Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain


showing 1 - 100 of 1147 • next


[1] tree
OPM3 ehk Organizational Project Management Maturity Model on Project Management Institute'i (PMI) poolt 2003. aastal evitatud standard.
s-1
tea_AA_05_6_1
OPM3 ehk Organizational Project Management Maturity Model on Project Management Institute'i (PMI) poolt 2003. aastal evitatud standard.
[2] tree
OPM3 aitab organisatsioone nende strateegiate elluviimisel, evitades parimad praktikad (Best Practices) projektijuhtimisse organisatsiooni tasandil.
s-2
tea_AA_05_6_2
OPM3 aitab organisatsioone nende strateegiate elluviimisel, evitades parimad praktikad (Best Practices) projektijuhtimisse organisatsiooni tasandil.
[3] tree
OPM3 loomisel uuriti olemasolevate projektijuhtimise mudelite küpsusastmete määratlusi.
s-3
tea_AA_05_6_3
OPM3 loomisel uuriti olemasolevate projektijuhtimise mudelite küpsusastmete määratlusi.
[4] tree
Selgus, et olemasolevatel mudelitel on olulisi puudusi, eriti organisatsiooni projektijuhtimise küpsuse inkrementaalse parendamise käsitlemisel.
s-4
tea_AA_05_6_4
Selgus, et olemasolevatel mudelitel on olulisi puudusi, eriti organisatsiooni projektijuhtimise küpsuse inkrementaalse parendamise käsitlemisel.
[5] tree
OPM3-mudeli oluline omadus on strateegiliste plaanide realiseerimiseks vajalike projektijuhtimisejuhtimise praktikate evitamisprotsessi määratlemine.
s-5
tea_AA_05_6_5
OPM3-mudeli oluline omadus on strateegiliste plaanide realiseerimiseks vajalike projektijuhtimisejuhtimise praktikate evitamisprotsessi määratlemine.
[6] tree
Seejuures arvestati:
s-6
tea_AA_05_6_6
Seejuures arvestati:
[7] tree
sihtide põhimõttelisi erinevusi projekti- ja organisatsiooni tasandil
s-7
tea_AA_05_6_7
sihtide põhimõttelisi erinevusi projekti- ja organisatsiooni tasandil
[8] tree
turu dünaamilist iseloomu ja organisatsioonide vajadust adapteeruda pidevalt muutuvate tingimustega
s-8
tea_AA_05_6_8
turu dünaamilist iseloomu ja organisatsioonide vajadust adapteeruda pidevalt muutuvate tingimustega
[9] tree
infovahetuse erinevusi operatiiv- ja organisatsiooni tasandil
s-9
tea_AA_05_6_9
infovahetuse erinevusi operatiiv- ja organisatsiooni tasandil
[10] tree
OMP3 defineerib organisatsioonilise projektijuhtimise (Organizational Project Management, Org PM) kui strateegiliste eesmärkide saavutamist tagava süstemaatilise projektide, programmide ja portfellide (Project, Program and Portfolio management ehk PPP) haldamise.
s-10
tea_AA_05_6_10
OMP3 defineerib organisatsioonilise projektijuhtimise (Organizational Project Management, Org PM) kui strateegiliste eesmärkide saavutamist tagava süstemaatilise projektide, programmide ja portfellide (Project, Program and Portfolio management ehk PPP) haldamise.
[11] tree
OMP3 on seega sillaks strateegia ja seda realiseerivate projektide vahel:
s-11
tea_AA_05_6_11
OMP3 on seega sillaks strateegia ja seda realiseerivate projektide vahel:
[12] tree
OPM3-mudel koosneb kolmest komponendist:
s-12
tea_AA_05_6_12
OPM3-mudel koosneb kolmest komponendist:
[13] tree
teadmus (Knowledge)
s-13
tea_AA_05_6_13
teadmus (Knowledge)
[14] tree
määratlus (Assessment)
s-14
tea_AA_05_6_14
määratlus (Assessment)
[15] tree
parendamine (Improvement)
s-15
tea_AA_05_6_15
parendamine (Improvement)
[16] tree
Teadmus komponent: Org PMi ideoloogia ja printsiibid, OMP3-mudel, mudeli sisu ja kasutamine.
s-16
tea_AA_05_6_16
Teadmus komponent: Org PMi ideoloogia ja printsiibid, OMP3-mudel, mudeli sisu ja kasutamine.
