Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

tea_toohoive_1

Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

s-2

tea_toohoive_2

Veebruar, 2003

s-3

tea_toohoive_3

Sissejuhatus

s-4

tea_toohoive_4

Projektijärgseks peamiseks ülesandeks oli kirjeldada tööturul viimase 12-13 aasta jooksul toimunud muutuste peamisi trende ja tõlgendada neid eelkõige nõudluse poolel toimunud muutustega, st eelkõige majanduskontekstis toimunud muutuste ja majandustegurite toime seisukohalt.

s-5

tea_toohoive_5

Kesksel kohal selles analüüsis olid 1996 - 2000. a ettevõtete mikroandmete ökonomeetriline analüüs, leidmaks seoseid majandusnäitajate ja tööhõive vahel.

s-6

tea_toohoive_6

Täiendavaks ülesandeks oli Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginevate aegridade analüüs, eelkõige nende tunnuste osas, mis peegeldavad tööhõive mustrite muutumist, sh erinevate, mittetraditsiooniliste ja paindlike töövormide osas.

s-7

tea_toohoive_7

Käesoleva töö kavandamisel lähtuti arusaamast, et Eesti tööturul toimuvate protsesside dünaamikat ei ole piisavalt tõlgendatud makromajanduslike arengutega ning majandusarengust tingitud teguritega.

s-8

tea_toohoive_8

Arenguid Eesti tööturul on analüüsitud väga mitmetest aspektidest ja paljud kaalukad kokkuvõtted, ülevaated ja uuringud on toetunud eelkõige Eesti tööjõuuuringute rikkalikule andmestikule.

s-9

tea_toohoive_9

Otsides seoseid majanduskonteksti ja tööturu näitajate vahel, on muutusi tööturu põhinäitajates - tööpuuduses, tööhõives, tööjõu osaluses, tööjõu liikumises jt nähtusi - püütud seletada eelkõige üleminekumajanduse ümberstruktureerumise ja teiste Kesk ja Ida-Euroopa maade vastavate dünaamikate taustal.

s-10

tea_toohoive_10

Majanduskonteksti keskmes on seejuures olnud eelkõige sektoritevaheline ümberstruktureerumine ja tööjõu sektoritevaheline ümberpaiknemine.

s-11

tea_toohoive_11

Samas pole aga küllaldaselt selgust selles, kuidas muutused majanduskeskkonnas tervikuna ja turgudel eriti on seotud muutustega tööturul.

s-12

tea_toohoive_12

Teiste sõnadega, küsimus on majandust ja tööhõivet / töötust vahendavate 'ülekandemehhanismide' edasises täiendavas selgitamises.

s-13

tea_toohoive_13

Nimetatud 'ülekandemehhanismide' uurimine peaks andma täiendavalt alust hinnata võimalikke arenguid tööturul ka ettevaatavalt.

s-14

tea_toohoive_14

Töö esimeses osas esitame uuringu kontseptsiooni koos teoreetiliste ja metodoloogiliste lähenemiste ülevaatega.

s-15

tea_toohoive_15

Töö teises osas on kirjeldatud tööturu peamisi trende aastatel 1989-2001/2002, jaotades tööturu arengu etappideks tööturu põhitrendide - eelkõige tööhõive, töötuse ja osaluse määrade ning tööjõu ja mitteaktiivsuse - muutumise alusel.

s-16

tea_toohoive_16

Need tööturu arengu erinevad etapid on eeldatavalt seotud erinevate dominantidega nõudluse poolel.

s-17

tea_toohoive_17

Samuti analüüsime selles osas, millised muutused on toimunud mittetraditsiooniliste töövormide osas.

s-18

tea_toohoive_18

Töö kolmandas osas on esitatud uurimisküsimuste empiiriline analüüs ja selle tulemused.

s-19

tea_toohoive_19

Lisas 1 on toodud olulisimad tabelid teksti täienduseks, lisas 2 on esitatud ettevõtete andmete valim ja analüüsi metoodika.

s-20

tea_toohoive_20

Tabelid ja joonised on nummerdatud osade kaupa.

