Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain

Select a sentence

Showing 501 - 600 of 1124 • previousnext

s-501 Hõivatud põhitöö tavalise ja uuringunädala tööaja erinevuse järgi
s-502 Nende hõivatute osakaal, kes töötavad uuringunädalal tavalisest vähem, on vaadeldaval perioodil üldiselt veidi kasvanud ja nende osakaal, kes töötavad rohkem üldjoontes veidi langenud.
s-503 Seda muutust on siiski raske tõlgendada majanduslike teguritega.
s-504 Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi protsentides, 1997-2000
s-505 Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg.
s-506 Alates 1999. aastast moodustavad need põhjused üle poole vähem töötamise põhjustest.
s-507 Sundpuhkuse osatähtsus on langenud peaaegu olematuks, samuti on vähenenud majanduslike põhjuste osakaal.
s-508 Samas on kasvanud eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus.
s-509 Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi,
s-510 Hõivatud uuringunädalal tavalisest rohkem töötamise põhjuste järgi,
s-511 Rohkem töötamine on 82% ulatuses seletatav töögraafiku ja ületunnitööga; viimase osatähtsus on alates 1998. a pidevalt langenud ning ületunnitöö osatähtsus veidi kasvanud.
s-512 8,5 -9,9% hõivatuist sooviks enam töötada (tabel 9), seda eelkõige olemasoleval töökohal (st töökohta vahetamata).
s-513 Pärast 1998. a on kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada ükskõik mil viisil; eriti kõrge oli see aastal 2000.
s-514 On võimalik, et selleks sundis inimesi kõrge tööpuuduse tase sel aastal.
s-515 Hõivatute osakaal, kes soovivad rohkem töötada, soovitud töötamise viisi järgi, %
s-516 Alaline ja ajutine töö
s-517 Enamus hõivatuist töötab alalisel töökohal.
s-518 Ajutise töö osatähtsus on aastatel 1997-2000 üldiselt tõusnud, langedes uuesti 2001. a.
s-519 Ajutise töö osakaal oli kõrgeim aastal 2000, mil ka tööpuuduse tase oli kõrge.
s-520 Ajutise töö osakaalu muutused on toimunud eelkõige meeste ajutise töö osakaalu muutuste arvel, kuna naiste osakaal ajutises töös on olnud suhteliselt stabiilne.
s-521 Hõivatud põhitöö kestuse järgi, %
s-522 Ajutisel töökohal töötamise peamiseks põhjuseks on võimetus leida alalist tööd.
s-523 Nende ajutise tööga hõivatute osakaal, kes sooviksid alalist tööd, kuid endast olenemata põhjustel ei leia, ulatub 70% lähedale pea kõigil vaadeldavatel aastatel.
s-524 Veidi alla 1/5 ajutise tööga hõivatutest ei tahagi alalist tööd.
s-525 Ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi, %
s-526 tööandja ei võimaldanud alalist tööd
s-527 Vaheajad töötamises
s-528 Hõivatud uuringunädalal töölt ajutiselt puudumine
s-529 Uuringunädalal töölt puudumise põhjuste hulgas on vähenenud majanduslikud põhjused, veidi ka töövaba hooaeg, haigused ja vigastused, kasvanud on puhkuste osakaal.
s-530 Need tendentsid langevad üsna hästi kokku sellega, mis selgus uuringunädalal vähem töötamise põhjuste analüüsil, nimelt sundpuhkuste ja majanduslike põhjuste osatähtsus vähem töötamise põhjusena on langenud, riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus on aga kasvanud.
s-531 Selle alusel saab arvata, et töökeskkonnad on muutunud 'normaalsemaks'.
s-532 Tööotsimine
s-533 Nende hõivatute osakaal (tööotsijaist), kes otsivad uut või lisatööd, on vahemikus 1998-2001 üldiselt tõusnud.
s-534 Suure tööpuuduse aastal (2000) oli see viimase 4 aasta kõrgeim: 83,7%.
s-535 Hõivatute uue või lisatöö otsimine, %
s-536 Enamik hõivatud tööotsijaist otsis uut põhitööd.
s-537 Lisatöö otsijate osakaal on vaadeldaval perioodil pigem vähenenud.
s-538 Põhjused, miks uut tööd otsitakse, on üha vähem seotud ohuga kaotada olemasolev töö ja üha rohkem rahulolematusega töötingimustega.
s-539 Teine oluline ja üha tähtsamaks muutuv põhjus uue töö otsimisel on leida ajutise asemel alalist tööd.
s-540 See oli kõrgeim 2000. aastal, ulatudes 17,1%-ni neist hõivatuist, kes otsisid uut tööd.