[17] tree
Määratluskomponent: missugune on organisatsiooni küpsus Org PMs (kus me asume)?
s-17
tea_AA_05_6_17
Määratluskomponent: missugune on organisatsiooni küpsus Org PMs (kus me asume)?
[18] tree
Parendamiskomponent: mida tahame saavutada?
s-18
tea_AA_05_6_18
Parendamiskomponent: mida tahame saavutada?
[19] tree
Plaanid sihtide saavutamiseks.
s-19
tea_AA_05_6_19
Plaanid sihtide saavutamiseks.
[20] tree
OMP3-mudel sisaldab enam kui 600 dokumenteeritud parimat praktikat.
s-20
tea_AA_05_6_20
OMP3-mudel sisaldab enam kui 600 dokumenteeritud parimat praktikat.
[21] tree
OMP3-mudeli loomisel on lähtutud varasemast PMI standardist PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge).
s-21
tea_AA_05_6_21
OMP3-mudeli loomisel on lähtutud varasemast PMI standardist PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge).
[22] tree
Organisatsiooni projektijuhtimise võimekuse mõõtmisel kasutatakse talitluse võtmeindikaatoreid (Key Performance Indicators, KPIs) - metoodika, mis on laialt levinud (nt COB IT).
s-22
tea_AA_05_6_22
Organisatsiooni projektijuhtimise võimekuse mõõtmisel kasutatakse talitluse võtmeindikaatoreid (Key Performance Indicators, KPIs) - metoodika, mis on laialt levinud (nt COB IT).
[23] tree
Kokkuvõtteks.
s-23
tea_AA_05_6_23
Kokkuvõtteks.
[24] tree
Kiiresti muutuvas (agiilses) maailmas vajavad organisatsioonid agiilseid strateegiaid.
s-24
tea_AA_05_6_24
Kiiresti muutuvas (agiilses) maailmas vajavad organisatsioonid agiilseid strateegiaid.
[25] tree
Traditsioonilised projektijuhtimise mudelid ja metoodikad pole enam küllaldased - agiilsete strateegiate elluviimine vajab uusi, agiilseid projektijuhtimise mudeleid ja metoodikaid.
s-25
tea_AA_05_6_25
Traditsioonilised projektijuhtimise mudelid ja metoodikad pole enam küllaldased - agiilsete strateegiate elluviimine vajab uusi, agiilseid projektijuhtimise mudeleid ja metoodikaid.
[26] tree
OMP3 on oluline samm niisuguste mudelite ja metoodikate loomisel ning evitamisel.
s-26
tea_AA_05_6_26
OMP3 on oluline samm niisuguste mudelite ja metoodikate loomisel ning evitamisel.
[27] tree
Enn Õunapuu - sündinud 6. aprillil 1949 Tallinnas.
s-27
tea_AA_05_6_27
Enn Õunapuu - sündinud 6. aprillil 1949 Tallinnas.
[28] tree
Lõpetanud majandusinsenerina majandusliku informatsiooni töötlemise erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 ja aspirantuuri 1984 matemaatiliste meetodite kasutamine majanduses erialal.
s-28
tea_AA_05_6_28
Lõpetanud majandusinsenerina majandusliku informatsiooni töötlemise erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 ja aspirantuuri 1984 matemaatiliste meetodite kasutamine majanduses erialal.
[29] tree
1988 kuni 1992 õppis samas doktorantuuris.
s-29
tea_AA_05_6_29
1988 kuni 1992 õppis samas doktorantuuris.
