Päikesesüsteem	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	koosneb	koosnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	tsentraalkehast	tsentraal_keha	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	Päikesest	Päike	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	appos	5:appos|10:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	obl	6:ref	_
9	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	tiirlevad	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
11	erineval	erinev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	kaugusel	kaugus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
13	paiknevad	paikne=v	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	17	acl	17:acl	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	erinevate	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	massidega	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	13	conj	13:conj|17:acl	_
17	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	10	nsubj	10:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-336
# text = Ümber planeetide tiirlevad omakorda nende kaaslased.
1	Ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	tiirlevad	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	omakorda	oma_korda	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	6	nmod	6:nmod	_
6	kaaslased	kaaslane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-337
# text = Mõnel planeedil on mitu, mõnel üks kaaslane ja mõnel puuduvad nad hoopis.
1	Mõnel	mõni	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	2	det	2:det	_
2	planeedil	planeet	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	mitu	mitu	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	mõnel	mõni	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	2	conj	0:root|2:conj	_
7	üks	üks	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	8	det	8:det	_
8	kaaslane	kaaslane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
10	mõnel	mõni	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	11	obl	11:obl	_
11	puuduvad	puuduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
12	nad	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	11	nsubj	11:nsubj	_
13	hoopis	hoopis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-338
# text = Peale päris planeetide tiirleb ümber Päikese suurem hulk väikeplaneete ehk asteroide.
1	Peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	3	amod	3:amod	_
3	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	tiirleb	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
6	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	hulk	hulk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	väikeplaneete	väike_planeet	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
10	ehk	ehk	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	asteroide	asteroid	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	conj	4:nsubj|9:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-339
# text = Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
1	Enamik	enamik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
2	neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	1	nmod	1:nmod	_
3	tiirleb	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:nmod	_
7	orbiitide	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
8	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-340
# text = Päikesesüsteemi väikeplaneedid samuti kui planeetide väiksemad kaaslased on ebakorrapärase kujuga.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	väikeplaneedid	väike_planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
3	samuti	samuti	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
4	kui	kui	SCONJ	J	_	3	fixed	3:fixed	_
5	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
6	väiksemad	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	kaaslased	kaaslane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	advcl	2:advcl	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
9	ebakorrapärase	eba_korra_pärane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	kujuga	kuju	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-341
# text = Omaette objektide klassi moodustavad komeedid, mis tiirlevad ümber Päikese väljavenitatud orbiitidel.
1	Omaette	oma_ette	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	objektide	objekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	klassi	klass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
4	moodustavad	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	komeedid	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj|8:nsubj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	8	nsubj	5:ref	_
8	tiirlevad	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
9	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
10	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
11	väljavenitatud	välja_venita=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	12	acl	12:acl	_
12	orbiitidel	orbiit	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-342
# text = Komeedid ei ole kuigi suured taevakehad.
1	Komeedid	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
2	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	6	aux	6:aux	_
3	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	kuigi	kuigi	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	suured	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	taevakehad	taeva_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-343
# text = Nad on jääst ja kivimitest kompaktsed kehad, mida sageli võrreldakse määrdunud lumepallidega.
1	Nad	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
3	jääst	jää	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	kivimitest	kivim	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	3	conj	3:conj|7:nmod	_
6	kompaktsed	kompaktne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	kehad	keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root|11:obj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
9	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Int,Rel	11	obj	7:ref	_
10	sageli	sageli	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	võrreldakse	võrdlema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
12	määrdunud	määrdunud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	lumepallidega	lume_pall	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-344
# text = Komeetide materjal sisaldab suhteliselt ohtralt veeauru, mis nende asukoha madala temperatuuri tõttu on külmunud.
1	Komeetide	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	materjal	materjal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	sisaldab	sisaldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	ohtralt	ohtralt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	veeauru	vee_aur	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj|15:nsubj:cop	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
8	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	nsubj:cop	6:ref	_
9	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	10	nmod	10:nmod	_
10	asukoha	asu_koht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
11	madala	madal	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	temperatuuri	temperatuur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
13	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
15	külmunud	külmunud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-345
# text = Komeedid on Päikesesüsteemi äärealade asukad, kust nende omavahelised ja planeetide gravitatsioonilised toimed neid Päikese lähistele 'tirivad'.
1	Komeedid	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
3	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	äärealade	ääre_ala	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	asukad	asukas	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
7	kust	kust	ADV	D	_	18	mark	18:mark	_
8	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	9	nmod	9:nmod	_
9	omavahelised	oma_vaheline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
12	gravitatsioonilised	gravitatsiooni=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	9	conj	9:conj|13:amod	_
13	toimed	toime	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	18	nsubj	18:nsubj	_
14	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	18	obj	18:obj	_
15	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	lähistele	lähis	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	18	obl	18:obl	_
17	'	'	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	tirivad	tirima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
19	'	'	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-346
# text = Komeetide lähenedes Päikesesüsteemi perifeeriast Päikesele hakkab intensiivistuv kiirgus nende materjali aurustama.
1	Komeetide	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
2	lähenedes	lähenema	VERB	V	VerbForm=Conv	6	advcl	6:advcl	_
3	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	perifeeriast	perifeeria	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	Päikesele	Päike	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	hakkab	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	intensiivistuv	intensiivistu=v	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	kiirgus	kiirgus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj|11:nsubj	_
9	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	10	nmod	10:nmod	_
10	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
11	aurustama	aurustama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	xcomp	6:xcomp	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-347
# text = Nii tekibki komeedi nähtav helenduv saba, mis komeedi Päikesest kaugenedes jällegi kaob.
1	Nii	nii	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tekibki	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	komeedi	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
4	nähtav	nähtav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
5	helenduv	helendu=v	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
6	saba	saba	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|13:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
8	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	13	nsubj	6:ref	_
9	komeedi	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
10	Päikesest	Päike	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	kaugenedes	kaugenema	VERB	V	VerbForm=Conv	13	advcl	13:advcl	_
12	jällegi	jällegi	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	kaob	kaduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-348
# text = Hollandi astronoomi Jan Hendrik Oorti (1900-1992) järgi nime saanud Oorti pilv on sfääriline külmunud objekte sisaldav pilv Päikesesusteemi ääremaadel Pluuto orbiidi taga, mis küünib enam kui 100 000 astronoomilise ühiku (Maa ja Päikese vaheline keskmine kaugus) kaugusele.
1	Hollandi	Holland	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	astronoomi	astronoom	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
3	Jan	Jan	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	appos	2:appos	_
4	Hendrik	Hendrik	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
5	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	1900-1992	1900-1992	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	2	parataxis	2:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
10	nime	nimi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
11	saanud	saa=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
12	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj:cop	19:nsubj	_
14	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	19	cop	19:cop	_
15	sfääriline	sfääri=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
16	külmunud	külmunud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	17	acl	17:acl	_
17	objekte	objekt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
18	sisaldav	sisaldav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	19	amod	19:amod	_
19	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root|27:nsubj	_
20	Päikesesusteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	ääremaadel	ääre_maa	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	19	obl	19:obl	_
22	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
24	taga	taga	ADP	K	AdpType=Post	23	case	23:case	_
25	,	,	PUNCT	Z	_	27	punct	27:punct	_
26	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	27	nsubj	19:ref	_
27	küünib	küündima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	19	acl:relcl	19:acl:relcl	_
28	enam	enam	ADV	D	_	42	advmod	42:advmod	_
29	kui	kui	SCONJ	J	_	28	fixed	28:fixed	_
30	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	31	compound	31:compound	_
31	000	000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	33	nummod	33:nummod	_
32	astronoomilise	astronoomiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	33	amod	33:amod	_
33	ühiku	ühik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	42	advcl	42:advcl	_
34	(	(	PUNCT	Z	_	40	punct	40:punct	_
35	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	38	obl	38:obl	_
36	ja	ja	CCONJ	J	_	37	cc	37:cc	_
37	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	35	conj	35:conj|38:obl	_
38	vaheline	vaheline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	40	amod	40:amod	_
39	keskmine	keskmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	40	amod	40:amod	_
40	kaugus	kaugus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	33	parataxis	33:parataxis	_
41	)	)	PUNCT	Z	_	40	punct	40:punct	_
42	kaugusele	kaugus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	27	obl	27:obl	_
43	.	.	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-349
# text = Oorti pilvest sissepoole jäävat aeglaselt ümber Päikese tiirlevat samast materjalist rõngast nimetatakse Ameerikas töötanud hollandlasest astronoomi Gerald Kuiperi (1905-1973) nime järgi Kuiperi vööks.
1	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pilvest	pilv	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	sissepoole	sisse_poole	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	jäävat	jääv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
5	aeglaselt	aeglaselt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
6	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
7	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	tiirlevat	tiirle=v	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
9	samast	sama	DET	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	materjalist	materjal	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	rõngast	rõngas	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
12	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
13	Ameerikas	Ameerika	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	töötanud	tööta=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
15	hollandlasest	hollandlane	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	astronoomi	astronoom	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
17	Gerald	Gerald	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	appos	16:appos	_
18	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	flat	17:flat	_
19	(	(	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
20	1905-1973	1905-1973	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	16	parataxis	16:parataxis	_
21	)	)	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
22	nime	nimi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
23	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
24	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
25	vööks	vöö	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	12	xcomp	12:xcomp	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-350
# text = Selget eraldusjoont Oorti pilve ja Kuiperi vöö vahel ei ole ja küllap on ka Oorti pilves teatav aine koondumine süsteemi pöörlemistasandisse.
1	Selget	selge	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	eraldusjoont	eraldus_joon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
3	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	pilve	pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
6	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	vöö	vöö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
8	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
9	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
10	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
12	küllap	küllap	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
13	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
14	ka	ka	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	pilves	pilv	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
17	teatav	teatav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Pass	19	acl	19:acl	_
18	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	koondumine	koondumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
20	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	pöörlemistasandisse	pöörlemis_tasand	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-351
# text = On selge, et mida enam kordi komeet Päikese juurest läbi käib seda väiksemaks jääb tema mass.
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
2	selge	selge	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
5	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	6	obl	6:obl	_
6	enam	enam	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	kordi	kord	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
8	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
10	juurest	juurest	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	läbi	läbi	ADV	D	_	12	compound:prt	12:compound	_
12	käib	käima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	advcl	15:advcl	_
13	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	14	obl	14:obl	_
14	väiksemaks	väiksem	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	15	xcomp	15:xcomp	_
15	jääb	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	csubj:cop	2:csubj	_
16	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	17	nmod	17:nmod	_
17	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	14:nsubj|15:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-352
# text = Ajaloolise aja tuntuimaks komeediks on Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 e. Kr..
1	Ajaloolise	aja_looline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	tuntuimaks	tuntuim	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Sup|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	komeediks	komeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	Halley	Halley	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj|10:nmod	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	nmod	7:ref	_
10	ilmumisest	ilmumine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
12	teateid	teade	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
13	aastast	aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
14	239	239	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	13	nmod	13:nmod	_
16	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	15	nmod	15:nmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-353
# text = Taibates varasemate ilmumiste seaduspära, ennustas Newtoni kaasaegne sir Edmund Halley (1656-1742), et 1682. a. nähtud komeet ilmub uuesti 1755. a.
1	Taibates	taipama	VERB	V	VerbForm=Conv	6	advcl	6:advcl	_
2	varasemate	varasem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	ilmumiste	ilmumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	seaduspära	seadus_pära	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	1	obj	1:obj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	ennustas	ennustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	Newtoni	Newton	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	kaasaegne	kaas_aegne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	sir	sir	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
10	Edmund	Edmund	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	flat	9:flat	_
11	Halley	Halley	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	flat	9:flat	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	1656-1742	1656-1742	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	9	parataxis	9:parataxis	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
16	et	et	SCONJ	J	_	21	mark	21:mark	_
17	1682.	1682.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	18	amod	18:amod	_
18	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	19	obl	19:obl	_
19	nähtud	nähtud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	20	acl	20:acl	_
20	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	21	nsubj	21:nsubj	_
21	ilmub	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	ccomp	6:ccomp	_
22	uuesti	uuesti	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
23	1755.	1755.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	24	amod	24:amod	_
24	a	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	21	obl	21:obl	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-354
# text = Nii ka juhtus.
1	Nii	nii	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	ka	ka	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	juhtus	juhtuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-355
# text = Käesoleval sajandil on Halley komeet Päikese lähedalt möödunud 1910 a. ja 1985. a.
1	Käesoleval	käes_olev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	sajandil	sajand	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	Halley	Halley	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
6	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
7	lähedalt	lähedalt	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	möödunud	mööduma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	1910	1910	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	amod	10:amod	_
10	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	8	obl	8:obl	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	1985.	1985.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	13	amod	13:amod	_
13	a	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	conj	8:obl|10:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-356
# text = Uuesti on teda oodata 2061. a.
1	Uuesti	uuesti	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
3	teda	tema	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	4	obj	4:obj	_
4	oodata	ootama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
5	2061.	2061.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	obl	4:obl	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-357
# text = Viimase aastakümne jooksul nähtud kahest heledast komeedist möödusid Päikese lähedalt 1996. a. märtsis Hyakutake komeet ning 1997. a. veebruaris-aprillis Hale-Boppi komeet.
1	Viimase	viimane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	aastakümne	aasta_kümme	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	nähtud	nähtud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	7	acl	7:acl	_
5	kahest	kaks	NUM	N	Case=Ela|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
6	heledast	hele	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	komeedist	komeet	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	möödusid	mööduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	19.1:obl	_
10	lähedalt	lähedalt	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	1996.	1996.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	12	amod	12:amod	_
12	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	13	nmod	13:nmod	_
13	märtsis	märts	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
14	Hyakutake	Hyakutake	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
16	ning	ning	CCONJ	J	_	21	cc	19.1:cc	_
17	1997.	1997.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	18	amod	18:amod	_
18	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	19	nmod	19:nmod	_
19	veebruaris-aprillis	veebruari+s-aprill	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	21	orphan	19.1:obl	_
20	Hale-Boppi	Hale-Bopp	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	komeet	komeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	conj	19.1:nsubj	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-358
# text = Enne neid võis heledaid komeete näha 1970-ndatel aastatel.
1	Enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	6	obl	6:obl	_
3	võis	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
4	heledaid	hele	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	komeete	komeet	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
6	näha	nägema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
7	1970-ndatel	1970=s	ADJ	N	Case=Ade|Number=Plur|NumType=Ord	8	amod	8:amod	_
8	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-359
# text = Paaril viimasel kümnendil on kosmoseaparaatide abil Päikesesüsteemi kohta kogutud uusi andmeid.
1	Paaril	paar	NUM	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
2	viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	kümnendil	kümnend	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
5	kosmoseaparaatide	kosmose_aparaat	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
6	abil	abil	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
8	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	kogutud	koguma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	uusi	uus	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	andmeid	andmed	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	obj	9:obj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-360
# text = Tavapärase astronoomia võimalused midagi enamat teada saada olid juba mõnda aega praktiliselt ammendatud.
1	Tavapärase	tava_pärane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	astronoomia	astronoomia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	võimalused	võimalus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	13	nsubj:cop	13:nsubj	_
4	midagi	miski	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	6	obj	6:obj	_
5	enamat	enam	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
6	teada	teadma	VERB	V	VerbForm=Inf	7	xcomp	7:xcomp	_
7	saada	saama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	acl	3:acl	_
8	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
9	juba	juba	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	mõnda	mõni	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	11	det	11:det	_
11	aega	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
12	praktiliselt	praktiliselt	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	ammendatud	ammenda=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-361
# text = Kippusid tekkima isegi ohtralt fantaasia vilju sisaldavad teadusharud nagu astrobotaanika Marsi kohta.
1	Kippusid	kippuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	tekkima	tekkima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	1	xcomp	1:xcomp	_
3	isegi	isegi	ADV	D	_	1	advmod	1:advmod	_
4	ohtralt	ohtralt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	fantaasia	fantaasia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	vilju	vili	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
7	sisaldavad	sisaldav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	teadusharud	teadus_haru	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	1	nsubj	1:nsubj	_
9	nagu	nagu	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
10	astrobotaanika	astro_botaanika	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	advcl	8:advcl	_
11	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
12	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-362
# text = Teleskoopide ajastul on lisaks silmaga nähtavatele juurde avastatud 3 päris planeeti - Uraan (1781), Neptuun (1846) ja Pluuto (1930).
1	Teleskoopide	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	ajastul	ajastu	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	lisaks	lisa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
5	silmaga	silm	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	nähtavatele	nähtav	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
7	juurde	juurde	ADV	D	_	8	compound:prt	8:compound	_
8	avastatud	avastama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	3	3	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
10	päris	päris	ADJ	A	Degree=Pos	11	amod	11:amod	_
11	planeeti	planeet	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
12	-	-	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	Uraan	Uraan	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
14	(	(	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	1781	1781	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	13	parataxis	13:parataxis	_
16	)	)	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	Neptuun	Neptuun	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	conj	11:nmod|13:conj	_
19	(	(	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
20	1846	1846	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	18	parataxis	18:parataxis	_
21	)	)	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
22	ja	ja	CCONJ	J	_	23	cc	23:cc	_
23	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	conj	11:nmod|13:conj	_
24	(	(	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
25	1930	1930	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	23	parataxis	23:parataxis	_
26	)	)	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
27	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-363
# text = Rohkem ei ole neid leidnud ka kosmoseaparaadid.
1	Rohkem	rohkem	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	5	aux	5:aux	_
3	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	5	obj	5:obj	_
5	leidnud	leidma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	ka	ka	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	kosmoseaparaadid	kosmose_aparaat	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-364
# text = Huvitavaks peetakse praegu aga Päikesesüsteemi perifeeriat - Kuiperi vööd ja Oorti pilve.
1	Huvitavaks	huvitav	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Pass	2	xcomp	2:xcomp	_
2	peetakse	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	praegu	praegu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	aga	aga	ADV	J	_	2	advmod	2:advmod	_
5	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	perifeeriat	perifeeria	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
7	-	-	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	vööd	vöö	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	appos	6:appos	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	pilve	pilv	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	conj	6:appos|9:conj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-365
# text = On avastatud Chiron (1977) ja mõned teised tavalisest asteroidide asukohast palju kaugemal olevad väikekehad, kas asteroidid või komeedituumad.
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	aux	2:aux	_
2	avastatud	avastama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Chiron	Chiron	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	(	(	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
5	1977	1977	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	parataxis	3:parataxis	_
6	)	)	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
8	mõned	mõni	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Ind	16	det	16:det	_
9	teised	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	16	det	16:det	_
10	tavalisest	tavaline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
11	asteroidide	asteroid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	asukohast	asu_koht	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	palju	palju	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	kaugemal	kaugemal	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	olevad	olev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	väikekehad	väike_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	conj	2:obj|3:conj	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
18	kas	kas	ADV	D	_	19	cc:preconj	19:cc	_
19	asteroidid	asteroid	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	16	appos	16:appos	_
20	või	või	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
21	komeedituumad	komeedi_tuum	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	19	conj	16:appos|19:conj	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-366
# text = Neid nimetatakse Kentaurideks.
1	Neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
2	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Kentaurideks	Kentaur	PROPN	S	Case=Tra|Number=Plur	2	xcomp	2:xcomp	_
4	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-367
# text = Kentauride suurem asupaik arvatakse olevat Neptuuni orbiidi taga Kuiperi vöös.
1	Kentauride	kentaur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
2	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	asupaik	asu_paik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
4	arvatakse	arvama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	olevat	olema	VERB	V	Mood=Qot|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	advcl	4:advcl	_
6	Neptuuni	Neptuun	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
8	taga	taga	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	vöös	vöö	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-368
# text = On juba leitud vähemalt üks väikekeha ka Pluuto orbiidi taga.
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
2	juba	juba	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	leitud	leidma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	vähemalt	vähemalt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	üks	üks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	väikekeha	väike_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
7	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
10	taga	taga	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-369
# text = Ammu on oletatud, et Päikesesüsteemi äärealadel peaks leiduma ohtralt omaaegsest planeetide tekkimisest ülejäänud ainet, kuid alles nüüd on hakatud seda leidma.
1	Ammu	ammu	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	oletatud	oletama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
6	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	äärealadel	ääre_ala	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
8	peaks	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
9	leiduma	leiduma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	3	ccomp	3:ccomp	_
10	ohtralt	ohtralt	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
11	omaaegsest	oma_aegne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
12	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	nmod	13:nmod	_
13	tekkimisest	tekkimine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	ainet	aine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
17	kuid	kuid	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
18	alles	alles	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	nüüd	nüüd	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
20	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	aux	21:aux	_
21	hakatud	hakkama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	conj	0:root|3:conj	_
22	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	23	obj	23:obj	_
23	leidma	leidma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	21	xcomp	21:xcomp	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-370
# text = Ka Pluuto on teistest planeetidest märksa erinev ja nüüd kiputakse tedagi nende perifeeria kentauride hulka arvama.
1	Ka	ka	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	teistest	teine	DET	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	5	det	5:det	_
5	planeetidest	planeet	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
6	märksa	märksa	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	erinev	erinev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	nüüd	nüüd	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	kiputakse	kippuma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	7	conj	0:root|7:conj	_
11	tedagi	tema	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	obj	16:obj	_
12	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	14	nmod	14:nmod	_
13	perifeeria	perifeeria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	kentauride	kentaur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	obl	16:obl	_
15	hulka	hulka	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	arvama	arvama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	10	xcomp	10:xcomp	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-371
# text = Järgnevalt on toodud Päikesesüsteemi planeetide tabel.
1	Järgnevalt	järgnevalt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	toodud	tooma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	tabel	tabel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-372
# text = Planeedid jagunevad laias laastus kahes grupiks - Maa tüüpi planeedid (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ning hiidplaneetideks ehk Jupiteri tüüpi (Jovian) planeetideks (Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun).
1	Planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
2	jagunevad	jagunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	laias	lai	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	laastus	laast	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	kahes	kaks	NUM	N	Case=Tra|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card|Typo=Yes	6	nummod	6:nummod	_
6	grupiks	grupp	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
7	-	-	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	tüüpi	tüüp	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	appos	6:appos	_
11	(	(	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	Merkuur	Merkuur	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	parataxis	6:parataxis	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
14	Veenus	Veenus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	6:parataxis|12:conj	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
16	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	6:parataxis|12:conj	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	Marss	Marss	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	6:parataxis|12:conj	_
19	)	)	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
20	ning	ning	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
21	hiidplaneetideks	hiid_planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	10	conj	6:appos|10:conj	_
22	ehk	ehk	CCONJ	J	_	28	cc	28:cc	_
23	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
24	tüüpi	tüüp	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
25	(	(	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
26	Jovian	Jovian	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	24	parataxis	24:parataxis	_
27	)	)	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
28	planeetideks	planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	21	conj	6:appos|21:conj	_
29	(	(	PUNCT	Z	_	30	punct	30:punct	_
30	Jupiter	Jupiter	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	28	parataxis	28:parataxis	_
31	,	,	PUNCT	Z	_	32	punct	32:punct	_
32	Saturn	Saturn	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	30	conj	28:parataxis|30:conj	_
33	,	,	PUNCT	Z	_	34	punct	34:punct	_
34	Uraan	Uraan	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	30	conj	28:parataxis|30:conj	_
35	ja	ja	CCONJ	J	_	36	cc	36:cc	_
36	Neptuun	Neptuun	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	30	conj	28:parataxis|30:conj	_
37	)	)	PUNCT	Z	_	30	punct	30:punct	_
38	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-373
# text = Nagu öeldud, ei sobi Pluuto kumbagi gruppi.
1	Nagu	nagu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	öeldud	ütlema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	advcl	5:advcl	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	5	aux	5:aux	_
5	sobi	sobima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
7	kumbagi	kumbki	DET	P	Case=Add|Number=Sing|PronType=Int,Rel	8	det	8:det	_
8	gruppi	grupp	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-374
# text = Kaugus Päikesest on antud astronoomilistes ühikutes ja mass Maa massi ühikutes.
1	Kaugus	kaugus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
2	Päikesest	Päike	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	antud	andma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	astronoomilistes	astronoomiline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	ühikutes	ühik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8.1:cc	_
8	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	8.1:obj	_
9	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	ühikutes	ühik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	8	orphan	8.1:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-375
# text = Veenus pöörleb teiste planeetidega võrreldes vastupidiselt.
1	Veenus	Veenus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	pöörleb	pöörlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	4	det	4:det	_
4	planeetidega	planeet	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
5	võrreldes	võrdlema	VERB	V	VerbForm=Conv	2	advcl	2:advcl	_
6	vastupidiselt	vastu_pidiselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-376
# text = Uraani pöörlemistelg on peaaegu orbiidi tasandis.
1	Uraani	Uraan	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemistelg	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
4	peaaegu	pea_aegu	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	tasandis	tasand	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-377
# text = Planeetide orbiitide tasandid langevad üksteisega kokku 3.5 kraadi piires.
1	Planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	orbiitide	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	tasandid	tasand	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
4	langevad	langema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	üksteisega	üks_teise	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|PronType=Rcp|Reflex=Yes	4	obl	4:obl	_
6	kokku	kokku	ADV	D	_	4	compound:prt	4:compound	_
7	3.5	3.5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	kraadi	kraad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
9	piires	piires	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-378
# text = Erandina on Merkuuri orbiit Maa oma suhtes kaldu siiski 7 kraadi.
1	Erandina	erand	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
3	Merkuuri	Merkuur	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	orbiit	orbiit	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	8	obl	8:obl	_
7	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	kaldu	kaldu	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	siiski	siiski	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	7	7	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	kraadi	kraad	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-379
# text = Pluuto orbiidi kaldenurk erineb aga koguni üle 17 kraadi.
1	Pluuto	Pluuto	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	kaldenurk	kalde_nurk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	erineb	erinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	aga	aga	ADV	J	_	4	advmod	4:advmod	_
6	koguni	koguni	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
7	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
8	17	17	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	kraadi	kraad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-380
# text = Päikesesüsteemi või millegi muu loodusliku tekkimise küsimus polnud minevikus üldse päevakorral.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
2	või	või	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
3	millegi	miski	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	4	nmod	4:nmod	_
4	muu	muu	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	1	conj	1:conj|6:nmod	_
5	loodusliku	looduslik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	küsimus	küsimus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
8	polnud	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
9	minevikus	minevik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
10	üldse	üldse	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	päevakorral	päeva_kord	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-381
# text = Igal religioonil oli oma versioon ka maailma loomise kohta ja selles kahelda või selle ümber targutada polnud kombeks.
1	Igal	iga	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	religioonil	religioon	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	5	nmod	5:nmod	_
5	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
6	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	maailma	maa_ilm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	loomise	loomine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
9	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
11	selles	see	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	12	obl	12:obl	_
12	kahelda	kahtlema	VERB	V	VerbForm=Inf	18	csubj:cop	18:csubj	_
13	või	või	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
14	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	16	obl	16:obl	_
15	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	targutada	targutama	VERB	V	VerbForm=Inf	12	conj	12:conj|18:csubj	_
17	polnud	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	cop	18:cop	_
18	kombeks	komme	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	conj	0:root|2:conj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-382
# text = Seetõttu pole ka enne 18-dat sajandit teadaolevalt Päikesesüsteemi tekkimise probleemiga tegeldud.
1	Seetõttu	see_tõttu	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
2	pole	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
3	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
4	enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
5	18-dat	18=s	ADJ	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	sajandit	sajand	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
7	teadaolevalt	teada_olevalt	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
8	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	probleemiga	probleem	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	tegeldud	tegelema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-383
# text = Esimese Päikesesüsteemi tekkestsenaariumi autoriks on prantsuse teadlane George Louis Leclarc Buffon (1707-1788), kes 1749. a. ilmunud raamatus 'Maa teooria' kirjeldas kuidas Maa ja planeedid võisid tekkida mööduva komeedi poolt Päikeselt väljarebitud aine tükkidest.
