| s-2
| Eestis teenib praegu leiba ligi kuuskümmend neljajalgset piirivalvurit, kõik Neeme kooli kasvandikud |
| s-3
| Harju maakonna Ihasalu poolsaare põhjatipus asub vana Neeme küla, mille serval mere ääres paikneb üks omalaadsemaid riigiasutusi - Neeme piirivalvekoerte kool. |
| s-4
| Kooli on lõpetanud 95 koerajuhti. |
| s-5
| Piirikoerast on viimase aastakümne jooksul saanud asendamatu abiline Eesti piirivalvetöös. |
| s-6
| Eesti piirivalve on teenistuskoerte koolitamisega õigupoolest tegelnud juba 1923. aastast saadik. |
| s-7
| Uus algus tehti pärast pikka pausi 1992. a Kuressaare õppekeskuses, kus suurt nõu ja abi osutasid Venemaa piirivalvekooli esindajad. |
| s-8
| Neilt sai Eesti piirivalve kingituseks ka esimese piirikoera Alfa, kes Neemel oma pensionipõlve veedab. |
| s-9
| 1992. a sai kool oma käsutusse nüüdse territooriumi, mida ei anna enam kümne aasta tagusega võrreldagi. |
| s-10
| Nii palju on vaeva nähtud ilu, korra ja koerte heaks. |
| s-11
| On võimatu ette kujutada riiki, kus oleks tasemel piirivalve, kuid poleks ühtegi piirikoera. |
| s-12
| Piiripost, piirivalvur ja piirikoer - need on lahutamatud sümbolid. |
| s-13
| Võttes lahti ükskõik millise piirivalve kalendri või bülletääni, võib sealt alati leida piirikoerte fotosid. |
| s-14
| Piirikoer on otsekui piirivalve reklaam. |
| s-15
| Lahutamatu sümbol |
| s-16
| Viinakuu eelviimasel päeval viis Neeme piirivalvekoerte kooli ülem kapten Tõnu Lauter läbi arutelu teemal: milleks meil on vaja piirikoeri? |
| s-17
| Osa võtta said need koerajuhid, kes olid parajasti koolis oma koera kvalifikatsiooni uuendamas ehk taset näitamas. |
| s-18
| Küsimus piirikoerte vajalikkusest ja sellest, miks nad seda tööd teevad, pani nii mõnegi koerajuhi sügavalt mõtlema. |
| s-19
| Otsekui oleks küsitud tuletõrjujalt, miks sa lähed põlevasse majja, või vetelpäästjalt, miks sa tõttad uppujale appi. |
| s-20
| Vastus on ilmselge. |
| s-21
| Ühises mõttevahetuses jõuti selleni, et piirikoeri on meil vaja eelkõige jälje avastamiseks piiril, kuritegude vältimiseks ja takistamiseks. |
| s-22
| Et üle piiri ei pääseks narkootikumid ega kurjategijad. |
| s-23
| Kullastki kallim - nõnda on piirikoera iseloomustanud kapten Hannu Paukku, kes on neid Soomes üle kolmekümne aasta koolitanud. |
| s-24
| Piirikoera puhul ei ole oluline välimus, vaid oskused ja tulemused. |
| s-25
| Tõnu Lauter toob piirikoera olulisemate omadustena välja aktiivsuse ja energilisuse, mille juures on enesestmõistetavalt ka tarkus ja intelligentsus. |
| s-26
| Piirikoer peab olema ka hästi kuulekas ja alati teenistuseks valmis. |
| s-27
| Mõnes mõttes nagu hüppeplatvormil, sisemiselt otsekui põledes erutusest, et kohe saab minna tööle ülesannet täitma. |
| s-28
| Pooltühi kõht tuleb ainult kasuks, sest see motiveerib koera. |
| s-29
| Ta teab, et kui on oma töö hästi ära teinud, ootab teda tubli kõhutäis ja koerajuhi kiitus. |
| s-30
| Piirivalve kasutab saksa lambakoeri. |
| s-31
| ' Nad on piiritööks parimad, ' selgitab Neeme kooli õppejaoskonna ülem Jüri Pajusoo, ' sest teevad meeleldi inimestega koostööd ja on heade tööomadustega. |
| s-32
| Tema kõige tähtsam oskus on jälje ajamine - ninatöö. |
| s-33
| Ja põhiülesanne on ristjälje avastamine rohelisel piiril ehk maismaal. ' |