[30] tree
Töötanud 1973-75 TPI infotöötluse kateedri stažöör-õppejõuna ja assistendina, 1975-84 TPI arvutuskeskuse projektijuhina, 1984-88 TPI raamatupidamise kateedri vanemõpetaja ja dotsendina, 1992-2004 TTÜ informaatikainstituudi dotsendina, aastast 2004 TTÜ infosüsteemide professor.
s-30
tea_AA_05_6_30
Töötanud 1973-75 TPI infotöötluse kateedri stažöör-õppejõuna ja assistendina, 1975-84 TPI arvutuskeskuse projektijuhina, 1984-88 TPI raamatupidamise kateedri vanemõpetaja ja dotsendina, 1992-2004 TTÜ informaatikainstituudi dotsendina, aastast 2004 TTÜ infosüsteemide professor.
[31] tree
Aasta lõpp on ikka aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse tulevikuplaane.
s-31
tea_AA_05_6_31
Aasta lõpp on ikka aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse tulevikuplaane.
[32] tree
Käesolevas kirjatöös püüan sama teha Eesti tarkvarasüsteemide arengu kohta, kusjuures vaatekoht on personaalne, isiklikest kogemustest lähtuv, mitte uurimuslik ja kõikehõlmavale üldistusele pretendeeriv.
s-32
tea_AA_05_6_32
Käesolevas kirjatöös püüan sama teha Eesti tarkvarasüsteemide arengu kohta, kusjuures vaatekoht on personaalne, isiklikest kogemustest lähtuv, mitte uurimuslik ja kõikehõlmavale üldistusele pretendeeriv.
[33] tree
Oma ametikohustuste tõttu on mul küllaltki hea ülevaade Eesti tarkvarasüsteemide arengust.
s-33
tea_AA_05_6_33
Oma ametikohustuste tõttu on mul küllaltki hea ülevaade Eesti tarkvarasüsteemide arengust.
[34] tree
Eriti hea informatsiooni saamise kohaks on infosüsteemide seminar doktorantidele ja magistrantidele, kus iga doktorant ja magistrant, kes soovib saada hinnatud antud aines, peab tegema ettekande oma töö teemal.
s-34
tea_AA_05_6_34
Eriti hea informatsiooni saamise kohaks on infosüsteemide seminar doktorantidele ja magistrantidele, kus iga doktorant ja magistrant, kes soovib saada hinnatud antud aines, peab tegema ettekande oma töö teemal.
[35] tree
Meie doktorantidel ja magistrantidel on juhtiv roll Eesti infotehnoloogia maastikul, ja seega on nii mul kui ka seminarist osavõtjatel hea ülevaade Eestis toimuvast.
s-35
tea_AA_05_6_35
Meie doktorantidel ja magistrantidel on juhtiv roll Eesti infotehnoloogia maastikul, ja seega on nii mul kui ka seminarist osavõtjatel hea ülevaade Eestis toimuvast.
[36] tree
Lõppevat aastat (2005) iseloomustab mitmete mind huvitanud tehnoloogiate ja metoodikate tegelik kasutamine.
s-36
tea_AA_05_6_36
Lõppevat aastat (2005) iseloomustab mitmete mind huvitanud tehnoloogiate ja metoodikate tegelik kasutamine.
[37] tree
Üks minu lemmikteemasid viimasel ajal on teenustele orienteeritud arhitektuurid ja kõik sellega seonduv.
s-37
tea_AA_05_6_37
Üks minu lemmikteemasid viimasel ajal on teenustele orienteeritud arhitektuurid ja kõik sellega seonduv.
[38] tree
Rõõmustav on, et riiklike tellimuste pakkumisi hakkavad võitma firmad, kes otseselt deklareerivad, et nende pakkumine vastab teenustele orienteeritud arhitektuuri nõuetele.
s-38
tea_AA_05_6_38
Rõõmustav on, et riiklike tellimuste pakkumisi hakkavad võitma firmad, kes otseselt deklareerivad, et nende pakkumine vastab teenustele orienteeritud arhitektuuri nõuetele.
[39] tree
Paljud Eesti IT firmad teevad jõulisi ettevalmistustöid teenustele orienteeritud arhitektuuride kasutuselevõtuks.
s-39
tea_AA_05_6_39
Paljud Eesti IT firmad teevad jõulisi ettevalmistustöid teenustele orienteeritud arhitektuuride kasutuselevõtuks.