1	Esimese	esimene	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumType=Ord	3	nmod	3:nmod	_
2	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	tekkestsenaariumi	tekke_stsenaarium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	autoriks	autor	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	prantsuse	prantsuse	ADJ	G	_	7	amod	7:amod	_
7	teadlane	teadlane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
8	George	George	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	appos	7:appos|25:nsubj	_
9	Louis	Louis	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
10	Leclarc	Leclarc	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
11	Buffon	Buffon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	1707-1788	1707-1788	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	parataxis	7:parataxis	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
16	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	25	nsubj	8:ref	_
17	1749.	1749.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	18	amod	18:amod	_
18	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	19	obl	19:obl	_
19	ilmunud	ilmu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	20	acl	20:acl	_
20	raamatus	raamat	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	25	obl	25:obl	_
21	'	'	PUNCT	Z	_	23	punct	23:punct	_
22	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	appos	20:appos	_
24	'	'	PUNCT	Z	_	23	punct	23:punct	_
25	kirjeldas	kirjeldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
26	kuidas	kuidas	ADV	D	_	31	mark	31:mark	_
27	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	31	nsubj	31:nsubj	_
28	ja	ja	CCONJ	J	_	29	cc	29:cc	_
29	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	27	conj	27:conj|31:nsubj	_
30	võisid	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	31	aux	31:aux	_
31	tekkida	tekkima	VERB	V	VerbForm=Inf	25	ccomp	25:ccomp	_
32	mööduva	mööduv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	33	acl	33:acl	_
33	komeedi	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	36	obl	36:obl	_
34	poolt	poolt	ADP	K	AdpType=Post	33	case	33:case	_
35	Päikeselt	Päike	PROPN	S	Case=Abl|Number=Sing	36	obl	36:obl	_
36	väljarebitud	välja_rebi=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	37	acl	37:acl	_
37	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	38	nmod	38:nmod	_
38	tükkidest	tükk	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	31	obl	31:obl	_
39	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-384
# text = Üldse jagunevad siit kuni 1950-date aastate keskpaigani esitatud hüpoteesid Päikesesüsteemi tekke kohta põhimõtteliselt kahte klassi - katastroofihüpoteesid ja rahulikul viisil tekkimise hüpoteesid.
1	Üldse	üldse	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	jagunevad	jagunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	siit	siit	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
5	1950-date	1950-date	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	aastate	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	keskpaigani	kesk_paik	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	esitatud	esitatud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	9	acl	9:acl	_
9	hüpoteesid	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
10	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	tekke	teke	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
12	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	põhimõtteliselt	põhi_mõtteliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
14	kahte	kaks	NUM	N	Case=Add|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	klassi	klass	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
16	-	-	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	katastroofihüpoteesid	katastroofi_hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	15	appos	15:appos	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
19	rahulikul	rahulik	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	20	amod	20:amod	_
20	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	hüpoteesid	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	17	conj	15:appos|17:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-385
# text = Buffoni hüpotees on esimeseks katastroofihüpoteesiks.
1	Buffoni	Buffon	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	hüpotees	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	esimeseks	esimene	ADJ	N	Case=Tra|Number=Sing|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	katastroofihüpoteesiks	katastroofi_hüpotees	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-386
# text = Oluliselt laiema kõlapinnaga oli Kant-Laplace hüpoteesina tuntud Päikesesüsteemi rahuliku tekkimise versioon, õigemini kaks sõltumatult esitatud ja omavahel detailides erinevat versiooni.
1	Oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	laiema	laiem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	kõlapinnaga	kõla_pind	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	Kant-Laplace	Kant-Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	hüpoteesina	hüpotees	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
8	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	rahuliku	rahulik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
13	õigemini	õigemini	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
14	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	21	nummod	21:nummod	_
15	sõltumatult	sõltumatult	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	esitatud	esitatud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	21	acl	21:acl	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
18	omavahel	oma_vahel	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
19	detailides	detail	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	20	obl	20:obl	_
20	erinevat	erinev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	21	amod	21:amod	_
21	versiooni	versioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	conj	3:nsubj|11:conj	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-387
# text = Filosoof Immanuel Kant (1724-1804) avaldas 1755. a. oma anonüümselt ilmunud raamatus 'Üldine looduse ajalugu ja taeva teooria' hüpoteesi selle kohta, kuidas maailm tekib hajusast ainest - kaosest.
1	Filosoof	filosoof	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
2	Immanuel	Immanuel	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	appos	1:appos	_
3	Kant	Kant	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	flat	2:flat	_
4	(	(	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
5	1724-1804	1724-1804	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	1	parataxis	1:parataxis	_
6	)	)	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
7	avaldas	avaldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	1755.	1755.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	obl	7:obl	_
10	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
11	anonüümselt	anonüümselt	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	ilmunud	ilmu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	raamatus	raamat	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
14	'	'	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
15	Üldine	üldine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
16	looduse	loodus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	ajalugu	aja_lugu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	appos	13:appos	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
19	taeva	taevas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	conj	13:appos|17:conj	_
21	'	'	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
22	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
23	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	22	nmod	22:nmod	_
24	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	23	case	23:case	_
25	,	,	PUNCT	Z	_	28	punct	28:punct	_
26	kuidas	kuidas	ADV	D	_	28	mark	28:mark	_
27	maailm	maa_ilm	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	28	nsubj	28:nsubj	_
28	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	23	acl	23:acl	_
29	hajusast	hajus	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	30	amod	30:amod	_
30	ainest	aine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	28	obl	28:obl	_
31	-	-	PUNCT	Z	_	32	punct	32:punct	_
32	kaosest	kaos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	30	appos	30:appos	_
33	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-388
# text = Algaineks oli külm tolmukübemetest koosnev udu, mille ebahomogeensustest pidi mehaanika seaduste kohaselt järkjärgult toimuma planeetideks koondumine.
1	Algaineks	alg_aine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	külm	külm	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
4	tolmukübemetest	tolmu_kübe	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
5	koosnev	koosnev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
6	udu	udu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj|9:nmod	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
8	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	9	nmod	6:ref	_
9	ebahomogeensustest	eba_homogeensus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
10	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
11	mehaanika	mehaanika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	seaduste	seadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
13	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	järkjärgult	järk_järgult	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	toimuma	toimuma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
16	planeetideks	planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
17	koondumine	koondumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-389
# text = Matemaatilist arendust Kanti hüpoteesil peaaegu ei olnud ja kuna tegu oli ju tundmatu autori tööga, siis ei leidnud see ka tähelepanu.
1	Matemaatilist	matemaatiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	arendust	arendus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
3	Kanti	Kant	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	hüpoteesil	hüpotees	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	peaaegu	pea_aegu	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
7	olnud	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
9	kuna	kuna	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
10	tegu	tegu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
11	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
12	ju	ju	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
13	tundmatu	tundmatu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	autori	autor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	tööga	töö	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	19	advcl	19:advcl	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
17	siis	siis	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
18	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	19	aux	19:aux	_
19	leidnud	leidma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	conj	0:root|4:conj	_
20	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	19	nsubj	19:nsubj	_
21	ka	ka	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
22	tähelepanu	tähele_panu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	19	obj	19:obj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-390
# text = Üle 40 aasta hiljem (1796) esitas prantsuse matemaatik, filosoof, astronoom ja füüsik Pierre Simon Laplace (1749-1827) analoogse hüpoteesi Kantist täiesti sõltumatult.
1	Üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	40	40	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	hiljem	hiljem	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
5	(	(	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	1796	1796	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	parataxis	3:parataxis	_
7	)	)	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	esitas	esitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	prantsuse	prantsuse	ADJ	G	_	10	amod	10:amod	_
10	matemaatik	matemaatik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	filosoof	filosoof	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	conj	8:nsubj|10:conj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
14	astronoom	astronoom	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	conj	8:nsubj|10:conj	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	füüsik	füüsik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	conj	8:nsubj|10:conj	_
17	Pierre	Pierre	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	appos	10:appos	_
18	Simon	Simon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	flat	17:flat	_
19	Laplace	Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	flat	17:flat	_
20	(	(	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
21	1749-1827	1749-1827	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	17	parataxis	17:parataxis	_
22	)	)	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
23	analoogse	analoogne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	24	amod	24:amod	_
24	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
25	Kantist	Kant	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	27	obl	27:obl	_
26	täiesti	täiesti	ADV	D	_	27	advmod	27:advmod	_
27	sõltumatult	sõltumatult	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
28	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-391
# text = See ilmus tema maailmasüsteemi ehitust seletava kaheköitelise teose lisas.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	ilmus	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	8	nmod	8:nmod	_
4	maailmasüsteemi	maa_ilma_süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	ehitust	ehitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
6	seletava	seleta=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
7	kaheköitelise	kahe_köite=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	teose	teos	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	lisas	lisa	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-392
# text = Laplace nebulaarhüpotees püüdis ära seletada kogu Universumi teket.
1	Laplace	Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	nebulaarhüpotees	nebulaar_hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|5:nsubj	_
3	püüdis	püüdma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ära	ära	ADV	D	_	5	compound:prt	5:compound	_
5	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	xcomp	3:xcomp	_
6	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	7	det	7:det	_
7	Universumi	Universum	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	teket	teke	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-393
# text = Laplace sai inspiratsiooni äsja William Herscheli (1738-1822) avastatud gaasududest.
1	Laplace	Laplace	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	inspiratsiooni	inspiratsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
4	äsja	äsja	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
5	William	William	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
6	Herscheli	Herschel	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	flat	5:flat	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	1738-1822	1738-1822	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	parataxis	5:parataxis	_
9	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
10	avastatud	avasta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
11	gaasududest	gaas_udu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-394
# text = Laplace hüpoteesi järgi tekkis planeedisüsteem kuumast gaasudust (mitte külmast meteoriitsest ehk tolmudust nagu Kantil).
1	Laplace	Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	tekkis	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	planeedisüsteem	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
6	kuumast	kuum	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	gaasudust	gaas_udu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	(	(	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
9	mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	11	advmod	11:advmod	_
10	külmast	külm	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	meteoriitsest	meteoriitne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	4	parataxis	4:parataxis	_
12	ehk	ehk	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	tolmudust	tolm_udu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	conj	4:parataxis|11:conj	_
14	nagu	nagu	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
15	Kantil	Kant	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	11	advcl	11:advcl	_
16	)	)	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-395
# text = Keskele tekkis tsentraalkeha Päike ja ülejäänud tihendustest planeedid ning nende kaaslased.
1	Keskele	keskele	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tekkis	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	tsentraalkeha	tsentraal_keha	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
4	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	appos	3:appos	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	7.1:cc	_
6	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	tihendustest	tihendus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	8	orphan	7.1:obl	_
8	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	conj	7.1:nsubj	_
9	ning	ning	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
10	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	11	nmod	11:nmod	_
11	kaaslased	kaaslane	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	conj	7.1:nsubj|8:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-396
# text = Võrreldes Kanti versiooniga paistis Laplace oma silma elegantse matemaatilise arenduse poolest.
1	Võrreldes	võrdlema	VERB	V	VerbForm=Conv	4	advcl	4:advcl	_
2	Kanti	Kant	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	versiooniga	versioon	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
4	paistis	paistma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Laplace	Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	oma	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	4	nsubj	4:nsubj	_
7	silma	silm	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	elegantse	elegantne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
9	matemaatilise	matemaatiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	arenduse	arendus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
11	poolest	poolest	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-397
# text = Pikema aja jooksul jäid Kant-Laplace hüpoteesi seisukohad planeetide võimaliku tekke kohta domineerivaks.
1	Pikema	pikem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	jäid	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Kant-Laplace	Kant-Laplace	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	seisukohad	seisu_koht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj|12:nsubj	_
8	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
9	võimaliku	võimalik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	tekke	teke	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
11	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	domineerivaks	domineeriv	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	xcomp	4:xcomp	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-398
# text = Mida enam täpsustati fakte seda suuremaks kasvasid vastuolud.
1	Mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	2	obl	2:obl	_
2	enam	enam	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	täpsustati	täpsustama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	7	advcl	7:advcl	_
4	fakte	fakt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
5	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	6	obl	6:obl	_
6	suuremaks	suurem	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
7	kasvasid	kasvama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	vastuolud	vastu_olu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-399
# text = Peamiseks oli massi ja pöörlemishulga jaotuse vastuolu.
1	Peamiseks	peamine	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
5	pöörlemishulga	pöörlemis_hulk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	jaotuse	jaotus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|7:nmod	_
7	vastuolu	vastu_olu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj:cop	1:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-400
# text = Üle 99 % massist on koondunud Päikesesse, kuid kogu pöörlemishulgast moodustab Päikese osa vaid 2 %.
1	Üle	üle	ADP	K	_	3	case	3:case	_
2	99	99	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	nummod	3:nummod	_
3	%	%	SYM	X	_	6	obl	6:obl	_
4	massist	mass	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
6	koondunud	koonduma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	Päikesesse	Päike	PROPN	S	Case=Ill|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
9	kuid	kuid	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
10	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	11	det	11:det	_
11	pöörlemishulgast	pöörlemis_hulk	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
12	moodustab	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
13	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	osa	osa	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
15	vaid	vaid	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
16	2	2	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	nummod	17:nummod	_
17	%	%	SYM	X	_	12	obj	12:obj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-401
# text = Uue katastroofihüpoteesi esitas 1917. a. inglise füüsik James Hopwood Jeans (1877-1946).
1	Uue	uus	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	katastroofihüpoteesi	katastroofi_hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	esitas	esitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	1917.	1917.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	5	amod	5:amod	_
5	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
6	inglise	inglise	ADJ	G	_	7	amod	7:amod	_
7	füüsik	füüsik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
8	James	James	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
9	Hopwood	Hopwood	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
10	Jeans	Jeans	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
11	(	(	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	1877-1946	1877-1946	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	parataxis	7:parataxis	_
13	)	)	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-402
# text = Selle kohaselt tekkisid Päikesesüsteemi planeedid sõltumatult eksisteeriva Päikese lähedase kontakti tõttu mingi teise tähega, Päikeselt väljarebitud ainest.
1	Selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
2	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	tekkisid	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
6	sõltumatult	sõltumatu	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	eksisteeriva	eksisteeriv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	lähedase	lähedane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	kontakti	kontakt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	mingi	mingi	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	14	det	14:det	_
13	teise	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	14	det	14:det	_
14	tähega	täht	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
16	Päikeselt	Päike	PROPN	S	Case=Abl|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
17	väljarebitud	välja_rebi=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	18	acl	18:acl	_
18	ainest	aine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-403
# text = Olenevalt Teise tähe lähenemise nurgast ja minimaalsest kaugusest, milleni ta jõudis, sai sobitada mehaanikat.
1	Olenevalt	olenevalt	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
2	Teise	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	3	det	3:det	_
3	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	lähenemise	lähenemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	nurgast	nurk	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	minimaalsest	minimaalne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	kaugusest	kaugus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	conj	1:obl|5:conj|12:obl	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
10	milleni	mis	PRON	P	Case=Ter|Number=Sing|PronType=Int,Rel	12	obl	8:ref	_
11	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	12	nsubj	12:nsubj	_
12	jõudis	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
14	sai	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
15	sobitada	sobitama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
16	mehaanikat	mehaanika	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	obj	15:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-404
# text = Varsti hakkas ka selle hüpoteesi populaarsus kahanema, sest tõenäosus, et teine täht möödus ühe astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest ja tuli täpselt Päikese ekvaatori tasandis ja tema pöörlemise suunas, tundus liiga väikesena.
1	Varsti	varsti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	hakkas	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ka	ka	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
5	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	populaarsus	populaarsus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|7:nsubj	_
7	kahanema	kahanema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	32	punct	32:punct	_
9	sest	sest	SCONJ	J	_	32	mark	32:mark	_
10	tõenäosus	tõe_näosus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	32	nsubj	32:nsubj|34:nsubj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
13	teine	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	14	det	14:det	_
14	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj|22:nsubj	_
15	möödus	mööduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
16	ühe	üks	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	18	nummod	18:nummod	_
17	astronoomilise	astronoomiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	ühiku	ühik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
19	kaugusel	kaugusel	ADP	K	AdpType=Post	18	case	18:case	_
20	Päikesest	Päike	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
21	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
22	tuli	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	conj	10:acl	_
23	täpselt	täpselt	ADV	D	_	26	advmod	26:advmod	_
24	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
25	ekvaatori	ekvaator	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	26	nmod	26:nmod	_
26	tasandis	tasand	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	22	obl	22:obl	_
27	ja	ja	CCONJ	J	_	29	cc	29:cc	_
28	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	29	nmod	29:nmod	_
29	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	26	conj	22:obl|26:conj	_
30	suunas	suunas	ADP	K	AdpType=Post	29	case	29:case	_
31	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
32	tundus	tunduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	advcl	2:advcl	_
33	liiga	liiga	ADV	D	_	34	advmod	34:advmod	_
34	väikesena	väike	ADJ	A	Case=Ess|Degree=Pos|Number=Sing	32	xcomp	32:xcomp	_
35	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-405
# text = Ka Jeans ise tunnistas 1935. a. ja 1944. a. ilmunud töödes oma hüpoteesi vähest tõepära.
1	Ka	ka	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	Jeans	Jeans	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
3	ise	ise	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	2	nmod	2:nmod	_
4	tunnistas	tunnistama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	1935.	1935.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	obl	10:obl	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	1944.	1944.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	6	conj	6:conj|10:obl	_
10	ilmunud	ilmu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	töödes	töö	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
12	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
13	hüpoteesi	hüpotees	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	vähest	vähene	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	tõepära	tõe_pära	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-406
# text = Planeedikosmogooniasse saabus jälle pessimismi etapp.
1	Planeedikosmogooniasse	planeedi_kosmogoonia	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	saabus	saabuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	jälle	jälle	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	pessimismi	pessimism	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	etapp	etapp	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-407
# text = Seni oli Päikesesüsteemi tekkimist seletatud üksnes mehaanika raamides.
1	Seni	seni	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
3	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	tekkimist	tekkimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
5	seletatud	seletama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	üksnes	üksnes	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	mehaanika	mehaanika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	raamides	raam	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-408
# text = Enne Teist Maailmasõda leiti, et ka magnetilistel ja elektrilistel jõududel võib maailmaruumis olla oluline osa.
1	Enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	Teist	Teine	PROPN	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	Maailmasõda	Maa_ilma_sõda	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	leiti	leidma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	11	mark	11:mark	_
7	ka	ka	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
8	magnetilistel	magnetiline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	elektrilistel	elektriline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	8	conj	8:conj|11:amod	_
11	jõududel	jõud	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	4	ccomp	4:ccomp	_
12	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
13	maailmaruumis	maa_ilma_ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
14	olla	olema	AUX	V	VerbForm=Inf	11	cop	11:cop	_
15	oluline	oluline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	osa	osa	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-409
# text = Nüüd saabus aeg, mille kohta veidi liialdades võib öelda, et igal enesest lugupidaval astronoomil oli oma isiklik hüpotees planeedisüsteemi tekkimise kohta.
1	Nüüd	nüüd	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	saabus	saabuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	aeg	aeg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|10:obl	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
5	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	obl	3:ref	_
6	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	veidi	veidi	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	liialdades	liialdama	VERB	V	VerbForm=Conv	10	advcl	10:advcl	_
9	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	aux	10:aux	_
10	öelda	ütlema	VERB	V	VerbForm=Inf	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
13	igal	iga	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Tot	16	det	16:det	_
14	enesest	ise	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	15	obl	15:obl	_
15	lugupidaval	lugu_pidav	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	astronoomil	astronoom	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	10	ccomp	10:ccomp	_
17	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
18	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	20	nmod	20:nmod	_
19	isiklik	isiklik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	20	amod	20:amod	_
20	hüpotees	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
21	planeedisüsteemi	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
23	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-410
# text = Missugused jõudusid peeti kõige tähtsamaks, see olenes peamiselt mis valdkonnaga autor ise kõige enam tegeles ja kursis oli.
1	Missugused	mis_sugune	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Int,Rel	2	det	2:det	_
2	jõudusid	jõud	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
3	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	7	acl	7:acl	_
4	kõige	kõige	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	tähtsamaks	tähtsam	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	8	nsubj	8:nsubj	_
8	olenes	olenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	peamiselt	peamiselt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
10	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nmod	11:nmod	_
11	valdkonnaga	valdkond	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
12	autor	autor	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj	16:nsubj	_
13	ise	ise	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	12	nmod	12:nmod	_
14	kõige	kõige	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	enam	enam	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
16	tegeles	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	ccomp	8:ccomp	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	kursis	kurss	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	conj	8:ccomp|16:conj	_
19	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	cop	18:cop	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-411
# text = Ilmus õige palju kõikvõimalikke hüpoteese, milledel olid igaühel ka oma nõrgad kohad.
1	Ilmus	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	õige	õige	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
3	palju	palju	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
4	kõikvõimalikke	kõik_võimalik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	hüpoteese	hüpotees	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	1	nsubj	1:nsubj|9:obl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
7	milledel	mis	PRON	P	Case=Ade|Number=Plur|PronType=Int,Rel	9	obl	5:ref	_
8	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
9	igaühel	iga_üks	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
10	ka	ka	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
11	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
12	nõrgad	nõrk	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
13	kohad	koht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-412
# text = Üldiseks puuduseks oli sündmuste kulgemise serveerimine kindla stsenaariumina, mille pöördepunktide tõepärasuse kontrollimiseks puudusid võimalused.
1	Üldiseks	üldine	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	puuduseks	puudus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	sündmuste	sündmus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	kulgemise	kulgemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	serveerimine	serveerimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
7	kindla	kindel	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	stsenaariumina	stsenaarium	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	2	obl	2:obl|11:nmod	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nmod	8:ref	_
11	pöördepunktide	pöörde_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	tõepärasuse	tõe_pärasus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	kontrollimiseks	kontrollimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	puudusid	puuduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	acl:relcl	8:acl:relcl	_
15	võimalused	võimalus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj	14:nsubj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-413
# text = Kui mehaanika jõudude kõrval hakati võrdväärsetena arvesse võtma magnetilisi ja elektrilisi jõudusid, siis õnnestus mõnesid vastuolusid vähendada.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	mehaanika	mehaanika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	jõudude	jõud	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
4	kõrval	kõrval	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	hakati	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	15	advcl	15:advcl	_
6	võrdväärsetena	võrd_väärne	ADJ	A	Case=Ess|Degree=Pos|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
7	arvesse	arve	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	võtma	võtma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	5	xcomp	5:xcomp	_
9	magnetilisi	magnetiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	elektrilisi	elektriline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	9	conj	9:conj|12:amod	_
12	jõudusid	jõud	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
14	siis	siis	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	õnnestus	õnnestuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
16	mõnesid	mõni	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	17	det	17:det	_
17	vastuolusid	vastu_olu	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
18	vähendada	vähendama	VERB	V	VerbForm=Inf	15	csubj	15:csubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-414
# text = Nende hiljem juurde võetud jõudude toimega õnnestus seletada Päikese pöörlemise aeglustumise käiku ja seletada nurkmomendi näiliselt ebaloomulikku jaotumist kogu süsteemis.
1	Nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	5	det	5:det	_
2	hiljem	hiljem	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
3	juurde	juurde	ADV	D	_	4	compound:prt	4:compound	_
4	võetud	võetud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	acl	5:acl	_
5	jõudude	jõud	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	toimega	toime	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	õnnestus	õnnestuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	7	csubj	7:csubj	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	aeglustumise	aeglustumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	käiku	käik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	8	conj	7:csubj|8:conj	_
15	nurkmomendi	nurk_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
16	näiliselt	näiliselt	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	ebaloomulikku	eba_loomulik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	jaotumist	jaotumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	obj	14:obj	_
19	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	20	det	20:det	_
20	süsteemis	süsteem	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-415
# text = Vastava magnetohüdrodünaamilise seletuse autoriks on rootsi füüsik Hannes Alfven (1908-1995).
1	Vastava	vastav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
2	magnetohüdrodünaamilise	magnetohüdrodünaami=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	seletuse	seletus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	autoriks	autor	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	rootsi	rootsi	ADJ	G	_	7	amod	7:amod	_
7	füüsik	füüsik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
8	Hannes	Hannes	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
9	Alfven	Alfven	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	flat	8:flat	_
10	(	(	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	1908-1995	1908-1995	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	7	parataxis	7:parataxis	_
12	)	)	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-416
# text = Omajagu laineid lõi Otto Juljevitš Schmidti (1891-1956) kosmogooniline hüpotees, mille avaartikkel ilmus 1944. a. pealkirja all 'Maa ja planeetide tekkimise meteoriitteooria'.
1	Omajagu	oma_jagu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	laineid	laine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
3	lõi	lööma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Otto	Otto	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
5	Juljevitš	Juljevitš	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	flat	4:flat	_
6	Schmidti	Schmidt	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	flat	4:flat	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	1891-1956	1891-1956	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	4	parataxis	4:parataxis	_
9	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
10	kosmogooniline	kosmogooniline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	hüpotees	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|14:nmod	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
13	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	14	nmod	11:ref	_
14	avaartikkel	ava_artikkel	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
15	ilmus	ilmuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	acl:relcl	11:acl:relcl	_
16	1944.	1944.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	17	amod	17:amod	_
17	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	15	obl	15:obl	_
18	pealkirja	peal_kiri	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
19	all	all	ADP	K	AdpType=Post	18	case	18:case	_
20	'	'	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
21	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
22	ja	ja	CCONJ	J	_	23	cc	23:cc	_
23	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	21	conj	21:conj|24:nmod	_
24	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
25	meteoriitteooria	meteoriit_teooria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	appos	18:appos	_
26	'	'	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
27	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-417
# text = Selle kohaselt tekkisid planeedid gaasi ja tolmu pilvest.
1	Selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
2	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	tekkisid	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
5	gaasi	gaas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	5:conj|8:nmod	_
8	pilvest	pilv	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-418
# text = Päike oli enne olemas.
1	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	oli	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	enne	enne	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	olemas	olema	VERB	V	Case=Ine|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
5	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-419
# text = Schmidti hüpotees sai Stalini korraldusel riiklikuks teadusdoktriiniks, mis jällegi pidi demonstreerima nõukogude teaduse üleolekut.
1	Schmidti	Schmidt	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	hüpotees	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|7:nsubj	_
3	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Stalini	Stalin	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	korraldusel	korraldus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
6	riiklikuks	riiklik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	teadusdoktriiniks	teadus_doktriin	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp|12:nsubj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
9	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	12	nsubj	7:ref	_
10	jällegi	jällegi	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
11	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	aux	12:aux	_
12	demonstreerima	demonstreerima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
13	nõukogude	nõu_kogu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	teaduse	teadus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	üleolekut	üle_olek	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-420
# text = Teooria 'naelaks' oli planetesimaalide versioon, mille kohaselt planeedid moodustusid suurematest kivi ja raua kamakatest.
