| s-201
| rs1: jah, kuid mitte ainult objektid kõik on ju üks suur ring |
| s-202
| tussu: gravitatsioon ei mõjuta valgust, vaid ruumi, milles valgus levib. |
| s-203
| Valgusel nimelt puudub mass(e kaal). |
| s-204
| Langevad tähed on aga midagi muud |
| s-205
| PS - Turini ülikool on Torino tõesti. |
| s-206
| Pold vähimatki aimu. |
| s-207
| Aga füüsikateemas lingvistiliste probleemide arutamine pole vist kohane |
| s-208
| BurneR: Füsa õps just täna rääkis, et gravitatsioon mõjutab valgust ka, kuna valgus on ka ju mingid osakesed. |
| s-209
| rs1: aga mis see langevad tähed siis on ausalt |
| s-210
| vb ma ei tea |
| s-211
| mul muidugi on oma arvamus aga kui see midagi muud siis tahaks kah teada |
| s-212
| Sirius: kivid. |
| s-213
| suvalise koostisega. |
| s-214
| mõned on ka täiesti rauast. |
| s-215
| põlevad atmosfääris. |
| s-216
| Mõjutabki, aga väga vähesel määral, mustad augud mõjutavad sellisel määral, et on võimalik aru saada. |
| s-217
| Miks gravitatsioon mõjutab valgust mis koosneb footonitest(ilma massita osake) sellest on erinevaid teooriaid. |
| s-218
| Sande: Langev täht ei ole täht. |
| s-219
| see on mingi kivi või metallitükike, mis kosmoses lendab ja maale liiga lähedale jõuab. |
| s-220
| Maal olevad gaasid on kiiresti liikuvale kehale nii suur takistus, et see hakkab põlema. |
| s-221
| Tavaliselt põlevad nad atmosfääris ära (meteoor). |
| s-222
| Kui ei põle, tekivad meile meteoriidikraatrid (nt. Kaali jv.). |
| s-223
| Ja on ka komeedid, mis on vee ja kivi osakeste kogumid, mis liiguvad kosmoses ning lagunevad laiali tekitades endale 'saba' (Halley komeet) hmm... |
| s-224
| vähe füüsikas tähele pannud või ei ole üldse käinud? |
| s-225
| rs1: olgu olen nõus |
| s-226
| arvasin et nimetus langev täht tähendab kustuvat tähte |
| s-227
| tegin kähku ühe kritselduse kuidas see siiani minu jaoks oli |
| s-228
| pildil täht kustub ja kaar muutub väiksemaks |
| s-229
| päris jabur, imelik et ma seda näidata veel julge n |
| s-230
| kuid nüüd mõtlen et see läheb veidi kokku omadega ja Sande kui minu käest küsid kas vähe koolis käinud siis, jah olen küll |
| s-231
| tussu: Kui teinekord taevas heledat tähte kiiresti kustumas näed (ja mis ka aeglaselt liigub), on tegu iridiumi sähvatusega. |
| s-232
| Ehk siis satelliidi päikesepaneelid peegeldavad sulle hetkeks valgust peale. |
| s-233
| Sellest on kuskil foorumis juttu ja guugeldades leiad ka leheküljed, mis arvutavad millal ja kus järgmist näha on. |
| s-234
| rs1: päris huvitav, ma uurin |
| s-235
| weeb: Valgusel on mass ,vähemalt nii väidetakse. |
| s-236
| Päris kindlalt ei oska keegi öelda. |
| s-237
| Mustad augud pidavat olema nii tugeva gravitatsiooniga, et painutavad iseig valguskiired endapoole,gravitatsioon mõjub ainult massile ,seega on ka valgusel mass olemas. |
| s-238
| Valgus koosneb samuti mingitest osakestest, sest tahetakse toota ju päikeseosakeste poolt kiirust saavad purjed. |
| s-239
| tussu: footon on nii osake kui ka laine. |
| s-240
| aga mina pole küll kohanud uudist või artiklit et valgusel mass oleks. |
| s-241
