| s-1
| Põhiviga, mis mõlema puhul tehakse on see, et hinnatakse üle nii omi kui hobuse võimeid ning tahetakse kõike kohe saavutada. |
| s-2
| Selle all mõtlen kõigepealt noorte hobuste väljasõitmisisega tegelevaid inimesi. |
| s-3
| Ka alahinnatakse treeneri vajalikkust. |
| s-4
| Viimase puudumine soodustab pigem taandarengut, ega me ju ise ei suuda ei ennast ega hobust objektiivselt hinnata. |
| s-5
| Teine suurem probleem, mida võiks mainida, on liigne kergekäelisus kõiksugu abivahendite (libisev, kannused, külgratsmed jne) oskamatu kasutamine, mis pigem pööravad kogu ratsastuse ja ka ratsutamise vussi. |
| s-6
| Kui nüüd natuke konkreetsematest vigadest rääkida, siis arvan, et enim vigu tehakse hobuse ratsmesse sõitmisel ... küll istutakse niisama ratsme otsas, unustades sääre, küll saetakse kuni hobuse pea lötendab sõna otseses mõttes küljelt küljele jne. |
| s-7
| Teine suurem viga võiks olla kannuste vale kasutamine. |
| s-8
| Esiteks pole tegelikkuses enamus juhtudel neid vaja, see on lihtsalt puhas inimese laiskus, teiseks aga võib kannus oskamatu kasutamise puhul hobuse jaoks inimese nö lihtsalt ära rikkuda, vastumeelseks muuta. |
| s-9
| Kolmas viga, mis minu arust absoluutseks trendiks on muutumas, on igasugu karmide suuliste, poolkangide jms kasutamine. |
| s-10
| Sedagi tehakse ju ainult inimese jaoks. |
| s-11
| Igatahes ei soovi ma selle jutuga kedagi halvustada, olen ise ka samade probleemidega võidelnud ja võitlen arvatavasti veel edasi ... ja istak on mul, nagu ka paljudel teistel, väga jube |
| s-12
| . kräsu. |
| s-13
| tääiesti õige jutt. |
| s-14
| tegelikult nendele suulistele lisaks veel selle, et noorel hobusel peab olema jämedad/paksud suulised! |
| s-15
| mõned panevad nagu mingi niidi sinna hobuse suju ja mis veel hullem - vägisi. |
| s-16
| noorele hobusele eriti peab ikkagi pakkuma. |
| s-17
| kui tõesti ei võeta siis jah suu avada ise. |
| s-18
| kindlasti mis on nii ratsastamisel kui ka ratsutamisel, etkui hobune ei tee seda mida inimene tahab, valatakse kohe viha hobuse peale välja! |
| s-19
| see on lausa kohutav. |
| s-20
| hobune otsemaid paanikas ja hakkab ratsanikule nii plaju asju andma. |
| s-21
| küll ta teeb erinevaid galoppe, traave jne .. |
| s-22
| nõustun kräsuga üldjuhul, võib-olla lisaks veel et hobustelt loodetakse liiga ruttu liiga palju ja tahetakse kohe superhäid tulemusi. |
| s-23
| Hakatakse liiga vara võistlema jne .. |
| s-24
| Ratsutamise põhiliseks veaks on tavaliselt see, et inimesed arvavad, et nad teavad KÕIKE, kuigi tegelt teavad sama palju kui teised. |
| s-25
| Küll ja küll olen näinud noori lapsi hobustega tegemas igast imeasju ja kujutamas ette, kui head nad välja näevad |
| s-26
| Üks asi mida ma veel ei salli on ilma kiivirta sõitmine! |
| s-27
| See tuleks seadusega kohustuslikus teha! |
| s-28
| Mina hakkasin oma noore hobusega ise sõitma, siis viisin ta umbes 5-6 kuuks ratsastamiseks Torisse. |
| s-29
| Põhimõtteliselt, algtõesd on hobusele selged: samm, traav, galopp ja madalaid ja hüppab ka enam-vähem. |
| s-30
| Siis viisin ta endale jälle koju kus ei ole treenerit. |
| s-31
| Kuu aega sõitsin, siis tundsin, et hobune ei allu enam säärele, kangutab ees ja mina nagu ikka suht väga lösutasin seal seljas kah. |
| s-32
| Niiet enam ma ei julgegi eriti taga sõita ilma treeneritta, äkki rikun veel rohkem ära? |
| s-33
| Igatahes, nüüd ma viin ta jälle Torisse, hakkan seal nüüd ise temaga sõitma treeneri valvsa pilgu all. |
| s-34
| Loodan, et suudame need vead ka lähiajal parandada |