Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_ml200247_1

20.11.2002

s-2

aja_ml200247_2

Eestis teenib praegu leiba ligi kuuskümmend neljajalgset piirivalvurit, kõik Neeme kooli kasvandikud

s-3

aja_ml200247_3

Harju maakonna Ihasalu poolsaare põhjatipus asub vana Neeme küla, mille serval mere ääres paikneb üks omalaadsemaid riigiasutusi - Neeme piirivalvekoerte kool.

s-4

aja_ml200247_4

Kooli on lõpetanud 95 koerajuhti.

s-5

aja_ml200247_5

Piirikoerast on viimase aastakümne jooksul saanud asendamatu abiline Eesti piirivalvetöös.

s-6

aja_ml200247_6

Eesti piirivalve on teenistuskoerte koolitamisega õigupoolest tegelnud juba 1923. aastast saadik.

s-7

aja_ml200247_7

Uus algus tehti pärast pikka pausi 1992. a Kuressaare õppekeskuses, kus suurt nõu ja abi osutasid Venemaa piirivalvekooli esindajad.

s-8

aja_ml200247_8

Neilt sai Eesti piirivalve kingituseks ka esimese piirikoera Alfa, kes Neemel oma pensionipõlve veedab.

s-9

aja_ml200247_9

1992. a sai kool oma käsutusse nüüdse territooriumi, mida ei anna enam kümne aasta tagusega võrreldagi.

s-10

aja_ml200247_10

Nii palju on vaeva nähtud ilu, korra ja koerte heaks.

s-11

aja_ml200247_11

On võimatu ette kujutada riiki, kus oleks tasemel piirivalve, kuid poleks ühtegi piirikoera.

s-12

aja_ml200247_12

Piiripost, piirivalvur ja piirikoer - need on lahutamatud sümbolid.

s-13

aja_ml200247_13

Võttes lahti ükskõik millise piirivalve kalendri või bülletääni, võib sealt alati leida piirikoerte fotosid.

s-14

aja_ml200247_14

Piirikoer on otsekui piirivalve reklaam.

s-15

aja_ml200247_15

Lahutamatu sümbol

s-16

aja_ml200247_16

Viinakuu eelviimasel päeval viis Neeme piirivalvekoerte kooli ülem kapten Tõnu Lauter läbi arutelu teemal: milleks meil on vaja piirikoeri?

s-17

aja_ml200247_17

Osa võtta said need koerajuhid, kes olid parajasti koolis oma koera kvalifikatsiooni uuendamas ehk taset näitamas.

s-18

aja_ml200247_18

Küsimus piirikoerte vajalikkusest ja sellest, miks nad seda tööd teevad, pani nii mõnegi koerajuhi sügavalt mõtlema.

s-19

aja_ml200247_19

Otsekui oleks küsitud tuletõrjujalt, miks sa lähed põlevasse majja, või vetelpäästjalt, miks sa tõttad uppujale appi.

s-20

aja_ml200247_20

Vastus on ilmselge.

s-21

aja_ml200247_21

Ühises mõttevahetuses jõuti selleni, et piirikoeri on meil vaja eelkõige jälje avastamiseks piiril, kuritegude vältimiseks ja takistamiseks.

s-22

aja_ml200247_22

Et üle piiri ei pääseks narkootikumid ega kurjategijad.

s-23

aja_ml200247_23

Kullastki kallim - nõnda on piirikoera iseloomustanud kapten Hannu Paukku, kes on neid Soomes üle kolmekümne aasta koolitanud.

s-24

aja_ml200247_24

Piirikoera puhul ei ole oluline välimus, vaid oskused ja tulemused.

s-25

aja_ml200247_25

Tõnu Lauter toob piirikoera olulisemate omadustena välja aktiivsuse ja energilisuse, mille juures on enesestmõistetavalt ka tarkus ja intelligentsus.

s-26

aja_ml200247_26

Piirikoer peab olema ka hästi kuulekas ja alati teenistuseks valmis.

s-27

aja_ml200247_27

Mõnes mõttes nagu hüppeplatvormil, sisemiselt otsekui põledes erutusest, et kohe saab minna tööle ülesannet täitma.

s-28

aja_ml200247_28

Pooltühi kõht tuleb ainult kasuks, sest see motiveerib koera.

s-29

aja_ml200247_29

Ta teab, et kui on oma töö hästi ära teinud, ootab teda tubli kõhutäis ja koerajuhi kiitus.

s-30

aja_ml200247_30

Piirivalve kasutab saksa lambakoeri.

s-31

aja_ml200247_31

' Nad on piiritööks parimad, ' selgitab Neeme kooli õppejaoskonna ülem Jüri Pajusoo, ' sest teevad meeleldi inimestega koostööd ja on heade tööomadustega.

s-32

aja_ml200247_32

Tema kõige tähtsam oskus on jälje ajamine - ninatöö.