s-541 Siinjuures peab arvestama, et kuigi ajutise töö osakaal hõivatute hulgas on suhteliselt väike, on see ajavahemikus 1998-2000 kasvanud ning oli kõrgeim (3,4%) samuti aastal 2000.
s-542 Samas soovitakse enam töötada (pikema ajaga) tavaliselt praegusel töökohal või siis leida suurema töökoormusega lisa- või kõrvaltöö, st töötada enam, aga tihtipeale siiski ilma töökoha vahetuseta.
s-543 Nende tööotsijate osakaal, kes otsisid uut tööd, kuna soovisid paremaid töötingimusi, on järsult kasvanud alates 2000. aastast.
s-544 Aastal 2001 oli selliseid inimesi tööturul 11,2 tuhat.
s-545 Töö otsimisel pole mitte kõik võimalused ühtviisi edukad.
s-546 Töösaamisviisides 1989-2001 on kindlalt esikohal sotsiaalsete võrgustike kaudu töö otsimine ning otse tööandja poole pöördumine.
s-547 Stabiilselt kõige madalam on aga töö leidmine riigi tööhõivetalituste kaudu.
s-548 Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi, %
s-549 Suuremad muutused, mis on toimunud üle perioodi, on järgmised: alates 1992. a on kasvanud sotsiaalsete võrgustike kaudu töö leidmine veelgi ja jäänud väikeste kõikumistega 40% piirile.
s-550 Otse tööandaja poole pöördumine on küll üle kogu perioodi üldiselt langenud, tõustes vahepeal (töötuse stabiilsuse perioodil) ning hakates pärast 1998. a uuesti langema.
s-551 Mõne võrra on tõusnud töökuulutuste kaudu töö otsimine.
s-552 Vaid 10% nendest, kes 2000. a töötasid ja olid oma töökohale asunud viimase 12 kuu jooksul, leidsid töö ajalehekuulutuse kaudu.
s-553 Huvitav on ettevõtluse alustamise trend.
s-554 Eeldusel, et andmed on üle perioodi võrreldavad, võib eeldada, et alates 1998. a on järsult tõusnud ettevõtlust alustanute osakaal töö leidmisel.
s-555 Töötute töö otsimise puhul on tööhõiveametisse pöördujate osakaal olnud kõrge 1993.-1994. a, hiljem on see langenud kuni 46,4%-ni 2001. a.
s-556 Otsitava töö liik võis seejuures olla nii ajutine, alaline, täis- või osaajaga palgatöö.
s-557 Ettevõtjaks või talupidajaks soovis hakata vaid 0,8%.
s-558 Mittepöördujate hulgas on vähenenud nende töötute osakaal, kellele pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu ning nende osakaal, kes saavad ise hakkama.
s-559 Kasvanud on nende osatähtsus, kellele ei leidu sobivat tööd ning nende osakaal, kes ei kuulu abirahaõiguslike hulka.
s-560 Suurenenud on töötute osatähtsus, kes otsivad kuni 5000 kroonise brutopalgaga tööd ning alates 1997. a. on vähenenud nende oma, kes rahulduksid kuni 2000 kroonise brutopalgaga (mis on kõige lähemal praeguse miinimumpalga nivoole).
s-561 Kuni 2000 kroonise palgaga rahulduvate osakaal on järsult langenud ka pärast 2000. a.
s-562 Seega on töötute palganõudmised kasvanud ning kohanenud tarbijahinna ja üldise palgatõusuga.
s-563 Töötud soovitava bruto palga suuruse järgi protsentides, 1995-2000
s-564 Töötud, kes on loobunud tööhõivetalituse poolt pakutud tööst, jagunevad alates 1997. a enam-vähem võrdselt kaheks (tabel 10): umbes pooled keelduvad ise ja teine ca 50% on selliseid, keda tööandja ei võta tööle.
s-565 Esimeste osakaal oli suurim 1999 ja 2000 (52% ja 49%) ning peamisteks põhjusteks oli pakutav madal palk või töökoha kaugus.
s-566 Pakutud madal palk kui tööst keeldumise põhjus on vahemikus 1998-2001. a. veidi tõusnud.
s-567 Pakutud tööst loobumise põhjuseks oli see 1999 II kvartalis 15,5%-l ja 2001 20,3%-l töötuist.
s-568 Töötute osakaal, kes on nimetanud reservatsioonipalgana 2000 krooni, on pidevalt vähenenud (joonis 2.12.).