[40] tree
Üliõpilastele veebiteenuste näiteid tuues ei pea viitama ainult välisnäidetele, nagu Google'i veebiteenus () ja Amazoni veebiteenus ().
s-40
tea_AA_05_6_40
Üliõpilastele veebiteenuste näiteid tuues ei pea viitama ainult välisnäidetele, nagu Google'i veebiteenus () ja Amazoni veebiteenus ().
[41] tree
Saan julgelt kasutada ka näiteid Eesti veebiteenustest, nagu äriregistri teenus () ja x-tee ().
s-41
tea_AA_05_6_41
Saan julgelt kasutada ka näiteid Eesti veebiteenustest, nagu äriregistri teenus () ja x-tee ().
[42] tree
Teine rõõmustav suundumus on infosüsteemide iteratiivse ja agiilse arendamise meetodite jõudmine reaalsesse Eesti praktikasse.
s-42
tea_AA_05_6_42
Teine rõõmustav suundumus on infosüsteemide iteratiivse ja agiilse arendamise meetodite jõudmine reaalsesse Eesti praktikasse.
[43] tree
Mainida võiks Maksu- ja Tolliameti ja AS Medisoft infosüsteemide arendusmetoodikaid.
s-43
tea_AA_05_6_43
Mainida võiks Maksu- ja Tolliameti ja AS Medisoft infosüsteemide arendusmetoodikaid.
[44] tree
Üleminek iteratiivsele ja veelgi enam agiilsele arendusele on sõnades lihtne, kuid tegelikkuses tekib terve rida raskusi.
s-44
tea_AA_05_6_44
Üleminek iteratiivsele ja veelgi enam agiilsele arendusele on sõnades lihtne, kuid tegelikkuses tekib terve rida raskusi.
[45] tree
Raskused algavad juba projekti rahastamisel.
s-45
tea_AA_05_6_45
Raskused algavad juba projekti rahastamisel.
[46] tree
Vähesed soovivad rahastada projekti, mille maksumus, funktsionaalsus ja lõplik valmimisaeg ei ole selgelt välja toodud ning selgub lõplikult alles projekti arenduse käigus.
s-46
tea_AA_05_6_46
Vähesed soovivad rahastada projekti, mille maksumus, funktsionaalsus ja lõplik valmimisaeg ei ole selgelt välja toodud ning selgub lõplikult alles projekti arenduse käigus.
[47] tree
Rõõmustav ongi, et sellises keerulises situatsioonis on leitud osapooli rahuldavaid lahendusi.
s-47
tea_AA_05_6_47
Rõõmustav ongi, et sellises keerulises situatsioonis on leitud osapooli rahuldavaid lahendusi.
[48] tree
Kolmandaks rõõmustab, et Eesti infotehnoloogid suudavad ikka suhteliselt väheste vahenditega luua maailmatasemel e-süsteeme.
s-48
tea_AA_05_6_48
Kolmandaks rõõmustab, et Eesti infotehnoloogid suudavad ikka suhteliselt väheste vahenditega luua maailmatasemel e-süsteeme.
[49] tree
Täna tahaks mainida e-politsei süsteemi.
s-49
tea_AA_05_6_49
Täna tahaks mainida e-politsei süsteemi.
[50] tree
E-politsei süsteem võimaldab otse patrullsõidukist Interneti kaudu liiklejate andmeid kontrollida.
s-50
tea_AA_05_6_50
E-politsei süsteem võimaldab otse patrullsõidukist Interneti kaudu liiklejate andmeid kontrollida.
[51] tree
Imponeerivad julged, elegantsed ja suurte riikide lahendusi mitte kopeerivad lahendused, mis süsteemi loomise käigus välja töötati.
s-51
tea_AA_05_6_51
Imponeerivad julged, elegantsed ja suurte riikide lahendusi mitte kopeerivad lahendused, mis süsteemi loomise käigus välja töötati.
[52] tree
Tulemus on kiitust väärt.
s-52
tea_AA_05_6_52
Tulemus on kiitust väärt.