1	Teooria	teooria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	'	'	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
3	naelaks	nael	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	'	'	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
5	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
6	planetesimaalide	planetesimaal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj|12:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
9	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	12	obl	7:ref	_
10	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
12	moodustusid	moodustuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
13	suurematest	suurem	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Cmp|Number=Plur	17	amod	17:amod	_
14	kivi	kivi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	raua	raud	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	conj	14:conj|17:nmod	_
17	kamakatest	kamakas	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	12	obl	12:obl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-421
# text = Nende üksuste teke aga jäi üpris lahtiseks.
1	Nende	see	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	üksuste	üksus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	teke	teke	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj|7:nsubj	_
4	aga	aga	ADV	J	_	5	advmod	5:advmod	_
5	jäi	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	üpris	üpris	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	lahtiseks	lahtine	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	5	xcomp	5:xcomp	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-422
# text = Kui N. Liidu autoritest rääkida, siis akadeemik Grigori Vassiljevitš Fessenkovil (1889-1971) valmis 1950-date alguses palju tõesarnasem versioon, mille järgi Päikesesüsteemi tekkimine oli tähtede tekkimise ja evolutsiooni käigus ettetulev loomulik sündmus.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	N.	N.	PROPN	Y	Abbr=Yes	3	nmod	3:nmod	_
3	Liidu	Liit	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	autoritest	autor	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
5	rääkida	rääkima	VERB	V	VerbForm=Inf	15	advcl	15:advcl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
7	siis	siis	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
8	akadeemik	akadeemik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
9	Grigori	Grigori	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	appos	8:appos	_
10	Vassiljevitš	Vassiljevitš	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	flat	9:flat	_
11	Fessenkovil	Fessenkov	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	flat	9:flat	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	1889-1971	1889-1971	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	8	parataxis	8:parataxis	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
15	valmis	valmima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
16	1950-date	1950=s	ADJ	N	Case=Gen|Number=Plur|NumType=Ord	17	amod	17:amod	_
17	alguses	algus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
18	palju	palju	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	tõesarnasem	tõe_sarnase=m	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	20	amod	20:amod	_
20	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj|34:obl	_
21	,	,	PUNCT	Z	_	34	punct	34:punct	_
22	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	34	obl	20:ref	_
23	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
24	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	nmod	25:nmod	_
25	tekkimine	tekkimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	34	nsubj:cop	34:nsubj	_
26	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	34	cop	34:cop	_
27	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	28	nmod	28:nmod	_
28	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	32	obl	32:obl	_
29	ja	ja	CCONJ	J	_	30	cc	30:cc	_
30	evolutsiooni	evolutsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	28	conj	28:conj|32:obl	_
31	käigus	käigus	ADP	K	AdpType=Post	28	case	28:case	_
32	ettetulev	ette_tulev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	34	amod	34:amod	_
33	loomulik	loomulik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	34	amod	34:amod	_
34	sündmus	sündmus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	acl:relcl	20:acl:relcl	_
35	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-423
# text = Tähtsal kohal olid selles teoorias andmed keemilise koostise kohta.
1	Tähtsal	tähtis	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	kohal	koht	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	selles	see	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
5	teoorias	teooria	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	andmed	andmed	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
7	keemilise	keemiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	koostise	koostis	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-424
# text = Päike ja planeedid tekkisid Fessenkovi versiooni järgi koos umbes 5 miljardit aastat tagasi.
1	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	1	conj	1:conj|4:nsubj	_
4	tekkisid	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Fessenkovi	Fessenkov	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	versiooni	versioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	koos	koos	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
9	umbes	umbes	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	compound	11:compound	_
11	miljardit	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
13	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-425
# text = Kahjuks oli tähtede evolutsiooni teooria ise sellel ajal tänapäevases mõttes küllaltki vildak.
1	Kahjuks	kahjuks	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
3	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	evolutsiooni	evolutsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj:cop	12:nsubj	_
6	ise	ise	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Prs|Reflex=Yes	5	nmod	5:nmod	_
7	sellel	see	DET	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Dem	8	det	8:det	_
8	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
9	tänapäevases	täna_päevane	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	mõttes	mõte	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
11	küllaltki	küllaltki	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	vildak	vildak	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-426
# text = Fessenkoviga sarnaselt lähenetakse asjadele ka praegu.
1	Fessenkoviga	Fessenkov	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	sarnaselt	sarnaselt	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	lähenetakse	lähenema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	asjadele	asi	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
5	ka	ka	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	praegu	praegu	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-427
# text = Ainult praegu on palju rohkem erinevaid fakte teada.
1	Ainult	ainult	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	praegu	praegu	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	palju	palju	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	rohkem	rohkem	ADV	D	_	8	nsubj	8:nsubj	_
6	erinevaid	erinev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	fakte	fakt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
8	teada	teadma	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-428
# text = Päikesesüsteemi tekkimise probleem ei ole senini lõplikult lahendatud.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	probleem	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	8	aux	8:aux	_
5	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
6	senini	senini	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	lõplikult	lõplikult	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	lahendatud	lahenda=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-429
# text = Geofüüsika jaoks on selles oluline Maa arengu algusjärkude tõepärane seletus, sest sellest hakkab hargnema kogu geoloogiline arengukäik.
1	Geofüüsika	geo_füüsika	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
2	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	selles	see	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	5	obl	5:obl	_
5	oluline	oluline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	arengu	areng	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	algusjärkude	algus_järk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
9	tõepärane	tõe_pärane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	seletus	seletus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
12	sest	sest	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
13	sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	15	obl	15:obl	_
14	hakkab	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	advcl	5:advcl	_
15	hargnema	hargnema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	14	xcomp	14:xcomp	_
16	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	18	det	18:det	_
17	geoloogiline	geoloogiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	arengukäik	arengu_käik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj|15:nsubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-430
# text = Teine väga tähtis näitaja on Maa algmaterjali keemiline koostis.
1	Teine	teine	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	4	det	4:det	_
2	väga	väga	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	tähtis	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	näitaja	näitaja	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	algmaterjali	alg_materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	keemiline	keemiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	koostis	koostis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-431
# text = Kogu Universumi keemiline evolutsioon toimub läbi tähtede.
1	Kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	Universumi	Universum	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	keemiline	keemiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	evolutsioon	evolutsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	läbi	läbi	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
7	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-432
# text = Kusagil mujal peale vesiniku ja heeliumi teisi elemente ei teki.
1	Kusagil	kusagil	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	mujal	mujal	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
3	peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	4	case	4:case	_
4	vesiniku	vesinik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	heeliumi	heelium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|10:obl	_
7	teisi	teine	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	8	det	8:det	_
8	elemente	element	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	nsubj	10:nsubj	_
9	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	10	aux	10:aux	_
10	teki	tekkima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-433
# text = Rasked aatomid paisatakse maailmaruumi laiali massiivsete tähtede arengutsüklis aset leidvate plahvatuste teel ja paisunud tähtedest lähtuva intensiivse tähetuulena.
1	Rasked	raske	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	aatomid	aatom	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
3	paisatakse	paiskama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	maailmaruumi	maa_ilma_ruum	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
5	laiali	laiali	ADV	D	_	3	compound:prt	3:compound	_
6	massiivsete	massiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	arengutsüklis	arengu_tsükkel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	aset	ase	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
10	leidvate	leidev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	plahvatuste	plahvatus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
12	teel	teel	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
14	paisunud	paisu=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	tähtedest	täht	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	16	obl	16:obl	_
16	lähtuva	lähtuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	18	acl	18:acl	_
17	intensiivse	intensiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	tähetuulena	tähe_tuul	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	11	conj	3:obl|11:conj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-434
# text = Siinkohal on sobiv rõhutada, et tähtede kogu elutsüklis on 'lapsepõlv' lühike ja 'täiskasvanuks' olemine kauakestev.
1	Siinkohal	siin_kohal	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	sobiv	sobiv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	rõhutada	rõhutama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	csubj:cop	3:csubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
6	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
7	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
8	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	9	det	9:det	_
9	elutsüklis	elu_tsükkel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
11	'	'	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
12	lapsepõlv	lapse_põlv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
13	'	'	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
14	lühike	lühike	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	ccomp	4:ccomp	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
16	'	'	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	täiskasvanuks	täis_kasvanu	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
18	'	'	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
19	olemine	olemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	nsubj:cop	20:nsubj:cop	_
20	kauakestev	kaua_kestev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	conj	4:ccomp|14:conj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-435
# text = Päikese massiga tähe valmimine võtab aega kümmekond miljonit aastat, tema üpris stabiilne kiirgamise etapp termotuumareaktsioonide energia varal aga ligi samapalju miljardeid aastaid.
1	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	valmimine	valmimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	võtab	võtma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	aega	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
7	kümmekond	kümmekond	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	8	compound	8:compound	_
8	miljonit	miljon	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15.1:punct	_
11	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	15	nmod	15:nmod	_
12	üpris	üpris	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	stabiilne	stabiilne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
14	kiirgamise	kiirgamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	etapp	etapp	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	conj	15.1:nsubj	_
16	termotuumareaktsioonide	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	17	nmod	17:nmod	_
17	energia	energia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	orphan	15.1:obl	_
18	varal	varal	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	aga	aga	ADV	J	_	15	orphan	15.1:advmod	_
20	ligi	ligi	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
21	samapalju	sama_palju	ADV	D	_	23	advmod	23:advmod	_
22	miljardeid	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Plur|NumForm=Word|NumType=Card	23	nummod	23:nummod	_
23	aastaid	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	15	orphan	15.1:obl	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-436
# text = Tähe eluiga sõltub tema algsest massist ja on seda lühem, mida suurem mass on.
1	Tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	eluiga	elu_iga	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|10:nsubj	_
3	sõltub	sõltuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	tema	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	6	nmod	6:nmod	_
5	algsest	algne	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	massist	mass	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
9	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	10	obl	10:obl	_
10	lühem	lühem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	3	conj	0:root|3:conj	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
12	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	13	obl	13:obl	_
13	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	10	advcl	10:advcl	_
14	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj:cop	13:nsubj	_
15	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-437
# text = Massiivsemad tähed elavad 'tormilisemat' elu ja 'surevad' varem.
1	Massiivsemad	massiivse=m	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	tähed	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj|10:nsubj	_
3	elavad	elama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	'	'	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
5	tormilisemat	tormi=lisem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
6	'	'	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
7	elu	elu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	surevad	surema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	conj	0:root|3:conj	_
11	'	'	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
12	varem	varem	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-438
# text = Ka on nende elu lõppvaatuse kataklüsmid (plahvatused ja aine väljapaiskumised) seda suuremad mida suurem oli mass.
1	Ka	ka	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
3	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	4	nmod	4:nmod	_
4	elu	elu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	lõppvaatuse	lõpp_vaatus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kataklüsmid	kata_klüsm	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
7	(	(	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	plahvatused	plahvatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	parataxis	6:parataxis	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
10	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	väljapaiskumised	välja_paisku=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	conj	6:parataxis|8:conj	_
12	)	)	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
13	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	14	obl	14:obl	_
14	suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	0	root	0:root	_
15	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	16	obl	16:obl	_
16	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	14	advcl	14:advcl	_
17	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
18	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-439
# text = Evolutsiooni lõpul jõuavad tähed valge kääbuse seisundisse.
1	Evolutsiooni	evolutsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	lõpul	lõpp	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	jõuavad	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	tähed	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
5	valge	valge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	kääbuse	kääbus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	seisundisse	seisund	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-440
# text = Valgetes kääbustes on termotuumareaktsioonid lõppenud ja nad kiirgavad kokkutõmbumisel vabaneva gravitatsioonilise energia arvel.
1	Valgetes	valge	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	kääbustes	kääbus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	termotuumareaktsioonid	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
5	lõppenud	lõppema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	nad	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	8	nsubj	8:nsubj	_
8	kiirgavad	kiirgama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	conj	0:root|5:conj	_
9	kokkutõmbumisel	kokku_tõmbu=mine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
10	vabaneva	vabanev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
11	gravitatsioonilise	gravitatsiooni=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	energia	energia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
13	arvel	arvel	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-441
# text = Päikese massiga täht on valge kääbuse staadiumis umbes maakera suurune.
1	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
5	valge	valge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	kääbuse	kääbus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	staadiumis	staadium	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
8	umbes	umbes	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
9	maakera	maa_kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
10	suurune	suurune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-442
# text = Mida väiksem on mass seda rahulikumal viisil täht valge kääbuse staadiumini jõuab.
1	Mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	2	obl	2:obl	_
2	väiksem	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	12	advcl	12:advcl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
4	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
5	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	6	obl	6:obl	_
6	rahulikumal	rahulikum	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	viisil	viis	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
8	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
9	valge	valge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	kääbuse	kääbus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	staadiumini	staadium	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
12	jõuab	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-443
# text = Eriti suure massiga tähed lõpetavad oma teekonna kas neutrontähena või musta auguna.
1	Eriti	eriti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	tähed	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
5	lõpetavad	lõpetama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	7	nmod	7:nmod	_
7	teekonna	teekond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
8	kas	kas	ADV	D	_	9	cc:preconj	9:cc	_
9	neutrontähena	neutron_täht	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	või	või	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	musta	must	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	auguna	auk	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	9	conj	5:obl|9:conj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-444
# text = Planeedisüsteemi tekkimise seletamisel ei ole aga tähtis mitte tähtede evolutsiooni teekonna lõppvaatus vaid selle algus.
1	Planeedisüsteemi	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	seletamisel	seletamine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	7	aux	7:aux	_
5	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
6	aga	aga	ADV	J	_	7	advmod	7:advmod	_
7	tähtis	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	12	advmod	12:advmod	_
9	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	evolutsiooni	evolutsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	teekonna	teekond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	lõppvaatus	lõpp_vaatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
13	vaid	vaid	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
14	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	15	nmod	15:nmod	_
15	algus	algus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	conj	7:nsubj|12:conj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-445
# text = See gaasipilv, millest tekkisid Päike ja Maa, pidi sisaldama juba paari % jagu vesinikust ja heeliumist raskemaid aatomeid.
1	See	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	gaasipilv	gaasi_pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	5:obl|11:nsubj	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
4	millest	mis	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Int,Rel	5	obl	2:ref	_
5	tekkisid	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	acl:relcl	2:acl:relcl	_
6	Päike	Päike	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	conj	5:nsubj|6:conj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
10	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	sisaldama	sisaldama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	juba	juba	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
13	paari	paar	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	14	compound	14:compound	_
14	%	%	SYM	X	_	15	nmod	15:nmod	_
15	jagu	jagu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
16	vesinikust	vesinik	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	heeliumist	heelium	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	16	conj	16:conj|19:obl	_
19	raskemaid	raskem	ADJ	A	Case=Par|Degree=Cmp|Number=Plur	20	amod	20:amod	_
20	aatomeid	aatom	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-446
# text = Vesinik moodustab Päikese ja paljude teiste tähtede tavapärasest koostisest 73 % ja heelium 25 %.
1	Vesinik	vesinik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	moodustab	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
5	paljude	palju	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Ind	6	nmod	6:nmod	_
6	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	7	det	7:det	_
7	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	conj	3:conj|9:nmod	_
8	tavapärasest	tava_pärane	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	koostisest	koostis	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
10	73	73	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	compound	11:compound	_
11	%	%	SYM	X	_	2	obj	2:obj	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13.1:cc	_
13	heelium	heelium	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	conj	13.1:nsubj	_
14	25	25	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	%	%	SYM	X	_	13	orphan	13.1:obj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-447
# text = Tõenäoliselt oli algmaterjaliks oleva isoleeritud gaasipilve mass natuke väiksem kui kaks Päikese massi ning temas pidid tekkima protopäike ja protoplaneetide pilv.
1	Tõenäoliselt	tõe_näoliselt	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
2	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
3	algmaterjaliks	alg_materjal	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	oleva	olev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
5	isoleeritud	isoleeritud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	6	acl	6:acl	_
6	gaasipilve	gaasi_pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
8	natuke	natuke	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	väiksem	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	kui	kui	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
11	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	13	nummod	13:nummod	_
12	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	massi	mass	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	advcl	9:advcl	_
14	ning	ning	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
15	temas	tema	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	17	obl	17:obl	_
16	pidid	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	aux	17:aux	_
17	tekkima	tekkima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	9	conj	0:root|9:conj	_
18	protopäike	protopäi=ke	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj	_
19	ja	ja	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
20	protoplaneetide	proto_planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	21	nmod	21:nmod	_
21	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	conj	17:nsubj|18:conj	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-448
# text = Prototähte ümbritseva gaasipilve saatus võib olenevalt tema massist minna kolme erinevat teed.
1	Prototähte	proto_täht	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
2	ümbritseva	ümbritsev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	gaasipilve	gaasi_pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	saatus	saatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
5	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
6	olenevalt	olenevalt	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
7	tema	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	8	nmod	8:nmod	_
8	massist	mass	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
9	minna	minema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
10	kolme	kolm	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
11	erinevat	erinev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	teed	tee	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-449
# text = Kui pilv on piisavalt tihe, siis tekib selles kohe kaks kondensatsioonitsentrit ja moodustub kaksiktäht.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	piisavalt	piisavalt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	tihe	tihe	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	8	advcl	8:advcl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	siis	siis	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	selles	see	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	8	obl	8:obl	_
10	kohe	kohe	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
11	kaks	kaks	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	kondensatsioonitsentrit	kondensatsiooni_tsenter	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	moodustub	moodustuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	conj	0:root|8:conj	_
15	kaksiktäht	kaksik_täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-450
# text = Kui varasematel aegadel pidasid astronoomid kaksiktähti pigem erandlikeks objektideks, siis praegu peetakse neid tähtede tekkimise õige sageli esinevaks variandiks.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
2	varasematel	varasem	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	aegadel	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	pidasid	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	advcl	13:advcl	_
5	astronoomid	astronoom	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
6	kaksiktähti	kaksik_täht	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
7	pigem	pigem	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	erandlikeks	erandlik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	objektideks	objekt	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	4	xcomp	4:xcomp	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
11	siis	siis	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
12	praegu	praegu	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	peetakse	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
14	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	13	obj	13:obj	_
15	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
17	õige	õige	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	sageli	sageli	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	esinevaks	esinev	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	20	acl	20:acl	_
20	variandiks	variant	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	13	xcomp	13:xcomp	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-451
# text = Kui pilv on natuke hõredam, siis jääb selles ainet teise tähe tekkimise tarvis väheseks ja tähest ülejäänud ainest moodustub planeedisüsteem nagu see on toimunud ka Päikesesüsteemi korral.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	natuke	natuke	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	hõredam	hõredam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	8	advcl	8:advcl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	siis	siis	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	jääb	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	selles	see	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Dem	8	obl	8:obl	_
10	ainet	aine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj|15:nsubj	_
11	teise	teine	ADJ	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Ord	12	amod	12:amod	_
12	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
14	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	väheseks	vähene	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	8	xcomp	8:xcomp	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
17	tähest	täht	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
18	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	ainest	aine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
20	moodustub	moodustuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	conj	0:root|8:conj	_
21	planeedisüsteem	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	nsubj	20:nsubj	_
22	nagu	nagu	SCONJ	J	_	25	mark	25:mark	_
23	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	25	nsubj	25:nsubj	_
24	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	25	aux	25:aux	_
25	toimunud	toimuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	20	advcl	20:advcl	_
26	ka	ka	ADV	D	_	27	advmod	27:advmod	_
27	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	25	obl	25:obl	_
28	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	27	case	27:case	_
29	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-452
# text = Kui nimetatud pilv on veelgi hõredam, siis ta lihtsalt hajub ja tekib ainult üksik täht.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
2	nimetatud	nimetatud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	acl	3:acl	_
3	pilv	pilv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
5	veelgi	veelgi	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	hõredam	hõredam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	11	advcl	11:advcl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
8	siis	siis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	11	nsubj	11:nsubj	_
10	lihtsalt	lihtsalt	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	hajub	hajuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	conj	0:root|11:conj	_
14	ainult	ainult	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	üksik	üksik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	täht	täht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-453
# text = Kokkutõmbuv protopäike pidi hakkama järjest kiiremini pöörlema, mis pidi muutma järjest lapikumaks ka temaga seotud protoplaneetide aine pilve.
1	Kokkutõmbuv	kokku_tõmbuv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	protopäike	protopäi=ke	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj|7:nsubj	_
3	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	hakkama	hakkama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	järjest	järjest	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	kiiremini	kiiremini	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
7	pöörlema	pöörlema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	xcomp	4:xcomp	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
9	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nsubj	11:nsubj	_
10	pidi	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	muutma	muutma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	4	advcl	4:advcl	_
12	järjest	järjest	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	lapikumaks	lapiku=m	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Cmp|Number=Sing	11	xcomp	11:xcomp	_
14	ka	ka	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
15	temaga	tema	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	obl	16:obl	_
16	seotud	seotud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	17	acl	17:acl	_
17	protoplaneetide	proto_planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
18	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	pilve	pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obj	11:obj|13:nsubj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-454
# text = Kui raskusjõud ja tsentrifugaaljõud protopäikesel saavad tasakaalu, siis jätkub kogu liikumine rahulikumalt ja pilve tihedamates osades tekkinud keerised hakkavad sinna ainet juurde koguma.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
2	raskusjõud	raskus_jõud	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	tsentrifugaaljõud	tsentrifugaal_jõud	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	conj	2:conj|6:nsubj	_
5	protopäikesel	protopäi=ke	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
6	saavad	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	advcl	10:advcl	_
7	tasakaalu	tasa_kaal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
9	siis	siis	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	jätkub	jätkuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
11	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	12	det	12:det	_
12	liikumine	liikumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj	10:nsubj	_
13	rahulikumalt	rahulikumalt	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	20	cc	20:cc	_
15	pilve	pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
16	tihedamates	tihedam	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Cmp|Number=Plur	17	amod	17:amod	_
17	osades	osa	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	18	obl	18:obl	_
18	tekkinud	tekki=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	keerised	keeris	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	20	nsubj	20:nsubj|24:nsubj	_
20	hakkavad	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	conj	0:root|10:conj	_
21	sinna	sinna	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
22	ainet	aine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	24	obj	24:obj	_
23	juurde	juurde	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
24	koguma	koguma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	20	xcomp	20:xcomp	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-455
# text = Protopäikese temperatuuri tõustes tema gaas ioniseerub ja pöörlemine tekitab elektrivoolu ning see indutseerib magnetvälja.
1	Protopäikese	proto_päike	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	temperatuuri	temperatuur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	tõustes	tõusma	VERB	V	VerbForm=Conv	6	advcl	6:advcl	_
4	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	5	nmod	5:nmod	_
5	gaas	gaas	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
6	ioniseerub	ioniseeruma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	pöörlemine	pöörlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
9	tekitab	tekitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
10	elektrivoolu	elektri_vool	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
11	ning	ning	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	13	nsubj	13:nsubj	_
13	indutseerib	indutseerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
14	magnetvälja	magnet_väli	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-456
# text = Protopäikese magnetväli kui sellesse 'külmunud' väli aeglustab protopäikese pöörlemist protoplaneetide ketta elektriliselt laetud osakesi kaasa vedades.
1	Protopäikese	proto_päike	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	magnetväli	magnet_väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
3	kui	kui	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
4	sellesse	see	PRON	P	Case=Ill|Number=Sing|PronType=Dem	6	obl	6:obl	_
5	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	külmunud	külmunud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
7	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	väli	väli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	advcl	2:advcl	_
9	aeglustab	aeglustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	protopäikese	protopäi=ke	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	pöörlemist	pöörlemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
12	protoplaneetide	proto_planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	nmod	13:nmod	_
13	ketta	ketas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
14	elektriliselt	elektriliselt	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	laetud	laetud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	16	acl	16:acl	_
16	osakesi	osake	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
17	kaasa	kaasa	ADV	D	_	18	compound:prt	18:compound	_
18	vedades	vedama	VERB	V	VerbForm=Conv	9	advcl	9:advcl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-457
# text = Selle ketta pöörlemine ja ka planeetide kokkutõmbumine kiirenevad.
1	Selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ketta	ketas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	pöörlemine	pöörlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
5	ka	ka	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
6	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	kokkutõmbumine	kokku_tõmbu=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	3:conj|8:nsubj	_
8	kiirenevad	kiirenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-458
# text = Pöörlema hakanud protoplaneetide väliskihtides moodustuvad omakorda kaaslaste algeteks olevad keerised.
1	Pöörlema	pöörlema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
2	hakanud	haka=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	protoplaneetide	proto_planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	väliskihtides	välis_kiht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
5	moodustuvad	moodustuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	omakorda	oma_korda	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	kaaslaste	kaaslane	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	algeteks	alge	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
9	olevad	olev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	keerised	keeris	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-459
# text = Toimub ka aine diferentseerumise (raskemate aatomite keskele koondumise) protsess.
1	Toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	ka	ka	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
3	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	diferentseerumise	diferentseeru=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
5	(	(	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
6	raskemate	raskem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	aatomite	aatom	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
8	keskele	keskele	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	koondumise	koondumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	parataxis	4:parataxis	_
10	)	)	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
11	protsess	protsess	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj	1:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-460
# text = Järjest tugevamini kiirgava Päikese kiirgus hakkab eemale puhuma vesinikust ja heeliumist koosnevat gaasi.
1	Järjest	järjest	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tugevamini	tugevamini	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	kiirgava	kiirgav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kiirgus	kiirgus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj|8:nsubj	_
6	hakkab	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	eemale	eemale	ADV	D	_	8	compound:prt	8:compound	_
8	puhuma	puhuma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	6	xcomp	6:xcomp	_
9	vesinikust	vesinik	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	heeliumist	heelium	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	conj	9:conj|12:obl	_
12	koosnevat	koosnev	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	gaasi	gaas	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-461
# text = Maa tüüpi planeetide keemilise koostise mõistliku seletusega on olnud raskusi sellest peale, kui uurimise järg nii kaugele jõudis.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tüüpi	tüüp	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
4	keemilise	keemiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	koostise	koostis	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	mõistliku	mõistlik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	seletusega	seletus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
9	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
10	raskusi	raskus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
11	sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	7	obl	7:obl	_
12	peale	peale	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
14	kui	kui	SCONJ	J	_	19	mark	19:mark	_
15	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	järg	järg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	19:nsubj	_
17	nii	nii	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	kaugele	kaugele	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	jõudis	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	advcl	7:advcl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-462
# text = Selle seletamisel on kõige sümpaatsem Carl von Weizsäckeri (s. 1912) pakutud ning D ter Haari ja Gerald Kuiperi täiendatud versioon, mille kohaselt Maa tüüpi planeetide esialgsed massid olid praegustest kuni 100 korda suuremad ja kergemad elemendid on 'tuulest viidud', s.o. päikesetuul on nad ära puhunud.
