Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttest


showing 1 - 100 of 443 • next


[1] tree
Uurimistöö ajendid ja uudsus
s-1
tea_dr8020_1
Uurimistöö ajendid ja uudsus
[2] tree
Sissetulekute ebavõrdsus on problemaatika, mille vastu teaduskirjanduses ilmnenud huvi on eri aegadel olnud erinev.
s-2
tea_dr8020_2
Sissetulekute ebavõrdsus on problemaatika, mille vastu teaduskirjanduses ilmnenud huvi on eri aegadel olnud erinev.
[3] tree
Viimasel paaril aastakümnel on aga tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele järjest suurenenud.
s-3
tea_dr8020_3
Viimasel paaril aastakümnel on aga tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele järjest suurenenud.
[4] tree
Sellest annab tunnistust ka jõudsalt kasvanud vastava ala teadusartiklite hulk.
s-4
tea_dr8020_4
Sellest annab tunnistust ka jõudsalt kasvanud vastava ala teadusartiklite hulk.
[5] tree
Paljud artiklitest on siiski vaid peamiselt kirjeldava iseloomuga, mis esialgu võis probleemi paremaks teadvustamiseks olla ka vajalik.
s-5
tea_dr8020_5
Paljud artiklitest on siiski vaid peamiselt kirjeldava iseloomuga, mis esialgu võis probleemi paremaks teadvustamiseks olla ka vajalik.
[6] tree
Samuti on palju arutletud sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmise võimaluste üle ja välja on töötatud hulk erinevaid näitajaid, millest enam tuntud on Gini koefitsient.
s-6
tea_dr8020_6
Samuti on palju arutletud sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmise võimaluste üle ja välja on töötatud hulk erinevaid näitajaid, millest enam tuntud on Gini koefitsient.
[7] tree
Loogiliselt järgmiseks sammuks on sissetulekute ebavõrdsuse ning teiste majandusalaste ja sotsiaalsete nähtuste omavaheliste seoste uurimine.
s-7
tea_dr8020_7
Loogiliselt järgmiseks sammuks on sissetulekute ebavõrdsuse ning teiste majandusalaste ja sotsiaalsete nähtuste omavaheliste seoste uurimine.
[8] tree
Sõltuvalt põhjusliku seose suunast võib sellealased uurimistööd jaotada kaheks: tööd, kus tähelepanu all on sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid ja nende mõju iseloom, ning tööd, kus uuritakse sissetulekute ebavõrdsuse ja selle muutuste mõju teistele nähtustele.
s-8
tea_dr8020_8
Sõltuvalt põhjusliku seose suunast võib sellealased uurimistööd jaotada kaheks: tööd, kus tähelepanu all on sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid ja nende mõju iseloom, ning tööd, kus uuritakse sissetulekute ebavõrdsuse ja selle muutuste mõju teistele nähtustele.
[9] tree
Käesolev töö keskendub sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisele.
s-9
tea_dr8020_9
Käesolev töö keskendub sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisele.
[10] tree
Kui uurida sissetulekute ebavõrdsuse võimalikke mõjureid käsitlevat laiaulatuslikku kirjandust, siis selgub, et pole võimalik leida ja autorile teadaolevalt pole ka loodud kompleksset kõiki mõjureid hõlmavat teooriat sissetulekute ebavõrdsuse taseme kujunemise kohta.
s-10
tea_dr8020_10
Kui uurida sissetulekute ebavõrdsuse võimalikke mõjureid käsitlevat laiaulatuslikku kirjandust, siis selgub, et pole võimalik leida ja autorile teadaolevalt pole ka loodud kompleksset kõiki mõjureid hõlmavat teooriat sissetulekute ebavõrdsuse taseme kujunemise kohta.
[11] tree
Sellise teooria puudumisele on viidanud ka näiteks Ahluwalia (1974) ja Gagliani (1987).
s-11
tea_dr8020_11
Sellise teooria puudumisele on viidanud ka näiteks Ahluwalia (1974) ja Gagliani (1987).
[12] tree
Enamus uurimustest keskenduvad ühele või mõnele neist mõjuritest.
s-12
tea_dr8020_12
Enamus uurimustest keskenduvad ühele või mõnele neist mõjuritest.
[13] tree
On ka töid, kus korraga on vaatluse alla võetud enam tegureid (küllaltki palju erinevaid mõjureid on oma töödes kaasanud Nielsen, 1994; Gustafsson ja Johansson, 1997; Nielsen ja Alderson, 1997; Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003), kuid ei saa öelda, et need tööd hõlmaksid kõiki tegureid, mis on oletatavate sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena kirjanduses käsitlust leidnud.
s-13
tea_dr8020_13
On ka töid, kus korraga on vaatluse alla võetud enam tegureid (küllaltki palju erinevaid mõjureid on oma töödes kaasanud Nielsen, 1994; Gustafsson ja Johansson, 1997; Nielsen ja Alderson, 1997; Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003), kuid ei saa öelda, et need tööd hõlmaksid kõiki tegureid, mis on oletatavate sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena kirjanduses käsitlust leidnud.