[53] tree
Eesti infotehnoloogid, jätkake julgelt oma naturaalse mõistuse kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel!
s-53
tea_AA_05_6_53
Eesti infotehnoloogid, jätkake julgelt oma naturaalse mõistuse kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel!
[54] tree
Ka e-valimised on positiivseks sammuks demokraatia nüüdisajastamiseks.
s-54
tea_AA_05_6_54
Ka e-valimised on positiivseks sammuks demokraatia nüüdisajastamiseks.
[55] tree
Sellest kogemusest ilmneb eriti selgesti, et e-lahendustele ei saa läheneda ainult tehnoloogilisest vaatest lähtudes, palju tähtsamad on sotsioloogilised, majanduslikud ja poliitilised vaated.
s-55
tea_AA_05_6_55
Sellest kogemusest ilmneb eriti selgesti, et e-lahendustele ei saa läheneda ainult tehnoloogilisest vaatest lähtudes, palju tähtsamad on sotsioloogilised, majanduslikud ja poliitilised vaated.
[56] tree
Uue e-lahenduse väljatöötamine toob kaasa ka struktuuri muutuse.
s-56
tea_AA_05_6_56
Uue e-lahenduse väljatöötamine toob kaasa ka struktuuri muutuse.
[57] tree
Struktuuri all mõistame me organisatsioonilist struktuuri ja äriprotsesse selles organisatsioonis.
s-57
tea_AA_05_6_57
Struktuuri all mõistame me organisatsioonilist struktuuri ja äriprotsesse selles organisatsioonis.
[58] tree
Näiteks traditsiooniline struktuur kaubanduses koosneb sellistest elementidest nagu tootmisvõrk, müügivõrk ja müügijärgse teeninduse võrgustik.
s-58
tea_AA_05_6_58
Näiteks traditsiooniline struktuur kaubanduses koosneb sellistest elementidest nagu tootmisvõrk, müügivõrk ja müügijärgse teeninduse võrgustik.
[59] tree
Tootmisvõrk ise on keeruline organisatsioon, kus toote arendajad ja vahetud tootjad on ühendatud ühtsesse virtuaalsesse ettevõttesse.
s-59
tea_AA_05_6_59
Tootmisvõrk ise on keeruline organisatsioon, kus toote arendajad ja vahetud tootjad on ühendatud ühtsesse virtuaalsesse ettevõttesse.
[60] tree
Müügivõrk on traditsiooniliselt üles ehitatud regionaalsest printsiibist lähtudes.
s-60
tea_AA_05_6_60
Müügivõrk on traditsiooniliselt üles ehitatud regionaalsest printsiibist lähtudes.
[61] tree
Microsoftil on näiteks peakontor Redmondis USA-s ja regionaalsed kontorid Euroopas ja mujal maailmas.
s-61
tea_AA_05_6_61
Microsoftil on näiteks peakontor Redmondis USA-s ja regionaalsed kontorid Euroopas ja mujal maailmas.
[62] tree
Järgmisel tasemel on rahvuslikud kontorid.
s-62
tea_AA_05_6_62
Järgmisel tasemel on rahvuslikud kontorid.
[63] tree
Vahetu müük käib distribuutorite ehk maaletoojate kaudu, kes loovad oma edasimüüjate võrgustiku.
s-63
tea_AA_05_6_63
Vahetu müük käib distribuutorite ehk maaletoojate kaudu, kes loovad oma edasimüüjate võrgustiku.
[64] tree
Müügijärgne teenindus organiseeritakse vastavalt kauba liigile erinevalt, kuid ühine on see, et tootja peab selle võrgustiku kindlalt looma.
s-64
tea_AA_05_6_64
Müügijärgne teenindus organiseeritakse vastavalt kauba liigile erinevalt, kuid ühine on see, et tootja peab selle võrgustiku kindlalt looma.
[65] tree
Nagu näeme, on pikaajalise töö tulemusena loodud töötav keerukas struktuur.
s-65
tea_AA_05_6_65
Nagu näeme, on pikaajalise töö tulemusena loodud töötav keerukas struktuur.