1	Selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	nmod	2:nmod	_
2	seletamisel	seletamine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	kõige	kõige	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	sümpaatsem	sümpaatsem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	Carl	Carl	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
7	von	von	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	flat	6:flat	_
8	Weizsäckeri	Weizsäcker	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	6	flat	6:flat	_
9	(	(	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
10	s.	s	SYM	Y	Abbr=Yes	6	parataxis	6:parataxis	_
11	1912	1912	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	obl	10:obl	_
12	)	)	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
13	pakutud	paku=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	22	acl	22:acl	_
14	ning	ning	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
15	D	D	PROPN	Y	Abbr=Yes	21	obl	21:obl	_
16	ter	ter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	flat	15:flat	_
17	Haari	Haar	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	flat	15:flat	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	Gerald	Gerald	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	conj	15:conj|21:obl	_
20	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	flat	19:flat	_
21	täiendatud	täienda=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	13	conj	13:conj|22:acl	_
22	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj|36:obl	_
23	,	,	PUNCT	Z	_	36	punct	36:punct	_
24	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	36	obl	22:ref	_
25	kohaselt	kohaselt	ADP	K	AdpType=Post	24	case	24:case	_
26	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
27	tüüpi	tüüp	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	28	nmod	28:nmod	_
28	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	30	nmod	30:nmod	_
29	esialgsed	esi_algne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	30	amod	30:amod	_
30	massid	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	36	nsubj:cop	36:nsubj	_
31	olid	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	36	cop	36:cop	_
32	praegustest	praegune	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	36	obl	36:obl	_
33	kuni	kuni	ADV	D	_	35	advmod	35:advmod	_
34	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	35	nummod	35:nummod	_
35	korda	kord	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	36	obl	36:obl	_
36	suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	22	acl:relcl	22:acl:relcl	_
37	ja	ja	CCONJ	J	_	43	cc	43:cc	_
38	kergemad	kergem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	39	amod	39:amod	_
39	elemendid	element	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	43	nsubj	43:nsubj	_
40	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	43	aux	43:aux	_
41	'	'	PUNCT	Z	_	43	punct	43:punct	_
42	tuulest	tuul	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	43	obl	43:obl	_
43	viidud	viima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	36	conj	22:acl:relcl|36:conj	_
44	'	'	PUNCT	Z	_	43	punct	43:punct	_
45	,	,	PUNCT	Z	_	51	punct	51:punct	_
46	s.o.	s.o	ADV	Y	Abbr=Yes	51	obl	51:obl	_
47	päikesetuul	päikese_tuul	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	51	nsubj	51:nsubj	_
48	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	51	aux	51:aux	_
49	nad	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|Person=3|PronType=Prs	51	obj	51:obj	_
50	ära	ära	ADV	D	_	51	compound:prt	51:compound	_
51	puhunud	puhuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	43	parataxis	43:parataxis	_
52	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-463
# text = Suurte planeetide atmosfääride ärapuhumiseks on päikesetuule tihedus osutunud väikeseks.
1	Suurte	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	atmosfääride	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	ärapuhumiseks	ära_puhumine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
6	päikesetuule	päikese_tuul	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	tihedus	tihedus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
8	osutunud	osutuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	väikeseks	väike	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	8	xcomp	8:xcomp	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-464
# text = Kõige ehedamal kujul peaks originaalkoostis olema säilinud Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel tiirlevates kentaurides ja 'kulumata' komeetides.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	ehedamal	eheda=m	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	kujul	kuju	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
4	peaks	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
5	originaalkoostis	originaal_koostis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
6	olema	olema	AUX	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
7	säilinud	säilima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
9	kaugetel	kauge	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	äärealadel	ääre_ala	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
11	tiirlevates	tiirle=v	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	kentaurides	kentaur	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
14	'	'	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
15	kulumata	kulu=mata	ADJ	A	Case=Abe|Degree=Pos|VerbForm=Sup|Voice=Act	17	amod	17:amod	_
16	'	'	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
17	komeetides	komeet	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	12	conj	7:obl|12:conj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-465
# text = Kosmilises ajaskaalas on gaasipilvest tähe (Päikese) ja planeetide tekkimine kiire protsess, mida saab jagada mitmesse etappi.
1	Kosmilises	kosmiline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ajaskaalas	aja_skaala	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	cop	13:cop	_
4	gaasipilvest	gaasi_pilv	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
5	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	parataxis	5:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	conj	5:conj|11:nmod	_
11	tekkimine	tekkimine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj:cop	13:nsubj	_
12	kiire	kiire	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	protsess	protsess	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root|17:obj	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
15	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	17	obj	13:ref	_
16	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	aux	17:aux	_
17	jagada	jagama	VERB	V	VerbForm=Inf	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
18	mitmesse	mitu	DET	A	Case=Ill|Number=Sing|PronType=Ind	19	det	19:det	_
19	etappi	etapp	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-466
# text = Esiteks tekib aine koondumise tsenter ning pilve aine hakkab selle ümber kiiresti koonduma.
1	Esiteks	esiteks	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tekib	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	koondumise	koondumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	tsenter	tsenter	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
6	ning	ning	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
7	pilve	pilv	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	aine	aine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj|13:nsubj	_
9	hakkab	hakkama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
10	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	13	obl	13:obl	_
11	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	kiiresti	kiiresti	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	koonduma	koonduma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	9	xcomp	9:xcomp	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-467
# text = Juba umbes 10 000 aasta pärast algab järgmine etapp - pöörlemine ja aine järkjärguline koondumine kettaks pöörlemisteljega ristioleva tasandi lähedal.
1	Juba	juba	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	umbes	umbes	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	10	10	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	4	compound	4:compound	_
4	000	000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	nummod	5:nummod	_
5	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	algab	algama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	järgmine	järgmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	etapp	etapp	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
10	-	-	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	pöörlemine	pöörlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	appos	9:appos	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
13	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	järkjärguline	järk_järguline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	koondumine	koondumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	conj	9:appos|11:conj	_
16	kettaks	ketas	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
17	pöörlemisteljega	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
18	ristioleva	risti_olev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	tasandi	tasand	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
20	lähedal	lähedal	ADP	K	AdpType=Post	19	case	19:case	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-468
# text = Veel umbes 100 000 aasta pärast on ketas sedavõrd valmis, et saab alata koondumine protoplaneetideks.
1	Veel	veel	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
2	umbes	umbes	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	4	compound	4:compound	_
4	000	000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	nummod	5:nummod	_
5	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
6	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
8	ketas	ketas	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
9	sedavõrd	seda_võrd	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	valmis	valmis	ADJ	A	Degree=Pos	0	root	0:root	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
13	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	aux	14:aux	_
14	alata	algama	VERB	V	VerbForm=Inf	10	advcl	10:advcl	_
15	koondumine	koondumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj	14:nsubj	_
16	protoplaneetideks	proto_planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-469
# text = Planeetide ja tsentraaltähe arengu varased etapid mööduvad umbes 10 miljoni aastaga, mille järel tähes käivituvad termotuumareaktsioonid ning järgneb miljardeid aastaid kestev rahulik arengujärk peajadal.
1	Planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	tsentraaltähe	tsentraal_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	arengu	areng	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	varased	varane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	etapid	etapp	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
7	mööduvad	mööduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	umbes	umbes	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	10	10	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	compound	10:compound	_
10	miljoni	miljon	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	aastaga	aasta	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl|16:obl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
13	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	16	obl	11:ref	_
14	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	tähes	täht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	käivituvad	käivituma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	acl:relcl	11:acl:relcl	_
17	termotuumareaktsioonid	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	16	nsubj	16:nsubj	_
18	ning	ning	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	järgneb	järgnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	conj	11:acl:relcl|16:conj	_
20	miljardeid	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Plur|NumForm=Word|NumType=Card	21	nummod	21:nummod	_
21	aastaid	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	22	obl	22:obl	_
22	kestev	kestev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	24	acl	24:acl	_
23	rahulik	rahulik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	24	amod	24:amod	_
24	arengujärk	arengu_järk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	19:nsubj	_
25	peajadal	pea_jada	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-470
# text = Peajada on piirkond tähtede absoluutne heledus - temperatuur diagrammil, kus paikneb valdav enamus tähti.
1	Peajada	pea_jada	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	piirkond	piirkond	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
5	absoluutne	absoluutne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	heledus	heledus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
7	-	-	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
8	temperatuur	temperatuur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	conj	6:conj|9:nmod	_
9	diagrammil	dia_gramm	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
11	kus	kus	ADV	D	_	12	mark	12:mark	_
12	paikneb	paiknema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
13	valdav	valdav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
14	enamus	enamus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
15	tähti	täht	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-471
# text = Asend diagrammil ja seal viibimise aeg olenevad tähe massist.
1	Asend	asend	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
2	diagrammil	dia_gramm	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
4	seal	seal	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	viibimise	viibimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	aeg	aeg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	conj	1:conj|7:nsubj	_
7	olenevad	olenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	massist	mass	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-472
# text = Pikka aega on vastuseta jäänud intrigeeriv küsimus kas meie planeedisüsteem on maailmas unikaalne nähtus või on planeetide kuulumine tähtede juurde loomulik ja massiliselt esinev.
1	Pikka	pikk	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	aega	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	vastuseta	vastus	NOUN	S	Case=Abe|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	jäänud	jääma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	intrigeeriv	intrigeeriv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	küsimus	küsimus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
8	kas	kas	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
9	meie	mina	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|Person=1|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
10	planeedisüsteem	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
12	maailmas	maa_ilm	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	unikaalne	unikaalne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	nähtus	nähtus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	acl	7:acl	_
15	või	või	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
16	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	cop	21:cop	_
17	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
18	kuulumine	kuulumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	21	nsubj:cop	21:nsubj|24:nsubj	_
19	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
20	juurde	juurde	ADP	K	AdpType=Post	19	case	19:case	_
21	loomulik	loomulik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	14	conj	7:acl|14:conj	_
22	ja	ja	CCONJ	J	_	24	cc	24:cc	_
23	massiliselt	massiliselt	ADV	D	_	24	advmod	24:advmod	_
24	esinev	esinev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	21	conj	7:acl|21:conj	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-473
# text = Päris viimastel aastatel on leitud tõendeid planeetide olemasolust õige mitme tähe juures ja selliste tähtede arv on kiiresti kasvanud.
1	Päris	päris	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	viimastel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	leitud	leidma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	tõendeid	tõend	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj	_
7	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	olemasolust	olemas_olu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	õige	õige	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	mitme	mitu	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	11	det	11:det	_
11	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
12	juures	juures	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
14	selliste	selline	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	15	det	15:det	_
15	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	arv	arv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj	19:nsubj	_
17	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	19	aux	19:aux	_
18	kiiresti	kiiresti	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	kasvanud	kasvama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	5	conj	0:root|5:conj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-474
# text = Seni on pakutud umbes 15 taolist süsteemi.
1	Seni	seni	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	pakutud	pakkuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	umbes	umbes	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	15	15	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
6	taolist	taoline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-475
# text = Päikesesüsteemist väljaspool asuvaid planeete ei saa vahetult vaadelda.
1	Päikesesüsteemist	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	väljaspool	väljas_pool	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	asuvaid	asuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	planeete	planeet	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj	_
5	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	8	aux	8:aux	_
6	saa	saama	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
7	vahetult	vahetult	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	vaadelda	vaatlema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-476
# text = Tuleb leppida nende tekitatud efektidega tähtede liikumises ja nendest väljuvas kiirguses.
1	Tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	leppida	leppima	VERB	V	VerbForm=Inf	1	csubj	1:csubj	_
3	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	4	obl	4:obl	_
4	tekitatud	tekita=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	acl	5:acl	_
5	efektidega	efekt	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
6	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	liikumises	liikumine	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
9	nendest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	10	obl	10:obl	_
10	väljuvas	väljuv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	kiirguses	kiirgus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	conj	5:nmod|7:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-477
# text = Vaatluslikult kõige lihtsam on avastada akretsioonikettaid, mis loomulikult saavad kuuluda väga noorte ja isegi alles tekkivate tähtede juurde.
1	Vaatluslikult	vaatlus=likult	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
2	kõige	kõige	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	lihtsam	lihtsam	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	avastada	avastama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	csubj:cop	3:csubj	_
6	akretsioonikettaid	akretsiooni_kettas	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	5	obj	5:obj|11:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
8	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	11	nsubj	6:ref	_
9	loomulikult	loomulikult	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	saavad	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	kuuluda	kuuluma	VERB	V	VerbForm=Inf	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
12	väga	väga	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	noorte	noor	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	18	amod	18:amod	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
15	isegi	isegi	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
16	alles	alles	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	tekkivate	tekkiv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	conj	13:conj|18:amod	_
18	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
19	juurde	juurde	ADP	K	AdpType=Post	18	case	18:case	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-478
# text = Seda saab teha suhteliselt intensiivse infrapunase kiirguse järgi, mida need jahedad objektid maailmaruumi kiirgavad ja mis avaldub vastavate noorte tähtede spektrites.
1	Seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	3	obj	3:obj	_
2	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	aux	3:aux	_
3	teha	tegema	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
4	suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	intensiivse	intensiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
6	infrapunase	infra_punane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	kiirguse	kiirgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl|15:obj|18:nsubj	_
8	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
10	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	obj	7:ref	_
11	need	see	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	13	det	13:det	_
12	jahedad	jahe	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
13	objektid	objekt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	15	nsubj	15:nsubj	_
14	maailmaruumi	maa_ilma_ruum	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	kiirgavad	kiirgama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
17	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	18	nsubj	7:ref	_
18	avaldub	avalduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	conj	7:acl:relcl|15:conj	_
19	vastavate	vastav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	21	acl	21:acl	_
20	noorte	noor	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	21	amod	21:amod	_
21	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	22	nmod	22:nmod	_
22	spektrites	spekter	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	18	obl	18:obl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-479
# text = Selliseid objekte on raadiokiirguse millimeeterlainete piirkonnas avastatud sadakond.
1	Selliseid	selline	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	objekte	objekt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
4	raadiokiirguse	raadio_kiirgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	millimeeterlainete	milli_meeter_laine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	piirkonnas	piirkond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	avastatud	avastama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	sadakond	sadakond	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	7	obl	7:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-480
# text = Kuna nii noori tähti on üldse vähe, siis juba see lubab pidada planeedisüsteemide tekkimist koos tähtedega tavapäraseks nähtuseks.
1	Kuna	kuna	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
2	nii	nii	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	noori	noor	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	tähti	täht	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
6	üldse	üldse	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	vähe	vähe	ADV	D	_	12	advcl	12:advcl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	siis	siis	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
10	juba	juba	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	12	nsubj	12:nsubj	_
12	lubab	lubama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	pidada	pidama	VERB	V	VerbForm=Inf	12	xcomp	12:xcomp	_
14	planeedisüsteemide	planeedi_süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	tekkimist	tekkimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
16	koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	17	case	17:case	_
17	tähtedega	täht	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
18	tavapäraseks	tava_pärane	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	nähtuseks	nähtus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	13	xcomp	13:xcomp	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-481
# text = Spektrijoonte perioodiliste Doppleri nihete kaudu saab vahetult detekteerida akretsiooniketastes tekkinud suure massiga planeete, millede massid on võrreldavad Jupiteri massiga või sellest suuremad.
1	Spektrijoonte	spektri_joon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
2	perioodiliste	perioodiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
3	Doppleri	Doppler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	nihete	nihe	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
5	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	saab	saama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
7	vahetult	vahetult	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	detekteerida	detekteerima	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
9	akretsiooniketastes	akretsiooni_ketas	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
10	tekkinud	tekki=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
11	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	planeete	planeet	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	8	obj	8:obj|16:nmod	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
15	millede	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Int,Rel	16	nmod	13:ref	_
16	massid	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	18	nsubj:cop	18:nsubj	_
17	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	cop	18:cop	_
18	võrreldavad	võrreldav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
19	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
21	või	või	CCONJ	J	_	23	cc	23:cc	_
22	sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	23	obl	23:obl	_
23	suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	18	conj	13:acl:relcl|18:conj	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-482
# text = Maa suurused planeedid tsentraaltähe juures detekteerimise läve ületavaid häireid ei põhjusta.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	suurused	suurune	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	nsubj	11:nsubj	_
4	tsentraaltähe	tsentraal_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
5	juures	juures	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	detekteerimise	detekteeri=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	läve	lävi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
8	ületavaid	ületav	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	9	acl	9:acl	_
9	häireid	häire	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
10	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
11	põhjusta	põhjustama	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-483
# text = Oluline on veel selgusele jõuda, kus kulgeb piir planeetide ja tähtede vahel.
1	Oluline	oluline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	1	cop	1:cop	_
3	veel	veel	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
4	selgusele	selgus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	jõuda	jõudma	VERB	V	VerbForm=Inf	1	csubj:cop	1:csubj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	kus	kus	ADV	D	_	8	mark	8:mark	_
8	kulgeb	kulgema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	ccomp	5:ccomp	_
9	piir	piir	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
10	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	conj	9:nmod|10:conj	_
13	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-484
# text = Klassikalise määratluse järgi peab tähtede mass olema nii suur, et gravitatsioonilise kokkutõmbumise teel tekkinud kuumenemine suudaks käivitada termotuumareaktsioonid.
1	Klassikalise	klassikaline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	määratluse	määratlus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
3	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	aux	9:aux	_
5	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
7	olema	olema	AUX	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
8	nii	nii	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	suur	suur	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
11	et	et	SCONJ	J	_	17	mark	17:mark	_
12	gravitatsioonilise	gravitatsiooni=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	kokkutõmbumise	kokku_tõmbu=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
14	teel	teel	ADP	K	AdpType=Post	13	case	13:case	_
15	tekkinud	tekki=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	kuumenemine	kuumene=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj|18:nsubj	_
17	suudaks	suutma	VERB	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	advcl	9:advcl	_
18	käivitada	käivitama	VERB	V	VerbForm=Inf	17	xcomp	17:xcomp	_
19	termotuumareaktsioonid	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-485
# text = Kui kokkutõmbuva tähe mass jääb alla 0.07-0.09 Päikese massi, siis ei tõuse temperatuur vesinikku heeliumiks põletava termotuumareaktsiooni käivitumiseks piisavale kõrgusele.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	5	mark	5:mark	_
2	kokkutõmbuva	kokku_tõmbuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	tähe	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	jääb	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	advcl	13:advcl	_
6	alla	alla	ADP	K	AdpType=Prep	9	case	9:case	_
7	0.07-0.09	0.07-0.09	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	9	nummod	9:nummod	_
8	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
11	siis	siis	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
12	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	13	aux	13:aux	_
13	tõuse	tõusma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
14	temperatuur	temperatuur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
15	vesinikku	vesinik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	17	obj	17:obj	_
16	heeliumiks	heelium	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	17	xcomp	17:xcomp	_
17	põletava	põletav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	18	acl	18:acl	_
18	termotuumareaktsiooni	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	käivitumiseks	käivitumine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	20	obl	20:obl	_
20	piisavale	piisav	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	21	acl	21:acl	_
21	kõrgusele	kõrgus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-486
# text = Ajutiselt toimuvad küll reaktsioonid deuteeriumi ja liitiumi baasil.
1	Ajutiselt	ajutiselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	toimuvad	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	küll	küll	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	reaktsioonid	reaktsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
5	deuteeriumi	deuteerium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	liitiumi	liitium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	5:conj|8:nmod	_
8	baasil	baas	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-487
# text = Keskmiselt vastab ülaltoodud mass 75 Jupiteri massile.
1	Keskmiselt	keskmiselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	vastab	vastama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ülaltoodud	ülal_toodud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	4	acl	4:acl	_
4	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
5	75	75	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
6	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	massile	mass	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-488
# text = Kui mass jääb alla 13 Jupiteri massi, siis ei toimu mingeid termotuumareaktsioone.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	jääb	jääma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	advcl	11:advcl	_
4	alla	alla	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
5	13	13	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
6	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
9	siis	siis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
11	toimu	toimuma	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	mingeid	mingi	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Ind	13	det	13:det	_
13	termotuumareaktsioone	termo_tuuma_reaktsioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	11	nsubj	11:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-489
# text = Taolisi massilt tähtede ja planeetide vahele jäävaid objekte nimetatakse pruunideks kääbusteks.
1	Taolisi	taoline	DET	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	8	det	8:det	_
2	massilt	mass	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
3	tähtede	täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	conj	3:conj|7:obl	_
6	vahele	vahele	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
7	jäävaid	jääv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	objekte	objekt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	obj	9:obj	_
9	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
10	pruunideks	pruun	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	kääbusteks	kääbus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	9	xcomp	9:xcomp	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-490
# text = Kuigi teoorias esinesid pruunid kääbused juba mõnda aega õnnestus nende olemasolu kohta faktilist kinnitust saada alles 1995. aastal tänu ülitundlikele infrapunakiirguse vastuvõtjatele.
1	Kuigi	kuigi	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	teoorias	teooria	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	esinesid	esinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	advcl	9:advcl	_
4	pruunid	pruun	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	kääbused	kääbus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
6	juba	juba	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	mõnda	mõni	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	8	det	8:det	_
8	aega	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	õnnestus	õnnestuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	11	nmod	11:nmod	_
11	olemasolu	olemas_olu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
12	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	faktilist	faktiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	kinnitust	kinnitus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	obj	15:obj	_
15	saada	saama	VERB	V	VerbForm=Inf	9	csubj	9:csubj	_
16	alles	alles	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	1995.	1995.	ADJ	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	18	amod	18:amod	_
18	aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
19	tänu	tänu	ADP	K	AdpType=Prep	22	case	22:case	_
20	ülitundlikele	üli_tundlik	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Plur	22	amod	22:amod	_
21	infrapunakiirguse	infrapuna_kiirgus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	vastuvõtjatele	vastu_võtja	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	15	obl	15:obl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-491
# text = Päikesesüsteemi tekkimise versioon peab loomulikult jõudma kooskõlla planeedi Maa geoloogilise arengu stardipositsiooniga.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tekkimise	tekkimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
4	peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	loomulikult	loomulikult	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	jõudma	jõudma	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	kooskõlla	koos_kõla	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
9	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
10	geoloogilise	geoloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	arengu	areng	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	stardipositsiooniga	stardi_positsioon	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-492
# text = Et hakata arendama Maa arengulugu lähtuvalt tema kõige tõepärasemast massist, keemilisest koostisest ja sisemisest ehitusest on vaja usutavat astronoomilist versiooni, mis sellise seisundini viib.
1	Et	et	SCONJ	J	_	2	mark	2:mark	_
2	hakata	hakkama	VERB	V	VerbForm=Inf	17	advcl	17:advcl	_
3	arendama	arendama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	2	xcomp	2:xcomp	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	arengulugu	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
6	lähtuvalt	lähtuvalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
7	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
8	kõige	kõige	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	tõepärasemast	tõe_pärase=m	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Cmp|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	massist	mass	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
12	keemilisest	keemiline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	koostisest	koostis	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	10	conj	6:obl|10:conj	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
15	sisemisest	sisemine	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	ehitusest	ehitus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	10	conj	6:obl|10:conj	_
17	on	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
18	vaja	vaja	ADV	D	_	17	compound:prt	17:compound	_
19	usutavat	usutav	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	21	acl	21:acl	_
20	astronoomilist	astronoomiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	21	amod	21:amod	_
21	versiooni	versioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	17	nsubj	17:nsubj|26:nsubj	_
22	,	,	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
23	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	26	nsubj	21:ref	_
24	sellise	selline	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	25	det	25:det	_
25	seisundini	seisund	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	26	obl	26:obl	_
26	viib	viima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	acl:relcl	21:acl:relcl	_
27	.	.	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-493
# text = Geoloogilise arengu aluseks on Maa diferentseerumine raskematest elementidest tuumaks ja kergemast materjalist vahevööks, mis alguses oli ka välispinnaks.
1	Geoloogilise	geoloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	arengu	areng	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	aluseks	alus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	diferentseerumine	diferentseeru=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
7	raskematest	raskem	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Cmp|Number=Plur	8	amod	8:amod	_
8	elementidest	element	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	9	nmod	9:nmod	_
9	tuumaks	tuum	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
11	kergemast	kergem	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Cmp|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	materjalist	materjal	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	vahevööks	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	9	conj	6:nmod|9:conj|19:nsubj:cop	_
14	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
15	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	19	nsubj:cop	13:ref	_
16	alguses	algus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
17	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	19	cop	19:cop	_
18	ka	ka	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	välispinnaks	välis_pind	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	13	acl:relcl	13:acl:relcl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-494
# text = Diferentseerumist ilma kogu planeedi materjali ülessulamiseta on raske seletada.
1	Diferentseerumist	diferentseeru=mine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
2	ilma	ilma	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
3	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	4	det	4:det	_
4	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ülessulamiseta	üles_sulamine	NOUN	S	Case=Abe|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
8	raske	raske	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
9	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	8	csubj:cop	8:csubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-495
# text = Sulamine omakorda on võimalik suure hulga energia järsul vabanemisel.
1	Sulamine	sulamine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	omakorda	oma_korda	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
4	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	hulga	hulk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	energia	energia	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	järsul	järsk	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	vabanemisel	vabanemine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-496
# text = Siit tulenebki, et planetesimaalide hüpotees, mis astronoomidele ei meeldi, aitab geoloogidel planeedi algusjärku kõige sobivamalt seletada.
1	Siit	siit	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tulenebki	tulenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
5	planetesimaalide	planetesimaal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	hüpotees	hüpotees	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	11:nsubj|13:nsubj	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
8	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	11	nsubj	6:ref	_
9	astronoomidele	astronoom	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
10	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	11	aux	11:aux	_
11	meeldi	meeldima	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
13	aitab	aitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	csubj	2:csubj	_
14	geoloogidel	geoloog	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
15	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	algusjärku	algus_järk	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	19	obj	19:obj	_
17	kõige	kõige	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	sobivamalt	sobivam	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	seletada	seletama	VERB	V	VerbForm=Inf	13	xcomp	13:xcomp	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-497
# text = Siit läheb arvamuste sobimatus tagasi hüpoteetilise planeedi Phaethoni juurde.
1	Siit	siit	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	läheb	minema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	arvamuste	arvamus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	sobimatus	sobimatus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
5	tagasi	tagasi	ADV	D	_	2	compound:prt	2:compound	_
6	hüpoteetilise	hüpoteetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	Phaethoni	Phaethon	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	appos	7:appos	_
9	juurde	juurde	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-498
# text = Astronoomid peavad seda Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel olnud ühise atmosfääriga kaksikplaneediks, mis lagunes juba valmis Maa ajal umbes 3.9 miljardit aastat tagasi.
1	Astronoomid	astronoom	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
2	peavad	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	obj	2:obj	_
4	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	Jupiteri	Jupiter	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|7:nmod	_
7	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
8	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	olnud	ol=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
10	ühise	ühine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	atmosfääriga	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	kaksikplaneediks	kaksik_planeet	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp|15:nsubj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
14	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	nsubj	12:ref	_
15	lagunes	lagunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	acl:relcl	2:acl	_
16	juba	juba	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
17	valmis	valmis	ADJ	A	Degree=Pos	18	amod	18:amod	_
18	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
20	umbes	umbes	ADV	D	_	21	advmod	21:advmod	_
21	3.9	3.9	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	22	compound	22:compound	_
22	miljardit	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	23	nummod	23:nummod	_
23	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
24	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	23	case	23:case	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-499
# text = Maa arengulooga tegelejatele meeldib enam versioon, mille järgi Phaethon on kas lõplikult tekkimata jäänud või siis juba enne Maa valmimist lagunenud.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	arengulooga	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	tegelejatele	tegele=ja	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
4	meeldib	meeldima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	enam	enam	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	versioon	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj|15:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
8	mille	mis	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	obl	6:ref	_
9	järgi	järgi	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	Phaethon	Phaethon	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj|22:nsubj	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
12	kas	kas	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
13	lõplikult	lõplikult	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	tekkimata	tekkima	VERB	V	Case=Abe|VerbForm=Sup|Voice=Act	15	advcl	15:advcl	_
15	jäänud	jääma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl:relcl	6:acl:relcl	_
16	või	või	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
17	siis	siis	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
18	juba	juba	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
19	enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	21	case	21:case	_
20	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	valmimist	valmimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	22	obl	22:obl	_
22	lagunenud	lagunema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	15	conj	6:acl:relcl|15:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-500
# text = Maa ülessulamise seletuseks on väga ahvatlev Schmidti pakututest suuremate planetesimaalide kokkupõrkumine.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	ülessulamise	üles_sulamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	seletuseks	seletus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
5	väga	väga	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	ahvatlev	ahvatlev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	Schmidti	Schmidt	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	pakututest	pakutu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
9	suuremate	suurem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	planetesimaalide	planetesi_maal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	kokkupõrkumine	kokku_põrku=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-501
# text = Nagu eespool mainitud on juba mõnda aega arvatud, et planeetide tekkimisest ülejäänud materjal paikneb Päikesesüsteemi perifeerias - Kuiperi vöös ja Oorti pilves.