[14] tree
Selline vähestele teguritele keskenduv käsitlusviis võimaldab küll põhjalikumalt arutleda võimalike mõjumehhanismide üle, kuid on kahtlane, kas sel viisil saadud empiirilise analüüsi tulemused ikka peegeldavad reaalsust parimal võimalikul viisil.
s-14
tea_dr8020_14
Selline vähestele teguritele keskenduv käsitlusviis võimaldab küll põhjalikumalt arutleda võimalike mõjumehhanismide üle, kuid on kahtlane, kas sel viisil saadud empiirilise analüüsi tulemused ikka peegeldavad reaalsust parimal võimalikul viisil.
[15] tree
Nimelt sisaldab kahe nähtuse vaheline seos paratamatult lisaks põhjuslikule seosele ka mittepõhjuslikku seost, mis võib tuleneda näiteks kolmandatest teguritest, mis mõlemat vaatlusalust tegurit mõjutavad.
s-15
tea_dr8020_15
Nimelt sisaldab kahe nähtuse vaheline seos paratamatult lisaks põhjuslikule seosele ka mittepõhjuslikku seost, mis võib tuleneda näiteks kolmandatest teguritest, mis mõlemat vaatlusalust tegurit mõjutavad.
[16] tree
Kui empiiriline analüüs ainult neid kahte nähtust hõlmabki, siis on raske kindlaks teha, milline osa ilmnenud seosest on põhjuslik ja milline mitte.
s-16
tea_dr8020_16
Kui empiiriline analüüs ainult neid kahte nähtust hõlmabki, siis on raske kindlaks teha, milline osa ilmnenud seosest on põhjuslik ja milline mitte.
[17] tree
Nii näiteks ei saa joonisel kujutatud juhul teise teguri analüüsist välja jätmisel kindlaks teha, millise osa esimese teguri ja sissetulekute ebavõrdsuse seosest moodustab põhjuslik seos ning millise osa ühisest põhjusest ehk teisest tegurist tulenev mittepõhjuslik seos.
s-17
tea_dr8020_17
Nii näiteks ei saa joonisel kujutatud juhul teise teguri analüüsist välja jätmisel kindlaks teha, millise osa esimese teguri ja sissetulekute ebavõrdsuse seosest moodustab põhjuslik seos ning millise osa ühisest põhjusest ehk teisest tegurist tulenev mittepõhjuslik seos.
[18] tree
Sama loogika kehtib ka siis, kui analüüsi on hõlmatud enam tegureid.
s-18
tea_dr8020_18
Sama loogika kehtib ka siis, kui analüüsi on hõlmatud enam tegureid.
[19] tree
Kui analüüsist on mõned tegurid välja jäänud, ei pruugi saadud tulemused peegeldada tegelikkust juhul, kui need välja jäänud tegurid mõjutavad nii sissetulekute ebavõrdsust kui ka analüüsi kaasatud tegureid.
s-19
tea_dr8020_19
Kui analüüsist on mõned tegurid välja jäänud, ei pruugi saadud tulemused peegeldada tegelikkust juhul, kui need välja jäänud tegurid mõjutavad nii sissetulekute ebavõrdsust kui ka analüüsi kaasatud tegureid.
[20] tree
Seega tuleb sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüsi kaasata nii palju oletatavaid tegureid, kui andmete kättesaadavus vähegi võimaldab.
s-20
tea_dr8020_20
Seega tuleb sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüsi kaasata nii palju oletatavaid tegureid, kui andmete kättesaadavus vähegi võimaldab.
[21] tree
Seda käesolevas töös tehaksegi.
s-21
tea_dr8020_21
Seda käesolevas töös tehaksegi.
[22] tree
Ka autori varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes on püütud hõlmata võimalikult palju erinevaid tegureid (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003).
s-22
tea_dr8020_22
Ka autori varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes on püütud hõlmata võimalikult palju erinevaid tegureid (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003).
[23] tree
Joonis.
s-23
tea_dr8020_23
Joonis.
[24] tree
Kahte tegurit sisaldav fragment sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite süsteemist
s-24
tea_dr8020_24
Kahte tegurit sisaldav fragment sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite süsteemist
[25] tree
Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks võib kasutada mitmeid meetodeid.
s-25
tea_dr8020_25
Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks võib kasutada mitmeid meetodeid.
[26] tree
Üks võimalus on ebavõrdsuse näitaja dekomponeerimine ehk kogu sissetulekute jaotust kirjeldava näitaja jaotamine osadeks mingi tunnuse alusel eristades selle tunnuse alusel moodustatud gruppide sisest ja gruppide vahelist ebavõrdsust (vt. näiteks Drescher, 1999).
s-26
tea_dr8020_26
Üks võimalus on ebavõrdsuse näitaja dekomponeerimine ehk kogu sissetulekute jaotust kirjeldava näitaja jaotamine osadeks mingi tunnuse alusel eristades selle tunnuse alusel moodustatud gruppide sisest ja gruppide vahelist ebavõrdsust (vt. näiteks Drescher, 1999).