[66] tree
Minnes üle e-lahendustele, tuleks see struktuur hävitada ja seejärel luua uus struktuur uutest põhimõtetest lähtudes.
s-66
tea_AA_05_6_66
Minnes üle e-lahendustele, tuleks see struktuur hävitada ja seejärel luua uus struktuur uutest põhimõtetest lähtudes.
[67] tree
Näiteks Amazonil on loodud uus edasimüüjate võrgustik, kus oli 2005. aasta lõpus 1 000 000 liiget, kes saavad oma tasu kaupa vahetult puutumata.
s-67
tea_AA_05_6_67
Näiteks Amazonil on loodud uus edasimüüjate võrgustik, kus oli 2005. aasta lõpus 1 000 000 liiget, kes saavad oma tasu kaupa vahetult puutumata.
[68] tree
Täiesti uute struktuuride loomine on palju lihtsam, kui vanade struktuuride asemel uute loomine, sest viimasel juhul tuleks hävitada töötav ja kasumlik struktuur.
s-68
tea_AA_05_6_68
Täiesti uute struktuuride loomine on palju lihtsam, kui vanade struktuuride asemel uute loomine, sest viimasel juhul tuleks hävitada töötav ja kasumlik struktuur.
[69] tree
Siin näen ma ka Eesti edu üht põhjust.
s-69
tea_AA_05_6_69
Siin näen ma ka Eesti edu üht põhjust.
[70] tree
Väga paljudel juhtudel võis alustada puhtalt laualt.
s-70
tea_AA_05_6_70
Väga paljudel juhtudel võis alustada puhtalt laualt.
[71] tree
Moraal antud loos on ikkagi see, et üksi tehniliselt ilusast lahendusest ei piisa, vaid tuleb luua uus struktuur ja kujundada uued äriprotsessid, arvestades seejuures kõigi osapoolte huve.
s-71
tea_AA_05_6_71
Moraal antud loos on ikkagi see, et üksi tehniliselt ilusast lahendusest ei piisa, vaid tuleb luua uus struktuur ja kujundada uued äriprotsessid, arvestades seejuures kõigi osapoolte huve.
[72] tree
Tulevikku vaadates loodan, et järgmisel aastal saavutame tegelikku edu ka e-õppe valdkonnas.
s-72
tea_AA_05_6_72
Tulevikku vaadates loodan, et järgmisel aastal saavutame tegelikku edu ka e-õppe valdkonnas.
[73] tree
E-õppest on palju räägitud, kuid tegelike e-õppe lahendusteni on veel pikk tee käia.
s-73
tea_AA_05_6_73
E-õppest on palju räägitud, kuid tegelike e-õppe lahendusteni on veel pikk tee käia.
[74] tree
Ma määratleksin tegelikku e-õpet kui adaptiivset süsteemi, kus keskset kohta hõlmavad rahvusvaheliste e-õppe standarditele vastavad õpiobjektid, kus ka õppija profiili ja teadmisi võetakse õpetamisprotsessis arvesse, kus eesmärgiks ei ole mitte teadmiste hulk, vaid kvaliteet (arusaamine ja analüüsivõime, mis avaldub oma mudeli või mõistesüsteemi loomises).
s-74
tea_AA_05_6_74
Ma määratleksin “ tegelikku ” e-õpet kui adaptiivset süsteemi, kus keskset kohta hõlmavad rahvusvaheliste e-õppe standarditele vastavad õpiobjektid, kus ka õppija profiili ja teadmisi võetakse õpetamisprotsessis arvesse, kus eesmärgiks ei ole mitte teadmiste hulk, vaid kvaliteet (arusaamine ja analüüsivõime, mis avaldub oma mudeli või mõistesüsteemi loomises).
[75] tree
Seejuures väljub õpetamisprotsess ühe haridusasutuse seest, toimub intensiivne õppijate, õpetajate ja õppematerjalide vahetus, seda nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt.
s-75
tea_AA_05_6_75
Seejuures väljub õpetamisprotsess ühe haridusasutuse seest, toimub intensiivne õppijate, õpetajate ja õppematerjalide vahetus, seda nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt.