s-21

tea_toohoive_21

Töö teostajad tänavad eksperte Andres Saarniitu, Teet Rajasalu, Urmas Varblast, Tairi Rõõmu, Marit Rõõmu, Tiia Püssi, kes aitasid meid eelkõige hüpoteeside ja uurimisküsimuste täpsustamisel ning uurimistulemuste hindamisel ja Eesti Statistikaameti töötajaid Ülle Pettaid tööjõu statistika sektorist ja Ene Saareoja ettevõtluse aastastatistika sektorist abi eest statistiliste andmete kättesaadavaks tegemisel.

s-22

tea_toohoive_22

Käesolevas aruandes esitatud töö toimus järgmiste etappidena.

s-23

tea_toohoive_23

1. Jõudmaks esialgselt lähteülesandelt konkreetsema ülesandepüstituseni ja sealt empiirilise analüüsini, kaasasime esmalt rea Eesti majanduseksperte, kes pakkusid välja oma nägemuse teguritest, millel peaks olema eeldatavalt tugev mõju tööhõive ja tööpuuduse näitajatele.

s-24

tea_toohoive_24

Nagu võiski eeldada, olid ekspertide poolt pakutud lähenemised ja mõjutegurid küllaltki erinevad, mis tekitas vajaduse ühendada need terviklikumasse kontseptsiooni.

s-25

tea_toohoive_25

2. Edasine töö kontseptsiooni loomisel toimus paralleelselt nii kirjanduse läbitöötamise kui ekspertide ümarlaudade kaudu.

s-26

tea_toohoive_26

Selle töö põhjal sünteesiti skeem probleemi käsitlemiseks ning rida küsimusepüstitusi ehk potentsiaalseid hüpoteese selle raames.

s-27

tea_toohoive_27

Viimaste üleviimine empiiriliselt kontrollitavateks hüpoteesideks sõltus eelkõige nende kontrollimiseks vajalike andmete kättesaadavusest.

s-28

tea_toohoive_28

Ette rutates peab ütlema, et nende potentsiaalsete hüpoteeside kontrollimiseks siiski päris adekvaatset andmestikku ei ole ja kohati tuli kasutada kaudsemaid näitajaid.

s-29

tea_toohoive_29

3. Järgnes vajalike andmeallikate ja andmebaaside väljaselgitamine, milleks olid eelkõige: 1) Eesti ettevõtete bilansiaruannete alusel koostatud originaalne andmemassiiv, mis haarab 1996-2000. a. mikroandmed tööstus - ja teenindussektori kohta, 2) Eesti tööjõu uuringu andmestik 1989-2001 ning 3) palga ja hinnastatistika.

s-30

tea_toohoive_30

4. Uuringu ühe keskse küsimuse, nimelt kapitali sissevoolu ja tööhõive seose analüüsimiseks teostasime ökonomeetrilise analüüsi Eesti ettevõtete bilansiaruannete andmebaasi alusel.

s-31

tea_toohoive_32

Tööturu trendide analüüsi rakendasime nii tööjõu liikumise mõju hindamisel kui ka mittetraditsiooniliste tööhõive vormide analüüsil.

s-32

tea_toohoive_33

6. Uuringutulemuste, k.a empiirilise uuringuga tuvastatud trendide jätkuvuse hindamiseks korraldati kaks majandusteadlaste ekspertarutelu, mille sisendiks olid ka osalejate valduses olevad andmed.

s-33

tea_toohoive_34

1.1. Sissejuhatavaid teoreetilisi ja empiirilisi käsitlusi (rahvusvahelise kirjanduse alusel)

s-34

tea_toohoive_35

Järgnevalt esitame kirjanduse analüüsi kokkuvõtte alusel olulisemate kategooriate tõlgendusi ja seejärel ülevaate mõningatest uuringutest majanduskasvu ja tehnoloogia mõju kohta töötusele.