[27] tree
Selle meetodi puuduseks on see, et sellise lähenemise korral on keeruline võtta korraga arvesse mitmeid mõjureid ning pole võimalik arvestada nende mõjurite omavahelisi mõjusid (vt. näiteks Bishop, Formby ja Smith, 1997).
s-27
tea_dr8020_27
Selle meetodi puuduseks on see, et sellise lähenemise korral on keeruline võtta korraga arvesse mitmeid mõjureid ning pole võimalik arvestada nende mõjurite omavahelisi mõjusid (vt. näiteks Bishop, Formby ja Smith, 1997).
[28] tree
Lisaks sellele tugineb dekomponeerimine mikroandmetel (üksikisikute tasand) ja seetõttu tuleks enne üldistuste tegemist eraldi analüüsida eri riikide andmeid.
s-28
tea_dr8020_28
Lisaks sellele tugineb dekomponeerimine mikroandmetel (üksikisikute tasand) ja seetõttu tuleks enne üldistuste tegemist eraldi analüüsida eri riikide andmeid.
[29] tree
Sel viisil aga pole võimalik uurida üldisemate tegurite, näiteks inflatsiooni, majanduse struktuuri arengu, valitsussektori suuruse jms., mõju sissetulekute ebavõrdsusele.
s-29
tea_dr8020_29
Sel viisil aga pole võimalik uurida üldisemate tegurite, näiteks inflatsiooni, majanduse struktuuri arengu, valitsussektori suuruse jms., mõju sissetulekute ebavõrdsusele.
[30] tree
Viimasel ajal on tulenevalt vajadusest töötada välja majanduspoliitilisi meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, ebavõrdsust ja selle mõjureid käsitlevates uurimustes enam levinud makroökonoomiline (ühiskonna tasand) käsitlusviis (Blejer ja Guerrero, 1990).
s-30
tea_dr8020_30
Viimasel ajal on tulenevalt vajadusest töötada välja majanduspoliitilisi meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, ebavõrdsust ja selle mõjureid käsitlevates uurimustes enam levinud makroökonoomiline (ühiskonna tasand) käsitlusviis (Blejer ja Guerrero, 1990).
[31] tree
Blejer ja Guerrero on isegi väitnud, et kuna majanduspoliitiliste meetmete ja ebavõrdsuse seostamine teoorias on seni olnud nõrk, siis üheks võimalikuks alternatiiviks on läheneda probleemile empiiriliselt.
s-31
tea_dr8020_31
Blejer ja Guerrero on isegi väitnud, et kuna majanduspoliitiliste meetmete ja ebavõrdsuse seostamine teoorias on seni olnud nõrk, siis üheks võimalikuks alternatiiviks on läheneda probleemile empiiriliselt.
[32] tree
Siiski peab ka sellisel juhul empiiriline analüüs tuginema teoreetilistel oletustel ja varasemate uurimuste tulemustel.
s-32
tea_dr8020_32
Siiski peab ka sellisel juhul empiiriline analüüs tuginema teoreetilistel oletustel ja varasemate uurimuste tulemustel.
[33] tree
Enamus seniavaldatud uurimusi on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite mõju välja selgitamiseks kasutanud regressioonanalüüsi.
s-33
tea_dr8020_33
Enamus seniavaldatud uurimusi on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite mõju välja selgitamiseks kasutanud regressioonanalüüsi.
[34] tree
Ka autor on oma varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes kasutanud muuhulgas regressioonanalüüsi (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003).
s-34
tea_dr8020_34
Ka autor on oma varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes kasutanud muuhulgas regressioonanalüüsi (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003).
[35] tree
Regressioonanalüüs aga ei võta arvesse asjaolu, et mõjurid võivad olla ka omavahel põhjuslikus seoses.
s-35
tea_dr8020_35
Regressioonanalüüs aga ei võta arvesse asjaolu, et mõjurid võivad olla ka omavahel põhjuslikus seoses.
[36] tree
Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite puhul see aga just nii on.
s-36
tea_dr8020_36
Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite puhul see aga just nii on.
[37] tree
Sellise kompleksse seoste süsteemi korral sobib empiirilise analüüsi teostamiseks sotsiaalteadusalastes uurimistöödes juba laiemalt kasutuses olev struktuurne modelleerimine.
s-37
tea_dr8020_37
Sellise kompleksse seoste süsteemi korral sobib empiirilise analüüsi teostamiseks sotsiaalteadusalastes uurimistöödes juba laiemalt kasutuses olev struktuurne modelleerimine.