[76] tree
Kutsutakse ellu töötavad õppijate kogudused, kus luuaksegi uus kvaliteet, nagu see toimus vabavara loomise valdkonnas.
s-76
tea_AA_05_6_76
Kutsutakse ellu töötavad õppijate kogudused, kus luuaksegi uus kvaliteet, nagu see toimus vabavara loomise valdkonnas.
[77] tree
Me liigume stabiilselt selle poole ja, nagu ikka, läheb selleks rohkem aega, kui ma esialgu arvasin.
s-77
tea_AA_05_6_77
Me liigume stabiilselt selle poole ja, nagu ikka, läheb selleks rohkem aega, kui ma esialgu arvasin.
[78] tree
Arvutite välisseadmete valik suureneb pidevalt, viimastel aastatel on ilmunud palju uusi huvitavaid lahendusi just mäluseadmete vallas.
s-78
tea_AA_05_6_78
Arvutite välisseadmete valik suureneb pidevalt, viimastel aastatel on ilmunud palju uusi huvitavaid lahendusi just mäluseadmete vallas.
[79] tree
Eriti kiire on areng olnud välkmäludel, jõudsalt on kasvanud nende mälulülituste infomahutavus, paranenud töökiirus ja suurenenud aktiivne tööiga.
s-79
tea_AA_05_6_79
Eriti kiire on areng olnud välkmäludel, jõudsalt on kasvanud nende mälulülituste infomahutavus, paranenud töökiirus ja suurenenud aktiivne tööiga.
[80] tree
Välkmälude üheks väga perspektiivseks kasutusalaks on USB välk_mälu_draivid.
s-80
tea_AA_05_6_80
Välkmälude üheks väga perspektiivseks kasutusalaks on USB välk_mälu_draivid.
[81] tree
Nende seadmete valmistamisega ja uute toodete väljatöötamisega tegeleb järjest rohkem elektroonikafirmasid.
s-81
tea_AA_05_6_81
Nende seadmete valmistamisega ja uute toodete väljatöötamisega tegeleb järjest rohkem elektroonikafirmasid.
[82] tree
Tegemist pole mingite järjekordsete uute arvutiviguritega, vaid pisikeste ja mugavate mäluseadmetega, mida arvutikasutajate seas tuntakse rohkem mälu_pulkade nime all.
s-82
tea_AA_05_6_82
Tegemist pole mingite järjekordsete uute arvutiviguritega, vaid pisikeste ja mugavate mäluseadmetega, mida arvutikasutajate seas tuntakse rohkem mälu_pulkade nime all.
[83] tree
Mälupulk on igati tabav ja mõnus nimi, kuid selle termini kasutamisel tehnilistes tekstides võib tekkida raskusi.
s-83
tea_AA_05_6_83
Mälupulk on igati tabav ja mõnus nimi, kuid selle termini kasutamisel tehnilistes tekstides võib tekkida raskusi.
[84] tree
Tavakeeles kasutatava mõiste mälupulk maht on laiem kui mõistel USB välkmäludraiv 1.
s-84
tea_AA_05_6_84
Tavakeeles kasutatava mõiste “ mälupulk ” maht on laiem kui mõistel “ USB välkmäludraiv ” 1.
[85] tree
Nii on mälupulkadeks nimetatud erinevaid välkmälukaarte, portatiivseid MP3-pleiereid ja muidki välkmälulülitusi sisaldavaid seadmeid.
s-85
tea_AA_05_6_85
Nii on mälupulkadeks nimetatud erinevaid välkmälukaarte, portatiivseid MP3-pleiereid ja muidki välkmälulülitusi sisaldavaid seadmeid.
[86] tree
Mõiste USB välkmäludraiv maht on järsk, hõlmates üht kindlat mälupulga liiki.
s-86
tea_AA_05_6_86
Mõiste “ USB välkmäludraiv ” maht on järsk, hõlmates üht kindlat mälupulga liiki.
[87] tree
Probleemid mälupulga ümber ei piirdu üksnes terminoloogiliste küsimustega.
s-87
tea_AA_05_6_87
Probleemid mälupulga ümber ei piirdu üksnes terminoloogiliste küsimustega.