1	Nagu	nagu	SCONJ	J	_	3	mark	3:mark	_
2	eespool	ees_pool	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	mainitud	mainima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	8	advcl	8:advcl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
5	juba	juba	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
6	mõnda	mõni	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	aega	aeg	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	arvatud	arvama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
10	et	et	SCONJ	J	_	15	mark	15:mark	_
11	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	tekkimisest	tekkimine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
13	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
14	materjal	materjal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
15	paikneb	paiknema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	ccomp	8:ccomp	_
16	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	perifeerias	perifeeria	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
18	-	-	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
19	Kuiperi	Kuiper	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	vöös	vöö	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	17	appos	17:appos	_
21	ja	ja	CCONJ	J	_	23	cc	23:cc	_
22	Oorti	Oort	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	pilves	pilv	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	20	conj	17:appos|20:conj	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-502
# text = Seal säilinud mitmesuguse suurusega 'lumepallid' oleksidki säilinud planetesimaalid.
1	Seal	seal	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	säilinud	säili=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
3	mitmesuguse	mitme_sugune	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	4	nmod	4:nmod	_
4	suurusega	suurus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	lumepallid	lume_pall	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
7	'	'	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	oleksidki	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
9	säilinud	säili=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	10	amod	10:amod	_
10	planetesimaalid	planetesimaal	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-503
# text = Alates 1996. aastast on neid leitud ka vaatluslikult.
1	Alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
2	1996.	1996.	ADJ	N	Case=Ela|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Ord	3	amod	3:amod	_
3	aastast	aasta	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	6	obj	6:obj	_
6	leitud	leidma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	ka	ka	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	vaatluslikult	vaatlus=likult	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-504
# text = Varem pole seda juhtunud põhjusel, et need objektid on maapealsete teleskoopide reageerimisläve piiril.
1	Varem	varem	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
2	pole	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
3	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	4	nsubj	4:nsubj	_
4	juhtunud	juhtuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	põhjusel	põhjus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
7	et	et	SCONJ	J	_	14	mark	14:mark	_
8	need	see	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	objektid	objekt	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
11	maapealsete	maa_pealne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	teleskoopide	tele_skoop	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	nmod	13:nmod	_
13	reageerimisläve	reageerimis_lävi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	piiril	piir	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	acl	5:acl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-505
# text = Kord tekkinud planeedi Maa edasine arengulugu oleneb juba olulisel määral selle sulamise kaudu diferentseerunud planeedi jahtumise kulgemisest.
1	Kord	kord	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tekkinud	tekki=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	3	acl	3:acl	_
3	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	appos	3:appos	_
5	edasine	edasine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	arengulugu	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
7	oleneb	olenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	juba	juba	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
9	olulisel	oluline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	määral	määr	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
11	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	12	nmod	12:nmod	_
12	sulamise	sulamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	12	case	12:case	_
14	diferentseerunud	diferentseeru=nud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	jahtumise	jahtumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	kulgemisest	kulgemine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-506
# text = Tõepäraseks peetakse Maa akretsiooni toimumist kahes etapis - enne ja pärast kergete gaaside päikesetuule poolt ärapuhumist.
1	Tõepäraseks	tõe_pärane	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
2	peetakse	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	akretsiooni	akretsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	toimumist	toimumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
6	kahes	kaks	NUM	N	Case=Ine|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	etapis	etapp	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
8	-	-	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_
9	enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	16	case	16:case	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
11	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Prep	9	conj	9:conj|16:case	_
12	kergete	kerge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
13	gaaside	gaas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
14	päikesetuule	päikese_tuul	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
15	poolt	poolt	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	ärapuhumist	ära_puhumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-507
# text = Esimene etapp oleks koostiselt päikesesarnase aine koondumine ja teine meteoriitse koostisega aine lisandumine.
1	Esimene	esimene	ADJ	N	Case=Nom|Number=Sing|NumType=Ord	2	nmod	2:nmod	_
2	etapp	etapp	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
3	oleks	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	koostiselt	koostis	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	päikesesarnase	päikese_sarnane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	koondumine	koondumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	teine	teine	ADJ	N	Case=Nom|Number=Sing|NumType=Ord	7	conj	0:root|7:conj	_
10	meteoriitse	meteoriitne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	koostisega	koostis	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	lisandumine	lisandumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-508
# text = Marsi ja Kuu uurimise kaudu on leitud tõendeid Päikeseüsteemi sisemiste planeetide regiooni intensiivse meteoriitidega pommitamise kohta ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi.
1	Marsi	Marss	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	conj	1:conj|4:nmod	_
4	uurimise	uurimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
5	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
7	leitud	leidma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	tõendeid	tõend	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	7	obj	7:obj	_
9	Päikeseüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
10	sisemiste	sisemine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	regiooni	regioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
13	intensiivse	intensiivne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
14	meteoriitidega	meteoriit	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	pommitamise	pommitamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
16	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	15	case	15:case	_
17	ligikaudu	ligi_kaudu	ADV	D	_	18	advmod	18:advmod	_
18	4	4	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	19	compound	19:compound	_
19	miljardit	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	20	nummod	20:nummod	_
20	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
21	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	20	case	20:case	_
22	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-509
# text = On tuntud Kuu kataklüsmi periood 3.9 kuni 4 miljardit aastat tagasi, mil lühikese aja jooksul on tekkinud palju kraatreid.
1	On	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
2	tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Kuu	Kuu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	kataklüsmi	kata_klüsm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	periood	periood	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
6	3.9	3.9	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	compound	9:compound	_
7	kuni	kuni	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	4	4	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	conj	6:conj|9:compound	_
9	miljardit	miljard	NUM	N	Case=Par|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
11	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
13	mil	mil	ADV	D	_	18	mark	18:mark	_
14	lühikese	lühike	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
16	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	15	case	15:case	_
17	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	aux	18:aux	_
18	tekkinud	tekkima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
19	palju	palju	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
20	kraatreid	kraater	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	nsubj	18:nsubj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-510
# text = Esialgu tuleb sellist kaheetapilist Maa tekkelugu vaadata kui üht võimalikku, kuid mitte ainuvõimalikku versiooni.
1	Esialgu	esi_algu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	sellist	selline	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	6	det	6:det	_
4	kaheetapilist	kahe_etapi=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	tekkelugu	tekke_lugu	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
7	vaadata	vaatama	VERB	V	VerbForm=Inf	2	csubj	2:csubj	_
8	kui	kui	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
9	üht	üks	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Ind	15	det	15:det	_
10	võimalikku	võimalik	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
12	kuid	kuid	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
13	mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	14	advmod	14:advmod	_
14	ainuvõimalikku	ainu_võimalik	ADJ	A	Case=Add|Degree=Pos|Number=Sing	10	conj	10:conj|15:amod	_
15	versiooni	versioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-511
# text = Päikesesüsteemi planeedid on erinevate massidega ja erineva ehitusega.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	planeedid	planeet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj:cop	5:nsubj|8:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	erinevate	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
5	massidega	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	0	root	0:root	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	erineva	erinev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	ehitusega	ehitus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-512
# text = Maa arenguloo kohta arendatavad versioonid peavad sobima ka teiste planeetide arengulugudega.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	arenguloo	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	kohta	kohta	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	arendatavad	arenda=tav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	5	acl	5:acl	_
5	versioonid	versioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	7	nsubj	7:nsubj	_
6	peavad	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
7	sobima	sobima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	teiste	teine	DET	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	10	det	10:det	_
10	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	arengulugudega	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-513
# text = Viimastega tegeleb planetoloogia, mis kaasajal ka kiiresti areneb.
1	Viimastega	viimane	ADJ	A	Case=Com|Degree=Pos|Number=Plur	2	obl	2:obl	_
2	tegeleb	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	planetoloogia	planetoloogia	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|9:nsubj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
5	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	9	nsubj	3:ref	_
6	kaasajal	kaas_aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
7	ka	ka	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
8	kiiresti	kiiresti	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	areneb	arenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-514
# text = Suures osas on see areng tingitud soovist Maaga seotud sündmusi ja protsesse paremini mõista.
1	Suures	suur	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	osas	osa	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
4	see	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	5	det	5:det	_
5	areng	areng	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
6	tingitud	tingima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	soovist	soov	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	Maaga	Maa	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	seotud	seotud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	10	acl	10:acl	_
10	sündmusi	sündmus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	14	obj	14:obj	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	conj	10:conj|14:obj	_
13	paremini	paremini	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	mõista	mõistma	VERB	V	VerbForm=Inf	7	acl	7:acl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-515
# text = Kauges minevikus peeti Maad lapikuks.
1	Kauges	kauge	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	minevikus	minevik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	peeti	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	Maad	Maa	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
5	lapikuks	lapik	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-516
# text = Siiski juba 540 e. Kr. paiku pidas Pythagoras teda kerakujuliseks ja õnneks jõudis faktide najal samale seisukohale ka autoriteet Aristoteles.
1	Siiski	siiski	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
2	juba	juba	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
3	540	540	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	4	nummod	4:nummod	_
4	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	obl	7:obl	_
5	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	4	flat	4:flat	_
6	paiku	paiku	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
7	pidas	pidama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	Pythagoras	Pythagoras	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
9	teda	tema	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	7	obj	7:obj	_
10	kerakujuliseks	kera_kujuline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	7	xcomp	7:xcomp	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	õnneks	õnneks	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	jõudis	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
14	faktide	fakt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
15	najal	najal	ADP	K	AdpType=Post	14	case	14:case	_
16	samale	sama	DET	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Dem	17	det	17:det	_
17	seisukohale	seisu_koht	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
18	ka	ka	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	autoriteet	autoriteet	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
20	Aristoteles	Aristoteles	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	appos	19:appos	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-517
# text = Eratosthenes määras 230 e. Kr. üsna täpselt selle kera suuruse.
1	Eratosthenes	Eratosthenes	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	määras	määrama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	230	230	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	4	nummod	4:nummod	_
4	e.	e	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obl	2:obl	_
5	Kr.	Kr	PROPN	Y	Abbr=Yes	4	flat	4:flat	_
6	üsna	üsna	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
7	täpselt	täpselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
8	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	9	nmod	9:nmod	_
9	kera	kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	suuruse	suurus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-518
# text = Ta sai Maa raadiuse väärtuseks 6311 km.
1	Ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	2	nsubj	2:nsubj|5:nsubj	_
2	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	raadiuse	raadius	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	väärtuseks	väärtus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
6	6311	6311	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obj	2:obj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-519
# text = Praegu loetakse Maaga võrdse ruumalaga kera keskmiseks raadiuseks 6371 km ja Maa ekvatoriaalseks raadiuseks 6378 km.
1	Praegu	praegu	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	loetakse	lugema	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
3	Maaga	Maa	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	võrdse	võrdne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	ruumalaga	ruum_ala	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kera	kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
7	keskmiseks	keskmine	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	raadiuseks	raadius	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
9	6371	6371	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obj	2:obj	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	16	cc	14.1:cc	_
12	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
13	ekvatoriaalseks	ekvatoriaalne	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	raadiuseks	raadius	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	16	orphan	14.1:xcomp	_
15	6378	6378	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	16	nummod	16:nummod	_
16	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	conj	14.1:obj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-520
# text = Eratosthenese määratud Maa raadiuse väärtus oli kasutusel 17. sajandini.
1	Eratosthenese	Eratosthenes	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	määratud	määratud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	acl	5:acl	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	raadiuse	raadius	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	väärtus	väärtus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
6	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
7	kasutusel	kasutus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
8	17.	17.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	sajandini	sajand	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-521
# text = Õieti tegi küll juba 1528. a. järgmise sellise mõõtmise Jean Fernel (1497-1558), kes 1 kraadi ulatusega kaarel kasutas teepikkuse mõõtmiseks tõllaratast ja sai kraadile vastava kaare pikkuseks 110.6 km.
1	Õieti	õieti	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	tegi	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	küll	küll	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
4	juba	juba	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	1528.	1528.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obl	2:obl	_
7	järgmise	järgmine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
8	sellise	selline	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	9	det	9:det	_
9	mõõtmise	mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obj	2:obj	_
10	Jean	Jean	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj|21:nsubj|26:nsubj	_
11	Fernel	Fernel	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	flat	10:flat	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
13	1497-1558	1497-1558	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	10	parataxis	10:parataxis	_
14	)	)	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
15	,	,	PUNCT	Z	_	21	punct	21:punct	_
16	kes	kes	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	21	nsubj	10:ref	_
17	1	1	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	18	nummod	18:nummod	_
18	kraadi	kraad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	ulatusega	ulatus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	kaarel	kaar	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
21	kasutas	kasutama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	acl:relcl	10:acl:relcl	_
22	teepikkuse	tee_pikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	mõõtmiseks	mõõtmine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
24	tõllaratast	tõlla_ratas	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	21	obj	21:obj	_
25	ja	ja	CCONJ	J	_	26	cc	26:cc	_
26	sai	saama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	21	conj	10:acl:relcl|21:conj	_
27	kraadile	kraad	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	28	obl	28:obl	_
28	vastava	vastav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	29	acl	29:acl	_
29	kaare	kaar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	30	nmod	30:nmod	_
30	pikkuseks	pikkus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	26	xcomp	26:xcomp	_
31	110.6	110.6	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	32	nummod	32:nummod	_
32	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	26	obj	26:obj	_
33	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-522
# text = Juba siis 17. sajandil on 1617. a. Hollandis kraadile vastava kaare pikkust mõõtnud Villerbrord Snellius (1591-1626) saades tulemuseks 108 km ning 1636. a. Inglismaal Richard Norwod (1590-1636) Londoni ja Yorki vahelisel kaarel.
1	Juba	juba	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	siis	siis	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
3	17.	17.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	4	amod	4:amod	_
4	sajandil	sajand	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
6	1617.	1617.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	7	amod	7:amod	_
7	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	13	obl	13:obl	_
8	Hollandis	Holland	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
9	kraadile	kraad	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
10	vastava	vastav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
11	kaare	kaar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	pikkust	pikkus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
13	mõõtnud	mõõtma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
14	Villerbrord	Villerbrord	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
15	Snellius	Snellius	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	14	flat	14:flat	_
16	(	(	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
17	1591-1626	1591-1626	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	14	parataxis	14:parataxis	_
18	)	)	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
19	saades	saama	VERB	V	VerbForm=Conv	13	advcl	13:advcl	_
20	tulemuseks	tulemus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	19	xcomp	19:xcomp	_
21	108	108	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	22	nummod	22:nummod	_
22	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	19	obj	19:obj	_
23	ning	ning	CCONJ	J	_	27	cc	25.1:cc	_
24	1636.	1636.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	25	amod	25:amod	_
25	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	27	orphan	25.1:obl	_
26	Inglismaal	Inglis_maa	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	27	orphan	25.1:obl	_
27	Richard	Richard	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	conj	25.1:nsubj	_
28	Norwod	Norwod	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	27	flat	27:flat	_
29	(	(	PUNCT	Z	_	30	punct	30:punct	_
30	1590-1636	1590-1636	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	27	parataxis	27:parataxis	_
31	)	)	PUNCT	Z	_	30	punct	30:punct	_
32	Londoni	London	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	35	obl	35:obl	_
33	ja	ja	CCONJ	J	_	34	cc	34:cc	_
34	Yorki	York	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	32	conj	32:conj|35:obl	_
35	vahelisel	vaheline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	36	amod	36:amod	_
36	kaarel	kaar	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	27	orphan	25.1:obl	_
37	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-523
# text = Aastatel 1669-1670 mõõtis prantsuse astronoom Jean Picard (1620-1682) 1o 22 55 ' kaare pikkuse ja arvutas Maa raadiuseks 6 371 692 m.
1	Aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
2	1669-1670	1669-1670	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	1	nummod	1:nummod	_
3	mõõtis	mõõtma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	prantsuse	prantsuse	ADJ	G	_	5	amod	5:amod	_
5	astronoom	astronoom	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj|18:nsubj	_
6	Jean	Jean	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	appos	5:appos	_
7	Picard	Picard	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	flat	6:flat	_
8	(	(	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
9	1620-1682	1620-1682	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	parataxis	5:parataxis	_
10	)	)	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
11	1o	1o	NUM	N	NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
12	22	22	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	flat	11:flat	_
13	55	55	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	flat	11:flat	_
14	'	'	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
15	kaare	kaar	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	pikkuse	pikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
17	ja	ja	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
18	arvutas	arvutama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	conj	0:root|3:conj	_
19	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	raadiuseks	raadius	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	18	xcomp	18:xcomp	_
21	6	6371692	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	24	nummod	24:nummod	_
22	371	_	X	_	_	21	goeswith	21:goeswith	_
23	692	_	X	_	_	21	goeswith	21:goeswith	_
24	m	m	NOUN	Y	Abbr=Yes	18	obj	18:obj	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-524
# text = Aastal 1687 avaldas Newton Maa kuju teooria, milles näitas, et mõõduka kiirusega pöörleva planeedi kuju vastab pöördellipsoidile.
1	Aastal	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
2	1687	1687	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	1	nummod	1:nummod	_
3	avaldas	avaldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Newton	Newton	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	teooria	teooria	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj|10:obl	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
9	milles	mis	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Int,Rel	10	obl	7:ref	_
10	näitas	näitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	acl:relcl	7:acl:relcl	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
12	et	et	SCONJ	J	_	18	mark	18:mark	_
13	mõõduka	mõõdukas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	kiirusega	kiirus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	pöörleva	pöörlev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	16	acl	16:acl	_
16	planeedi	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	nsubj	18:nsubj	_
18	vastab	vastama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	ccomp	10:ccomp	_
19	pöördellipsoidile	pöörd_ellipsoid	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-525
# text = Täpsemate maakaartide koostamise eesmärgil toimusid mitmel pool suuremad triangulatsioonilised kraadimõõtmised 18. ja 19. sajandil ning veel 20. sajandi alguseski.
1	Täpsemate	täpsem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	maakaartide	maa_kaart	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	koostamise	koostamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	eesmärgil	ees_märk	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	toimusid	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	mitmel	mitu	PRON	P	Case=Ade|Number=Sing|PronType=Ind	5	obl	5:obl	_
7	pool	pool	ADV	D	_	6	fixed	6:fixed	_
8	suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
9	triangulatsioonilised	triangulatsiooni=line	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	kraadimõõtmised	kraadi_mõõtmine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
11	18.	18.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	14	amod	14:amod	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	19.	19.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	11	conj	11:conj|14:amod	_
14	sajandil	sajand	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
15	ning	ning	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
16	veel	veel	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
17	20.	20.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	18	amod	18:amod	_
18	sajandi	sajand	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	alguseski	algus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	14	conj	5:obl|14:conj	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-526
# text = Neist kraadimõõtmistest suurima, 25o 20' ehk üle 2800 km haaraval kaarel 1816-1855 toimunud ettevõtmise peaosaliseks oli Tartu Observatooriumi ja Pulkovo observatooriumi (alates 1839) direktor Friedrich Georg Willhelm Struve (1793-1864).
1	Neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	2	nmod	2:nmod	_
2	kraadimõõtmistest	kraadi_mõõtmine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
3	suurima	suurim	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Sup|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_
5	25o	25o	NUM	N	NumType=Card	11	obl	11:obl	_
6	20'	20	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	flat	5:flat	_
7	ehk	ehk	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
8	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
9	2800	2800	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	conj	5:conj|11:obl	_
11	haaraval	haarav	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	kaarel	kaar	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	1816-1855	1816-1855	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Range	14	obl	14:obl	_
14	toimunud	toimunud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	ettevõtmise	ette_võtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	peaosaliseks	pea_osaline	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
17	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	16	cop	16:cop	_
18	Tartu	Tartu	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	Observatooriumi	Observatoorium	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	27	nmod	27:nmod	_
20	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
21	Pulkovo	Pulkovo	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	observatooriumi	observatoorium	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	conj	19:conj|27:nmod	_
23	(	(	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
24	alates	alates	ADP	K	AdpType=Prep	25	case	25:case	_
25	1839	1839	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	22	parataxis	22:parataxis	_
26	)	)	PUNCT	Z	_	25	punct	25:punct	_
27	direktor	direktor	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj:cop	16:nsubj	_
28	Friedrich	Friedrich	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	27	appos	27:appos	_
29	Georg	Georg	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	28	flat	28:flat	_
30	Willhelm	Willhelm	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	28	flat	28:flat	_
31	Struve	Struve	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	28	flat	28:flat	_
32	(	(	PUNCT	Z	_	33	punct	33:punct	_
33	1793-1864	1793-1864	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	27	parataxis	27:parataxis	_
34	)	)	PUNCT	Z	_	33	punct	33:punct	_
35	.	.	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-527
# text = Seda kaart nimetati isegi Struve kaareks.
1	Seda	see	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	kaart	kaar	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	nimetati	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	isegi	isegi	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	Struve	Struve	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kaareks	kaar	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-528
# text = Töö lõpptulemusena avaldas Struve 1861. a. mahuka kaheköitelise töö.
1	Töö	töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	lõpptulemusena	lõpp_tulemus	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	avaldas	avaldama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Struve	Struve	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	1861.	1861.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	3	obl	3:obl	_
7	mahuka	mahukas	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
8	kaheköitelise	kahe_köite=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	töö	töö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-529
# text = Kraadimõõtmiste põhjal selgus, et Maa kuju vastab tuntud geomeetrilistest kujunditest kõige paremini kolmeteljelisele ellipsoidile.
1	Kraadimõõtmiste	kraadi_mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
2	põhjal	põhjal	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	selgus	selguma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
6	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
8	vastab	vastama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	csubj	3:csubj	_
9	tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
10	geomeetrilistest	geomeetriline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	kujunditest	kujund	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
12	kõige	kõige	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	paremini	paremini	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
14	kolmeteljelisele	kolme_telje=line	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	15	amod	15:amod	_
15	ellipsoidile	ellipsoid	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-530
# text = Lisaks sellele, et Maa on polaartelje sihis kokku surutud, moodustab ellipsi ka tema lõige ekvaatori tasandiga.
1	Lisaks	lisa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
2	sellele	see	PRON	P	Case=All|Number=Sing|PronType=Dem	1	nmod	1:nmod	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
4	et	et	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
7	polaartelje	polaar_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	sihis	siht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
9	kokku	kokku	ADV	D	_	10	compound:prt	10:compound	_
10	surutud	suru=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	2	acl	2:acl	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
12	moodustab	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	ellipsi	ellips	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
14	ka	ka	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
15	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	nmod	16:nmod	_
16	lõige	lõige	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
17	ekvaatori	ekvaator	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
18	tasandiga	tasand	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-531
# text = Pikema ja lühema ekvatoriaalse pooltelje erinevus on küll vaid paarsada meetrit.
1	Pikema	pikem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	lühema	lühem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	1	conj	1:conj|5:amod	_
4	ekvatoriaalse	ekvatoriaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	pooltelje	pool_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	erinevus	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
8	küll	küll	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	vaid	vaid	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
10	paarsada	paar_sada	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	meetrit	meeter	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-532
# text = Ekvatoriaalse ja polaarse pooltelje erinevus ulatub aga üle 21 kilomeetri.
1	Ekvatoriaalse	ekvatoriaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	polaarse	polaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	1	conj	1:conj|4:amod	_
4	pooltelje	pool_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	erinevus	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
6	ulatub	ulatuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	aga	aga	ADV	J	_	6	advmod	6:advmod	_
8	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	10	case	10:case	_
9	21	21	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	kilomeetri	kilo_meeter	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-533
# text = Praktilise mugavuse mõttes kasutatakse Maa kuju lähenduskujundina kaheteljelist pöördellipsoidi.
1	Praktilise	praktiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	mugavuse	mugavus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	mõttes	mõte	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	kasutatakse	kasutama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	lähenduskujundina	lähendus_kujund	NOUN	S	Case=Ess|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	kaheteljelist	kahe_telje=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	pöördellipsoidi	pöördellipsoid	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-534
# text = Telgede pikkused on rahvusvaheliselt kokku lepitud.
1	Telgede	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	pikkused	pikkus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
4	rahvusvaheliselt	rahvus_vaheliselt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
5	kokku	kokku	ADV	D	_	6	compound:prt	6:compound	_
6	lepitud	leppima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-535
# text = Vastavalt mõõtmistäpsuse ja arvutustäpsuse paranemisele on neid korrigeeritud.
1	Vastavalt	vastavalt	ADP	K	AdpType=Prep	5	case	5:case	_
2	mõõtmistäpsuse	mõõtmis_täpsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	arvutustäpsuse	arvutus_täpsus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|5:nmod	_
5	paranemisele	paranemine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
7	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	8	obj	8:obj	_
8	korrigeeritud	korrigeerima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-536
# text = N. Liidu geodeetiliste mõõtmiste aluseks oli alates 1946. a. vahetult enne sõda 1940. a. Feodossi Krassovski (1878-1948) juhendamisel arvutatud Krassovski ellipsoid.
1	N.	N.	PROPN	Y	Abbr=Yes	2	nmod	2:nmod	_
2	Liidu	Liit	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	geodeetiliste	geodeetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	mõõtmiste	mõõtmine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	aluseks	alus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
7	alates	alates	ADP	K	_	9	case	9:case	_
8	1946.	1946.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	9	amod	9:amod	_
9	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	obl	5:obl	_
10	vahetult	vahetult	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
11	enne	enne	ADP	K	AdpType=Prep	12	case	12:case	_
12	sõda	sõda	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
13	1940.	1940.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	14	amod	14:amod	_
14	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	21	obl	21:obl	_
15	Feodossi	Feodossi	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
16	Krassovski	Krassovski	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	flat	15:flat	_
17	(	(	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
18	1878-1948	1878-1948	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	15	parataxis	15:parataxis	_
19	)	)	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
20	juhendamisel	juhendamine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
21	arvutatud	arvuta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	23	acl	23:acl	_
22	Krassovski	Krassovski	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
23	ellipsoid	ellipsoid	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
24	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-537
# text = Rahvusvahelise Astronoomia Liidu kokkuleppega kasutati alates 1964. a. kaheteljelist ellipsoidi pikema poolteljega 6378.160 km ja lühema poolteljega 6356.780 km.
1	Rahvusvahelise	Rahvus_vaheline	PROPN	A	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	Astronoomia	Astronoomia	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	Liidu	Liit	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	kokkuleppega	kokku_lepe	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	kasutati	kasutama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	alates	alates	ADP	K	_	8	case	8:case	_
7	1964.	1964.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	8	amod	8:amod	_
8	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	obl	5:obl	_
9	kaheteljelist	kahe_telje=line	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
10	ellipsoidi	ellipsoit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obj	5:obj	_
11	pikema	pikem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	poolteljega	pool_telg	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
13	6378.160	6378.160	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	14	nummod	14:nummod	_
14	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	12	nmod	12:nmod	_
15	ja	ja	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
16	lühema	lühem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	poolteljega	pool_telg	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	conj	10:nmod|12:conj	_
18	6356.780	6356.780	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	19	nummod	19:nummod	_
19	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	17	nmod	17:nmod	_
20	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-538
# text = Viimasel ajal on seoses täpsete mõõtmistega kosmosest võimalik täpsemalt arvestada ka Maa kuju lokaalseid kõrvalekaldeid korrapärasest ellipsoidist.