s-569 2001. aastal on nende osakaal, kes nimetasid reservatsioonipalgaks kuni 1000 krooni, st alla ametliku miinimumpalga (1600 krooni), 4% ja kuni 2000 krooni (mis ületab miinimumpalga taseme sellel aastal) 27,7%.
s-570 Suurele osale nendest, keda tööandja tööle ei võtnud, oli pakutud töökoht juba hõivatud.
s-571 Töötud tööhõivetalituse pakutud tööst loobumise põhjuse järgi,
s-572 Nõutavate oskuste mittevastavus on ajaperioodil 1995-2000 pigem veidi vähenenud, aga suurenenud üsna märgatavalt vahemikus 2000-2001.
s-573 Samas on märgata, et vanuselised barjäärid töötute töölevõtmisel on pigem kasvamas.
s-574 Palgatööd otsivatest keskeri- ja kõrgharidusega töötutest otsis 2001. a. vaid 26,7% haridustasemele vastavat tööd, 73,3% oli nõus ka madalamat haridustaset nõudva tööga.
s-575 Töösuhted
s-576 Tööleping ning avaliku teenistuse seadus on domineerivad töösuhte liigid, mille alusel töötab umbes 95% palgatöötajaist.
s-577 Siiski ilmutab nende osakaal aastate lõikes languse tendentsi.
s-578 Aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osakaal, kes töötavad suulise kokkuleppe alusel (joonis 12).
s-579 Ka 1999. a tööjõu baromeetri hinnangul tehakse inimestega tihti töökokkulepe suuliselt, mis on tegelikult illegaalne.
s-580 Suuliste kokkulepete osakaal näitab küll teatud stabiliseerumise märke alates 1998. aastast, kuid 2000. aastal on toimunud suhteliselt järsk kasv.
s-581 Tööettevõtulepingu ja suulise kokkuleppe alusel hõivatute osakaal, %
s-582 Tööga seotud õppimist ja koolituse osakaalu võib vaadelda nii töökeskkonna kvaliteedi näitajana kui ka ühe osana üldistest töö muutustest, mille käigus töö ja õppimine põimuvad väga tihedalt.
s-583 On väidetud, et Eestis ei saa turumajanduse tingimustes rääkida tõhusast täiendõppe korraldusest/süsteemist, kuigi vajadus täiend- ja ümberõppe järgi on väga suur ja kasvav kõigi elanikkonna gruppide puhul.
s-584 Tööelu baromeetri andmetel (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999) töötajate võimalused saada täiendõpet paranevad tasapisi - 1/5 vastanuist väitis, et võimalused õppimiseks paranevad.
s-585 Aga väga suur grupp inimesi väitis samal ajal vastupidist.
s-586 Kokku on trend siiski kergelt positiivne, järeldatakse tööelu baromeetris (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999).
s-587 Täiskasvanute koolituse uuringu (TKU) tulemuste alusel on hinnatud, et täiendkoolituses ja ümberõppes osalemine on madal.
s-588 1996. a algusest kuni 1997. novembrini oli mitmesugustel kursustel osalenute osakaal pisut üle 1/5 20-60 aastaste elanike seas.
s-589 Nii nagu tööelu baromeeter, näitab ka TKU, et täiendkoolituse hõive on väga ebaühtlane, sõltudes nii vanusest, haridusest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest kui ka töötajate enesehinnangust.
s-590 (Helemäe, Saar, Vöörmann, 1998: 25).
s-591 Täienduskoolituse hõive ja sellest tulenev inimkapitali juurdekasv sõltub seega suuresti juba olemasolevast individuaalsest kapitalist.
s-592 ETU andmetel moodustab õppijate osakaal hõivatutest ca 1/5.
s-593 Perioodil 1997-2001 on see suhteliselt vähe muutunud.
s-594 2000. a. kõrgseisule on järgnenud langus aastal 2001.
s-595 Hõivatud naised õpivad mõnevõrra enam kui mehed.
s-596 Aastatel 2000- 2001 on veidi kasvanud töötute osakaal õppijate hulgas.
s-597 Tabel 2.15. 15-74 aastased õppijad majandusliku staatuse järgi
s-598 Õppijate osakaal mitteaktiivsete hulgas on mõistetavalt kõrge ning olulisi muutusi 1997-2001 toimunud ei ole (v.a 2000. a toimunud väike langus).
s-599 Mitteaktiivsed mehed on mõnevõrra enam õppimisega hõivatud kui naised.
s-600 Positiivse tendentsina on töötute õppimises osalemine mõnevõrra kasvanud - 15-74 aastastest õppijatest moodustasid nad 1998. a 1,6%.

Text viewDownload CoNNL-U