[38] tree
Käesolevas töös ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel uudse lähenemisena kasutatud struktuurset modelleerimist, mis võimaldab iga mõjuri ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisest seosest eristada põhjusliku seose, mis omakorda jaotub selle mõjuri otseseks ja kaudseks mõjuks sissetulekute ebavõrdsusele.
s-38
tea_dr8020_38
Käesolevas töös ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel uudse lähenemisena kasutatud struktuurset modelleerimist, mis võimaldab iga mõjuri ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisest seosest eristada põhjusliku seose, mis omakorda jaotub selle mõjuri otseseks ja kaudseks mõjuks sissetulekute ebavõrdsusele.
[39] tree
Käesolevas töös analüüsitakse sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid 87 riigi andmetel.
s-39
tea_dr8020_39
Käesolevas töös analüüsitakse sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid 87 riigi andmetel.
[40] tree
Lisaks sellele on aga autor struktuurset modelleerimist kasutanud ka analüüsimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid Eestis regionaalsel tasandil (Kaasa, 2004).
s-40
tea_dr8020_40
Lisaks sellele on aga autor struktuurset modelleerimist kasutanud ka analüüsimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid Eestis regionaalsel tasandil (Kaasa, 2004).
[41] tree
Töö uudsuse osas saab välja tuua peamiselt kaks aspekti.
s-41
tea_dr8020_41
Töö uudsuse osas saab välja tuua peamiselt kaks aspekti.
[42] tree
Esimene tuleneb eespoolkirjeldatud probleemidest sissetulekute ebavõrdsuse kujunemise käsitlemisel ning on seotud lähenemisega sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite keeruka omavaheliste mõjude süsteemi kui majandusteoreetilise probleemi empiirilise uurimisega.
s-42
tea_dr8020_42
Esimene tuleneb eespoolkirjeldatud probleemidest sissetulekute ebavõrdsuse kujunemise käsitlemisel ning on seotud lähenemisega sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite keeruka omavaheliste mõjude süsteemi kui majandusteoreetilise probleemi empiirilise uurimisega.
[43] tree
Eespoolkirjeldatud põhjustel on analüüsi kaasatud võimalikult palju mõjureid.
s-43
tea_dr8020_43
Eespoolkirjeldatud põhjustel on analüüsi kaasatud võimalikult palju mõjureid.
[44] tree
Et võtta arvesse kõigi nende mõjurite võimalikke omavahelisi mõjusid, ongi kasutatud struktuurset modelleerimist.
s-44
tea_dr8020_44
Et võtta arvesse kõigi nende mõjurite võimalikke omavahelisi mõjusid, ongi kasutatud struktuurset modelleerimist.
[45] tree
Uudsuse teine aspekt tuleneb sellest, et struktuurne modelleerimine on küllaltki uudne metoodika ja kuigi metoodika põhimõtted on välja kujunenud, ei ole paljudele analüüsi käigus tekkida võivatele probleemidele siiski üheseid lahendusi leitud.
s-45
tea_dr8020_45
Uudsuse teine aspekt tuleneb sellest, et struktuurne modelleerimine on küllaltki uudne metoodika ja kuigi metoodika põhimõtted on välja kujunenud, ei ole paljudele analüüsi käigus tekkida võivatele probleemidele siiski üheseid lahendusi leitud.
[46] tree
Nii näiteks ei ole tähelepanu pööratud mõjukoefitsientide arvutamise metoodikale mittelineaarseid mõjusid sisaldavates mudelites.
s-46
tea_dr8020_46
Nii näiteks ei ole tähelepanu pööratud mõjukoefitsientide arvutamise metoodikale mittelineaarseid mõjusid sisaldavates mudelites.
[47] tree
Seepärast on käesolevas töös välja pakutud lahendus mittelineaarsete mõjude arvestamiseks otseste ja kaudsete mõjude leidmisel keerukamates mudelites nii, et otsene mõju sisaldaks ka mittelineaarset komponenti ja viimane oleks välja arvatud kaudsest mõjust.
s-47
tea_dr8020_47
Seepärast on käesolevas töös välja pakutud lahendus mittelineaarsete mõjude arvestamiseks otseste ja kaudsete mõjude leidmisel keerukamates mudelites nii, et otsene mõju sisaldaks ka mittelineaarset komponenti ja viimane oleks välja arvatud kaudsest mõjust.
[48] tree
Samuti ei ole struktuurse modelleerimise tulemuste analüüsi võimalused veel ammendunud.
s-48
tea_dr8020_48
Samuti ei ole struktuurse modelleerimise tulemuste analüüsi võimalused veel ammendunud.
[49] tree
Käesolevas töös on uudseks lähenemiseks analüüsitulemuste graafiline esitamine nii, et vastavate arvutuste abil tuuakse eraldi välja iga teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ehk põhjuslik seos ja võrreldakse seda koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.
s-49
tea_dr8020_49
Käesolevas töös on uudseks lähenemiseks analüüsitulemuste graafiline esitamine nii, et vastavate arvutuste abil tuuakse eraldi välja iga teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ehk põhjuslik seos ja võrreldakse seda koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.