1	Viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
4	seoses	seoses	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
5	täpsete	täpne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	mõõtmistega	mõõtmine	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
7	kosmosest	kosmos	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
8	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
9	täpsemalt	täpsemalt	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	arvestada	arvestama	VERB	V	VerbForm=Inf	8	csubj:cop	8:csubj	_
11	ka	ka	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
12	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	lokaalseid	lokaalne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
15	kõrvalekaldeid	kõrvale_kalle	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	10	obj	10:obj	_
16	korrapärasest	korra_pärane	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	17	amod	17:amod	_
17	ellipsoidist	ellipsoid	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-539
# text = Geodeetiliste satelliitide vahendusel avastati juba mõni aeg tagasi, et lõunapoolkera polaarne kokkusurutus on Antarktika jääkilbi surve tõttu suurem kui põhjapoolkera oma.
1	Geodeetiliste	geodeetiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	satelliitide	satelliit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	vahendusel	vahendus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	avastati	avastama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	juba	juba	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
6	mõni	mõni	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	aeg	aeg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19:punct	_
10	et	et	SCONJ	J	_	19	mark	19:mark	_
11	lõunapoolkera	lõuna_pool_kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
12	polaarne	polaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	kokkusurutus	kokku_surutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	19	nsubj:cop	19:nsubj	_
14	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	19	cop	19:cop	_
15	Antarktika	Antarktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	jääkilbi	jää_kilp	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	surve	surve	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	obl	19:obl	_
18	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	4	ccomp	4:ccomp	_
20	kui	kui	SCONJ	J	_	22	mark	22:mark	_
21	põhjapoolkera	põhja_pool_kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	oma	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	19	advcl	19:advcl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-540
# text = Sellist ebasümmeetrilist kujundit nimetatakse kardioidiks, mis moodustab ruumis pöörleva stiliseeritud südamega sarnase kujundi.
1	Sellist	selline	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	3	det	3:det	_
2	ebasümmeetrilist	eba_sümmeetriline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	kujundit	kujund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
4	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
5	kardioidiks	kardioid	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	xcomp	4:xcomp|8:nsubj	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	8	nsubj	5:ref	_
8	moodustab	moodustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	acl:relcl	5:acl:relcl	_
9	ruumis	ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
10	pöörleva	pöörlev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
11	stiliseeritud	stiliseeri=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	12	acl	12:acl	_
12	südamega	süda	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
13	sarnase	sarnane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	kujundi	kujund	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obj	8:obj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-541
# text = Tuntud geomeetriliste kujunditega on Maa pinda lähendatud arvutustehnilise mugavuse tõttu.
1	Tuntud	tuntud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	acl	3:acl	_
2	geomeetriliste	geomeetriline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	kujunditega	kujund	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	aux	7:aux	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	pinda	pind	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
7	lähendatud	lähendama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
8	arvutustehnilise	arvutus_tehniline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	mugavuse	mugavus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-542
# text = Maa tegelik pind ei ole korrapärane ja seda lähendab kaardistamise tarvis kõige paremini kujuteldav hüdrostaatilises tasakaalus olev veepind.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	tegelik	tegelik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	pind	pind	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
4	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	6	aux	6:aux	_
5	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
6	korrapärane	korra_pärane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	9	obj	9:obj	_
9	lähendab	lähendama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	conj	0:root|6:conj	_
10	kaardistamise	kaardista=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
11	tarvis	tarvis	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	kõige	kõige	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	paremini	paremini	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
14	kujuteldav	kujuteldav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	18	acl	18:acl	_
15	hüdrostaatilises	hüdro_staatiline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	tasakaalus	tasa_kaal	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
17	olev	olev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	18	acl	18:acl	_
18	veepind	vee_pind	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-543
# text = Sellist ekvipotentsiaalpinda nimetatakse geoidiks.
1	Sellist	selline	DET	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ekvipotentsiaalpinda	ekvi_potentsiaal_pind	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
3	nimetatakse	nimetama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	geoidiks	geoid	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	3	xcomp	3:xcomp	_
5	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-544
# text = Geoidi pind on igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga.
1	Geoidi	geoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pind	pind	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	igas	iga	DET	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Tot	6	det	6:det	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	punktis	punkt	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	risti	risti	ADV	D	_	0	root	0:root	_
8	raskusjõu	raskus_jõud	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	suunaga	suund	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-545
# text = Kõrgused merepinnast antakse mandritel geoidi pinna suhtes.
1	Kõrgused	kõrgus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	obj	3:obj	_
2	merepinnast	mere_pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
3	antakse	andma	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Pass	0	root	0:root	_
4	mandritel	manner	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
5	geoidi	geoid	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-546
# text = Geoidi pinna erinevused Maa kuju lähendava pöördellipsoidi pinnast küünivad kuni 100 meetrini.
1	Geoidi	geoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	erinevused	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj	9:nsubj	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
6	lähendava	lähenda=v	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	pöördellipsoidi	pöörd_ellipsoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	pinnast	pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
9	küünivad	küündima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	kuni	kuni	ADP	K	AdpType=Prep	12	case	12:case	_
11	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	meetrini	meeter	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-547
# text = India ookeanis Sri Lankast lõunas on geoidi pind isegi üle 100 meetri ellipsoidi pinnast madalamal.
1	India	India	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	ookeanis	ookean	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
3	Sri	Sri	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	Lankast	Lanka	PROPN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	flat	3:flat	_
5	lõunas	lõuna	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
7	geoidi	geoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	pind	pind	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
9	isegi	isegi	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
10	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	12	case	12:case	_
11	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	meetri	meeter	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
13	ellipsoidi	ellipsoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	pinnast	pind	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
15	madalamal	madalamal	ADV	D	_	0	root	0:root	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-548
# text = Kõige enam, üle 70 meetri, ellipsoidi pinna kohale tõuseb geoid Uus-Guinea ümbruskonnas.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	enam	enam	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
3	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
4	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	6	case	6:case	_
5	70	70	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	meetri	meeter	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
8	ellipsoidi	ellipsoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
10	kohale	kohale	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	tõuseb	tõusma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	geoid	geoid	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	11:nsubj	_
13	Uus-Guinea	Uus-Guinea	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	ümbruskonnas	ümbruskond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-549
# text = Eesti kohal ulatub ta üle ellipsoidi pinna paarikümne meetri võrra.
1	Eesti	Eesti	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
2	kohal	kohal	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	ulatub	ulatuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ta	tema	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	3	nsubj	3:nsubj	_
5	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	7	case	7:case	_
6	ellipsoidi	ellipsoid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	paarikümne	paar_kümmend	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	meetri	meeter	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
10	võrra	võrra	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-550
# text = Islandil küünib üle selle juba 60 m ja Vene tasandiku kohal taandub erinevus nulliks.
1	Islandil	Island	PROPN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	küünib	küündima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	üle	üle	ADP	K	AdpType=Prep	4	case	4:case	_
4	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
5	juba	juba	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
6	60	60	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	m	m	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	obl	2:obl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
9	Vene	Vene	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	tasandiku	tasandik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
11	kohal	kohal	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	taandub	taanduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
13	erinevus	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
14	nulliks	null	NUM	N	Case=Tra|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	12	obl	12:obl	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-551
# text = Maa väliskuju muutub ajas.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	väliskuju	välis_kuju	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	muutub	muutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ajas	aeg	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
5	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-552
# text = Selle muutumise põhjused lähtuvad Maa sisemusest ja väljastpoolt.
1	Selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	nmod	2:nmod	_
2	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	põhjused	põhjus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	nsubj	4:nsubj	_
4	lähtuvad	lähtuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	sisemusest	sisemus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
8	väljastpoolt	väljast_poolt	ADV	D	_	6	conj	4:advmod|6:conj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-553
# text = Neist on täpsemalt juttu edaspidi.
1	Neist	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
3	täpsemalt	täpsemalt	ADV	D	_	0	root	0:root	_
4	juttu	jutt	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
5	edaspidi	edas_pidi	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-554
# text = Aja jooksul on oluliselt muutunud isegi Maa suurus.
1	Aja	aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
2	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	muutunud	muutuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	isegi	isegi	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	suurus	suurus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-555
# text = Kriidi ajastu (144-66.4 Ma tagasi, kestus 77,6 Ma) Maa raadiuseks on hinnatud koguni 4800 km, mis on praegusest väärtusest (6371 km) tublisti väiksem.
1	Kriidi	kriit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	ajastu	ajastu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
3	(	(	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
4	144-66.4	144-66.4	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	5	nummod	5:nummod	_
5	Ma	Ma	NOUN	Y	Abbr=Yes	2	parataxis	2:parataxis	_
6	tagasi	tagasi	ADP	K	_	5	case	5:case	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
8	kestus	kestus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
9	77,6	77,6	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	Ma	Ma	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	conj	2:parataxis|5:conj	_
11	)	)	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
12	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	raadiuseks	raadius	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	15	xcomp	15:xcomp	_
14	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
15	hinnatud	hindama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
16	koguni	koguni	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
17	4800	4800	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	18	nummod	18:nummod	_
18	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	15	obl	15:obl|29:nsubj:cop	_
19	,	,	PUNCT	Z	_	29	punct	29:punct	_
20	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	29	nsubj:cop	18:ref	_
21	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	29	cop	29:cop	_
22	praegusest	praegune	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	23	amod	23:amod	_
23	väärtusest	väärtus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	29	obl	29:obl	_
24	(	(	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
25	6371	6371	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	26	nummod	26:nummod	_
26	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	23	parataxis	23:parataxis	_
27	)	)	PUNCT	Z	_	26	punct	26:punct	_
28	tublisti	tublisti	ADV	D	_	29	advmod	29:advmod	_
29	väiksem	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	18	acl:relcl	18:acl:relcl	_
30	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-556
# text = Maa raadiuse nii suure muutumise võimalikkus äratab kahtlust, kuna sellest lähtudes tekiksid probleemid siseehituse tasakaaluga.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	raadiuse	raadius	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	nii	nii	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	võimalikkus	võimalikkus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
7	äratab	äratama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	kahtlust	kahtlus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	obj	7:obj	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_
10	kuna	kuna	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
11	sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	12	obl	12:obl	_
12	lähtudes	lähtuma	VERB	V	VerbForm=Conv	13	advcl	13:advcl	_
13	tekiksid	tekkima	VERB	V	Mood=Cnd|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	advcl	7:advcl	_
14	probleemid	probleem	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	13	nsubj	13:nsubj	_
15	siseehituse	sise_ehitus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	tasakaaluga	tasa_kaal	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-557
# text = Maa läbimõõdu ja mahu muutumise tõepärane käik Maa eksisteerimise ajal on tähtis kogu tema geoloogilise arenguloo seletamise jaoks.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	läbimõõdu	läbi_mõõt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	mahu	maht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	conj	2:conj|5:nmod	_
5	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	tõepärane	tõe_pärane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	käik	käik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj:cop	12:nsubj	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	eksisteerimise	eksisteerimine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
10	ajal	ajal	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
12	tähtis	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
13	kogu	kogu	DET	A	PronType=Tot	16	det	16:det	_
14	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	16	nmod	16:nmod	_
15	geoloogilise	geoloogiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	arenguloo	arengu_lugu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	nmod	17:nmod	_
17	seletamise	seletamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
18	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	17	case	17:case	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-558
# text = Maa maht on praegu 1 083*1012 km3 ja mass 5976*1027 g.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	maht	maht	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj:cop	7:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	7	cop	7:cop	_
4	praegu	praegu	ADV	D	_	7	advmod	7:advmod	_
5	1	1083*1012	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	7	nummod	7:nummod	_
6	083*1012	_	X	_	_	5	goeswith	5:goeswith	_
7	km3	km3	NOUN	Y	Abbr=Yes	0	root	0:root	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
9	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
10	5976*1027	5976*1027	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	g	g	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	conj	0:root|7:conj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-559
# text = Maa pöörleb ümber oma telje ja osaleb maailmaruumis toimuvates suhteliselt korrapärastes liikumistes.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	pöörleb	pöörlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	5	case	5:case	_
4	oma	oma	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	5	nmod	5:nmod	_
5	telje	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	osaleb	osalema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	conj	0:root|2:conj	_
8	maailmaruumis	maa_ilma_ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
9	toimuvates	toimuv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
10	suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	korrapärastes	korra_pärane	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur	12	amod	12:amod	_
12	liikumistes	liikumine	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-560
# text = Siin piirdume vaid nendega, mis toimuvad meie endi Galaktika piirides.
1	Siin	siin	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	piirdume	piirduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=1|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	vaid	vaid	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
4	nendega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Plur|PronType=Dem	2	obl	2:obl|7:nsubj	_
5	,	,	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
6	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	7	nsubj	4:ref	_
7	toimuvad	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	acl:relcl	4:acl:relcl	_
8	meie	mina	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|Person=1|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
9	endi	ise	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Prs|Reflex=Yes	8	nmod	8:nmod	_
10	Galaktika	Galaktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	piirides	piir	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	7	obl	7:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-561
# text = Koos Galaktikaga liigub Päikesesüsteem Ükssarviku (Monoceros) tähtkuju sihis kiirusega umbes 210 km/s.
1	Koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	Galaktikaga	Galaktika	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	liigub	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Päikesesüsteem	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	Ükssarviku	Üks_sarvik	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
6	(	(	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
7	Monoceros	Monoceros	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	parataxis	5:parataxis	_
8	)	)	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_
9	tähtkuju	täht_kuju	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	sihis	siht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	kiirusega	kiirus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
12	umbes	umbes	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	210	210	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	14	nummod	14:nummod	_
14	km/s	km/s	NOUN	D	Abbr=Yes	11	nmod	11:nmod	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-562
# text = Galaktika pöörlemisel sooritab Päikesesüsteem ühe täistiiru ligikaudu 180 milj. aastaga.
1	Galaktika	Galaktika	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemisel	pöörlemine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	sooritab	sooritama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Päikesesüsteem	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	ühe	üks	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	täistiiru	täis_tiir	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
7	ligikaudu	ligi_kaudu	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	180	180	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	compound	9:compound	_
9	milj.	milj	NUM	N	Abbr=Yes|NumForm=Word|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	aastaga	aasta	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-563
# text = See teeb kiiruseks 250 km/s.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	teeb	tegema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	kiiruseks	kiirus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	2	xcomp	2:xcomp	_
4	250	250	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	nummod	5:nummod	_
5	km/s	km/s	NOUN	D	Abbr=Yes	2	obl	2:obl	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-564
# text = Kuna Galaktika ei pöörle päris jäigana, siis ei ole ka keskkond, milles Päikesesüsteem liigub, päris ühtlase tihedusega.
1	Kuna	kuna	SCONJ	J	_	4	mark	4:mark	_
2	Galaktika	Galaktika	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
3	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
4	pöörle	pöörlema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	advcl	20:advcl	_
5	päris	päris	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	jäigana	jäik	ADJ	A	Case=Ess|Degree=Pos|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
7	,	,	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
8	siis	siis	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
9	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	20	aux	20:aux	_
10	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	20	cop	20:cop	_
11	ka	ka	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	keskkond	keskkond	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	nsubj:cop	16:obl|20:nsubj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
14	milles	mis	PRON	P	Case=Ine|Number=Sing|PronType=Int,Rel	16	obl	12:ref	_
15	Päikesesüsteem	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	16	nsubj	16:nsubj	_
16	liigub	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	acl:relcl	12:acl:relcl	_
17	,	,	PUNCT	Z	_	16	punct	16:punct	_
18	päris	päris	ADV	D	_	19	advmod	19:advmod	_
19	ühtlase	ühtlane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	20	amod	20:amod	_
20	tihedusega	tihedus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-565
# text = Suurema tihedusega piirkondades võib toimuda aine akretsioon Päikesesüsteemi.
1	Suurema	suurem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	tihedusega	tihedus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	piirkondades	piirkond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	5	obl	5:obl	_
4	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	toimuda	toimuma	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
6	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	akretsioon	akretsioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
8	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Add|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-566
# text = See omakorda võib arvestatavalt mõjuda planeetide pöörlemisele ja tiirlemisele ning Maa puhul olla üheks kliima muutumist põhjustavaks teguriks.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	5	nsubj	5:nsubj	_
2	omakorda	oma_korda	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
3	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	arvestatavalt	arvestatava=lt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	mõjuda	mõjuma	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
6	planeetide	planeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	pöörlemisele	pöörlemine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	tiirlemisele	tiirle=mine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	7	conj	5:obl|7:conj	_
10	ning	ning	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
11	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
12	puhul	puhul	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	olla	olema	AUX	V	VerbForm=Inf	18	cop	18:cop	_
14	üheks	üks	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	18	det	18:det	_
15	kliima	kliima	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	muutumist	muutumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	17	obj	17:obj	_
17	põhjustavaks	põhjusta=v	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	18	acl	18:acl	_
18	teguriks	tegur	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-567
# text = Sellekohased uuringud näitavad, et suure tõenäosusega on Maa koos ülejäänud Päikesesüsteemiga viimase 5 milj. aasta vältel liikunud väga väikese tihedusega interstellaarse aine keskkonnas ja umbes 10 000 aasta eest sukeldunud sooja tihedasse gaasipilve temperatuuriga ligi 7000 K.
1	Sellekohased	selle_kohane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	uuringud	uuring	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	näitavad	näitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
5	et	et	SCONJ	J	_	18	mark	18:mark	_
6	suure	suur	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	tõenäosusega	tõe_näosus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	18	aux	18:aux	_
9	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	18	nsubj	18:nsubj|31:nsubj	_
10	koos	koos	ADP	K	AdpType=Prep	12	case	12:case	_
11	ülejäänud	üle_jäänud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
12	Päikesesüsteemiga	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Com|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
13	viimase	viimane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	compound	15:compound	_
15	milj.	milj	NUM	N	Abbr=Yes|NumForm=Word|NumType=Card	16	nummod	16:nummod	_
16	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
17	vältel	vältel	ADP	K	AdpType=Post	16	case	16:case	_
18	liikunud	liikuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	3	ccomp	3:ccomp	_
19	väga	väga	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
20	väikese	väike	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	21	amod	21:amod	_
21	tihedusega	tihedus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	23	nmod	23:nmod	_
22	interstellaarse	inter_stellaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	23	amod	23:amod	_
23	aine	aine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
24	keskkonnas	keskkond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
25	ja	ja	CCONJ	J	_	31	cc	31:cc	_
26	umbes	umbes	ADV	D	_	27	advmod	27:advmod	_
27	10	10000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	29	nummod	29:nummod	_
28	000	_	X	_	_	27	goeswith	27:goeswith	_
29	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	31	obl	31:obl	_
30	eest	eest	ADP	K	AdpType=Post	29	case	29:case	_
31	sukeldunud	sukelduma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	18	conj	3:ccomp|18:conj	_
32	sooja	soe	ADJ	A	Case=Add|Degree=Pos|Number=Sing	34	amod	34:amod	_
33	tihedasse	tihe	ADJ	A	Case=Ill|Degree=Pos|Number=Sing	34	amod	34:amod	_
34	gaasipilve	gaasi_pilv	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	31	obl	31:obl	_
35	temperatuuriga	temperatuur	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	34	nmod	34:nmod	_
36	ligi	ligi	ADV	D	_	37	advmod	37:advmod	_
37	7000	7000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	38	nummod	38:nummod	_
38	K	K	NOUN	Y	Abbr=Yes	35	nmod	35:nmod	_
39	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-568
# text = Seoses sellega on ümbritseva interstellaarse keskkonna tihedus kasvanud 3 suurusjärgu võrra (2*10-4 1-5*10-1 cm-3).
1	Seoses	seoses	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	sellega	see	PRON	P	Case=Com|Number=Sing|PronType=Dem	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	ümbritseva	ümbritsev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	6	acl	6:acl	_
5	interstellaarse	inter_stellaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	keskkonna	keskkond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	tihedus	tihedus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj	8:nsubj	_
8	kasvanud	kasvama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	3	3	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	suurusjärgu	suurus_järk	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
11	võrra	võrra	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	(	(	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
13	2*10-4	2*10-4	NUM	N	NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
14	1-5*10-1	1-5*10-1	NUM	N	NumType=Card	13	flat	13:flat	_
15	cm-3	cm-3	NOUN	Y	Abbr=Yes	8	parataxis	8:parataxis	_
16	)	)	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-569
# text = Maad ei saa pidada päris suletud süsteemiks, sest lisaks energiavahetusele toimub ümbritseva keskkonnaga ka teatav massivahetus.
1	Maad	Maa	PROPN	S	Case=Par|Number=Sing	4	obj	4:obj	_
2	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	4	aux	4:aux	_
3	saa	saama	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	aux	4:aux	_
4	pidada	pidama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
5	päris	päris	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	suletud	sule=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	7	acl	7:acl	_
7	süsteemiks	süsteem	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	4	xcomp	4:xcomp	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_
9	sest	sest	SCONJ	J	_	12	mark	12:mark	_
10	lisaks	lisa	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
11	energiavahetusele	energia_vahetus	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
12	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	advcl	4:advcl	_
13	ümbritseva	ümbritsev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	14	acl	14:acl	_
14	keskkonnaga	keskkond	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
15	ka	ka	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
16	teatav	teatav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Pass	17	acl	17:acl	_
17	massivahetus	massi_vahetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj	12:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-570
# text = Pidevalt eraldub Maa atmosfäärist maailmaruumi ioone ja kergemate gaaside aatomeid.
1	Pidevalt	pidevalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	eraldub	eralduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	atmosfäärist	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	maailmaruumi	maa_ilma_ruum	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	ioone	ioon	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
7	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
8	kergemate	kergem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	gaaside	gaas	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	10	nmod	10:nmod	_
10	aatomeid	aatom	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	conj	2:nsubj|6:conj	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-571
# text = Massi allikaks Maa jaoks on interplanetaarne keskkond.
1	Massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	allikaks	allikas	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
4	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	2	cop	2:cop	_
6	interplanetaarne	inter_planetaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	keskkond	keskkond	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj:cop	2:nsubj	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-572
# text = Suhteliselt harva toimuvatest suurema massiga kehade langemisest Maale annavad tunnistust meteoriidikraatrid.
1	Suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	harva	harva	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	toimuvatest	toimuv	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
4	suurema	suurem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	kehade	keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	langemisest	langemine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
8	Maale	Maa	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
9	annavad	andma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
10	tunnistust	tunnistus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
11	meteoriidikraatrid	meteoriidi_kraater	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	9	nsubj	9:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-573
# text = Pidevalt langeb käesoleval ajal Maale aastas ligi 40 000 tonni sodiaagipilvest pärit interplanetaarset tolmu.
1	Pidevalt	pidevalt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	langeb	langema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	käesoleval	käes_olev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	4	acl	4:acl	_
4	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	Maale	Maa	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	aastas	aasta	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
7	ligi	ligi	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	40	40000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	10	nummod	10:nummod	_
9	000	_	X	_	_	8	goeswith	8:goeswith	_
10	tonni	tonn	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
11	sodiaagipilvest	sodiaagi_pilv	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
12	pärit	pärit	ADV	X	_	14	advmod	14:advmod	_
13	interplanetaarset	inter_planetaarne	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	14	amod	14:amod	_
14	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-574
# text = Selle tolmu pidevateks allikateks on asteroidide pinna aeglane erosioon ja komeetide materjali aurustumine.
1	Selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	pidevateks	pidev	ADJ	A	Case=Tra|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	allikateks	allikas	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	0	root	0:root	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
6	asteroidide	asteroid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	pinna	pind	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
8	aeglane	aeglane	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	erosioon	erosioon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
11	komeetide	komeet	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	materjali	materjal	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	aurustumine	aurustu=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	conj	4:nsubj|9:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-575
# text = Mõne asteroidi lagunemine või nende omavahelised kokkupõrked võivad mõneks ajaks interplanetaarse tolmu kogust oluliselt suurendada.
1	Mõne	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	2	det	2:det	_
2	asteroidi	asteroid	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	lagunemine	lagunemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
4	või	või	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
5	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	7	nmod	7:nmod	_
6	omavahelised	oma_vaheline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	7	amod	7:amod	_
7	kokkupõrked	kokku_põrge	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	conj	3:conj|15:nsubj	_
8	võivad	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
9	mõneks	mõni	DET	P	Case=Tra|Number=Sing|PronType=Ind	10	det	10:det	_
10	ajaks	aeg	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
11	interplanetaarse	inter_planetaarne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	kogust	kogus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	obj	15:obj	_
14	oluliselt	oluliselt	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	suurendada	suurendama	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	15	punct	15:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-576
# text = Üldiselt liiguvad selle tolmu väiksemad osakesed mööda spiraali Päikese kui kõige massiivsema keha poole.
1	Üldiselt	üldiselt	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	liiguvad	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	selle	see	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	4	det	4:det	_
4	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
5	väiksemad	väiksem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	6	amod	6:amod	_
6	osakesed	osake	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
7	mööda	mööda	ADP	K	AdpType=Prep	8	case	8:case	_
8	spiraali	spiraal	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
9	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
10	kui	kui	SCONJ	J	_	13	mark	13:mark	_
11	kõige	kõige	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	massiivsema	massiivse=m	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	keha	keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	advcl	9:advcl	_
14	poole	poole	ADP	K	AdpType=Post	9	case	9:case	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-577
# text = Suuremad osakesed kahanevad mõõtmetelt ja massilt erosiooni ja omavaheliste põrgete tõttu.
1	Suuremad	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	osakesed	osake	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	kahanevad	kahanema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	mõõtmetelt	mõõde	NOUN	S	Case=Abl|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	massilt	mass	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	4	conj	3:obl|4:conj	_
7	erosiooni	erosioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	omavaheliste	oma_vaheline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	10	amod	10:amod	_
10	põrgete	põrge	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	conj	3:obl|7:conj	_
11	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-578
# text = Et tolmu tihedus on ajas ja ruumis muutlik, siis varieerub ka tema ajaühikus Maale langev kogus.
1	Et	et	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
2	tolmu	tolm	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	tihedus	tihedus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
5	ajas	aeg	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	ruumis	ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	conj	5:conj|8:obl	_
8	muutlik	muutlik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	11	advcl	11:advcl	_
9	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
10	siis	siis	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
11	varieerub	varieeruma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	ka	ka	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
13	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	17	nmod	17:nmod	_
14	ajaühikus	aja_ühik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
15	Maale	Maa	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	16	obl	16:obl	_
16	langev	langev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	17	acl	17:acl	_
17	kogus	kogus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj	11:nsubj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-579
# text = Suurema muutlikkusega kaasnevad klimaatilised muutused.
1	Suurema	suurem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	muutlikkusega	muutlikkus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	kaasnevad	kaasnema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	klimaatilised	klimaatiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	5	amod	5:amod	_
5	muutused	muutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-580
# text = Viimasel ajal on üles kerkinud küsimus väikese massiga ja maapinnalt nähtamatute komeedilaadse päritoluga objektide võimalikust suhteliselt sagedasest langemisest Maa atmosfäari.