s-35

tea_toohoive_37

Selle andmemassiiviga on haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad mikroandmed kuni 2000. a., va primaarsektor, mis ei ole sellesse analüüsi kaasatud

s-36

tea_toohoive_38

Tootlikkus ja tööpuudus

s-37

tea_toohoive_39

Tootlikkuse ja tööpuuduse seos on väga mitmemõtteline ja sõltub väga palju konkreetsest majanduslikust kontekstist.

s-38

tea_toohoive_40

Tootlikkuse kasvuga võib tööpuuduse tase nii tõusta kui ka langeda.

s-39

tea_toohoive_41

See seos võib olla erinev majandusharuti.

s-40

tea_toohoive_42

Näiteks postsotsialistlike maade andmed 90ndatel aastatel näitasid, et madala tootlikkusega majandusharudele oli iseloomulik küll käibe langus, tööhõive langus aga tunduvalt vähemal määral.

s-41

tea_toohoive_43

Samas tõusis tootlikkus mitmetes harudes kiiresti, aga ilma tööhõive kasvuta.

s-42

tea_toohoive_44

Reeglina toob tootmise kasvu aeglustumine tavaliselt siiski kaasa ka tööpuuduse suhtelise kasvu.

s-43

tea_toohoive_45

(Trehan, 2001).

s-44

tea_toohoive_46

Kuna nii tootlikkus kui tööpuudus on seotud ka teiste muutustega majanduses, siis võivad mitmed kolmandad tegurid (näiteks tehnoloogiast, palkadest jm teguritest tingitud muutused) 'vahendada' tootlikkuse mõju tööpuuduse määrale.

s-45

tea_toohoive_47

Tootlikkuse probleemi seoses tööhõivega on käsitletud ka osas 3.2.

s-46

tea_toohoive_48

Reservatsioonipalga efekt

s-47

tea_toohoive_49

Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse reservatsioonipalgaks.

s-48

tea_toohoive_50

Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda palka ja lükkab tagasi kõik, mis on allpool seda palka (Trehan, 2001).

s-49

tea_toohoive_51

Reservatsioonipalga suhteline tase on ilmselt tööpuuduse taseme oluline determinant.

s-50

tea_toohoive_52

Kui tüüpiline töötaja reservatsioonipalk on märkimisväärselt kõrgem kui tüüpiline palgapakkumine, siis töötaja ütleb ära paljudele pakkumistele ja kulutab rohkem aega tööotsimisele, mille tagajärjel tööpuuduse või mitteaktiivsuse määr kaldub tõusma.

s-51

tea_toohoive_53

Kõrgem produktiivsus võib tekitada vajaduse suurendada töötajate arvu, suurendades töötajatele pakutavat palka.

s-52

tea_toohoive_54

See omakorda suurendab tõenäosust, et keskmine töötaja leiab endale sobiva tööpakkumise suhteliselt lühema aja jooksul.

s-53

tea_toohoive_55

Nõnda väheneks tööpuuduse määr vastuseks produktiivsuse kasvule (Trehan, 2001).

s-54

tea_toohoive_56

Tööpuuduse määra vähenemine ei ole tõenäoliselt permanentne, isegi siis, kui produktiivsus ei väheneks oluliselt, kuna töötajate reservatsioonipalk kohandub järkjärgult palgapakkumiste tasemega majanduses.

s-55

tea_toohoive_57

Kui see juhtub, siis liigub tööpuuduse tase järkjärgult tagasi tasemeni, mis oli enne produktiivsuse kasvu.

s-56

tea_toohoive_58

Reservatsioonipalk kohandub aeglaselt ja võib võtta aega, enne kui tööpuuduse määr liigub tagasi oma algse tasemeni.

s-57

tea_toohoive_59

Oluline on see, et muutus tootlikkuse tasemes ei saa tõenäoliselt omada permanentset mõju tööpuuduse määrale.

s-58

tea_toohoive_60

Majanduskasvu ja tehnoloogia mõju töötusele ja tööhõivele

s-59

tea_toohoive_61

Pikaajalise majanduskasvu muutused võivad samuti mõjutada tööpuuduse tasakaalu määra.