[50] tree
Viimane ongi varasemates uurimustes nii mõnigi kord kippunud olema just põhjusliku seose kohta järelduste tegemise allikaks, kuigi väljendab lisaks põhjuslikule ka mittepõhjuslikku seost.
s-50
tea_dr8020_50
Viimane ongi varasemates uurimustes nii mõnigi kord kippunud olema just põhjusliku seose kohta järelduste tegemise allikaks, kuigi väljendab lisaks põhjuslikule ka mittepõhjuslikku seost.
[51] tree
Vähe on seni tähelepanu pööratud struktuurse modelleerimise taga olevale matemaatilisele mudelile ja matemaatilistele võtetele, mis tegelikult ongi kogu metoodika aluseks.
s-51
tea_dr8020_51
Vähe on seni tähelepanu pööratud struktuurse modelleerimise taga olevale matemaatilisele mudelile ja matemaatilistele võtetele, mis tegelikult ongi kogu metoodika aluseks.
[52] tree
Käeolevas töös tuuakse ära ka struktuurse modelleerimise aluseks olev matemaatiline mudel ja osatuletiste kontseptsiooni kasutavad võtted, mida autorile teadaolevalt ei ole seni tehtud.
s-52
tea_dr8020_52
Käeolevas töös tuuakse ära ka struktuurse modelleerimise aluseks olev matemaatiline mudel ja osatuletiste kontseptsiooni kasutavad võtted, mida autorile teadaolevalt ei ole seni tehtud.
[53] tree
Lõpuks tasub lisaks neile kahele peamisele uudsuse aspektile ära märkida ka analüüsis kasutatud uudseid tuletatud näitajaid majanduse struktuuri arengu ja hariduse ebavõrdsuse kirjeldamiseks.
s-53
tea_dr8020_53
Lõpuks tasub lisaks neile kahele peamisele uudsuse aspektile ära märkida ka analüüsis kasutatud uudseid tuletatud näitajaid majanduse struktuuri arengu ja hariduse ebavõrdsuse kirjeldamiseks.
[54] tree
Hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks on kasutatud ligikaudset Gini koefitsiendi arvutamise meetodit.
s-54
tea_dr8020_54
Hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks on kasutatud ligikaudset Gini koefitsiendi arvutamise meetodit.
[55] tree
Viimane tugineb autori varasemas töös (Parman, 1999; Kaasa, 1999) tervishoiukulutuste ebavõrdsuse hindamiseks välja pakutud ja kasutatud meetodil, mida on käesolevas töös täiendatud.
s-55
tea_dr8020_55
Viimane tugineb autori varasemas töös (Parman, 1999; Kaasa, 1999) tervishoiukulutuste ebavõrdsuse hindamiseks välja pakutud ja kasutatud meetodil, mida on käesolevas töös täiendatud.
[56] tree
Muuhulgas on vajalikud puuduvad algnäitajad leitud regressioonanalüüsi abil teades vaid elanike keskmist kooliaastate arvu ja erineva haridustasemega elanike osakaalusid kogu elanikkonnast.
s-56
tea_dr8020_56
Muuhulgas on vajalikud puuduvad algnäitajad leitud regressioonanalüüsi abil teades vaid elanike keskmist kooliaastate arvu ja erineva haridustasemega elanike osakaalusid kogu elanikkonnast.
[57] tree
Töö eesmärk ja uurimisülesanded
s-57
tea_dr8020_57
Töö eesmärk ja uurimisülesanded
[58] tree
Töö eesmärk on näidata, et sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks on otstarbekas kasutada struktuurset modelleerimist, ja selgitada sel viisil välja kirjanduses käsitletud oletatavate mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus.
s-58
tea_dr8020_58
Töö eesmärk on näidata, et sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks on otstarbekas kasutada struktuurset modelleerimist, ja selgitada sel viisil välja kirjanduses käsitletud oletatavate mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus.
[59] tree
Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:
s-59
tea_dr8020_59
Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:
[60] tree
· Anda ülevaade erinevates uurimustes sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena vaadeldud teguritest, peamistest oletustest nende mõju osas sissetulekute ebavõrdsusele ja senistest uurimistulemustest.
s-60
tea_dr8020_60
· Anda ülevaade erinevates uurimustes sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena vaadeldud teguritest, peamistest oletustest nende mõju osas sissetulekute ebavõrdsusele ja senistest uurimistulemustest.
[61] tree
· Anda kirjanduse põhjal ülevaade erinevate sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite omavahelistest mõjudest, mis moodustavad nende mõjurite poolt sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju.
s-61
tea_dr8020_61
· Anda kirjanduse põhjal ülevaade erinevate sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite omavahelistest mõjudest, mis moodustavad nende mõjurite poolt sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju.
[62] tree
· Pakkuda välja kirjeldatud mõjude süsteemi kõige paremini analüüsida võimaldavad matemaatiline mudel ja matemaatilised võtted.
s-62
tea_dr8020_62
· Pakkuda välja kirjeldatud mõjude süsteemi kõige paremini analüüsida võimaldavad matemaatiline mudel ja matemaatilised võtted.
