| s-1
| OPM3 ehk Organizational Project Management Maturity Model on Project Management Institute'i (PMI) poolt 2003. aastal evitatud standard. |
| s-2
| OPM3 aitab organisatsioone nende strateegiate elluviimisel, evitades parimad praktikad (Best Practices) projektijuhtimisse organisatsiooni tasandil. |
| s-3
| OPM3 loomisel uuriti olemasolevate projektijuhtimise mudelite küpsusastmete määratlusi. |
| s-4
| Selgus, et olemasolevatel mudelitel on olulisi puudusi, eriti organisatsiooni projektijuhtimise küpsuse inkrementaalse parendamise käsitlemisel. |
| s-5
| OPM3-mudeli oluline omadus on strateegiliste plaanide realiseerimiseks vajalike projektijuhtimisejuhtimise praktikate evitamisprotsessi määratlemine. |
| s-6
| Seejuures arvestati: |
| s-7
| sihtide põhimõttelisi erinevusi projekti- ja organisatsiooni tasandil |
| s-8
| turu dünaamilist iseloomu ja organisatsioonide vajadust adapteeruda pidevalt muutuvate tingimustega |
| s-9
| infovahetuse erinevusi operatiiv- ja organisatsiooni tasandil |
| s-10
| OMP3 defineerib organisatsioonilise projektijuhtimise (Organizational Project Management, Org PM) kui strateegiliste eesmärkide saavutamist tagava süstemaatilise projektide, programmide ja portfellide (Project, Program and Portfolio management ehk PPP) haldamise. |
| s-11
| OMP3 on seega sillaks strateegia ja seda realiseerivate projektide vahel: |
| s-12
| OPM3-mudel koosneb kolmest komponendist: |
| s-13
| teadmus (Knowledge) |
| s-14
| määratlus (Assessment) |
| s-15
| parendamine (Improvement) |
| s-16
| Teadmus komponent: Org PMi ideoloogia ja printsiibid, OMP3-mudel, mudeli sisu ja kasutamine. |
| s-17
| Määratluskomponent: missugune on organisatsiooni küpsus Org PMs (kus me asume)? |
| s-18
| Parendamiskomponent: mida tahame saavutada? |
| s-19
| Plaanid sihtide saavutamiseks. |
| s-20
| OMP3-mudel sisaldab enam kui 600 dokumenteeritud parimat praktikat. |
| s-21
| OMP3-mudeli loomisel on lähtutud varasemast PMI standardist PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge). |
| s-22
| Organisatsiooni projektijuhtimise võimekuse mõõtmisel kasutatakse talitluse võtmeindikaatoreid (Key Performance Indicators, KPIs) - metoodika, mis on laialt levinud (nt COB IT). |
| s-23
| Kokkuvõtteks. |
| s-24
| Kiiresti muutuvas (agiilses) maailmas vajavad organisatsioonid agiilseid strateegiaid. |
| s-25
| Traditsioonilised projektijuhtimise mudelid ja metoodikad pole enam küllaldased - agiilsete strateegiate elluviimine vajab uusi, agiilseid projektijuhtimise mudeleid ja metoodikaid. |
| s-26
| OMP3 on oluline samm niisuguste mudelite ja metoodikate loomisel ning evitamisel. |
| s-27
| Enn Õunapuu - sündinud 6. aprillil 1949 Tallinnas. |
| s-28
| Lõpetanud majandusinsenerina majandusliku informatsiooni töötlemise erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 ja aspirantuuri 1984 matemaatiliste meetodite kasutamine majanduses erialal. |
| s-29
| 1988 kuni 1992 õppis samas doktorantuuris. |
| s-30
| Töötanud 1973-75 TPI infotöötluse kateedri stažöör-õppejõuna ja assistendina, 1975-84 TPI arvutuskeskuse projektijuhina, 1984-88 TPI raamatupidamise kateedri vanemõpetaja ja dotsendina, 1992-2004 TTÜ informaatikainstituudi dotsendina, aastast 2004 TTÜ infosüsteemide professor. |
| s-31
| Aasta lõpp on ikka aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse tulevikuplaane. |
| s-32
| Käesolevas kirjatöös püüan sama teha Eesti tarkvarasüsteemide arengu kohta, kusjuures vaatekoht on personaalne, isiklikest kogemustest lähtuv, mitte uurimuslik ja kõikehõlmavale üldistusele pretendeeriv. |
| s-33
| Oma ametikohustuste tõttu on mul küllaltki hea ülevaade Eesti tarkvarasüsteemide arengust. |
| s-34
| Eriti hea informatsiooni saamise kohaks on infosüsteemide seminar doktorantidele ja magistrantidele, kus iga doktorant ja magistrant, kes soovib saada hinnatud antud aines, peab tegema ettekande oma töö teemal. |
| s-35
| Meie doktorantidel ja magistrantidel on juhtiv roll Eesti infotehnoloogia maastikul, ja seega on nii mul kui ka seminarist osavõtjatel hea ülevaade Eestis toimuvast. |