1	Viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	üles	üles	ADV	D	_	5	compound:prt	5:compound	_
5	kerkinud	kerkima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	küsimus	küsimus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
7	väikese	väike	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	massiga	mass	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
10	maapinnalt	maa_pind	NOUN	S	Case=Abl|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	nähtamatute	nähtamatu	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	8	conj	8:conj|14:nmod	_
12	komeedilaadse	komeedi_laadne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	päritoluga	pärit_olu	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	objektide	objekt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	18	nmod	18:nmod	_
15	võimalikust	võimalik	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
16	suhteliselt	suhteliselt	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	sagedasest	sagedane	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	langemisest	langemine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
19	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	atmosfäari	atmo_sfäar	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-581
# text = Päikesesüsteemi piires tiirleb Maa elliptilisel orbiidil ümber Päikese.
1	Päikesesüsteemi	Päikese_süsteem	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
2	piires	piires	ADP	K	AdpType=Post	1	case	1:case	_
3	tiirleb	tiirlema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
5	elliptilisel	elliptiline	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	orbiidil	orbiit	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	8	case	8:case	_
8	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-582
# text = Orbiidi ekstsentrisus on praegu 0.017, maksimaalselt on see viiel viimasel aastamiljonil olnud 0.0607
1	Orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	ekstsentrisus	ekstsentri=sus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
4	praegu	praegu	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	0.017	0.017	NUM	N	Case=Nom|Number=Sing|NumForm=Digit|NumType=Card	0	root	0:root	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	14	punct	14:punct	_
7	maksimaalselt	maksimaalselt	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
8	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	14	aux	14:aux	_
9	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	14	nsubj:cop	14:nsubj	_
10	viiel	viis	NUM	N	Case=Ade|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
11	viimasel	viimane	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	aastamiljonil	aasta_miljon	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
13	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	14	cop	14:cop	_
14	0.0607	0.0607	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	5	conj	0:root|5:conj	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-583
# text = Täistiir ümber Päikese ehk aasta kestab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit.
1	Täistiir	täis_tiir	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj	6:nsubj	_
2	ümber	ümber	ADP	K	AdpType=Prep	3	case	3:case	_
3	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	1	nmod	1:nmod	_
4	ehk	ehk	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	conj	1:conj|6:nsubj	_
6	kestab	kestma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
7	365	365	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	päeva	päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
9	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	tundi	tund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
11	48	48	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	12	nummod	12:nummod	_
12	minutit	minut	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
14	46	46	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	15	nummod	15:nummod	_
15	sekundit	sekund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	conj	10:nmod|12:conj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-584
# text = Kepleri seadustele vastavalt on liikumine orbiidi Päikesele lähematel lõikudel kiirem ja kaugematel aeglasem.
1	Kepleri	Kepler	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	seadustele	seadus	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
3	vastavalt	vastavalt	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
5	liikumine	liikumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj|13:nsubj	_
6	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
7	Päikesele	Päike	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
8	lähematel	lähem	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Plur	9	amod	9:amod	_
9	lõikudel	lõik	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	10	obl	10:obl	_
10	kiirem	kiirem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
12	kaugematel	kaugem	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Cmp|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
13	aeglasem	aeglasem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	10	conj	0:root|10:conj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-585
# text = Et orbiidi teljestik ja võrdpäevsuspunkte ühendav joon ei lange kokku, siis kulub praegu orbiidi meie jaoks suvise poole läbimiseks 186 ööpäeva ja talvise poole läbimiseks 179 ööpäeva.
1	Et	et	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
2	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	teljestik	teljestik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj	9:nsubj	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
5	võrdpäevsuspunkte	võrd_päevsus_punkt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
6	ühendav	ühendav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	joon	joon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	3:conj|9:nsubj	_
8	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	9	aux	9:aux	_
9	lange	langema	VERB	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	advcl	13:advcl	_
10	kokku	kokku	ADV	D	_	9	compound:prt	9:compound	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_
12	siis	siis	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	kulub	kuluma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
14	praegu	praegu	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
15	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
16	meie	mina	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|Person=1|PronType=Prs	18	obl	18:obl	_
17	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	16	case	16:case	_
18	suvise	suvine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	19	amod	19:amod	_
19	poole	pool	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
20	läbimiseks	läbimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	13	obl	13:obl	_
21	186	186	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	22	nummod	22:nummod	_
22	ööpäeva	öö_päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
23	ja	ja	CCONJ	J	_	28	cc	26.1:cc	_
24	talvise	talvine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	25	amod	25:amod	_
25	poole	pool	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	26	nmod	26:nmod	_
26	läbimiseks	läbimine	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	28	orphan	26.1:obl	_
27	179	179	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	28	nummod	28:nummod	_
28	ööpäeva	öö_päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	22	conj	26.1:nsubj	_
29	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-586
# text = Tiirlemise keskmine lineaarne kiirus on 29 780 m/s.
1	Tiirlemise	tiirle=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
2	keskmine	keskmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
3	lineaarne	lineaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	kiirus	kiirus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
5	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
6	29	29780	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	8	nummod	8:nummod	_
7	780	_	X	_	_	6	goeswith	6:goeswith	_
8	m/s	m/s	NOUN	D	Abbr=Yes	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-587
# text = Kiiruste erinevus periheelis ja afeelis on 950 m/s.
1	Kiiruste	kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	erinevus	erinevus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	8	nsubj:cop	8:nsubj	_
3	periheelis	periheel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	afeelis	afeel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	conj	2:nmod|3:conj	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	cop	8:cop	_
7	950	950	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	m/s	m/s	NOUN	D	Abbr=Yes	0	root	0:root	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-588
# text = Keskmine kaugus Maa ja Päikese vahel on 149.5 milj. km, periheelis on see 147 milj. km ja afeelis 152 milj. km.
1	Keskmine	keskmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	kaugus	kaugus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	5	cc	5:cc	_
5	Päikese	Päike	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	conj	3:conj|10:obl	_
6	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
8	149.5	149.5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	compound	9:compound	_
9	milj.	milj	NUM	N	Abbr=Yes|NumForm=Word|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	0	root	0:root	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
12	periheelis	periheel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	17	obl	17:obl	_
13	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
14	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	17	nsubj:cop	17:nsubj	_
15	147	147	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	16	compound	16:compound	_
16	milj.	milj	NUM	N	Abbr=Yes|NumForm=Word|NumType=Card	17	nummod	17:nummod	_
17	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	conj	0:root|10:conj	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
19	afeelis	afeel	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	22	obl	22:obl	_
20	152	152	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	21	compound	21:compound	_
21	milj.	milj	NUM	N	Abbr=Yes|NumForm=Word|NumType=Card	22	nummod	22:nummod	_
22	km	km	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	conj	0:root|10:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-589
# text = Praegu on Maa Päikesele kõige lähemal kesktalvel ja kõige kaugemal kesksuvel.
1	Praegu	praegu	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
4	Päikesele	Päike	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
5	kõige	kõige	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	lähemal	lähemal	ADV	D	_	0	root	0:root	_
7	kesktalvel	kesk_talv	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
9	kõige	kõige	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
10	kaugemal	kaugemal	ADV	D	_	6	conj	0:root|6:conj	_
11	kesksuvel	kesk_suvi	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-590
# text = Kevad ja suvi on pikemad kui sügis ja talv.
1	Kevad	kevad	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	suvi	suvi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	conj	1:conj|5:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
5	pikemad	pikem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	0	root	0:root	_
6	kui	kui	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
7	sügis	sügis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	advcl	5:advcl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	talv	talv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	conj	5:advcl|7:conj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-591
# text = Umbes 126 000 aasta eest, oli olukord praegusele vastupidine.
1	Umbes	umbes	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	126	126000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	4	nummod	4:nummod	_
3	000	_	X	_	_	2	goeswith	2:goeswith	_
4	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
5	eest	eest	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	,	,	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_
7	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
8	olukord	olu_kord	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
9	praegusele	praegune	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
10	vastupidine	vastu_pidine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-592
# text = Oli pikk sügis ja pikk talv ning lühike kevad ja lühike suvi.
1	Oli	olema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	pikk	pikk	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	sügis	sügis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	nsubj	1:nsubj	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
5	pikk	pikk	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	talv	talv	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	1:nsubj|3:conj	_
7	ning	ning	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
8	lühike	lühike	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	kevad	kevad	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	1:nsubj|3:conj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
11	lühike	lühike	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	12	amod	12:amod	_
12	suvi	suvi	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	1:nsubj|3:conj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-593
# text = Kuid nende lühikese kevade ja suve jooksul oli Maa Päikesele lähedal.
1	Kuid	kuid	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
2	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	4	nmod	4:nmod	_
3	lühikese	lühike	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	kevade	kevad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
6	suve	suvi	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|11:obl	_
7	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
8	oli	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
9	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
10	Päikesele	Päike	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	lähedal	lähedal	ADV	D	_	0	root	0:root	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-594
# text = Põhjapoolsete kõrgete laiuskraadide pinnaühikule langes siis suvise pööripäeva paiku 12 % võrra rohkem energiat kui praegu.
1	Põhjapoolsete	põhja_poolne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
2	kõrgete	kõrge	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	laiuskraadide	laius_kraad	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
4	pinnaühikule	pinna_ühik	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
5	langes	langema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	siis	siis	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	suvise	suvine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	pööripäeva	pööri_päev	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
9	paiku	paiku	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	12	12	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	compound	11:compound	_
11	%	%	SYM	X	_	14	nmod	14:nmod	_
12	võrra	võrra	ADP	K	_	11	case	11:case	_
13	rohkem	rohkem	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	energiat	energia	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
15	kui	kui	SCONJ	J	_	16	mark	16:mark	_
16	praegu	praegu	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-595
# text = Astronoomilise aastaaja pikkus võib kõikuda vahemikus 82.5 kuni 100 päeva.
1	Astronoomilise	astronoomiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	aastaaja	aasta_aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	pikkus	pikkus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
4	võib	võima	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
5	kõikuda	kõikuma	VERB	V	VerbForm=Inf	0	root	0:root	_
6	vahemikus	vahemik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
7	82.5	82.5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
8	kuni	kuni	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	100	100	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	conj	7:conj|10:nummod	_
10	päeva	päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-596
# text = Kui jagada orbiidil läbitud vahemikud kuudeks analoogselt praegu tehtava jagamisega, siis erineksid kuude pikkused praegustest.
1	Kui	kui	SCONJ	J	_	2	mark	2:mark	_
2	jagada	jagama	VERB	V	VerbForm=Inf	13	advcl	13:advcl	_
3	orbiidil	orbiit	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	läbitud	läbi=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	5	acl	5:acl	_
5	vahemikud	vahemik	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
6	kuudeks	kuu	NOUN	S	Case=Tra|Number=Plur	2	xcomp	2:xcomp	_
7	analoogselt	analoogselt	ADV	D	_	10	advmod	10:advmod	_
8	praegu	praegu	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	tehtava	tehtav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	jagamisega	jagamine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
11	,	,	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_
12	siis	siis	ADV	D	_	13	advmod	13:advmod	_
13	erineksid	erinema	VERB	V	Mood=Cnd|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
14	kuude	kuu	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	pikkused	pikkus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	13	nsubj	13:nsubj	_
16	praegustest	praegune	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	13	obl	13:obl	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	13	punct	13:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-597
# text = Jaanuar ja veebruar olnuks 126 000 aastat tagasi 34 päeva pikad, juuni ja juuli kõigest 27 ja 28 päeva.
1	Jaanuar	jaanuar	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	nsubj:cop	11:nsubj	_
2	ja	ja	CCONJ	J	_	3	cc	3:cc	_
3	veebruar	veebruar	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	1	conj	1:conj|11:nsubj	_
4	olnuks	olema	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	cop	11:cop	_
5	126	126000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	7	nummod	7:nummod	_
6	000	_	X	_	_	5	goeswith	5:goeswith	_
7	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
8	tagasi	tagasi	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	34	34	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	10	nummod	10:nummod	_
10	päeva	päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obl	11:obl	_
11	pikad	pikk	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	0	root	0:root	_
12	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
13	juuni	juuni	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	20	nsubj:cop	20:nsubj	_
14	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
15	juuli	juuli	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	conj	13:conj|20:nsubj	_
16	kõigest	kõigest	ADV	D	_	20	advmod	20:advmod	_
17	27	27	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	20	nummod	20:nummod	_
18	ja	ja	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	28	28	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	conj	17:conj|20:nummod	_
20	päeva	päev	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	conj	0:root|11:conj	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-598
# text = Maa pöörlemine toimub samuti kui tiirlemine läänest itta.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemine	pöörlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	samuti	samuti	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	kui	kui	SCONJ	J	_	4	fixed	4:fixed	_
6	tiirlemine	tiirle=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	advcl	4:advcl	_
7	läänest	lääs	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	itta	ida	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-599
# text = Ööpäev kestab praegusel ajal 23 tundi 56 minutit ja 4 sekundit ning pöörlemise lineaarkiirus on 465 m/s.
1	Ööpäev	öö_päev	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	kestab	kestma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	praegusel	praegune	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	4	amod	4:amod	_
4	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
5	23	23	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	6	nummod	6:nummod	_
6	tundi	tund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
7	56	56	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	minutit	minut	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	11	cc	11:cc	_
10	4	4	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	11	nummod	11:nummod	_
11	sekundit	sekund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	8	conj	6:nmod|8:conj	_
12	ning	ning	CCONJ	J	_	17	cc	17:cc	_
13	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	lineaarkiirus	lineaar_kiirus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	17	nsubj:cop	17:nsubj	_
15	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	17	cop	17:cop	_
16	465	465	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	17	nummod	17:nummod	_
17	m/s	m/s	NOUN	D	Abbr=Yes	2	conj	0:root|2:conj	_
18	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-600
# text = Maa pöörlemise jälgimisega tegeleb 1895. a. asutatud Rahvusvaheline Maa Pöörlemise Teenistus peakorteriga Pariisis.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	jälgimisega	jälgimine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
4	tegeleb	tegelema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	1895.	1895.	ADJ	N	NumForm=Digit|NumType=Ord	6	amod	6:amod	_
6	a.	a	NOUN	Y	Abbr=Yes	7	obl	7:obl	_
7	asutatud	asuta=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	11	acl	11:acl	_
8	Rahvusvaheline	rahvus_vaheline	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
9	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	Pöörlemise	Pöörlemine	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	Teenistus	Teenistus	PROPN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
12	peakorteriga	pea_korter	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
13	Pariisis	Pariis	PROPN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-601
# text = Õnnestub registreerida ööpäeva pikkuse kõikumisi kuni 0.0002 sekundi täpsusega.
1	Õnnestub	õnnestuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
2	registreerida	registreerima	VERB	V	VerbForm=Inf	1	csubj	1:csubj	_
3	ööpäeva	öö_päev	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	pikkuse	pikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kõikumisi	kõikumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	2	obj	2:obj	_
6	kuni	kuni	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
7	0.0002	0.0002	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	sekundi	sekund	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	täpsusega	täpsus	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	1	punct	1:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-602
# text = Ööpäeva kestus muutub aasta jooksul 0.0025 sekundi ulatuses.
1	Ööpäeva	öö_päeva	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	kestus	kestus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	muutub	muutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
5	jooksul	jooksul	ADP	K	AdpType=Post	4	case	4:case	_
6	0.0025	0.0025	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	sekundi	sekund	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	ulatuses	ulatus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-603
# text = Kõige pikemad ööpäevad on märtsis ja kõige lühemad augustis.
1	Kõige	kõige	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	pikemad	pikem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	ööpäevad	öö_päev	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
5	märtsis	märts	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
7	kõige	kõige	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	lühemad	lühem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
9	augustis	august	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-604
# text = Maa pöörlemiskiiruses esinevad pikaajalised (sekulaarsed), ebaregulaarsed hüppelised ja perioodilised muutused.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemiskiiruses	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	esinevad	esinema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	pikaajalised	pika_ajaline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
5	(	(	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
6	sekulaarsed	sekulaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	parataxis	13:parataxis	_
7	)	)	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
8	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
9	ebaregulaarsed	eba_regulaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
10	hüppelised	hüppeline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
11	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
12	perioodilised	perioodiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	10	conj	10:conj|13:amod	_
13	muutused	muutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-605
# text = Pikaajalises perspektiivis Maa pöörlemine aeglustub.
1	Pikaajalises	pika_ajaline	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	perspektiivis	perspektiiv	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	pöörlemine	pöörlemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
5	aeglustub	aeglustuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-606
# text = Käesoleval ajal kasvab ööpäeva kestus 0.0023 sekundit sajandis.
1	Käesoleval	käes_olev	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	ajal	aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	kasvab	kasvama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ööpäeva	öö_päev	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	kestus	kestus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
6	0.0023	0.0023	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	7	nummod	7:nummod	_
7	sekundit	sekund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
8	sajandis	sajand	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-607
# text = Väga noore Maa ööpäevad kestsid vaid umbes 10 tundi.
1	Väga	väga	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	noore	noor	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	ööpäevad	öö_päev	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj	5:nsubj	_
5	kestsid	kestma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	vaid	vaid	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
7	umbes	umbes	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
8	10	10	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	9	nummod	9:nummod	_
9	tundi	tund	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-608
# text = Kõigil jääaegadel on Maa massi ümberjaotumise tõttu toimunud tema pöörlemiskiiruse muutused.
1	Kõigil	kõik	DET	P	Case=Ade|Number=Plur|PronType=Tot	2	det	2:det	_
2	jääaegadel	jää_aeg	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	8	obl	8:obl	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	8	aux	8:aux	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ümberjaotumise	ümber_jaotumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
7	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	toimunud	toimuma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	10	nmod	10:nmod	_
10	pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	muutused	muutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj	8:nsubj	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-609
# text = Viimase jääaja lõppedes toimus jää massilise sulamise ajal ookeani taseme tõusu tõttu pöörlemise aeglustumine kuni see ookeani taseme stabiliseerumise järel jõudis tasakaaluseisundisse.
1	Viimase	viimane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	jääaja	jää_aeg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
3	lõppedes	lõppema	VERB	V	VerbForm=Conv	4	advcl	4:advcl	_
4	toimus	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	jää	jää	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	massilise	massiline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	sulamise	sulamine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	ajal	ajal	ADP	K	AdpType=Post	7	case	7:case	_
9	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	taseme	tase	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	tõusu	tõus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
12	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	aeglustumine	aeglustumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
15	kuni	kuni	CCONJ	J	_	21	cc	21:cc	_
16	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	21	nsubj	21:nsubj	_
17	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
18	taseme	tase	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	19	nmod	19:nmod	_
19	stabiliseerumise	stabiliseerumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
20	järel	järel	ADP	K	AdpType=Post	19	case	19:case	_
21	jõudis	jõudma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	conj	0:root|4:conj	_
22	tasakaaluseisundisse	tasa_kaalu_seisund	NOUN	S	Case=Ill|Number=Sing	21	obl	21:obl	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-610
# text = Pöörleva keha nurkmoment kui süsteemi jaoks jääv suurus on tema inertsimomendi I ja nurkkiiruse korrutis
1	Pöörleva	pöörlev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	keha	keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	nurkmoment	nurk_moment	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj:cop	15:nsubj	_
4	kui	kui	SCONJ	J	_	8	mark	8:mark	_
5	süsteemi	süsteem	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
6	jaoks	jaoks	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
7	jääv	jääv	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	suurus	suurus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	advcl	3:advcl	_
9	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	cop	15:cop	_
10	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	11	nmod	11:nmod	_
11	inertsimomendi	inertsi_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
12	I	I	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Roman|NumType=Ord	11	nmod	11:nmod	_
13	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
14	nurkkiiruse	nurk_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	11	conj	11:conj|15:nmod	_
15	korrutis	korrutis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-611
# text = kus k -struktuurikoeffitsient, mis arvestab massi jaotust raadiuse sihis;
1	kus	kus	ADV	D	_	3	mark	3:mark	_
2	k	k	ADV	Y	Abbr=Yes	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
3	-struktuurikoeffitsient	struktuurikoeffitsient	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root|6:nsubj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
5	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	6	nsubj	3:ref	_
6	arvestab	arvestama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
7	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	jaotust	jaotus	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
9	raadiuse	raadius	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
10	sihis	siht	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
11	;	;	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-612
# text = M - Maa mass;
1	M	M	NOUN	Y	Abbr=Yes	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	-	-	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	mass	mass	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	;	;	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-613
# text = R - Maa keskmine raadius - polaarne kokkusurutus
1	R	R	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
2	-	-	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
4	keskmine	keskmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	raadius	raadius	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
6	-	-	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_
7	polaarne	polaarne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	kokkusurutus	kokku_surutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	parataxis	5:parataxis	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-614
# text = Masspunkti inertsimoment on massi ja pöörlemisteljest loetava kauguse ruudu korrutis.
1	Masspunkti	mass_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	inertsimoment	inertsi_moment	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	10	nsubj:cop	10:nsubj	_
3	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
4	massi	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	10	nmod	10:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
6	pöörlemisteljest	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
7	loetava	loetav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	8	acl	8:acl	_
8	kauguse	kaugus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	ruudu	ruut	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	conj	4:conj|10:nmod	_
10	korrutis	korrutis	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-615
# text = Pöörleva keha inertsimoment koguneb teda moodustavate masspunktide inertsimomentidest ja on seda suurem mida enam massi paikneb pöörlemisteljest kaugel.
1	Pöörleva	pöörlev	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	2	acl	2:acl	_
2	keha	keha	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	inertsimoment	inertsi_moment	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	koguneb	kogunema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	teda	tema	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	6	obj	6:obj	_
6	moodustavate	moodustav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	masspunktide	mass_punkt	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	inertsimomentidest	inertsi_moment	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
11	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	12	obl	12:obl	_
12	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	4	conj	0:root|4:conj	_
13	mida	mis	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Int,Rel	15	nmod	15:nmod	_
14	enam	enam	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	massi	mass	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	16	nsubj	16:nsubj	_
16	paikneb	paiknema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	advcl	12:advcl	_
17	pöörlemisteljest	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	18	obl	18:obl	_
18	kaugel	kaugel	ADV	D	_	16	advmod	16:advmod	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-616
# text = Struktuurikoefitsient arvestab mõju, mis tuleneb Maa massijaotuse erinevusest kerasümmeetriast.
1	Struktuurikoefitsient	struktuuri_koefitsient	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	nsubj	2:nsubj	_
2	arvestab	arvestama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	mõju	mõju	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	2	obj	2:obj|6:nsubj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
5	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Int,Rel	6	nsubj	3:ref	_
6	tuleneb	tulenema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
7	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	massijaotuse	massi_jaotus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	erinevusest	erinevus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
10	kerasümmeetriast	kera_sümmeetria	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	9	appos	9:appos	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-617
# text = See mõju avaldub näiteks satelliitide orbiitide tasandite pretsessiooni ehk pöördumise kaudu.
1	See	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	mõju	mõju	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	avaldub	avalduma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	näiteks	näiteks	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
5	satelliitide	satelliit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	6	nmod	6:nmod	_
6	orbiitide	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	7	nmod	7:nmod	_
7	tasandite	tasand	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
8	pretsessiooni	pretsessioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
9	ehk	ehk	CCONJ	J	_	10	cc	10:cc	_
10	pöördumise	pöördumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	conj	3:obl|8:conj	_
11	kaudu	kaudu	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-618
# text = Päikesesünkroosed satelliidid tuleb toimetada vastupidise s.o. i > 90o kaldega orbiitidele.
1	Päikesesünkroosed	päikese_sünkroonne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	satelliidid	satelliit	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	4	obj	4:obj	_
3	tuleb	tulema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	toimetada	toimetama	VERB	V	VerbForm=Inf	3	csubj	3:csubj	_
5	vastupidise	vastu_pidine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	10	amod	10:amod	_
6	s.o.	s.o	ADV	Y	Abbr=Yes	7	nmod	7:nmod	_
7	i	i	NOUN	Y	Abbr=Yes	10	nmod	10:nmod	_
8	>	>	SYM	Z	_	7	flat	7:flat	_
9	90o	90o	NUM	N	NumType=Card	7	flat	7:flat	_
10	kaldega	kalle	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
11	orbiitidele	orbiit	NOUN	S	Case=All|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-619
# text = Kerasümmeetrilise Maa korral püsiks satelliidi orbiidi tasand kinnistähtede suhtes paigal.
1	Kerasümmeetrilise	kera_sümmeetriline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
3	korral	korral	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	püsiks	püsima	VERB	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	satelliidi	satelliit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	tasand	tasand	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
8	kinnistähtede	kinnis_täht	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
9	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
10	paigal	paigal	ADV	D	_	4	advmod	4:advmod	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-620
# text = Maa keskmine raadius ja massijaotuse struktuurikoeffitsient muutuvad ajas ja seda muutumist peab kompenseerima tema nurkkiiruse muutumine.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
2	keskmine	keskmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	3	amod	3:amod	_
3	raadius	raadius	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	7	nsubj	7:nsubj	_
4	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
5	massijaotuse	massi_jaotus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	struktuurikoeffitsient	struktuurikoeffitsient	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	3:conj|7:nsubj	_
7	muutuvad	muutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
8	ajas	aeg	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	7	obl	7:obl	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
10	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	11	nmod	11:nmod	_
11	muutumist	muutumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
12	peab	pidama	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
13	kompenseerima	kompenseerima	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	7	conj	0:root|7:conj	_
14	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	15	nmod	15:nmod	_
15	nurkkiiruse	nurk_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
16	muutumine	muutumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	13	nsubj	13:nsubj	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	7	punct	7:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-621
# text = Masside ümberpaiknemine toimub kõigis seda võimaldavates geosfäärides.
1	Masside	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	nmod	2:nmod	_
2	ümberpaiknemine	ümber_paiknemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	kõigis	kõik	DET	P	Case=Ine|Number=Plur|PronType=Tot	7	det	7:det	_
5	seda	see	PRON	P	Case=Par|Number=Sing|PronType=Dem	6	obj	6:obj	_
6	võimaldavates	võimaldav	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	geosfäärides	geo_sfäär	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-622
# text = Pöörlemiskiiruse muutumise põhjustest on seni käsitletud peamiselt Maa kokkutõmbumist ja tema vahetul pealispinnal toimuvaid protsesse.
1	Pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	põhjustest	põhjus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	seni	seni	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	käsitletud	käsitlema	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	peamiselt	peamiselt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	kokkutõmbumist	kokku_tõmbu=mine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	6	obj	6:obj	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
11	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
12	vahetul	vahetu	ADJ	A	Case=Ade|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	pealispinnal	pealis_pind	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	toimuvaid	toimuv	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	protsesse	protsess	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	9	conj	6:obj|9:conj	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-623
# text = Kokkutõmbumisest tingituna peaks R kahanema keskmiselt 5 cm sajandis ja see peaks põhjustama struktuurikoefitsiendi vähenemist ehk seesmist tihenemist, millest peaks järgnema pöörlemise kiirenemine.
1	Kokkutõmbumisest	kokku_tõmbu=mine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	tingituna	tingituna	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
3	peaks	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	aux	5:aux	_
4	R	R	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	nsubj	5:nsubj	_
5	kahanema	kahanema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	keskmiselt	keskmiselt	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
7	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	cm	cm	NOUN	Y	Abbr=Yes	5	obl	5:obl	_
9	sajandis	sajand	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
10	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
11	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	13	nsubj	13:nsubj	_
12	peaks	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	13	aux	13:aux	_
13	põhjustama	põhjustama	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	5	conj	0:root|5:conj	_
14	struktuurikoefitsiendi	struktuuri_koefitsient	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	vähenemist	vähenemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	13	obj	13:obj	_
16	ehk	ehk	CCONJ	J	_	18	cc	18:cc	_
17	seesmist	seesmine	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	18	amod	18:amod	_
18	tihenemist	tihenemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	15	conj	13:obj|15:conj|22:obl	_
19	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
20	millest	mis	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Int,Rel	22	obl	18:ref	_
21	peaks	pidama	AUX	V	Mood=Cnd|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	22	aux	22:aux	_
22	järgnema	järgnema	VERB	V	Case=Ill|VerbForm=Sup|Voice=Act	18	acl:relcl	18:acl:relcl	_
23	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
24	kiirenemine	kiirenemine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	22	nsubj	22:nsubj	_
25	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-624
# text = Tegelikult mõjuvad välised tegurid Maa pöörlemisele tugevamini kui seesmised.
1	Tegelikult	tegelikult	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
2	mõjuvad	mõjuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	välised	väline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	tegurid	tegur	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	pöörlemisele	pöörlemine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
7	tugevamini	tugevamini	ADV	D	_	2	advmod	2:advmod	_
8	kui	kui	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
9	seesmised	seesmine	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	7	advcl	7:advcl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-625
# text = Lootelained liiguvad Maa pöörlemisele vastassuunas.
1	Lootelained	loote_laine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	2	nsubj	2:nsubj	_
2	liiguvad	liikuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	pöörlemisele	pöörlemine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	vastassuunas	vastas_suund	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
6	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-626
# text = Nende tekitatud hõõrdejõud viib pöörlemiskiiruse sujuvale kahanemisele.
1	Nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	2	obl	2:obl	_
2	tekitatud	tekita=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	acl	3:acl	_
3	hõõrdejõud	hõõrde_jõud	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
4	viib	viima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
6	sujuvale	sujuv	ADJ	A	Case=All|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	7	acl	7:acl	_
7	kahanemisele	kahanemine	NOUN	S	Case=All|Number=Sing	4	obl	4:obl	_
8	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-627
# text = Atmosfääri tuulte hõõrde tõttu mandrite ja ookeani pinnaga tekkivad tangentsiaalsed jõud põhjustavad tsirkulatsiooni muutudes hüppelisi häireid Maa pöörlemiskiiruses.