| impulss (momentum) küll. |
| s-242
| ja musta augu 'mustuse' põhjuseks on nüüd küll gravitatsiooni poolt põhjustatud aeg-ruumi kõverdumine, mitte footoni mass |
| s-243
| Thorondor: Need purjed töötaks mitte valguse, vaid päikesetuule abil, mis koosneb lihtsalt prootonistest ja muust pudist. |
| s-244
| Footon: Päikesetuul siiski sisaldab ka footoneid ehk valguseosakesi, aga seda siiski jah mitte suures osas. |
| s-245
| weeb: Kui irooniline on, et mees nimega footon räägib oma teises postitues footonitest? |
| s-246
| Igal juhul jah, purjete kasutamisel loodetakse ära kasutada päikesetuult mis koosneb prootonitest ja elektronidest. |
| s-247
| Vabandust ebatäpse info eest, ei süvenenud väga. |
| s-248
| Thorondor: Valgus kiirgub nii või naa igas suunas. |
| s-249
| Maale jõudev valgus on ka päikesetuul? |
| s-250
| Kas ma valgust sisaldavast päikesetuulest võin kuskilt infot ka leida? |
| s-251
| weeb: Kui ma tõlkest õigesti olen aru saanud, siis siit peaks saama: |
| s-252
| Amarant: 'See ei kõla uskumatuna seni, kuni võtta arvesse et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat aga meie universum on ainult 14 miljardit aastat vana.' |
| s-253
| See tsitaat ei taha kohe kuidagi mu ajurakkudeni jõuda:S. |
| s-254
| Eriti see osa, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat. |
| s-255
| m0rra: Universum laieneb mõlemas suunas, pidevalt. |
| s-256
| Ehk siis Universumi sünni hetkel (Suure Paugu ajal) hakkas Universum igas suunas laienema ning siis ongi tulemuseks see, et ühest servast teise on 28 miljardit valgusaastat. |
| s-257
| Aga mõtle nüüd sellele, et meie päikesesüsteem on üks miljarditest Linnutee galaktikas ning Linnutee üks miljarditest nähtavas Universumis. |
| s-258
| Ning et teoreetiliselt võib igas elementaarosakeses peidus olla veel üks universum oma miljard * miljard osakesega ja meie Universum võib vaid olla osa mingi teise universumi elementaarosakesest. |
| s-259
| Samuti Universumid tekivad ja hävivad pidevalt. |
| s-260
| Ning erinevatest mõõtmetest ja dimensioonidest ei hakka me veel rääkimagi, too oleks liiga jube.:/ |
| s-261
| hint: üldiselt kipub iga füüsikalise nähtuse mõistmise/probleemi lahendamise korral probleeme tunduvalt rohkem juurde tekkima. |
| s-262
| aga jah, tavakeeles on need ikka suht naeruväärsed ja müstilised probleemid teine on paras näide. |
| s-263
| arvutused suure pauguga ei pea paika, seega luuakse uus teooria otsa. |
| s-264
| nüüd peavad numbrid paika, aga küsimusi on tohhuijaa juures |
| s-265
| tume aine = arvutused gravitasiooniga ei pea paika. |
| s-266
| pole ka ime, kuna meil pole gravitasioonist tegelt halli aimugi, mis seda jõudu põhjustab või kuidas see tegelt toimib. |
| s-267
| otsime veel oma higgsi bosione. |
| s-268
| muide neutriionodeks või mingiteks teolisteks elementaarosakesteks seda valdavalt peetakse ja 22 % 'kõigest' peaks tumeda aine mass olema |
| s-269
| tume energia = arvutused universumi paisumise kiirusega ei pea paika. |
| s-270