| s-34
| Ristjälje jätab piiririkkuja, kes on liikunud salaja ühest riigist teise. |
| s-35
| Koera ülesanne on avastada piiriületajast maha jäänud jäljed lõhna järgi ja asuda piiririkkujat jälitama. |
| s-36
| Koerajuht on midagi enamat kui elukutse. |
| s-37
| Et koerajuhiks saada, peab loomulikult olema suur huvi ja armastus koerte vastu, kuid alati sellest ei piisa. |
| s-38
| Piirivalvur peab enne koerajuhiks hakkamist mõtlema, kas tal on tõesti selleks aega ja visadust. |
| s-39
| Hea oleks töötada mõni aeg koos koerajuhiga, et näha, mida see töö endast tegelikult kujutab. |
| s-40
| Suurt rolli mängib ka koduste arvamus. |
| s-41
| Kas nad mõistavad, mida see töö endaga kaasa toob? |
| s-42
| Koer nõuab endale väga suure osa peremehe ajast ja elust. |
| s-43
| Elu erilises maailmas |
| s-44
| See on töö, mida tehakse fanatismiga ja milleks ei saa sundida. |
| s-45
| Koerajuht on koerajuht, sest ta tahab seda ning teeb seda jäägitult ja lõpuni. |
| s-46
| Jüri Pajusoo sõnul on töö koerajuhina võimalus ühendada hobi elukutsega. |
| s-47
| ' See on kindlasti palju huvitavam ja vaheldusrikkam kui tavaline piiritöö. |
| s-48
| Koerajuhi elukutse on kogu maailmas väga hinnatud. |
| s-49
| See pakub palju liikumist ja hoiab tervise tugeva. |
| s-50
| Samas maandab koeraga töötamine stressi. ' |
| s-51
| Tõnu Lauter tunnetab koerajuhi maailma väga sügava ja erilisena. |
| s-52
| 'Tavaline piirivalvur viskab pärast pingelist tööd mütsi nurka ja läheb koju,' kirjeldab Lauter. |
| s-53
| ' Koerajuht on aga kogu aeg oma koeraga seotud. |
| s-54
| Mees ja koer on lahutamatu tervik - see on elu täiesti erilises maailmas. ' |
| s-55
| Tarkus tuleb õppustelt |
| s-56
| Enne koolituse algust valitakse spetsialistide käe all hoolsasti kutsikaid. |
| s-57
| Kõige paremini ja kiiremini õpivad need kutsikad, kes on koerajuhi põhikursusele jõudnud kahekuuselt. |
| s-58
| Pärast valiku tegemist püütakse kutsikaid meestega sobitada, et energilisel ja kiirel koeral oleks ka samasugune peremees. |
| s-59
| See on otsustav valik - koerale kogu eluks. |
| s-60
| Koerajuhi põhikursus koosneb kahest osast, esimene kevadel ja teine sügisel. |
| s-61
| 12 õppenädalas õpitakse-töötatakse põhiosa Neemel ja ülejäänu piiril. |
| s-62
| Kursuse põhieesmärk on koolitada jäljekoeri, kuid koolist tuleb ka eriväljaõppega teenistuskoeri, nagu pääste- ja narkokoerad. |
| s-63
| Tulevased koerajuhid õpivad anatoomiat, füsioloogiat, veterinaariat, esmaabi ja koerte eest hoolitsemist. |
| s-64
| Lõpetajal peavad olema selgeks saanud koera õpetamise alused, jälje- ja sõnakuulelikkuskoolituse ning maa-ala otsimise põhimõtted. |
| s-65
| 'Meie õpetame koerajuhti, et tema õpetaks oma koera,' nimetab Jüri Pajusoo kursuse põhimõtte |
| s-66
| Värske koerajuht Merle, kes lõpetas kursuse oktoobri hakul ja töötab Valga piiril: ' Enne kui siia kooli tulin, ei teadnud ma koera õpetamisest midagi, kuigi mul on varemgi koeri olnud. |
| s-67
| Aga piirikoerad on kuidagi teistmoodi. |
| s-68
| Nad õpivad nii kiiresti, on nii intelligentsed. |
| s-69
| Nendega tekib mõnus tagasiside, neid on kihvt vaadata. ' |
| s-70
| Tema koer Apollo, kes oli tänavuse kursuse pesamuna, võttis piiritööst vapralt osa juba kolmekuusena. |