[63] tree
· Anda ülevaade sellise mudeli empiiriliseks hindamiseks sobiva struktuurse modelleerimise põhimõtetest, tugevatest külgedest ja võimalikest probleemidest ning pakkuda nendele probleemidele lahendusi.
s-63
tea_dr8020_63
· Anda ülevaade sellise mudeli empiiriliseks hindamiseks sobiva struktuurse modelleerimise põhimõtetest, tugevatest külgedest ja võimalikest probleemidest ning pakkuda nendele probleemidele lahendusi.
[64] tree
· Valida kasutada olevaid andmeid ja käesolevaid tingimusi arvestades edasiseks analüüsiks sobivaimad näitajad ja vaatlused ning luua vajadusel sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid kirjeldavad tuletatud näitajad.
s-64
tea_dr8020_64
· Valida kasutada olevaid andmeid ja käesolevaid tingimusi arvestades edasiseks analüüsiks sobivaimad näitajad ja vaatlused ning luua vajadusel sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid kirjeldavad tuletatud näitajad.
[65] tree
· Hinnata varasematel uurimustel tuginevatele oletustele vastav mudel struktuurse modelleerimise võtete abil, lisades mudelisse järkjärgult muutujaid vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele.
s-65
tea_dr8020_65
· Hinnata varasematel uurimustel tuginevatele oletustele vastav mudel struktuurse modelleerimise võtete abil, lisades mudelisse järkjärgult muutujaid vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele.
[66] tree
· Selgitada välja kõigi mõjurite kogu-, otsene ja kaudne mõju sissetulekute ebavõrdsusele ning analüüsida põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekorda mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel.
s-66
tea_dr8020_66
· Selgitada välja kõigi mõjurite kogu-, otsene ja kaudne mõju sissetulekute ebavõrdsusele ning analüüsida põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekorda mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel.
[67] tree
· Tuua välja sarnasused ja erinevused võrreldes varasemate tööde tulemustega ning analüüsida majanduspoliitilisi võimalusi sissetulekute ebavõrdsuse soovitud suunas mõjutamiseks erinevate mõjurite kujundamise abil.
s-67
tea_dr8020_67
· Tuua välja sarnasused ja erinevused võrreldes varasemate tööde tulemustega ning analüüsida majanduspoliitilisi võimalusi sissetulekute ebavõrdsuse soovitud suunas mõjutamiseks erinevate mõjurite kujundamise abil.
[68] tree
Töö struktuur
s-68
tea_dr8020_68
Töö struktuur
[69] tree
Töö koosneb kolmest osast.
s-69
tea_dr8020_69
Töö koosneb kolmest osast.
[70] tree
Esimene osa annab ülevaate senisest kirjandusest kõnealuses valdkonnas.
s-70
tea_dr8020_70
Esimene osa annab ülevaate senisest kirjandusest kõnealuses valdkonnas.
[71] tree
Lühidalt käsitletakse sissetulekute ebavõrdsuse olemust, selle uurimise ajendeid ja aktiivsust erinevatel aegadel ning põhjusi, miks sissetulekute ebavõrdsust püütakse vähendada.
s-71
tea_dr8020_71
Lühidalt käsitletakse sissetulekute ebavõrdsuse olemust, selle uurimise ajendeid ja aktiivsust erinevatel aegadel ning põhjusi, miks sissetulekute ebavõrdsust püütakse vähendada.
[72] tree
On ju vajadus ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmetega mõjutada peamine ajend uurimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid ja nende mõju iseloomu.
s-72
tea_dr8020_72
On ju vajadus ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmetega mõjutada peamine ajend uurimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid ja nende mõju iseloomu.
[73] tree
Seejärel antakse pikem ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite omavahelistest oletatavatest mõjudest.
s-73
tea_dr8020_73
Seejärel antakse pikem ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite omavahelistest oletatavatest mõjudest.
[74] tree
Et sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid käsitlevate uurimistööde hulk on suur ja viimastel aastatel olulist täiendust leidnud, siis ei pretendeeri kirjanduse ülevaade erinevate uurimuste kõikehõlmavale loetelule.
s-74
tea_dr8020_74
Et sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid käsitlevate uurimistööde hulk on suur ja viimastel aastatel olulist täiendust leidnud, siis ei pretendeeri kirjanduse ülevaade erinevate uurimuste kõikehõlmavale loetelule.
[75] tree
Esmalt tuuakse viide gruppi jaotatuna ära kõik eri töödes analüüsitud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid.
s-75
tea_dr8020_75
Esmalt tuuakse viide gruppi jaotatuna ära kõik eri töödes analüüsitud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid.
[76] tree
Sealjuures on käsitletud võimalikke mõju avaldumise mehhanisme ning antud ka ülevaade varasemate uurimistööde tulemustest mõju iseloomu ja tugevuse kohta.
s-76
tea_dr8020_76
Sealjuures on käsitletud võimalikke mõju avaldumise mehhanisme ning antud ka ülevaade varasemate uurimistööde tulemustest mõju iseloomu ja tugevuse kohta.