| s-36
| Lõppevat aastat (2005) iseloomustab mitmete mind huvitanud tehnoloogiate ja metoodikate tegelik kasutamine. |
| s-37
| Üks minu lemmikteemasid viimasel ajal on teenustele orienteeritud arhitektuurid ja kõik sellega seonduv. |
| s-38
| Rõõmustav on, et riiklike tellimuste pakkumisi hakkavad võitma firmad, kes otseselt deklareerivad, et nende pakkumine vastab teenustele orienteeritud arhitektuuri nõuetele. |
| s-39
| Paljud Eesti IT firmad teevad jõulisi ettevalmistustöid teenustele orienteeritud arhitektuuride kasutuselevõtuks. |
| s-40
| Üliõpilastele veebiteenuste näiteid tuues ei pea viitama ainult välisnäidetele, nagu Google'i veebiteenus () ja Amazoni veebiteenus (). |
| s-41
| Saan julgelt kasutada ka näiteid Eesti veebiteenustest, nagu äriregistri teenus () ja x-tee (). |
| s-42
| Teine rõõmustav suundumus on infosüsteemide iteratiivse ja agiilse arendamise meetodite jõudmine reaalsesse Eesti praktikasse. |
| s-43
| Mainida võiks Maksu- ja Tolliameti ja AS Medisoft infosüsteemide arendusmetoodikaid. |
| s-44
| Üleminek iteratiivsele ja veelgi enam agiilsele arendusele on sõnades lihtne, kuid tegelikkuses tekib terve rida raskusi. |
| s-45
| Raskused algavad juba projekti rahastamisel. |
| s-46
| Vähesed soovivad rahastada projekti, mille maksumus, funktsionaalsus ja lõplik valmimisaeg ei ole selgelt välja toodud ning selgub lõplikult alles projekti arenduse käigus. |
| s-47
| Rõõmustav ongi, et sellises keerulises situatsioonis on leitud osapooli rahuldavaid lahendusi. |
| s-48
| Kolmandaks rõõmustab, et Eesti infotehnoloogid suudavad ikka suhteliselt väheste vahenditega luua maailmatasemel e-süsteeme. |
| s-49
| Täna tahaks mainida e-politsei süsteemi. |
| s-50
| E-politsei süsteem võimaldab otse patrullsõidukist Interneti kaudu liiklejate andmeid kontrollida. |
| s-51
| Imponeerivad julged, elegantsed ja suurte riikide lahendusi mitte kopeerivad lahendused, mis süsteemi loomise käigus välja töötati. |
| s-52
| Tulemus on kiitust väärt. |
| s-53
| Eesti infotehnoloogid, jätkake julgelt oma naturaalse mõistuse kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel! |
| s-54
| Ka e-valimised on positiivseks sammuks demokraatia nüüdisajastamiseks. |
| s-55
| Sellest kogemusest ilmneb eriti selgesti, et e-lahendustele ei saa läheneda ainult tehnoloogilisest vaatest lähtudes, palju tähtsamad on sotsioloogilised, majanduslikud ja poliitilised vaated. |
| s-56
| Uue e-lahenduse väljatöötamine toob kaasa ka struktuuri muutuse. |
| s-57
| Struktuuri all mõistame me organisatsioonilist struktuuri ja äriprotsesse selles organisatsioonis. |
| s-58
| Näiteks traditsiooniline struktuur kaubanduses koosneb sellistest elementidest nagu tootmisvõrk, müügivõrk ja müügijärgse teeninduse võrgustik. |
| s-59
| Tootmisvõrk ise on keeruline organisatsioon, kus toote arendajad ja vahetud tootjad on ühendatud ühtsesse virtuaalsesse ettevõttesse. |
| s-60
| Müügivõrk on traditsiooniliselt üles ehitatud regionaalsest printsiibist lähtudes. |
| s-61
| Microsoftil on näiteks peakontor Redmondis USA-s ja regionaalsed kontorid Euroopas ja mujal maailmas. |
| s-62
| Järgmisel tasemel on rahvuslikud kontorid. |
| s-63
| Vahetu müük käib distribuutorite ehk maaletoojate kaudu, kes loovad oma edasimüüjate võrgustiku. |
| s-64
| Müügijärgne teenindus organiseeritakse vastavalt kauba liigile erinevalt, kuid ühine on see, et tootja peab selle võrgustiku kindlalt looma. |
| s-65
| Nagu näeme, on pikaajalise töö tulemusena loodud töötav keerukas struktuur. |
| s-66
| Minnes üle e-lahendustele, tuleks see struktuur hävitada ja seejärel luua uus struktuur uutest põhimõtetest lähtudes. |
| s-67
| Näiteks Amazonil on loodud uus edasimüüjate võrgustik, kus oli 2005. aasta lõpus 1 000 000 liiget, kes saavad oma tasu kaupa vahetult puutumata. |
| s-68
| Täiesti uute struktuuride loomine on palju lihtsam, kui vanade struktuuride asemel uute loomine, sest viimasel juhul tuleks hävitada töötav ja kasumlik struktuur. |
| s-69