[88] tree
Sageli ei omata korralikku ettekujutust sellest, kuidas seade töötab ning mis on selle pisikese pulgakese sees.
s-88
tea_AA_05_6_88
Sageli ei omata korralikku ettekujutust sellest, kuidas seade töötab ning mis on selle pisikese “ pulgakese ” sees.
[89] tree
Küllaltki hästi iseloomustab olukorda üks dialoog, mis leidis aset arvutivõrgu Freetime Forumis, kus arutluse teemaks olid muutmälud (RAM).
s-89
tea_AA_05_6_89
Küllaltki hästi iseloomustab olukorda üks dialoog, mis leidis aset arvutivõrgu Freetime Forumis, kus arutluse teemaks olid muutmälud (RAM).
[90] tree
Nimetame selles osalejaid K (küsija) ja V (vastaja), Võrgudialoog nägi välja järgmiselt (tekst on esitatud originaalkujul):
s-90
tea_AA_05_6_90
Nimetame selles osalejaid K (küsija) ja V (vastaja), Võrgudialoog nägi välja järgmiselt (tekst on esitatud originaalkujul):
[91] tree
K: Nagu ma aru saan, on RAM mälupulk.
s-91
tea_AA_05_6_91
K: “ Nagu ma aru saan, on RAM mälupulk.
[92] tree
Kas kõik on USB baasil?
s-92
tea_AA_05_6_92
Kas kõik on USB baasil?
[93] tree
Et lihtsalt torkad USBsse ja arvutil kohe jõudu rohkem? ...
s-93
tea_AA_05_6_93
Et lihtsalt torkad USBsse ja arvutil kohe jõudu rohkem? ... ”
[94] tree
V: Ram EI OLE mälupulk.
s-94
tea_AA_05_6_94
V: “ Ram EI OLE mälupulk.
[95] tree
Mälupulk on Mälupulk.
s-95
tea_AA_05_6_95
Mälupulk on Mälupulk. ”
[96] tree
Et küsijal on RAM, ROM, USB ja mälupulk veidi ähmased mõisted, ilmneb juba küsimuse püstitusest, kuid ega asja ei tee eriti selgemaks ka sellele antud vastus ( Mälupulk on Mälupulk ).
s-96
tea_AA_05_6_96
Et küsijal on RAM, ROM, USB ja mälupulk veidi ähmased mõisted, ilmneb juba küsimuse püstitusest, kuid ega asja ei tee eriti selgemaks ka sellele antud vastus (“ Mälupulk on Mälupulk ”).
[97] tree
Mida siis ikkagi see USB-liidesega pisikene mälupulgake, õigemini USB välkmäludraiv endast kujutab, sellest tulebki järgnevalt juttu.
s-97
tea_AA_05_6_97
Mida siis ikkagi see USB-liidesega pisikene mälupulgake, õigemini USB välkmäludraiv endast kujutab, sellest tulebki järgnevalt juttu.
[98] tree
USB välkmäludraiv (USB flash drive, UFD) on portatiivne välkmälulülitustel põhinev mälukaardike, mis ühendatakse hostseadme (näiteks arvuti) USB-porti.
s-98
tea_AA_05_6_98
USB välkmäludraiv (USB flash drive, UFD) on portatiivne välkmälulülitustel põhinev mälukaardike, mis ühendatakse hostseadme (näiteks arvuti) USB-porti.
[99] tree
Seade täidab väikesemahulise välise teisaldatava mäluseadme ülesandeid.
s-99
tea_AA_05_6_99
Seade täidab väikesemahulise välise teisaldatava mäluseadme ülesandeid.
[100] tree
USB välkmäludraivide iseärasuseks on see, et need seadmed ei vaja individuaalset elektritoiteallikat, sest oma loogikalülituste tööks vajaliku elektrienergia saavad nad USB-liidese kaudu hostseadmest.
s-100
tea_AA_05_6_100
USB välkmäludraivide iseärasuseks on see, et need seadmed ei vaja individuaalset elektritoiteallikat, sest oma loogikalülituste tööks vajaliku elektrienergia saavad nad USB-liidese kaudu hostseadmest.

Edit as listText viewDependency trees