| s-71
| Piirikoerte töö lõpeb suure koormuse tõttu üldjuhul kaheksa- kuni kümneaastasena. |
| s-72
| Kui koer ei ole enam suuteline piiril edukalt töötama, läheb ta nii-öelda pensionile ehk jääb koduste sekka. |
| s-73
| Siis võtab koerajuht uue koera ja õpetab ta juba ise välja. |
| s-74
| Koerajuhti võib võrrelda meistertöölisega, kes teab, kuidas eri materjalidega ümber käia. |
| s-75
| Ta teab, et rauda ei saa sirgeks siludes või et kõva löögi puhul savi puruneb. |
| s-76
| Koerad on aga elusolendid ja nende puhul läheb kuldseid käsi veel enamgi tarvis. |
| s-77
| Kui neljajalgne piirivalvur hommikul koos peremehega kodunt tööle tuleb, siis on veel teadmata, milline päev teda täpselt ees ootab. |
| s-78
| Nelja jalaga piiril |
| s-79
| Alati nõuab küll täitmist põhiülesanne - piiririba kontroll, mis tähendab tihti 10-15kilomeetrist patrulli piirijoone läheduses, kus kõik kahtlased jäljed tuleb üles võtta. |
| s-80
| Aeg-ajalt on piiripunktis töötavatel koertel vaja kontrollida ka autosid ja inimesi. |
| s-81
| Kapral Viidas Kõnnil, kes teenib Aseri kordoni piirivalvurina, tuli ühel hommikul välja sõita: teatati, et väike poiss on kaduma läinud. |
| s-82
| Kui juba ligi viis tundi oli möödunud ajast, mil keegi polnud kolmeaastast Vjatšeslavi näinud, leidis Kõnni piirikoer Mandy ta ühe tehase territooriumilt prügikastide vahelt elusa ja tervena. |
| s-83
| Praegu ongi võetud suund selle poole, et igas maakonnas oleks ka inimesteotsijaid koeri, kes aitaksid leida metsa eksinud lapsi ja vanureid ning teisigi abivajajaid. |
| s-84
| Tõnu Lauteri sõnul poleks head piirikoera ilma juhita. |
| s-85
| ' Kõik see, mis koerast peegeldub, on koerajuhi pingutuste ja töö tulemus. |
| s-86
| Inimene on siinjuures kõige suurem väärtus. ' |
| s-87
| Selleks et piirikoeri vormis hoida ja ka koerajuhtide motivatsiooni tõsta, peab igal aastal tulema Neemele kvalifikatsiooniklassi uuendama või parandama. |
| s-88
| Kvalifikatsioonikatsed kestavad kolm päeva, mille jooksul tuleb täita mitmeid ülesandeid. |
| s-89
| Piirikoeral saab olla kas alg-, põhi- või tšempioniklass. |
| s-90
| Neljakesi klassi tõstmas |
| s-91
| 29.-31. oktoobrini olid klassi tõstmas neli koerajuhti: seersant Peeter Tamberg Peipsi piirivalvepiirkonnast, nooremseersant Anne Ruul Pärnu piirivalvepiirkonnast, seersant Enn Kangur ja nooremseersant Eiko Lust Valga piirivalvepiirkonnast. |
| s-92
| Esimesel päeval ootas kõiki ees põllujälg ja maa-ala otsimine. |
| s-93
| Mehed olid katsetest hoolimata heas tujus ja viskasid nalja. |
| s-94
| Kui Eiko oma Grandiga jäljele läks, hoidsid kõik hinge kinni: kas teeb ära või ei tee. |
| s-95
| Eiko oli ainus, kes põhiklassi sooritas, kui teised püüdsid tšempioni kätte saada. |
| s-96
| Põhiklassi nõuded on veidi kergemad. |
| s-97
| Jäljed põllul on värskemad ja esemeid, mis koeral jäljelt üles leida tuleb, on samuti vähem. |
| s-98
| Grand on piirikoerana oma parimast teenistuseast juba väljas, kuid tõestas katsete lõpus, et ka üheksa-aastasena on võimalik põhiklassi kuuluda. |
| s-99
| Eiko toob Grandi tugevaima küljena välja hea maa-ala otsimise. |
| s-100
| ' Ta püstitas ühel aastal Eesti rekordi. |
| s-101
| Tõi kahe minutiga metsast välja kümme eset. ' |