s-60

tea_toohoive_62

Firma otsus palgata töötaja sõltub sellest, millised on töötaja kohta tehtavad kulud ning millist tulu toob kaasa töötaja palkamine.

s-61

tea_toohoive_63

Kui muud tegurid jäävad samaks, siis kiire majanduskasv suurendab lootusi saada tulevikus tulusid ja muudab käesoleval hetkel palkamise atraktiivseks.

s-62

tea_toohoive_64

Seega, majanduskasvu suurenemine viib tööpuuduse vähenemiseni ning kasvu vähenemine viib tööpuuduse kasvuni (Trehan, 2001).

s-63

tea_toohoive_65

Selline seos aga on tundlik tehnoloogiasse puutuvate eelduste suhtes.

s-64

tea_toohoive_66

Näiteks Aghion ja Howit rõhutavad, et tehnoloogiline progress ei toimu erinevates sektorites ühtlaselt, kaldudes hävitama vanu töökohti ühtedes sektorites ning luues samal ajal uusi töökohti teistes sektorites.

s-65

tea_toohoive_67

Kui innovatsiooni kiiruse kasv tegelikult suurendab töökohtade kadumise määra enam kui see suurendab töökohtade loomise määra, siis tööpuuduse tasakaalumäär võib üles minna.

s-66

tea_toohoive_68

Mortensen ja Pissarides vaatavad, kuidas tehnoloogia mõjutab tööpuudust mudelis, milles eeldatakse, et firmad on uusi töökohti luues seotud olemasoleva tehnoloogiaga.

s-67

tea_toohoive_69

Tehnoloogia, mis on seotud konkreetse töökohaga, vananeb aja jooksul.

s-68

tea_toohoive_70

Firmal on sel juhul valida, kas investeerida tehnoloogia uuendamisele olemasoleval töökohal või siis hävitada töökoht.

s-69

tea_toohoive_71

Mortensen & Pissarides mudelis on tehnoloogia uuendamise kulud võtmedeterminandiks produktiivsuse ja tööpuuduse omavahelises suhtes.

s-70

tea_toohoive_72

Näiteks kui tehnoloogia uuendamise kulud on takistavalt kõrged, siis kiirem tehnoloogiline progress viib suurema töökohtade hävitamiseni.

s-71

tea_toohoive_73

Kuna töökohtade loomine ja hävitamine sõltub töökoha uuendamise kuludest, mis tõenäoliselt varieerub erinevates firmades ja tööstusharudes, siis ei anna see mudel ühemõttelist prognoosi tootlikkuse kasvu ja tööpuuduse suhete kohta (Trehan, 2001).

s-72

tea_toohoive_74

Manuelli mudelis vähendab etteaimatav tehnoloogia muutus olemasolevate ettevõtete turuväärtust, mis põhjustab investeerimise ja töökohtade loomise vähendamise, mille tulemusel omakorda tõuseb tööpuuduse määr.

s-73

tea_toohoive_75

Kui uus tehnoloogia muutub kättesaadavaks (üldine tehnoloogia tase tõuseb), suurendavad firmad investeeringuid ja loovad uusi töökohti, põhjustades tööpuuduse määra vähenemise (Trehan, 2001).

s-74

tea_toohoive_76

Tööhõive kaldub ümber paiknema madala produktiivsusega ettevõtetest kõrgema produktiivsusega ettevõtetesse ja majandusharudesse, kui need saavutavad teatud turuosa.

s-75

tea_toohoive_77

Selline ümberpaiknemine seletab ära suure osa keskmisest produktiivsuse kasvust.

s-76

tea_toohoive_78

Ka kõrgtehnoloogia kasutamine on reeglina seotud kõrgemate palkadega, ettevõtte suurema tootlikkuse ja kiirema tööhõive kasvuga.

s-77

tea_toohoive_79

Tööhõivet uurivad majandusteadlased on leidnud, et töökohtade ümberpaiknemine seletab ära olulise osa tööjõuturu ringlusest.