| Siin näen ma ka Eesti edu üht põhjust. |
| s-70
| Väga paljudel juhtudel võis alustada puhtalt laualt. |
| s-71
| Moraal antud loos on ikkagi see, et üksi tehniliselt ilusast lahendusest ei piisa, vaid tuleb luua uus struktuur ja kujundada uued äriprotsessid, arvestades seejuures kõigi osapoolte huve. |
| s-72
| Tulevikku vaadates loodan, et järgmisel aastal saavutame tegelikku edu ka e-õppe valdkonnas. |
| s-73
| E-õppest on palju räägitud, kuid tegelike e-õppe lahendusteni on veel pikk tee käia. |
| s-74
| Ma määratleksin “ tegelikku ” e-õpet kui adaptiivset süsteemi, kus keskset kohta hõlmavad rahvusvaheliste e-õppe standarditele vastavad õpiobjektid, kus ka õppija profiili ja teadmisi võetakse õpetamisprotsessis arvesse, kus eesmärgiks ei ole mitte teadmiste hulk, vaid kvaliteet (arusaamine ja analüüsivõime, mis avaldub oma mudeli või mõistesüsteemi loomises). |
| s-75
| Seejuures väljub õpetamisprotsess ühe haridusasutuse seest, toimub intensiivne õppijate, õpetajate ja õppematerjalide vahetus, seda nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt. |
| s-76
| Kutsutakse ellu töötavad õppijate kogudused, kus luuaksegi uus kvaliteet, nagu see toimus vabavara loomise valdkonnas. |
| s-77
| Me liigume stabiilselt selle poole ja, nagu ikka, läheb selleks rohkem aega, kui ma esialgu arvasin. |
| s-78
| Arvutite välisseadmete valik suureneb pidevalt, viimastel aastatel on ilmunud palju uusi huvitavaid lahendusi just mäluseadmete vallas. |
| s-79
| Eriti kiire on areng olnud välkmäludel, jõudsalt on kasvanud nende mälulülituste infomahutavus, paranenud töökiirus ja suurenenud aktiivne tööiga. |
| s-80
| Välkmälude üheks väga perspektiivseks kasutusalaks on USB välk_mälu_draivid. |
| s-81
| Nende seadmete valmistamisega ja uute toodete väljatöötamisega tegeleb järjest rohkem elektroonikafirmasid. |
| s-82
| Tegemist pole mingite järjekordsete uute arvutiviguritega, vaid pisikeste ja mugavate mäluseadmetega, mida arvutikasutajate seas tuntakse rohkem mälu_pulkade nime all. |
| s-83
| Mälupulk on igati tabav ja mõnus nimi, kuid selle termini kasutamisel tehnilistes tekstides võib tekkida raskusi. |
| s-84
| Tavakeeles kasutatava mõiste “ mälupulk ” maht on laiem kui mõistel “ USB välkmäludraiv ” 1. |
| s-85
| Nii on mälupulkadeks nimetatud erinevaid välkmälukaarte, portatiivseid MP3-pleiereid ja muidki välkmälulülitusi sisaldavaid seadmeid. |
| s-86
| Mõiste “ USB välkmäludraiv ” maht on järsk, hõlmates üht kindlat mälupulga liiki. |
| s-87
| Probleemid mälupulga ümber ei piirdu üksnes terminoloogiliste küsimustega. |
| s-88
| Sageli ei omata korralikku ettekujutust sellest, kuidas seade töötab ning mis on selle pisikese “ pulgakese ” sees. |
| s-89
| Küllaltki hästi iseloomustab olukorda üks dialoog, mis leidis aset arvutivõrgu Freetime Forumis, kus arutluse teemaks olid muutmälud (RAM). |
| s-90
| Nimetame selles osalejaid K (küsija) ja V (vastaja), Võrgudialoog nägi välja järgmiselt (tekst on esitatud originaalkujul): |
| s-91
| K: “ Nagu ma aru saan, on RAM mälupulk. |
| s-92
| Kas kõik on USB baasil? |
| s-93
| Et lihtsalt torkad USBsse ja arvutil kohe jõudu rohkem? ... ” |
| s-94
| V: “ Ram EI OLE mälupulk. |
| s-95
| Mälupulk on Mälupulk. ” |
| s-96
| Et küsijal on RAM, ROM, USB ja mälupulk veidi ähmased mõisted, ilmneb juba küsimuse püstitusest, kuid ega asja ei tee eriti selgemaks ka sellele antud vastus (“ Mälupulk on Mälupulk ”). |
| s-97
| Mida siis ikkagi see USB-liidesega pisikene mälupulgake, õigemini USB välkmäludraiv endast kujutab, sellest tulebki järgnevalt juttu. |
| s-98
| USB välkmäludraiv (USB flash drive, UFD) on portatiivne välkmälulülitustel põhinev mälukaardike, mis ühendatakse hostseadme (näiteks arvuti) USB-porti. |
| s-99
| Seade täidab väikesemahulise välise teisaldatava mäluseadme ülesandeid. |
| s-100
| USB välkmäludraivide iseärasuseks on see, et need seadmed ei vaja individuaalset elektritoiteallikat, sest oma loogikalülituste tööks vajaliku elektrienergia saavad nad USB-liidese kaudu hostseadmest. |