s-33

aja_ml200247_33

Ja põhiülesanne on ristjälje avastamine rohelisel piiril ehk maismaal. '

s-34

aja_ml200247_34

Ristjälje jätab piiririkkuja, kes on liikunud salaja ühest riigist teise.

s-35

aja_ml200247_35

Koera ülesanne on avastada piiriületajast maha jäänud jäljed lõhna järgi ja asuda piiririkkujat jälitama.

s-36

aja_ml200247_36

Koerajuht on midagi enamat kui elukutse.

s-37

aja_ml200247_37

Et koerajuhiks saada, peab loomulikult olema suur huvi ja armastus koerte vastu, kuid alati sellest ei piisa.

s-38

aja_ml200247_38

Piirivalvur peab enne koerajuhiks hakkamist mõtlema, kas tal on tõesti selleks aega ja visadust.

s-39

aja_ml200247_39

Hea oleks töötada mõni aeg koos koerajuhiga, et näha, mida see töö endast tegelikult kujutab.

s-40

aja_ml200247_40

Suurt rolli mängib ka koduste arvamus.

s-41

aja_ml200247_41

Kas nad mõistavad, mida see töö endaga kaasa toob?

s-42

aja_ml200247_42

Koer nõuab endale väga suure osa peremehe ajast ja elust.

s-43

aja_ml200247_43

Elu erilises maailmas

s-44

aja_ml200247_44

See on töö, mida tehakse fanatismiga ja milleks ei saa sundida.

s-45

aja_ml200247_45

Koerajuht on koerajuht, sest ta tahab seda ning teeb seda jäägitult ja lõpuni.

s-46

aja_ml200247_46

Jüri Pajusoo sõnul on töö koerajuhina võimalus ühendada hobi elukutsega.

s-47

aja_ml200247_47

' See on kindlasti palju huvitavam ja vaheldusrikkam kui tavaline piiritöö.

s-48

aja_ml200247_48

Koerajuhi elukutse on kogu maailmas väga hinnatud.

s-49

aja_ml200247_49

See pakub palju liikumist ja hoiab tervise tugeva.

s-50

aja_ml200247_50

Samas maandab koeraga töötamine stressi. '

s-51

aja_ml200247_51

Tõnu Lauter tunnetab koerajuhi maailma väga sügava ja erilisena.

s-52

aja_ml200247_52

'Tavaline piirivalvur viskab pärast pingelist tööd mütsi nurka ja läheb koju,' kirjeldab Lauter.

s-53

aja_ml200247_53

' Koerajuht on aga kogu aeg oma koeraga seotud.

s-54

aja_ml200247_54

Mees ja koer on lahutamatu tervik - see on elu täiesti erilises maailmas. '

s-55

aja_ml200247_55

Tarkus tuleb õppustelt

s-56

aja_ml200247_56

Enne koolituse algust valitakse spetsialistide käe all hoolsasti kutsikaid.

s-57

aja_ml200247_57

Kõige paremini ja kiiremini õpivad need kutsikad, kes on koerajuhi põhikursusele jõudnud kahekuuselt.

s-58

aja_ml200247_58

Pärast valiku tegemist püütakse kutsikaid meestega sobitada, et energilisel ja kiirel koeral oleks ka samasugune peremees.

s-59

aja_ml200247_59

See on otsustav valik - koerale kogu eluks.

s-60

aja_ml200247_60

Koerajuhi põhikursus koosneb kahest osast, esimene kevadel ja teine sügisel.

s-61

aja_ml200247_61

12 õppenädalas õpitakse-töötatakse põhiosa Neemel ja ülejäänu piiril.

s-62

aja_ml200247_62

Kursuse põhieesmärk on koolitada jäljekoeri, kuid koolist tuleb ka eriväljaõppega teenistuskoeri, nagu pääste- ja narkokoerad.

s-63

aja_ml200247_63

Tulevased koerajuhid õpivad anatoomiat, füsioloogiat, veterinaariat, esmaabi ja koerte eest hoolitsemist.

s-64

aja_ml200247_64

Lõpetajal peavad olema selgeks saanud koera õpetamise alused, jälje- ja sõnakuulelikkuskoolituse ning maa-ala otsimise põhimõtted.

s-65

aja_ml200247_65

'Meie õpetame koerajuhti, et tema õpetaks oma koera,' nimetab Jüri Pajusoo kursuse põhimõtte

s-66

aja_ml200247_66

Värske koerajuht Merle, kes lõpetas kursuse oktoobri hakul ja töötab Valga piiril: ' Enne kui siia kooli tulin, ei teadnud ma koera õpetamisest midagi, kuigi mul on varemgi koeri olnud.

s-67

aja_ml200247_67

Aga piirikoerad on kuidagi teistmoodi.

s-68

aja_ml200247_68

Nad õpivad nii kiiresti, on nii intelligentsed.