s-78

tea_toohoive_80

Samas on tööjõuturu ringlus (töötajate töökohtade või töökoha staatuste vahetamise määr) palju suurem, kui see kajastub tööhõive statistikas ja suurem kui tegelikult oleks tööhõive adapteerumiseks vaja.

s-79

tea_toohoive_81

(Lewis, 1995).

s-80

tea_toohoive_82

Baily, Bartelsman ja Haltiwanger uurisid 1994. a., kas ettevõtete produktiivsuse kasv toimub tööhõive vähenemise arvelt.

s-81

tea_toohoive_83

Ettevõtted, mis tegutsesid kogu analüüsitud 10 aastase perioodi vältel, jagati nelja gruppi vastavalt sellele, kas nad suurendasid või vähendasid produktiivsust ja tööhõivet selle perioodi jooksul.

s-82

tea_toohoive_84

Grupis, kus produktiivsus kasvas, kuid tööhõive vähenes, langes tööhõive tegelik määr peaaegu 3,8%, tekitades olulise töökohtade kaotuse.

s-83

tea_toohoive_85

Viimase aga kompenseeris peaaegu täielikult tööhõive kasv nendes ettevõtetes, kus suurenes nii produktiivsus kui ka tööhõive.

s-84

tea_toohoive_86

See näitab, kui olulist rolli mängivad edukad ettevõtted uute töökohtade loomisel (Lewis, 1995).

s-85

tea_toohoive_87

Majanduskasv ei toimu ühtlaselt, sisaldades paratamatult lõhesid tekitavaid muutusi.

s-86

tea_toohoive_88

Keskmine majanduskasv peegeldab väga suure hulga ettevõtete tegevust.

s-87

tea_toohoive_89

Mõned on dünaamilised - nad uuenevad, laiendavad eksporti ja kasvavad.

s-88

tea_toohoive_90

Teised ettevõtted, mis stagneeruvad, tõrjutakse kõrvale.

s-89

tea_toohoive_91

Keskmise majanduskasv peegeldab pigem dünaamiliste ettevõtete edu ning produktiivsuse kasv toimub, kui uued ettevõtted asendavad vanu ja edukad haaravad turuosa mitteedukate arvelt ning muutused ja asendused on majanduskasvu protsessi lahutamatud osad (Lewis, 1995).

s-90

tea_toohoive_92

Tehnoloogiline muutus on üks keskne liikumapanev jõud selles protsessis.

s-91

tea_toohoive_93

Eraettevõtted on need agendid, läbi mille tehnoloogia genereerib majanduskasvu.

s-92

tea_toohoive_94

Tehnoloogia, eriti eesrindlik tehnoloogia, muutes ettevõtete tegevuse tõhusamaks, aitab reeglina luua ka paremaid töökohti, parandades sellega ka tööhõive võimalusi.

s-93

tea_toohoive_95

Ettevõtted, mis kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad palkama paremate oskustega töölisi.

s-94

tea_toohoive_96

Paremate oskustega töötajad saaksid ilmselt kõrgemat palka niikuinii, hoolimata sellest, kus nad töötavad.

s-95

tea_toohoive_97

Kuid ettevõtted, mis kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad maksma kõrgemaid palku isegi siis, kui vaadeldud oskuste tasemete mõju on arvesse võetud (Lewis, 1995).

s-96

tea_toohoive_98

Kõrgtehnoloogia kasutamine on seotud ka kiirema majanduskasvuga.

s-97

tea_toohoive_99

Et kõrgtehnoloogiat kasutavad ettevõtted on produktiivsemad, suurendab see nende ellujäämise tõenäosust.

s-98

tea_toohoive_100

Lisaks on kõrgtehnoloogia kasutamisel eraettevõtetes otsene positiivne mõju tööhõive kasvule nendes ettevõtetes (Lewis, 1995).

s-99

tea_toohoive_101

Majanduskasv ja tööhõive Euroopas

s-100

tea_toohoive_102

Huvitavat fooni pakuvad tööd, milles võrreldakse tööhõive ja majanduskasvu olukorda Euroopas ja USA-s.