| muidugi miski põhjustab siukest efekti, aga nime valik on imo kurjakuulutav ja kogu see füüsikaline probleemike sõnastatuna 'me ei tea mis moodustab kolmveerand meie universumi massist' tundub tavakeeles õudne ju |
| s-271
| muide tetraneutronid on imo BS, mingi tehniline või arvutuslik viga, kuna seda pole õnnestunud korrata, samuti wowi signaal, triljonist eri kohtas võis see signaal enne kui ufodelt tulla. |
| s-272
| alustades tsiviil ja lõpetades kas või sõjalisega riigist x. |
| s-273
| ja mis probleem seal kuiperi vöös on? ' |
| s-274
| ei tundu midagi erilist, pole meil palju võrdlusmomente ja küll mingi tark mees koos mingi suurema teooriaga kunagi ära seletab miks üleminek tundub järks olevat ja alpha konstant on tegelikult isenestest 100 korda müstilisem asi, kui see et mingid tüübid aeg-ajalt väidavad, et tegu polegi konstandiga |
| s-275
| cyberdaemon: Tegelt nagu ma aru saan, on see kõik vaid teoreetiline? |
| s-276
| See universumi suurus, pikkus, laius, vanus ja kuidas tekkis? |
| s-277
| Nojah tegelt on see ka ju teoreetiline, et füüsiline maailm üldse eksisteerib ja täeisti tõestamatu nähtu s |
| s-278
| Indre: Kas selle Marsi elu värgiga ei olnud nii, et juurdlus leidis lõpuks, et mingi inimene tõenäoliselt aevastas seadme kokkupanekul vms ja seepärast viisime me Maalt elu Marsile... |
| s-279
| m0rra: Uute maailmade avastamise 2 häda: kas saame meie neilt haiguse või saastame meie teisi maailmu.:'( |
| s-280
| Regula: Mind huvitav just kõige rohkem kõik Ajaga seoses. |
| s-281
| Näiteks, et kas musta augu sees umbes ei ole edasiliikuvat aega ka, ja see asi, et iga objekt mis liiguKS valgusest kiiremini, liigub ajast tagasi. |
| s-282
| Ja see,et see inimene, kes sõidab kiirrongiga ja see kes loeb kodus raamatut, siis see kes sõidab rongiga, sellel liigub aeg aeglasemalt. |
| s-283
| Ühesõnaga mida kiiremini sa liigud, seda aeglasemalt liigub aeg, ja kui sa juba valgusest kiiremini hakkad liikuma, siis liigud lausa ajast tagasi. |
| s-284
| Cab Driver: Eino see kiiremini liikuv aeg. |
| s-285
| See on lihtsalt petekas. |
| s-286
| Sulle lihtsalt tundub nii. |
| s-287
| Ega sa selle ajaga rohkem vanemaks ei jää. |
| s-288
| Kui valgusest kiiremini panna, siis küll jah. |
| s-289
| XeoX: Kuule, mingi selline teema on ju füüsikas. |
| s-290
| Kaksikute paradoks või midagi. |
| s-291
| Nimelt kui üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, pole vennad enam sama vanad. |
| s-292
| Kosmoses käinud vend on jäänud nooremaks kui Maal olnud vend. |
| s-293
| Teoorias võiks vanusevahe suureneda lõpmatuseni. |
| s-294
| Regula: Seda ma mõtlesingi. |
| s-295
| Et näiteks väga kiiresti liikuvas kosmoselaevas, tuleb pikapeale päris palju aega noorumaks. |
| s-296
| Kuigi ma ei saa aru küll mis moodi, aga kõik mis liigub kiiremini, liigub temajaoks ka aeg aeglasemini. |
| s-297
| XeoX: Seal on mingi taustsüsteemi asi. |
| s-298
| Kuigi mõlemal on taustsüsteemiks Maa, ei ole see samaväärne. |
| s-299
| Vaata kui see kosmosevend tahab tagasi Maale jõuda, peab ta oma kiirust muutma. |
| s-300
| Ja kui ta vahepeal viibib mitte-inertsiaalsüsteemides, saabki otsustavaks kellade võrdlemisel lõpp-süsteemis. |