[77] tree
Samuti on võimaluse korral ära toodud nende tegurite kirjeldamiseks varasemates uurimustes kasutatud erinevad näitajad.
s-77
tea_dr8020_77
Samuti on võimaluse korral ära toodud nende tegurite kirjeldamiseks varasemates uurimustes kasutatud erinevad näitajad.
[78] tree
Erinevad mõjurid ja nende oletatavad mõjud on koondatud ka vastavasse kokkuvõttesse.
s-78
tea_dr8020_78
Erinevad mõjurid ja nende oletatavad mõjud on koondatud ka vastavasse kokkuvõttesse.
[79] tree
Seejärel on eraldi vaadeldud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite võimalikke omavahelisi põhjuslikke seoseid, tuues samuti ära peamised oletused mõjumehhanismide kohta ning varasemates töödes saadud empiirilised tulemused.
s-79
tea_dr8020_79
Seejärel on eraldi vaadeldud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite võimalikke omavahelisi põhjuslikke seoseid, tuues samuti ära peamised oletused mõjumehhanismide kohta ning varasemates töödes saadud empiirilised tulemused.
[80] tree
Lõpuks on ülevaatlikkuse huvides graafiliselt esitatud ka teguritevaheliste mõjude süsteem tervikuna.
s-80
tea_dr8020_80
Lõpuks on ülevaatlikkuse huvides graafiliselt esitatud ka teguritevaheliste mõjude süsteem tervikuna.
[81] tree
Töö teine osa annab ülevaate kasutatavast metoodikast ja andmetest.
s-81
tea_dr8020_81
Töö teine osa annab ülevaate kasutatavast metoodikast ja andmetest.
[82] tree
Et struktuurne modelleerimine on majandusteadlaste hulgas nii Eestis kui ka isegi kogu maailmas küllaltki uus, siis on käesolevas töös metoodika tutvustamisele pühendatud enam ruumi, kui seda oleks vajanud juba tavapäraseks saanud regressioonanalüüs.
s-82
tea_dr8020_82
Et struktuurne modelleerimine on majandusteadlaste hulgas nii Eestis kui ka isegi kogu maailmas küllaltki uus, siis on käesolevas töös metoodika tutvustamisele pühendatud enam ruumi, kui seda oleks vajanud juba tavapäraseks saanud regressioonanalüüs.
[83] tree
Esmalt on autoripoolse panusena käsitletud struktuurse modelleerimise matemaatilisi aluseid, sealhulgas osatuletiste kontseptsioonile toetuvaid analüüsivõtteid.
s-83
tea_dr8020_83
Esmalt on autoripoolse panusena käsitletud struktuurse modelleerimise matemaatilisi aluseid, sealhulgas osatuletiste kontseptsioonile toetuvaid analüüsivõtteid.
[84] tree
Seejärel on kirjeldatud struktuurse modelleerimise olemust ja põhimõtteid.
s-84
tea_dr8020_84
Seejärel on kirjeldatud struktuurse modelleerimise olemust ja põhimõtteid.
[85] tree
Toodud on ka põhjused, miks peaks struktuurne modelleerimine olema keerukama mõjude süsteemi puhul eelistatud regressioonanalüüsile.
s-85
tea_dr8020_85
Toodud on ka põhjused, miks peaks struktuurne modelleerimine olema keerukama mõjude süsteemi puhul eelistatud regressioonanalüüsile.
[86] tree
Andmaks ülevaate metoodika põhiideest on tutvustatud muutujate vaheliste seoste dekomponeerimise põhimõtteid ja selleks kasutada olevaid arvutuslikke võimalusi.
s-86
tea_dr8020_86
Andmaks ülevaate metoodika põhiideest on tutvustatud muutujate vaheliste seoste dekomponeerimise põhimõtteid ja selleks kasutada olevaid arvutuslikke võimalusi.
[87] tree
Seejärel on käsitletud võimalusi modelleerida otseselt mittemõõdetavaid nähtusi ja mittelineaarseid mõjusid, seejuures on autori poolt välja pakutud võimalus mittelineaarsete mõjude modelleerimiseks nii, et neid sisaldavate otseste ja kaudsete mõjude hindamine oleks korrektne.
s-87
tea_dr8020_87
Seejärel on käsitletud võimalusi modelleerida otseselt mittemõõdetavaid nähtusi ja mittelineaarseid mõjusid, seejuures on autori poolt välja pakutud võimalus mittelineaarsete mõjude modelleerimiseks nii, et neid sisaldavate otseste ja kaudsete mõjude hindamine oleks korrektne.
[88] tree
Lõpuks on arvestades käesoleva uurimistöö spetsiifikat antud ülevaade mudeli parameetrite ja mudeli sobivuse hindamise meetoditest ja kriteeriumidest, samuti erinevate struktuurse modelleerimise strateegiate positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.
s-88
tea_dr8020_88
Lõpuks on arvestades käesoleva uurimistöö spetsiifikat antud ülevaade mudeli parameetrite ja mudeli sobivuse hindamise meetoditest ja kriteeriumidest, samuti erinevate struktuurse modelleerimise strateegiate positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.