s-69

aja_ml200247_69

Nendega tekib mõnus tagasiside, neid on kihvt vaadata. '

s-70

aja_ml200247_70

Tema koer Apollo, kes oli tänavuse kursuse pesamuna, võttis piiritööst vapralt osa juba kolmekuusena.

s-71

aja_ml200247_71

Piirikoerte töö lõpeb suure koormuse tõttu üldjuhul kaheksa- kuni kümneaastasena.

s-72

aja_ml200247_72

Kui koer ei ole enam suuteline piiril edukalt töötama, läheb ta nii-öelda pensionile ehk jääb koduste sekka.

s-73

aja_ml200247_73

Siis võtab koerajuht uue koera ja õpetab ta juba ise välja.

s-74

aja_ml200247_74

Koerajuhti võib võrrelda meistertöölisega, kes teab, kuidas eri materjalidega ümber käia.

s-75

aja_ml200247_75

Ta teab, et rauda ei saa sirgeks siludes või et kõva löögi puhul savi puruneb.

s-76

aja_ml200247_76

Koerad on aga elusolendid ja nende puhul läheb kuldseid käsi veel enamgi tarvis.

s-77

aja_ml200247_77

Kui neljajalgne piirivalvur hommikul koos peremehega kodunt tööle tuleb, siis on veel teadmata, milline päev teda täpselt ees ootab.

s-78

aja_ml200247_78

Nelja jalaga piiril

s-79

aja_ml200247_79

Alati nõuab küll täitmist põhiülesanne - piiririba kontroll, mis tähendab tihti 10-15kilomeetrist patrulli piirijoone läheduses, kus kõik kahtlased jäljed tuleb üles võtta.

s-80

aja_ml200247_80

Aeg-ajalt on piiripunktis töötavatel koertel vaja kontrollida ka autosid ja inimesi.

s-81

aja_ml200247_81

Kapral Viidas Kõnnil, kes teenib Aseri kordoni piirivalvurina, tuli ühel hommikul välja sõita: teatati, et väike poiss on kaduma läinud.

s-82

aja_ml200247_82

Kui juba ligi viis tundi oli möödunud ajast, mil keegi polnud kolmeaastast Vjatšeslavi näinud, leidis Kõnni piirikoer Mandy ta ühe tehase territooriumilt prügikastide vahelt elusa ja tervena.

s-83

aja_ml200247_83

Praegu ongi võetud suund selle poole, et igas maakonnas oleks ka inimesteotsijaid koeri, kes aitaksid leida metsa eksinud lapsi ja vanureid ning teisigi abivajajaid.

s-84

aja_ml200247_84

Tõnu Lauteri sõnul poleks head piirikoera ilma juhita.

s-85

aja_ml200247_85

' Kõik see, mis koerast peegeldub, on koerajuhi pingutuste ja töö tulemus.

s-86

aja_ml200247_86

Inimene on siinjuures kõige suurem väärtus. '

s-87

aja_ml200247_87

Selleks et piirikoeri vormis hoida ja ka koerajuhtide motivatsiooni tõsta, peab igal aastal tulema Neemele kvalifikatsiooniklassi uuendama või parandama.

s-88

aja_ml200247_88

Kvalifikatsioonikatsed kestavad kolm päeva, mille jooksul tuleb täita mitmeid ülesandeid.

s-89

aja_ml200247_89

Piirikoeral saab olla kas alg-, põhi- või tšempioniklass.

s-90

aja_ml200247_90

Neljakesi klassi tõstmas

s-91

aja_ml200247_91

29.-31. oktoobrini olid klassi tõstmas neli koerajuhti: seersant Peeter Tamberg Peipsi piirivalvepiirkonnast, nooremseersant Anne Ruul Pärnu piirivalvepiirkonnast, seersant Enn Kangur ja nooremseersant Eiko Lust Valga piirivalvepiirkonnast.

s-92

aja_ml200247_92

Esimesel päeval ootas kõiki ees põllujälg ja maa-ala otsimine.

s-93

aja_ml200247_93

Mehed olid katsetest hoolimata heas tujus ja viskasid nalja.

s-94

aja_ml200247_94

Kui Eiko oma Grandiga jäljele läks, hoidsid kõik hinge kinni: kas teeb ära või ei tee.

s-95

aja_ml200247_95

Eiko oli ainus, kes põhiklassi sooritas, kui teised püüdsid tšempioni kätte saada.

s-96

aja_ml200247_96

Põhiklassi nõuded on veidi kergemad.

s-97

aja_ml200247_97

Jäljed põllul on värskemad ja esemeid, mis koeral jäljelt üles leida tuleb, on samuti vähem.

s-98

aja_ml200247_98

Grand on piirikoerana oma parimast teenistuseast juba väljas, kuid tõestas katsete lõpus, et ka üheksa-aastasena on võimalik põhiklassi kuuluda.

s-99

aja_ml200247_99

Eiko toob Grandi tugevaima küljena välja hea maa-ala otsimise.

s-100

aja_ml200247_100

' Ta püstitas ühel aastal Eesti rekordi.