1	Atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	tuulte	tuul	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	nmod	3:nmod	_
3	hõõrde	hõõre	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	obl	9:obl	_
4	tõttu	tõttu	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	mandrite	manner	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	8	nmod	8:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	5:conj|8:nmod	_
8	pinnaga	pind	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
9	tekkivad	tekki=v	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	11	acl	11:acl	_
10	tangentsiaalsed	tangentsiaalne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	jõud	jõud	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	12	nsubj	12:nsubj	_
12	põhjustavad	põhjustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
13	tsirkulatsiooni	tsirkulatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	obl	14:obl	_
14	muutudes	muutuma	VERB	V	VerbForm=Conv	12	advcl	12:advcl	_
15	hüppelisi	hüppeline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	16	amod	16:amod	_
16	häireid	häire	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	12	obj	12:obj	_
17	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	18	nmod	18:nmod	_
18	pöörlemiskiiruses	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	16	nmod	16:nmod	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-628
# text = Suvel on mandrid paremini köetud kui ookean ja talvel vastupidi.
1	Suvel	suvi	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	5	cop	5:cop	_
3	mandrid	manner	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	5	nsubj:cop	5:nsubj	_
4	paremini	paremini	ADV	D	_	5	advmod	5:advmod	_
5	köetud	köe=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
6	kui	kui	SCONJ	J	_	7	mark	7:mark	_
7	ookean	ookean	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	advcl	5:advcl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9:cc	_
9	talvel	talv	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	conj	0:root|5:conj	_
10	vastupidi	vastu_pidi	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
11	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-629
# text = See asjaolu põhjustab kõrgrõhkkondade tekkimist talvel kontinentide ja suvel ookeanide kohale.
1	See	see	DET	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	asjaolu	asja_olu	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
3	põhjustab	põhjustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	kõrgrõhkkondade	kõrg_rõhkkond	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
5	tekkimist	tekkimine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	9.1:obj	_
6	talvel	talv	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	obl	3:obl	_
7	kontinentide	kontinent	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	3	obl	3:obl	_
8	ja	ja	CCONJ	J	_	9	cc	9.1:cc	_
9	suvel	suvi	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	3	conj	9.1:obl	_
10	ookeanide	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	9	orphan	9.1:obl	_
11	kohale	kohale	ADP	K	AdpType=Post	10	case	10:case	_
12	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-630
# text = Sõltuvalt mandrite ja ookeanide jaotusest poolkerade vahel tekivad sellest meteoroloogilisest asjaolust Maa pöörlemiskiiruse perioodilised muutused, millised avastati 1930-datel aastatel.
1	Sõltuvalt	sõltuvalt	ADV	D	_	8	advmod	8:advmod	_
2	mandrite	manner	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	4	cc	4:cc	_
4	ookeanide	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	2	conj	2:conj|5:nmod	_
5	jaotusest	jaotus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	1	obl	1:obl	_
6	poolkerade	pool_kera	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	5	nmod	5:nmod	_
7	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	6	case	6:case	_
8	tekivad	tekkima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
9	sellest	see	DET	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	11	det	11:det	_
10	meteoroloogilisest	meteoroloogiline	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Sing	11	amod	11:amod	_
11	asjaolust	asja_olu	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	8	obl	8:obl	_
12	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
14	perioodilised	perioodiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	15	amod	15:amod	_
15	muutused	muutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	8	nsubj	8:nsubj|18:obj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	18	punct	18:punct	_
17	millised	milline	ADJ	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Rel	18	obj	15:ref	_
18	avastati	avastama	VERB	V	Mood=Ind|Tense=Past|VerbForm=Fin|Voice=Pass	15	acl:relcl	15:acl:relcl	_
19	1930-datel	1930=s	ADJ	N	Case=Ade|Number=Plur|NumType=Ord	20	amod	20:amod	_
20	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	18	obl	18:obl	_
21	.	.	PUNCT	Z	_	8	punct	8:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-631
# text = Maa pöörlemiskiiruse perioodilised muutused perioodidega mõnest päevast mõne aastani on põhjustatud peamiselt tsonaalsete tuulte kiiruste kõikumistest.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
3	perioodilised	perioodiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	muutused	muutus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	obj	11:obj	_
5	perioodidega	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	4	nmod	4:nmod	_
6	mõnest	mõni	DET	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Ind	7	det	7:det	_
7	päevast	päev	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
8	mõne	mõni	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Ind	9	det	9:det	_
9	aastani	aasta	NOUN	S	Case=Ter|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
10	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	11	aux	11:aux	_
11	põhjustatud	põhjustama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
12	peamiselt	peamiselt	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
13	tsonaalsete	tsonaalne	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	14	amod	14:amod	_
14	tuulte	tuul	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	15	nmod	15:nmod	_
15	kiiruste	kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	16	nmod	16:nmod	_
16	kõikumistest	kõikumine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	11	obl	11:obl	_
17	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-632
# text = Aasta 1000 paiku on Maa pöörlemiskiiruses olnud suurem jõnks.
1	Aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	obl	6:obl	_
2	1000	1000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	1	nummod	1:nummod	_
3	paiku	paiku	ADP	K	_	1	case	1:case	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	pöörlemiskiiruses	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	olnud	olema	AUX	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
8	suurem	suurem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	jõnks	jõnks	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-633
# text = Hilisemad külmad perioodid, mis langevad kokku päikeselaikude Spöreri, Maunderi ja Daltoni miinimumidega (vastavalt aastatel 1440-1460, 1687-1709 ja 1808-1821), on võibolla tingitud Maa pöörlemise muutuste poolt esilekutsutud ookeani tsirkulatsiooni muutumistest.
1	Hilisemad	hilisem	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Cmp|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
2	külmad	külm	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	perioodid	periood	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	27	obj	6:nsubj|27:obj	_
4	,	,	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_
5	mis	mis	PRON	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Int,Rel	6	nsubj	3:ref	_
6	langevad	langema	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	acl:relcl	3:acl:relcl	_
7	kokku	kokku	ADV	D	_	6	compound:prt	6:compound	_
8	päikeselaikude	päikese_laik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
9	Spöreri	Spörer	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	appos	8:appos	_
10	,	,	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_
11	Maunderi	Maunder	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	conj	8:appos|9:conj	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	13	cc	13:cc	_
13	Daltoni	Dalton	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	conj	8:appos|9:conj	_
14	miinimumidega	miinimum	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
15	(	(	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
16	vastavalt	vastavalt	ADV	D	_	17	advmod	17:advmod	_
17	aastatel	aasta	NOUN	S	Case=Ade|Number=Plur	6	parataxis	6:parataxis	_
18	1440-1460	1440-1460	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	17	nummod	17:nummod	_
19	,	,	PUNCT	Z	_	20	punct	20:punct	_
20	1687-1709	1687-1709	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	18	conj	17:nummod|18:conj	_
21	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
22	1808-1821	1808-1821	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Range	18	conj	17:nummod|18:conj	_
23	)	)	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
24	,	,	PUNCT	Z	_	17	punct	17:punct	_
25	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	27	aux	27:aux	_
26	võibolla	võib_olla	ADV	D	_	27	advmod	27:advmod	_
27	tingitud	tingima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
28	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	29	nmod	29:nmod	_
29	pöörlemise	pöörlemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	30	nmod	30:nmod	_
30	muutuste	muutus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	32	obl	32:obl	_
31	poolt	poolt	ADP	K	AdpType=Post	30	case	30:case	_
32	esilekutsutud	esile_kutsu=tud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	35	acl	35:acl	_
33	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	34	nmod	34:nmod	_
34	tsirkulatsiooni	tsirkulatsioon	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	35	nmod	35:nmod	_
35	muutumistest	muutumine	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	27	obl	27:obl	_
36	.	.	PUNCT	Z	_	27	punct	27:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-634
# text = Tegemist on nurkmomendi ümberjaotumisega hüdrosfääri ja tahke maakoore vahel.
1	Tegemist	tegemine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	4	nsubj:cop	4:nsubj	_
2	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	4	cop	4:cop	_
3	nurkmomendi	nurk_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
4	ümberjaotumisega	ümber_jaotumine	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	0	root	0:root	_
5	hüdrosfääri	hüdro_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
7	tahke	tahke	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	maakoore	maa_koor	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	4:nmod|5:conj	_
9	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	5	case	5:case	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-635
# text = Maa pöörlemiskiiruse muutumisel on rohkem põhjusi kui neid tavapäraselt välja on toodud.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemiskiiruse	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	muutumisel	muutumine	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
5	rohkem	rohkem	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	põhjusi	põhjus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
7	kui	kui	SCONJ	J	_	12	mark	12:mark	_
8	neid	see	PRON	P	Case=Par|Number=Plur|PronType=Dem	12	obj	12:obj	_
9	tavapäraselt	tava_päraselt	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
10	välja	välja	ADV	D	_	12	compound:prt	12:compound	_
11	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	aux	12:aux	_
12	toodud	tooma	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	3	advcl	3:advcl	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-636
# text = Mitte vähem tähtis kui nurkmomendi vahetus jäiga Maa ja tema välimiste liikuvate kestade atmosfääri ning ookeani vahel on selle vahetus Maa tuuma ja vahevöö vahel.
1	Mitte	mitte	ADV	D	Polarity=Neg	2	advmod	2:advmod	_
2	vähem	vähem	ADV	D	_	3	advmod	3:advmod	_
3	tähtis	tähtis	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
4	kui	kui	SCONJ	J	_	6	mark	6:mark	_
5	nurkmomendi	nurk_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	vahetus	vahetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	advcl	3:advcl	_
7	jäiga	jäik	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	8	amod	8:amod	_
8	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
10	tema	tema	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|Person=3|PronType=Prs	13	nmod	13:nmod	_
11	välimiste	välimine	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	13	amod	13:amod	_
12	liikuvate	liikuv	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	13	acl	13:acl	_
13	kestade	kest	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	14	nmod	14:nmod	_
14	atmosfääri	atmo_sfäär	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	conj	6:nmod|8:conj	_
15	ning	ning	CCONJ	J	_	16	cc	16:cc	_
16	ookeani	ookean	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	conj	6:nmod|8:conj	_
17	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	8	case	8:case	_
18	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	3	cop	3:cop	_
19	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	20	nmod	20:nmod	_
20	vahetus	vahetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj:cop	3:nsubj	_
21	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	tuuma	tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
23	ja	ja	CCONJ	J	_	24	cc	24:cc	_
24	vahevöö	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	conj	20:nmod|22:conj	_
25	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
26	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-637
# text = Tahke sisetuum ja plastne tahke vahevöö on gravitatsioonilises vastasmõjus.
1	Tahke	tahke	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	sisetuum	sise_tuum	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	9	nsubj:cop	9:nsubj	_
3	ja	ja	CCONJ	J	_	6	cc	6:cc	_
4	plastne	plastne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
5	tahke	tahke	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	vahevöö	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	2	conj	2:conj|9:nsubj	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	9	cop	9:cop	_
8	gravitatsioonilises	gravitatsiooni=line	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	vastasmõjus	vastas_mõju	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	0	root	0:root	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	9	punct	9:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-638
# text = Nurkmomendi vahetus nende vahel toimub vedela välistuuma vahendusel ja elektromagnetiliste jõudude osalusel.
1	Nurkmomendi	nurk_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	vahetus	vahetus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	5	nsubj	5:nsubj	_
3	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	2	nmod	2:nmod	_
4	vahel	vahel	ADP	K	AdpType=Post	3	case	3:case	_
5	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
6	vedela	vedel	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	7	amod	7:amod	_
7	välistuuma	välis_tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	vahendusel	vahendus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	5	obl	5:obl	_
9	ja	ja	CCONJ	J	_	12	cc	12:cc	_
10	elektromagnetiliste	elektro_magneti=line	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	11	amod	11:amod	_
11	jõudude	jõud	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	osalusel	osalus	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	8	conj	5:obl|8:conj	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	5	punct	5:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-639
# text = Konvektsioonist tingitud perioodilised vönkumised vedelas välistuumas kui elektrit juhtivas keskkonnas põhjustavad magnetilist hõõrdumist sisetuuma pinnal ja sisetuuma ning vahevöö pöörlemiskiiruste väikesi erinevusi.
1	Konvektsioonist	konvektsioon	NOUN	S	Case=Ela|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
2	tingitud	tingitud	ADJ	A	Degree=Pos|Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	4	acl	4:acl	_
3	perioodilised	perioodiline	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	4	amod	4:amod	_
4	vönkumised	vönku=mine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	11	nsubj	11:nsubj	_
5	vedelas	vedel	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	6	amod	6:amod	_
6	välistuumas	välis_tuum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
7	kui	kui	SCONJ	J	_	10	mark	10:mark	_
8	elektrit	elekter	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	9	obj	9:obj	_
9	juhtivas	juhtiv	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	keskkonnas	keskkond	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	6	advcl	6:advcl	_
11	põhjustavad	põhjustama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
12	magnetilist	magnetiline	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Sing	13	amod	13:amod	_
13	hõõrdumist	hõõrdumine	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	obj	11:obj	_
14	sisetuuma	sise_tuum	NOUN	S	Case=Add|Number=Sing	15	nmod	15:nmod	_
15	pinnal	pind	NOUN	S	Case=Ade|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
16	ja	ja	CCONJ	J	_	22	cc	22:cc	_
17	sisetuuma	sise_tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	20	nmod	20:nmod	_
18	ning	ning	CCONJ	J	_	19	cc	19:cc	_
19	vahevöö	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	17	conj	17:conj|20:nmod	_
20	pöörlemiskiiruste	pöörlemis_kiirus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	22	nmod	22:nmod	_
21	väikesi	väike	ADJ	A	Case=Par|Degree=Pos|Number=Plur	22	amod	22:amod	_
22	erinevusi	erinevus	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	13	conj	11:obj|13:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	11	punct	11:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-640
# text = Need ebasünkroonsused tekitavad ebakõla sisetuuma ja vahevöö gravitatsioonilises tasakaalus ning nurkmomendi ümberjagunemise tasakaalustumise käigus.
1	Need	see	DET	P	Case=Nom|Number=Plur|PronType=Dem	2	det	2:det	_
2	ebasünkroonsused	eba_sünkroon=sus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	3	nsubj	3:nsubj	_
3	tekitavad	tekitama	VERB	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	ebakõla	eba_kõla	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	obj	3:obj	_
5	sisetuuma	sise_tuum	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
6	ja	ja	CCONJ	J	_	7	cc	7:cc	_
7	vahevöö	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	conj	5:conj|9:nmod	_
8	gravitatsioonilises	gravitatsiooni=line	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing	9	amod	9:amod	_
9	tasakaalus	tasa_kaal	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	4	nmod	4:nmod	_
10	ning	ning	CCONJ	J	_	14	cc	14:cc	_
11	nurkmomendi	nurk_moment	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
12	ümberjagunemise	ümber_jagunemine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	tasakaalustumise	tasa_kaalustu=mine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	14	nmod	14:nmod	_
14	käigus	käik	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	9	conj	4:nmod|9:conj	_
15	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-641
# text = Nendest sisemistest põhjustest on tõenäoliselt tingitud kümnetes aastates mõõdetavate perioodidega kõikumised ööpäeva pikkuses.
1	Nendest	see	DET	P	Case=Ela|Number=Plur|PronType=Dem	3	det	3:det	_
2	sisemistest	sisemine	ADJ	A	Case=Ela|Degree=Pos|Number=Plur	3	amod	3:amod	_
3	põhjustest	põhjus	NOUN	S	Case=Ela|Number=Plur	6	obl	6:obl	_
4	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	aux	6:aux	_
5	tõenäoliselt	tõe_näoliselt	ADV	D	_	6	advmod	6:advmod	_
6	tingitud	tingima	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	0	root	0:root	_
7	kümnetes	kümme	NUM	N	Case=Ine|Number=Plur|NumForm=Word|NumType=Card	8	nummod	8:nummod	_
8	aastates	aasta	NOUN	S	Case=Ine|Number=Plur	9	obl	9:obl	_
9	mõõdetavate	mõõde=tav	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	10	acl	10:acl	_
10	perioodidega	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	11	nmod	11:nmod	_
11	kõikumised	kõikumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Plur	6	obj	6:obj	_
12	ööpäeva	öö_päev	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	13	nmod	13:nmod	_
13	pikkuses	pikkus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	11	nmod	11:nmod	_
14	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-642
# text = Ööpäeva pikkuse sellest aeglasema muutumise põhjuseks on pöörlemistelje asendit muutev masside ümberjaotumine plastselt deformeeritavas vahevöös.
1	Ööpäeva	öö_päeva	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pikkuse	pikkus	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
3	sellest	see	PRON	P	Case=Ela|Number=Sing|PronType=Dem	4	obl	4:obl	_
4	aeglasema	aeglasem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	5	amod	5:amod	_
5	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	põhjuseks	põhjus	NOUN	S	Case=Tra|Number=Sing	0	root	0:root	_
7	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Plur|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	6	cop	6:cop	_
8	pöörlemistelje	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	asendit	asend	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	10	obj	10:obj	_
10	muutev	muutev	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	12	acl	12:acl	_
11	masside	mass	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	12	nmod	12:nmod	_
12	ümberjaotumine	ümber_jaotumine	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	6	nsubj:cop	6:nsubj	_
13	plastselt	plastse=lt	ADV	D	_	14	advmod	14:advmod	_
14	deformeeritavas	de_formeeri=tav	ADJ	A	Case=Ine|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	15	acl	15:acl	_
15	vahevöös	vahe_vöö	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	nmod	12:nmod	_
16	.	.	PUNCT	Z	_	6	punct	6:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-643
# text = Maa pöörlemistelje asend ruumis ja Maa orbiidi kuju ei ole ajas muutumatud.
1	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	2	nmod	2:nmod	_
2	pöörlemistelje	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
3	asend	asend	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	12	nsubj:cop	12:nsubj	_
4	ruumis	ruum	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
5	ja	ja	CCONJ	J	_	8	cc	8:cc	_
6	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
7	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	8	nmod	8:nmod	_
8	kuju	kuju	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	conj	3:conj|12:nsubj	_
9	ei	ei	AUX	V	Polarity=Neg	12	aux	12:aux	_
10	ole	olema	AUX	V	Connegative=Yes|Mood=Ind|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	12	cop	12:cop	_
11	ajas	aeg	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	12	obl	12:obl	_
12	muutumatud	muutumatu	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Plur	0	root	0:root	_
13	.	.	PUNCT	Z	_	12	punct	12:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-644
# text = Viimase 5 miljoni aasta ulatuses on nende muutumise käiku võimalik mõtteliselt taastada, veel kaugema mineviku suhtes pole see enam piisavalt usaldusväärne.
1	Viimase	viimane	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Sing	2	amod	2:amod	_
2	5	5	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card	3	compound	3:compound	_
3	miljoni	miljon	NUM	N	Case=Gen|Number=Sing|NumForm=Word|NumType=Card	4	nummod	4:nummod	_
4	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	ulatuses	ulatus	NOUN	S	Case=Ine|Number=Sing	10	obl	10:obl	_
6	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	10	cop	10:cop	_
7	nende	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Plur|PronType=Dem	8	nmod	8:nmod	_
8	muutumise	muutumine	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	käiku	käik	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	12	obj	12:obj	_
10	võimalik	võimalik	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	0	root	0:root	_
11	mõtteliselt	mõtteliselt	ADV	D	_	12	advmod	12:advmod	_
12	taastada	taastama	VERB	V	VerbForm=Inf	10	csubj:cop	10:csubj	_
13	,	,	PUNCT	Z	_	22	punct	22:punct	_
14	veel	veel	ADV	D	_	15	advmod	15:advmod	_
15	kaugema	kaugem	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Cmp|Number=Sing	16	amod	16:amod	_
16	mineviku	minevik	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	obl	22:obl	_
17	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	16	case	16:case	_
18	pole	olema	AUX	V	Mood=Ind|Polarity=Neg|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	22	cop	22:cop	_
19	see	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	22	nsubj:cop	22:nsubj	_
20	enam	enam	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
21	piisavalt	piisavalt	ADV	D	_	22	advmod	22:advmod	_
22	usaldusväärne	usaldus_väärne	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing	10	conj	0:root|10:conj	_
23	.	.	PUNCT	Z	_	10	punct	10:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-645
# text = Väliste tegurite mõjul muutub orbiidi ekstsentrisus perioodidega ligikaudu 400 000 aastat ja 100 000 aastat, võrdpäevsuspunkte ühendav joon orbiidi ellipsi telgede suhtes perioodidega 19 000 ja 23 000 aastat ja Maa pöörlemistelje kaldenurk orbiidi ellipsi tasandi suhtes perioodiga 41 000 aastat.
1	Väliste	väline	ADJ	A	Case=Gen|Degree=Pos|Number=Plur	2	amod	2:amod	_
2	tegurite	tegur	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
3	mõjul	mõjul	ADP	K	AdpType=Post	2	case	2:case	_
4	muutub	muutuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
5	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	6	nmod	6:nmod	_
6	ekstsentrisus	ekstsentri=sus	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	nsubj	4:nsubj	_
7	perioodidega	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	4	obl	4:obl	_
8	ligikaudu	ligi_kaudu	ADV	D	_	9	advmod	9:advmod	_
9	400	400000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	11	nummod	11:nummod	_
10	000	_	X	_	_	9	goeswith	9:goeswith	_
11	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	7	nmod	7:nmod	_
12	ja	ja	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
13	100	100000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	15	nummod	15:nummod	_
14	000	_	X	_	_	13	goeswith	13:goeswith	_
15	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	11	conj	7:nmod|11:conj	_
16	,	,	PUNCT	Z	_	19	punct	19.1:punct	_
17	võrdpäevsuspunkte	võrd_päevsus_punkt	NOUN	S	Case=Par|Number=Plur	18	obj	18:obj	_
18	ühendav	ühendav	ADJ	A	Case=Nom|Degree=Pos|Number=Sing|Tense=Pres|VerbForm=Part|Voice=Act	19	acl	19:acl	_
19	joon	joon	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	19.1:nsubj	_
20	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	21	nmod	21:nmod	_
21	ellipsi	ellips	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	22	nmod	22:nmod	_
22	telgede	telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Plur	19	orphan	19.1:obl	_
23	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	22	case	22:case	_
24	perioodidega	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Plur	19	orphan	19.1:obl	_
25	19	19000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	30	nummod	30:nummod	_
26	000	_	X	_	_	25	goeswith	25:goeswith	_
27	ja	ja	CCONJ	J	_	28	cc	28:cc	_
28	23	23000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	25	conj	25:conj|30:nummod	_
29	000	_	X	_	_	28	goeswith	28:goeswith	_
30	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	24	nmod	24:nmod	_
31	ja	ja	CCONJ	J	_	34	cc	34.1:cc	_
32	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	33	nmod	33:nmod	_
33	pöörlemistelje	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	34	nmod	34:nmod	_
34	kaldenurk	kalde_nurk	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	4	conj	34.1:nsubj	_
35	orbiidi	orbiit	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	36	nmod	36:nmod	_
36	ellipsi	ellips	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	37	nmod	37:nmod	_
37	tasandi	tasand	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	34	orphan	34.1:obl	_
38	suhtes	suhtes	ADP	K	AdpType=Post	37	case	37:case	_
39	perioodiga	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	34	orphan	34.1:obl	_
40	41	41000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	42	nummod	42:nummod	_
41	000	_	X	_	_	40	goeswith	40:goeswith	_
42	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	39	nmod	39:nmod	_
43	.	.	PUNCT	Z	_	4	punct	4:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-646
# text = Peale selle pretsesseerib Maa pöörlemistelg nagu iga vurri oma.
1	Peale	peale	ADP	K	AdpType=Prep	2	case	2:case	_
2	selle	see	PRON	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Dem	3	obl	3:obl	_
3	pretsesseerib	pretsesseerima	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
4	Maa	Maa	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	5	nmod	5:nmod	_
5	pöörlemistelg	pöörlemis_telg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	3	nsubj	3:nsubj	_
6	nagu	nagu	SCONJ	J	_	9	mark	9:mark	_
7	iga	iga	DET	P	Case=Gen|Number=Sing|PronType=Tot	8	det	8:det	_
8	vurri	vurr	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	9	nmod	9:nmod	_
9	oma	oma	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|Poss=Yes|PronType=Prs	3	advcl	3:advcl	_
10	.	.	PUNCT	Z	_	3	punct	3:punct	_

# sent_id = et-edt-train-tea_geofyysika:s-647
# text = See toimub perioodiga 26 000 aastat ning ligemale 13 000 aasta pärast on polaartelg suunatud Põhjanaela asemel Veegale.
1	See	see	PRON	P	Case=Nom|Number=Sing|PronType=Dem	2	nsubj	2:nsubj	_
2	toimub	toimuma	VERB	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	0	root	0:root	_
3	perioodiga	periood	NOUN	S	Case=Com|Number=Sing	2	obl	2:obl	_
4	26	26000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	6	nummod	6:nummod	_
5	000	_	X	_	_	4	goeswith	4:goeswith	_
6	aastat	aasta	NOUN	S	Case=Par|Number=Sing	3	nmod	3:nmod	_
7	ning	ning	CCONJ	J	_	15	cc	15:cc	_
8	ligemale	ligemale	ADV	D	_	11	advmod	11:advmod	_
9	13	13000	NUM	N	NumForm=Digit|NumType=Card|Typo=Yes	11	nummod	11:nummod	_
10	000	_	X	_	_	9	goeswith	9:goeswith	_
11	aasta	aasta	NOUN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
12	pärast	pärast	ADP	K	AdpType=Post	11	case	11:case	_
13	on	olema	AUX	V	Mood=Ind|Number=Sing|Person=3|Tense=Pres|VerbForm=Fin|Voice=Act	15	aux	15:aux	_
14	polaartelg	polaar_telg	NOUN	S	Case=Nom|Number=Sing	15	nsubj	15:nsubj	_
15	suunatud	suunama	VERB	V	Tense=Past|VerbForm=Part|Voice=Pass	2	conj	0:root|2:conj	_
16	Põhjanaela	Põhja_nael	PROPN	S	Case=Gen|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
17	asemel	asemel	ADP	K	AdpType=Post	16	case	16:case	_
18	Veegale	Veega	PROPN	S	Case=All|Number=Sing	15	obl	15:obl	_
19	.	.	PUNCT	Z	_	2	punct	2:punct	_