[89] tree
Tutvustatud on ka käesoleva töö problemaatika seisukohast huvipakkuvat metoodikat analüüsitulemuste esitamiseks toomaks graafiliselt välja iga teguri mõju huvipakkuvale nähtusele ceteris paribus.
s-89
tea_dr8020_89
Tutvustatud on ka käesoleva töö problemaatika seisukohast huvipakkuvat metoodikat analüüsitulemuste esitamiseks toomaks graafiliselt välja iga teguri mõju huvipakkuvale nähtusele ceteris paribus.
[90] tree
Järgnevalt on tutvustatud käesolevas töös kasutatava andmekogumi kujunemist ja kaalutlusi andmete valikul.
s-90
tea_dr8020_90
Järgnevalt on tutvustatud käesolevas töös kasutatava andmekogumi kujunemist ja kaalutlusi andmete valikul.
[91] tree
Kirjeldatud on kasutada olevaid sissetulekute ebavõrdsust ja selle mõjureid kirjeldavaid näitajaid ning valimi kujunemisel tehtud valikuid.
s-91
tea_dr8020_91
Kirjeldatud on kasutada olevaid sissetulekute ebavõrdsust ja selle mõjureid kirjeldavaid näitajaid ning valimi kujunemisel tehtud valikuid.
[92] tree
Majanduse struktuuri ja hariduse ebavõrdsuse jaoks on välja töötatud neid nähtusi kirjeldavad tuletatud näitajad.
s-92
tea_dr8020_92
Majanduse struktuuri ja hariduse ebavõrdsuse jaoks on välja töötatud neid nähtusi kirjeldavad tuletatud näitajad.
[93] tree
Põhjalikumalt on tutvustatud hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks kasutatud metoodikat.
s-93
tea_dr8020_93
Põhjalikumalt on tutvustatud hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks kasutatud metoodikat.
[94] tree
Lõpuks antakse ülevaade kujunenud andmekogumi iseloomust, representatiivsusest, puudustest ja puuduste vähendamiseks tehtud korrektiividest.
s-94
tea_dr8020_94
Lõpuks antakse ülevaade kujunenud andmekogumi iseloomust, representatiivsusest, puudustest ja puuduste vähendamiseks tehtud korrektiividest.
[95] tree
Töö kolmas osa tutvustab teostatud analüüsi ja selle tulemusi.
s-95
tea_dr8020_95
Töö kolmas osa tutvustab teostatud analüüsi ja selle tulemusi.
[96] tree
Et kõigi kirjanduses käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse tegurite kohta ei õnnestunud saada andmeid, siis on esmalt tutvustatud mõjude süsteemi, mida on käesolevas töös võimalik empiiriliselt kontrollida.
s-96
tea_dr8020_96
Et kõigi kirjanduses käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse tegurite kohta ei õnnestunud saada andmeid, siis on esmalt tutvustatud mõjude süsteemi, mida on käesolevas töös võimalik empiiriliselt kontrollida.
[97] tree
Seejärel on teostatud esmane analüüs selleks, et teha valik mõnede nähtuste kirjeldamiseks kasutada olevate alternatiivsete kirjeldamisvõimaluste vahel.
s-97
tea_dr8020_97
Seejärel on teostatud esmane analüüs selleks, et teha valik mõnede nähtuste kirjeldamiseks kasutada olevate alternatiivsete kirjeldamisvõimaluste vahel.
[98] tree
Et rahaliselt mõõdetavate näitajate puhul ei olnud võimalik üht võimalust eelistada teisele, siis on edaspidi võrdluseks kasutatud paralleelselt mõlemat varianti, et teha alles seejärel järeldused selle kohta, kumma võimaluse kasutamine on enam põhjendatud.
s-98
tea_dr8020_98
Et rahaliselt mõõdetavate näitajate puhul ei olnud võimalik üht võimalust eelistada teisele, siis on edaspidi võrdluseks kasutatud paralleelselt mõlemat varianti, et teha alles seejärel järeldused selle kohta, kumma võimaluse kasutamine on enam põhjendatud.
[99] tree
Mudeli analüüsimisel on kasutatud kolmeetapilist lähenemist lisades muutujaid mudelisse vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele.
s-99
tea_dr8020_99
Mudeli analüüsimisel on kasutatud kolmeetapilist lähenemist lisades muutujaid mudelisse vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele.
[100] tree
Mudeli analüüsi käigus on muuhulgas tähelepanu pööratud ka tegurite omavahelisi mõjusid kirjeldavatele tulemustele.
s-100
tea_dr8020_100
Mudeli analüüsi käigus on muuhulgas tähelepanu pööratud ka tegurite omavahelisi mõjusid kirjeldavatele tulemustele.

Edit as listText viewDependency trees